Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Elewus GmbH hagi Kodasema OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kodasema OÜ apellatsioonkaebus Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
Kodasema OÜ apellatsioonkaebuse hind 22 842,05 eurot Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebuse hind 20 470,05 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Elewus GmbH (Šveitsi registrikood CHEesindajad ringkonnakohtus 299.720.222), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan Kostja Kodasema OÜ (registrikood 12494697), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Menetluse liik
Kohtuistung, 04.11.2024
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis Kodasema OÜ-lt Elewus GmbH kasuks välja mõistmata konkurentsipiirangu hüvitise 1680,63 eurot ning viivise sellelt summalt. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks konkurentsipiirangu hüvitis summas 1680,63 eurot ning viivis määras 0,05% päevas konkurentsipiirangu hüvitiselt (1680,63 eurot) alates 30.06.2023 kuni konkurentsipiirangu hüvitise (1680,63 eurot) tasumiseni.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus osas, milles maakohus jättis Kodasema OÜ-lt Elewus GmbH kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 86,40 eurot ja viivise sellelt summalt.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt Kodasema OÜ hageja Elewus GmbH kasuks täiendavalt välja kahjuhüvitis 86,40 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest ja viivis kahjuhüvitiselt summas 86,40 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
3.Tühistada Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus menetluskulude osas ja teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta maakohtus menetluskulud 42 % ulatuses Elewus GmbH kanda ja 58 % ulatuses Kodasema OÜ kanda.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2023 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks võlgnevus summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. 5.3 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks viivis määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni. 5.4 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks konkurentsipiirangu hüvitis summas 1680,63 eurot ning viivis määras 0,05% päevas konkurentsipiirangu hüvitiselt (1680,63 eurot) alates 30.06.2023 kuni konkurentsipiirangu hüvitise (1680,63 eurot) tasumiseni. 5.5 Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 626,40 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt (626,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni kahjuhüvitise (626,40 eurot) tasumiseni. 5.6 Ülejäänud osas jätta hagiavaldus rahuldamata. 5.7 Jätta menetluskulud maakohtus 42 % ulatuses Elewus GmbH kanda ja 58 % ulatuses Kodasema OÜ kanda.
6.Jätta Kodasema OÜ apellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud Kodasema OÜ kanda.
7.Jätta Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud 10 % ulatuses Kodasema OÜ kanda ja 90 % ulatuses Elewus GmbH kanda.
8.Kodasema OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
9.Elewus GmbH vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Elewus GmbH (hageja) esitas 30.06.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Kodasema OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 04.08.2023 ning täpsustas viivisenõuet 19.10.2023. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise summas 2363,8 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja lepingujärgsed viivised 0,05% päevas tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) summas 1080 eurot ja seadusjärgsed viivised kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palus hageja mõista kostjalt välja konkurentsipiirangu hüvitise summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Hageja palus mõista kostjalt välja lepingujärgsed viivised 0,05% päevas konkurentsipiirangu hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.02.2021 agendilepingu Kodasema KODA moodulmajade (toode) müügi vahendamiseks Šveitsis. Vastavalt lepingule pidi hageja kostja jaoks ja tema huvides edendama ja laiendama kostja toote müüki ning kostja kohustus oli maksta agendile tasu summas 1%-10% sõltuvalt projekti keerukusest ja mahust. Hageja tegevuse tulemusena oli 2022.a augustis kostja ja klientide JH ja GD (edaspidi koos ja eraldi ostja) vahel sõlmitud ostu-müügileping 2 kostja toote (2 KODA Loft) osas. Tehinguväärtuseks oli 240 090 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt lepingule pidi agenditasu moodustama 7% (2-3 maja müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga) ehk 16 806,3 eurot (km-ta). Kostja keeldus hagejale tasu maksmast, leides et ostu-müügileping ei olnud hageja tegevuse tulemusel sõlmitud.
3.Ostu-müügileping käsundiandja ja ostja vahel oli sõlmitud hageja tegevuse tulemusena. Potentsiaalsete klientide hankimine toimus läbi globaalsete marketingi kampaaniate, mida viis kostja ise läbi. Läbi kampaania suunati nii Šveitsi kui teiste riikide potentsiaalseid kliente kõigepealt kostja kodulehele. Seejärel suunas kostja müügidirektor potentsiaalsete klientide päringu edasi vastava riigi agendile sõltuvalt kliendi asukohast. Agentide ülesanneteks oli kogu kliendiga suhtlus ja nõustamine kuni tellimuse sisse andmiseni ehk nö kuni kliendi kostjale üleandmiseni lepingu tingimuste viimaseks lihvimiseks ning tehingu teostamiseks.
4.27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga kontakti hinna uurimise eesmärgiga ning hageja andis kliendile ammendava info toote hinna, tarne, maatüki ettevalmistamise, tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni. 25.10.2021 andis ostja hagejale teada, et ostja on 2 toote ehk 2 KODA moodulmaja soetamisest huvitatud ning palus kellegagi rääkida eelnimetatud teema osas ning 25.10.2021 oli hageja poolt ammendav info (sh tarne, hinnad, tähtajad jne) ostjale edastatud, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni. 27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas
ehitusloa taotlemiseks. 07.12.2021 võttis ostja jälle ühendust hagejaga, paludes esitada täiendavat info ehitusloa saamiseks. 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega, et ostja on saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada millise hinnaga ostjal on 2 toodet võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi saabuvad. 16.05.2022 esitas kostja hagejale pakkumise ostja jaoks.
5.16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja juhenditega. 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor. Kuivõrd kõik tellimused ja müügilepingud toimusid otse lõppkliendi ehk ostja ja kostja vahel, siis tutvustas hageja ostjat kostjaga enne ostja poolt tellimuse sisse andmist, et ostja ja kostja vahel usaldus tekiks. Videokõnest oli selge, et kostja esindaja BL ja müügidirektor suhtlesid kliendiga esimest korda, kuid hageja oli ostjat eelnimetatud hetkeks juba ca 12 kuud teenindanud.
6.2022.a augustis sõlmisid ostja ja kostja müügilepingu, mille sõlmimise faktist ja tingimustest ei andnud keegi hagejale teada. Umbes 12 kuu jooksul tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, nimelt hageja edastas ostjale kogu vajaliku info ja teabe ja vastates kõikidele ostja küsimustele. 2022 mais viis hageja ostja kostjaga kokku. 2022.a juulis lõppes hageja ja ostja suhtlus, sest hageja oli kostja poolt ostjaga suhtlemisest välja jäetud, kuid juba 2022.a augustis sõlmis kostja müügilepingu ostjaga. Seega just hageja tegevuste tulemusel oli müügileping kostja ja ostja vahel sõlmitud, mistõttu on kostja kohustatud hagejale lepingus kokkulepitud agenditasu maksma.
7.01.11.2022 esitas hageja kostjale päringu, et millised on kostja makseettepanekud ostja tellimuse osas, mille peale kostja vastas, et kuna müük ei tekkinud hageja tegutsemise tulemusena, siis tasu saamise õigust hagejal ei teki, nõustudes tasuma hagejale ainult 750 eurot. Alates agenditasu maksmisest keeldumisest algasid poolte vahel läbirääkimised, mis kestsid kuni jaanuarini 2023 aastal ning pooled peaaegu sõlmisid kompromissi, kuid kostja nõudis pidevalt tingimusi, mis oleksid ainult kostjale kasulikud olnud. Kompromissi sõlmimise lootuses esitas hageja ka arve summas 2750 eurot, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppeni.
8.01.03.2023 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja, millega palus esitada materjalid, lepingud ja maksekinnitused ostjaga teostatud tehingute osas, et välja arvutada lepingus kokkulepitud agenditasu suurus. Kuivõrd kostja keeldus hagejale ostjaga sõlmitud müügilepingu materjale välja andmast ning hageja ei teadnud, mis hinnaga ja kui palju tooteid oli ostjale müüdud, siis oli hageja sunnitud otse ostja poole pöörduma. Ostja edastas hagejale müügilepingu, millest selgus, et ostja oli ostnud kostjalt 2 toodet samadel tingimustel, nagu oli hageja poolt ostjale pakkumuses saadetud.
9.Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale agenditasu 16 806,3 eurot. Agendilepingu pga 7.3. on ettenähtud, et lepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitamise korral
maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast iga viivitatud päeva eest. 29.06.2023 seisuga on kostja viivisevõlgnevus 2363,8 eurot.
10.Pooled on agendilepingu p-s 4.1.1. kokku leppinud, et nii käesoleva lepingu kehtivuse ajal kui ka 1 (ühe) aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist (välja arvatud juhul, kui käsundiandja lõpetab lepingu ilma põhjuseta) ei tohi agent ilma käsundiandja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada käsundiandja tootega sarnaseid tooteid. Agendilepinguga ei olnud konkurentsipiirangu hüvitist ette nähtud, kuid kostja peab hagejale konkurentsipiirangu eest mõistlikku hüvitist maksma seadusest tulenevalt (VÕS 689 lg 3). Mõistliku hüvitise hindamisel tuleks lähtuda hüvitise eesmärgist kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku vähenemine, samuti käsundiandja kasust. Hageja palub välja mõista konkurentsipiirangu hüvitise summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Agendilepingu kehtivuse ajal oli agendi poolt faktiliselt 2 maja ära müüdud kokku hinnaga 240 090 eurot ning agenditasu moodustas 7% eelnimetatust summast ehk 16806,3 eurot. Seega ühe aasta jooksul Šveitsi territooriumil moodulmajade müügist saadav hageja kasu moodustab 16806,2 eurot, mistõttu konkurentsipiirangu kehtivuse ajal kaotab hageja samuti eelnimetatud summa. Juhul, kui kohus leiab, et konkurentsipiirangu hüvitis selles summas ei ole õiglane, siis palub hageja mõista kostjalt konkurentsipiirangu hüvitise kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Kuigi muus osas ei jõudnud pooled kompromissile, lepiti kokku selles, et agendileping lõppeb 31.12.2022, mistõttu muutus konkurentsipiirangu hüvitis sissenõutavaks alates 01.01.2023. Hageja nõuab hüvitist, mis kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist (01.01.2023-31.12.2023). Hageja palub konkurentsipiirangu hüvitiselt välja mõista ka lepingujärgse viivise alates hagi esitamisest.
11.Lisaks palub hageja mõista kostjalt kahjuhüvitisena välja kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta), kuna kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja kostjaga kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute tegemiseks (sh saatis vandeadvokaadi kaudu nõudekirja). Hageja palub kahjuhüvitiselt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest. Kostja vastus
12.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal puudub õigus agenditasu saamiseks. Käesoleval juhul ei jõutud ostjaga moodulmajade müügilepingu sõlmimiseni hageja teenuse tulemusena. Müügilepingud õnnestus sõlmida kostja tegevuse tulemusena. Hageja ei leidnud ostjat, vaid ostja pöördus esimese kontaktina kostja poole, kes suunas selle edasi hagejale. Müügiprotsessi vältel ei esitanud hageja ostjale vajalikke dokumente ja informatsiooni, mille tõttu ostja suhtles edasi kostjaga. Agenditeenus oli puudulik ja kõik olulised protsessid viis läbi kostja. Asjaolu, et hageja vahepeal ostjaga suhtles, ei tähenda, et müügileping sõlmiti hageja tegevuse tagajärjel.
13.Kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on täitnud agendilepingust tulenevaid kohustusi määras, mis annaks alust agenditasu nõudmiseks, tuleb agenditasu välja mõista hageja nõutust oluliselt väiksemas määras, kuna hageja ei ole agendilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud. Läbirääkimiste tulemusena jõudsid pooled sisuliselt kokkuleppele, et vaidlusaluse tehingu eest kuulub hagejale tasumisele hüvitisena 2 750 eurot. Seega, kui ka oleks täidetud agenditasu nõude eeldused, ei tohiks hagejale tasumisele kuuluv agenditasu ületada 2 750 eurot.
14.Hagejal ei ole õigust konkurentsipiirangu hüvitisele. Agendilepingu p-s 1.6 leppisid pooled kokku minimaalsetes müügieesmärkides, milleks 2021.a oli kolm moodulmaja müüki. Kuna hageja agenditegevuse tulemusena ei müüdud 2021.a ühtegi maja, siis oli hageja kokkulepitud müügieesmärkide saavutamise osas lepingurikkumises ning vastavalt agendilepingu p-le 8.1 lõppes leping automaatselt ühe aasta möödumisel eesmärkide saavutamata jätmisest ehk 31.12.2022.
15.Lisaks on hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõudest loobunud. Poolte meilivahetusest nähtub, et kompromissiläbirääkimiste raames arutasid pooled ka konkurentsipiirangu kestust. Hageja pakkus 19.12.2022 e-kirjas välja konkurentsipiirangu kehtivuseks 6 kuud, sealjuures lisades, et hoidutakse konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Kostja nõustus 21.12.2022 e-kirjas hageja ettepanekuga konkurentsipiirangu osas. Seega oli poolte tahe leppida kokku kuuekuulises konkurentsipiirangus ilma hüvitise maksmise kohustuseta. Kui kohus peaks leidma, et hagejal on õigus konkurentsipiirangu hüvitisele, tuleks hageja nõutud summat oluliselt alandada, kuna konkurentsipiirang ei mõjutanud hageja võimalust teenida tulu.
16.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Kuigi hageja ja kostja olid kompromissiläbirääkimiste raames jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised pooleli jätta ning advokaadi vahendusel nõudekirja esitada. Sealjuures ei sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, mida pooled ei oleks juba vahetanud läbirääkimiste raames. Kahju tekkimine ei ole kostja tegevusega kausaalses seoses. Maakohtu otsus ja põhjendused
17.Harju Maakohus rahuldas 13.11.2023 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 16 806,3 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29.06.2023 seisuga 2363,8 eurot ja edasiulatuva viivise 0,05 % päevas põhinõudelt alates 30.06.2023 kuni põhinõude tasumiseni. Lisaks mõistis maakohus kostjalt välja kahjuhüvitise 540 eurot ja sellelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
18.Maakohus märkis, et hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.02.2021 agendilepingu Kodasema KODA moodulmajade müügi vahendamiseks Šveitsi territooriumil. Kohus ei nõustunud kosja seisukohaga, nagu ei oleks antud juhul
agenditasu saamise eeldused täidetud. Hageja on põhjendatult märkinud, et vastavalt VÕS kommenteeritud väljaandele on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks ning lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778).
19.Kohtu hinnangul nähtus asjas esitatud tõenditest, et hageja tegi mõistlikke pingutusi kostja ja klientide JH ja GD vahelise müügilepingu sõlmimiseks ning hageja pingutused olid vähemalt osaliselt põhjuseks, mis viisid müügilepingu sõlmimiseni. Seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud ja tõendid: (i) 27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga kontakti hinna uurimise eesmärgil ning hageja andis kliendile info toote hinna, tarne, maatükki ettevalmistamise, tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (dtl 81-84); (ii) 25.10.2021 andis ostja hagejale teada, et ostja on huvitatud kahe KODA moodulmaja soetamisest ning 25.10.2021 edastas hageja ostjale info (sh tarne, hinnad, tähtajad jms), pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (dtl 85-89); (iii) 27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas ehitusloa taotlemiseks (dtl 90-92). 07.12.2021 võttis ostja hagejaga ühendust, paludes esitada täiendavat infot ehitusloa saamiseks (dtl 93-94). 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega, et ostja on saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada, millise hinnaga ostjal on 2 toodet võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb, ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi saabuvad. 16.05.2022 esitas kostja hagejale pakkumise ostja jaoks (dtl 95-96); (iv) 16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja juhenditega (dtl 97-105); (v) 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor (dtl 106-107). Hageja on selgitanud, et kuivõrd kõik tellimused ja müügilepingud toimusid otse ostja ja kostja vahel, siis tutvustas hageja ostjat kostjaga. Videokõne ajaks oli hageja ostjat juba ca 12 kuud teenindanud; (vi) 18.05.2022 saatis hageja ostjale ka kostjat Austrias esindava agendi kontaktid (dtl 108-111). 20.05.2022 ja 03.06.2022 edastas hageja ostjale lingi ühe toote mudelile ning täiendavat infot koos teabega, et Austria agent ootab võimalust ostjaga oma kogemust jagada (dtl 112-117); (vii) 26.07.2022 saatis hageja kostjale kirja jooksva töö infoga ning palvega hoida hagejat kursis, kuidas ostjaga läheb ja kuidas hageja saab abiks olla (dtl 118).
20.Vaidlus puudub selles, et 2022.a augustis oli ostja ja kostja vahel müügileping sõlmitud (vt dtl 49-66). Kohus nõustus hagejaga, et esitatud tõenditest nähtub, et ca 12 kuu jooksul enne müügilepingu sõlmimist tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku info, vastates ostja küsimustele ning informeerides paralleelselt olukorrast ka kostjat. Kohtul puudus viidatud tõendite alusel kahtlus, et hageja tegi müügilepingu sõlmimiseks piisavaid mõistlikke pingutusi ning hageja pingutused on vähemalt osaliselt viinud müügilepingu sõlmimiseni.
21.Kohus oli seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ei kinnita kostja õigust agenditasu maksmisest keelduda. Põhjendamatu on kostja väide, nagu poleks hageja 20.05.2022 järgselt teinud sisuliselt midagi, et ostja huvi moodulmajade vastu säilitada. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, nagu oleks hageja lõpetanud ostjaga läbirääkimised. See, et kostja otsustas 2022.a suvel enne müügilepingu sõlmimist edasise suhtluse ostjaga üle võtta, ei tähenda, et kostja vabaneks hagejale agenditasu maksmise kohustusest. Samuti ei vabasta kostjat agenditasu maksmisest asjaolu, et kostja teostas müügiprotsessi lõppfaasis moodulmajade ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke toimingud, sh aitas ostjat elektripaigaldiste kohandamisega ja materjalide tarnimisega ning teostas tarnimisega seotud ettevalmistused. Pooltevahelise agendilepingu kohaselt oli hageja ülesandeks eelkõige kostja toodete müügi edendamine ja tellimiste saamine, mitte kõikvõimalike müügiprotsessi tehniliste üksikasjade, sh transpordi korraldamine. Sealjuures on agendilepingu p 3.1.3. sätestatud, et agent ei tohi sõlmida lepinguid kostja nimel ega siduda kostjat kolmandate isikute suhtes.
22.Kuna pooled vaatamata kompromissiläbirääkimiste pidamisele agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud, siis on põhjendamatu kostja alternatiivne taotlus agenditasu vähendamiseks motiivil, justkui oleks pooled jõudnud kokkuleppeni 2750 euro tasumises agenditasuna. Kohus märgib, et kokkuleppe saavutamist takistas eelkõige poolte erinev arusaam agendilepingu p 8.5. rakendamisest. Läbirääkimistest järeldub, et pooltel olid olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas, mistõttu tuleb hageja nõustumist kompromissiga 2750 euro (osalise) agenditasu osas vaadelda üksnes laiemas kontekstis, kus hageja eeldas täiendava agenditasu saamist tulevikus. Kuna pooled tulevikus makstava agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud (dtl 121-124), on väär ka hagejale omistada nõustumist üksnes ühe osa agenditasuga ilma muud konteksti arvestamata.
23.Kohus ei nõustunud kostja väitega, justkui oleks 2750 eurost suurema agenditasu väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Pooled on vabal tahtel sõlminud vaidlusaluse agendilepingu ning agenditasu väljamõistmisel saab kohus lähtuda poolte kokkuleppest. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja esitatud agenditasu nõue summas 16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% müügihinnast). Agendilepingu p 7.3. leppisid pooled kokku, et agendilepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitamise korral maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast iga viivitatud päeva eest. Kohus leidis, et hageja on oma viivisearvestust piisavalt põhistanud (dtl 336-337; 350-352). Kohus pidas põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks lepingujärgsed viivised määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
24.Lisaks agenditasu nõudele esitas hageja ka konkurentsipiirangu hüvitise nõude. Hageja tugineb sellele, et agendilepingu p-s 4.1.1. on pooled kokku leppinud, et nii lepingu kehtivuse ajal kui ka ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist ei tohi hageja ilma kostja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada kostja tootega sarnaseid tooteid. Hageja
leidis, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga poolte kokkuleppel, mistõttu muutus konkurentsipiirangu hüvitis sissenõutavaks alates 01.01.2023. Hageja nõuab hüvitist, mis kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist (01.01.2023-31.12.2023).
25.Kohus nõustus hagejaga, et pooled saavutasid kokkulepe agendilepingu lõpetamise osas nii, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga. Kohus luges antud asjaolu tuvastatuks poolte kirjavahetuse alusel (dtl 123-124). Samuti puudub vaidlus, et 2021. aastaks kokkulepitud müügieesmärki ehk 3 KODA maja müüki (vt agendilepingu p-d 1.6.1. – 1.6.2.) ei saavutatud. Seega lõppes agendileping igal juhul automaatselt 31.12.2022 (agendilepingu p-le 8.1. kohaselt, kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud).
26.Kohus nõustus kostjaga, et koos agendilepingu lõpetamise kokkuleppega saavutasid pooled kokkuleppe ka konkurentsipiirangu kestuse lühendamises kuni 30.06.2023 ning ühtlasi loobus hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. 19.12.2022 tegi hageja ettepaneku, et „Kuni 30.06.23 kehtib lepingupunkti 4.1.1 konkurentsipiirang, Elewus GmbH hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest“ (dtl 124), millega kostja nõustus (dtl 123). Asjaolu, et pooled ei jõudnud tervikliku kompromissini, puudutas agenditasu, kuid mitte konkurentsipiirangu kokkulepet. Konkurentsipiirangu kestuse lühendamise ja hageja poolt konkurentsipiirangu tasust loobumise osas, samuti nagu ka agendilepingu 31.12.2022 seisuga lõppemise osas pooltel erimeelsusi ei olnud. Kuna hageja on kostjale kinnitanud, et hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (dtl 124), siis nõustus kohus kostjaga, et hageja on sellisest nõudest omal algatusel loobunud.
27.Hageja esitas kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude. Hageja palus mõista kostjalt välja kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja selgitas, et kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja kostjaga kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe saavutamise aitamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute tegemiseks.
28.Kohus märkis, et hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud nõudekirja koostamise (dtl 138-142) ja kompromissläbirääkimistega (dtl 151). Pooled omavahelistel kompromissiläbirääkimistel agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud ning pooltel olid olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas. Seetõttu ei jaga kohus kostja arusaama, nagu hagejal puudunuks vajadus advokaadi abi kasutamiseks. Olukorras, kus pooled agenditasu osas kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud, pidi kostjale olema ettenähtav, et hageja võib kasutada oma õiguste kaitseks ka advokaadi abi ning sellega seotud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kes hagejale lepingujärgset tasu ei maksnud.
29.Kohus leidis, et hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine oli vajalik osaliselt. 01.03.2023 nõudekirjaga koostamise ja kompromissiläbirääkimistega seotud ajakulu kokku 8 h ning vandeadvokaadi tunnihinda 135 eurot/h võib iseenesest mõistlikuks
pidada. Samas võtab kohus arvesse, et hagejat esindanud vandeadvokaadi positsioon käesolevas menetluses oli ka kohtueelselt põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus rahuldas küll hageja agenditasu nõude, kuid jättis rahuldamata samas summas esitatud konkurentsipiirangu hüvitise nõude. Seetõttu oli kohus seisukohal, et VÕS § 128 lg 3 alusel on hageja kahjuks ka kohtueelse õigusabi kulu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ulatuses, milles hageja nõue kostja vastu käesolevas tsiviilasjas kinnitamist leidis. Kuna kostja keeldus täitmast agenditasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise arvutamiseks vajaliku info edastamisest, siis vastavas osas oli vandeadvokaadi kaasamine kohtueelsesse menetlusse vajalik. Tulenevalt eeltoodust on hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõue põhjendatud 50% ulatuses ehk summas 540 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti mõistis kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
30.Arvestades, et sisuliselt kuulus rahuldamisele 50% hageja nõuetest, pidas kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Kostja apellatsioonkaebus
31.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Alternatiivselt saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
32.Maakohtu põhjendustest järeldub, et mistahes toiming agendi poolt, mis on kasvõi kaudselt seotud lepingu sõlmimisega, võimaldab jaatada müügilepingu sõlmimist agendi tegevuse tulemusena. See seisukoht ei ole põhjendatud. Maakohus ei ole hinnanud, kas hageja toimingud klientidega on vaadeldavad pingutustena, mis aitasid kaasa müügitehingu sõlmimisele. Agent peab oma tegevusega otseselt kaasa aitama sellele, et kolmandal isikul tekiks tahe lepingut käsundiandjaga sõlmida. Agendi tegevus on lepingu sõlmimisega seoses juhul, kui ilma agendi tegevuseta oleks jäänud leping sõlmimata või vähemalt sellistel tingimustel sõlmimata. Käesoleval juhul ei aidanud hageja tegevus kaasa müügilepingu sõlmimisele.
33.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled ei jõudnud agenditasus summas 2750 eurot kokkuleppele. Hageja on poolte läbirääkimiste käigus ühemõtteliselt sedastanud, et ta on nõus tasuga summas 2750 eurot ja esitanud ka vastavas summas arve. Hageja ei ole arvet tühistanud ega ka kokkuleppest taganenud. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on leidnud, et agenditasu osas kokkuleppele ei jõutud. Teisalt on maakohus asunud seisukohale, et konkurentsipiirangu kestuse lühendamise ja konkurentsipiirangu tasust loobumise osas jõuti kokkuleppele.
34.Hageja nõuab agenditasu täismääras olukorras, kus ta ei ole agendi kohustusi täitnud. Kohus ei ole kaalunud agenditasu vähendamist hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja
tasunõue ületab agendilepingus kokkulepitut. Agenditasu aluseks peaks olema maja EXW netomüügiväärtus, mitte aga müüjatelt laekunud kogusumma, mis hõlmab muuhulgas transporti ja lisavarustust.
35.Samuti on põhjendamatu hageja kohtueelsete õigusabikulude nõue olukorras, kus hageja põhinõuded on alusetud ning kostja on kohtueelselt kinnitanud tasukokkuleppe summas 2750 eurot kehtivust.
Hageja vastuapellatsioonkaebus
36.Hageja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja jätta menetluskulud kostja kanda.
37.Maakohus leidis ebaõigesti, et pooled jõudsid kokkuleppele, et konkurentsipiirangu kestvust lühendatakse, ja et hageja loobub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Sellisele kokkuleppele ei jõutud. Hageja on ka pärast pooltevahelisi isiklikke läbirääkimisi nõudnud konkurentsipiirangu hüvitist läbi advokaadi ning kostja ei ole väitnud, et pooled on jõudnud eeltoodud kokkuleppeni. Sellise väitega tuli kostja välja alles kohtumenetluses. Konkurentsitasust loobumine on sisse kirjutatud kompromissi dokumenti, kuid seda ei allkirjastatud. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna agenditasu osas ei pidanud kohus kokkulepet saavutatuks.
38.Isegi kui kohus ei rahulda konkurentsipiirangu hüvitise nõuet, on ebaõiglane jätta kohtueelsete advokaadikulude nõue rahuldamata pooles osas. Hageja on otsinud kostjaga kokkulepet mõistliku hüvitise osas ning teinud kostjale ettepaneku nimetada ise mõistliku hüvitise suurus. Seega on ebaõiglane, et kohus jättis poole kohtueelsete advokaadikulude nõudest rahuldamata põhjusel, et summaliselt rahuldas kohus ainult poole hageja rahalisest nõudest.
39.Kui kohus rahuldab hageja konkurentsipiirangu hüvitise vähemalt mingis osas, tuleks jätta kõik hageja maakohtu menetluskulud kostja kanda. Hageja ei eeldanud, et maakohus rahuldab hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõude summas 16 806,20 eurot. Algselt taotles hageja konkurentsipiirangu hüvitise väljamõistmist õiglases summas kohtu enda äranägemisel. Kohus kohustas hagejat täpsustama nõutava summa suurust. Hageja täpsustas nõude suurust ning nimetas selleks maksimaalse realistliku võimaliku summa, kuid palus alternatiivselt välja mõista mõistlik summa kohtu enda äranägemisel. Ka juhul, kui kohus mõistab välja väiksema summa, ei tohiks seda menetluskulude jaotamisel hageja kahjuks arvestada, kuna hageja on algusest peale soovinud, et kohus mõistaks kostjalt välja õiglase konkurentsipiirangu hüvitise.
40.Aga ka juhul kui konkurentsipiirangu hüvitise nõue jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb maakohtu menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja pakkus maakohtus kostjale kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejale agenditasu põhinõude 16 806,30 eurot. Tegemist on väiksema summaga, kui kohus kokku kostjalt välja mõistis. Seetõttu tulnuks maakohtul rakendada TsMS § 162 lg 1 või TsMS § 163 lg 2 ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
Vastused apellatsioonkaebustele
41.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata konkurentsipiirangu hüvitise 1680,63 eurot ning viivise sellelt summalt, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 86,40 eurot ja viivise sellelt summalt, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega selles osas hagi rahuldada. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
43.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, milles maakohus leidis, et hagejal on kostja vastu agendilepingust tulenev tasunõue summas 16 806,30 eurot. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6).
44.Agendilepingu p 1.1 ja p 3.1.1 kohaselt oli hageja ülesandeks edendada kostja toodete (KODA moodulmajad) müüki Šveitsis, s.t vahendada ostulepinguid. Vastavalt p-le 9.3 kohaldatakse agendilepingule Eesti õigust. VÕS § 670 lg 1 sätestab, et agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 673 lg-le 1 peab agent oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. VÕS § 678 lg 1 esimene lause sätestab, et agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Õiguskirjanduses on selgitatud, et lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi. Agendi tegevuse
tulemusena on sõlmitud agendi tegevusega kausaalses seoses olevad lepingud ehk lepingud, mis ilma agendi tegevuseta oleks jäänud kas üldse või vähemalt sellistel tingimustel sõlmimata. „Agendi tegevuse tulemusena“ ei tähenda siiski seda, et lepingu sõlmimine peaks tasunõude tekkimiseks olema tingitud ainult agendi tegevusest. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2021, lk 778, 793). Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et hageja tegeles ca 12 kuu jooksul müügi edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku infot, vastates ostja küsimustele ning informeerides paralleelselt ka kostjat. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tegevus on osaliselt põhjuseks, et jõuti müügilepingu sõlmimiseni 2022.a augustis. Seda kinnitab mh ka asjaolu, et ajaks, mil kostja ise hakkas ostjaga suhtlema (s.o 2022. mai teine pool), oli ostjal juba ehitusluba olemas, st ostjal oli tekkinud kindel kavatsus moodulmajad osta. Kuigi kostja teostas müügiprotsessi lõppfaasis ise müügilepingu sõlmimiseks vajalikke toiminguid, ei tähenda, et hageja tegevuse ja müügilepingu sõlmimise vahel puudub põhjuslik seos. Pealegi ei tohtinud hageja agendilepingu p 3.1.3 järgi sõlmida lepinguid käsundiandja nimel. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejal on õigus agenditasule.
45.Ebaõige on kostja seisukoht, et pooled jõudsid kokkuleppele agenditasus summas 2750 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et pooled ei jõudnud agenditasu osas kokkuleppeni. Vaidlusalune agenditasu oli üks osa erimeelsustest, mille pooled soovisid läbirääkimistega lahendada. Poolte e-kirjavahetusest järeldub, et eriarvamused oli pooltel peamiselt selles, milliste võimalike tellimuste eest võib hagejal tulevikus olla veel tasunõue (dtl 121-124). Kokkuvõttes kokkuleppeni ei jõutud, mida kinnitab ka see, et agendilepingu lõpetamise kokkulepet (mis sisaldas ka agenditasu summas 2750 eurot) ei allkirjastatud (dtl 138 139). Määravat tähendust ei oma see, et hageja saatis kostjale 22.12.2022 arve 2750 euro tasumiseks (dtl 122). See saadeti läbirääkimiste käigus, mil ei olnud veel selge, kas kõikides küsimustes kokkuleppele jõutakse. Lisaks ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole arvet tasunud.
46.Maakohtus kostja ei vaidlustanud, et hageja esitatud agenditasu nõue 16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas sätestatud agenditasu suurusele (7 % müügihinnast). Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud väite, et agenditasu aluseks peaks olema maja EXW netomüügiväärtus, mitte aga ostjalt laekunud kogusumma. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei esitanud sellist väidet maakohtus ega ka põhjendanud apellatsioonkaebuses, mis takistas tal seda maakohtus esitamast. Seetõttu jätab kohus kostja uue väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja agenditasu nõue vastuolus hea usu põhimõttega.
47.Agendilepingu p 7.3 kohaselt tuleb lepingust tuleneva maksekohustusega täitmisega viivitamise korral maksta viivist 0,05 % päevas. Maakohus mõistis 29.06.2023 seisuga kostjalt välja viivise 2363,80 eurot ja alates 30.06.2023 viivise 0,05 % päevas põhinõudelt (16 806,30 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses
viivisearvestust eraldi vaidlustanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus asuda selles osas maakohust erinevale seisukohale.
48.Hageja palus kostjalt välja mõista konkurentsipiirangu hüvitise summas 16 806,20 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Agendilepingu p-s 4.1.1 leppisid pooled kokku, et nii lepingu kehtivuse ajal kui ka 1 aasta jooksul pärast lepingu lõppemist (v.a juhul kui käsundiandja lõpetab lepingu ilma põhjuseta) ei tohi agent ilma käsundiandja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada käsundiandja tootega sarnaseid tooteid. Konkurentsipiirangu hüvitist ei olnud lepingus ettenähtud. Samas sätestab VÕS § 689 lg 3, et konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Hageja nõuab konkurentsipiirangu tasu perioodi 01.01.2023 - 31.12.2023 eest.
49.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled jõudsid kokkuleppele, et agendileping lõpeb 31.12.2022, et konkurentsipiirangu kestust lühendatakse kuni 30.06.2023, ning et kostja loobus konkurentsipiirangu hüvitise nõudest. Konkurentsipiiranguga seonduv oli üks osa poolte läbirääkimistest, millega nad soovisid oma erimeelsused lahendada. Sealjuures oli konkurentsipiirangu küsimus kajastatud agendilepingu lõpetamise kokkuleppes, mida ei allkirjastatud (dtl 138-139). Ringkonnakohus leiab, et kuna pooled osades vaidluse all olevates küsimustes kokkuleppele ei jõudnud ja agendilepingu lõpetamise kokkulepet ei allkirjastanud, siis ei saa kokkulepet üheski osas lugeda sõlmituks. Seega ei saa kostjat lugeda konkurentsipiirangu hüvitisest loobunuks.
50.Kuigi ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et pooled jõudsid kokkuleppele lepingu lõpetamises 31.12.2022, leiab kolleegium, et leping lõppes 31.12.2022 agendilepingu p-st 8.1 tulenevalt. Agendilepingu p 8.1 kolmas lause sätestab, et kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud. Agendilepingu p 1.6.1 ja 1.6.2 kohaselt oli 2021.a minimaalne müügieesmärk 3 KODA maja müümine. Vaidlus puudub, et 2021.a minimaalset müügieesmärki ei saavutatud. Seega lõppes leping 31.12.2022.
51.Ülaltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda konkurentsipiirangu hüvitist perioodi 01.01.2023 - 31.12.2023 eest. Hageja nõudis konkurentsipiirangu hüvitist 16 806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt ei eelda hageja, et kohus mõistab välja konkurentsipiirangu hüvitise 16 806,20 eurot. Ringkonnakohtu 04.11.2024 istungil leidis hageja, et kohtu õiglasel äranägemisel määratav summa võiks olla 2750 eurot. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kostja toodetega sarnaste toodete vahendamine hageja põhitegevus. Hageja põhitegevus oli juhtimis- ja organisatsiooniarenduse koolitus- ja konsultatsiooniteenused (dtl 306). Lisaks ei läinud OÜ ÖÖD majade vahendamine konkurentsipiirangu alla (lepingu p 4.1.3). Hageja ei täitnud agendilepingu kehtivuse ajal minimaalset müügieesmärki (s.o 3 maja aastas). Samuti ei ole hageja esile toonud, et tal oleks olnud võimalus kolmandate isikute sarnaseid tooteid konkurentsipiirangu perioodil vahendada. Eeltoodust tulenevalt peab
kohus antud juhul mõistlikuks konkurentsipiirangu hüvitise suuruseks 1680,63 eurot, s.o 10 % käesolevas asjas kostjalt väljamõistetavalt agenditasult. Lisaks tuleb kostjalt konkurentsipiirangu hüvitiselt välja mõista lepingujärgne viivis 0,05 % päevas (lepingu p 7.3) alates hagi esitamisest (s.o alates 30.06.2023) kuni põhinõude tasumiseni.
52.Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu järeldus, et hagejal on õigus nõuda kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist kahjuhüvitisena. Kostja keeldus agenditasu ja konkurentsipiirangu hüvitise maksmisest ning agenditasu arvutamiseks vajaliku informatsiooni andmisest. Sellises olukorras ei olnud kohtueelselt õigusabi kasutamine ebamõistlik. Seega on õigusabikulud VÕS § 128 lg 3 ja § 115 lg 1 alusel hüvitatavad. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude nõue tuleb täies ulatuses rahuldada ka siis, kui haginõue rahuldatakse üksnes osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja suhtes ebaõiglane, kui kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude rahuldamisel lähtub kohus hagi rahuldamise ulatusest. Arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat agenditasu, hagi esitamise ajaks agenditasult sissenõutavaks muutunud viivist ja kostjalt väljamõistetavat konkurentsipiirangu hüvitist, rahuldatakse hageja nõue 58 % ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtueelsed õigusabikulud 626,40 eurot (58 % summast 1080 eurot). Arvestades, et maakohus mõistis välja kohtueelsed õigusabikulud 540 eurot, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista 86,40 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
53.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et menetluskulud tuleb jätta kogu ulatuses kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt pakkus hageja maakohtus 19.10.2023 kompromissina, et kostja tasub hagejale 16 806,30 eurot, mis on vähem kui maakohus kostjalt välja mõistis, ja seetõttu tuleks kohaldada TsMS § 163 lg-t 2. Kolleegium märgib, et 19.10.2023 menetlusdokumendist nähtuvalt sisaldas hageja kompromissipakkumine, lisaks eelnimetatud rahasumma tasumisele, ka tingimust, et kostja tasub hagejale agendilepingu lisas 1 toodud tingimustel agenditasu tehingute eest, mis sõlmitakse 6 kuu jooksul kompromissi sõlmimisest isikutega, kes on kajastatud hageja edastatud potentsiaalsete klientide nimekirjas. Seega ei ole põhjendatud väita, et hagi rahuldatakse sarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina välja pakkunud hageja (TsMS § 163 lg 2). Hageja hinnangul tuleks menetluskulud jätta kostja kanda ka seetõttu, et ta algselt taotles konkurentsipiirangu hüvitise väljamõistmist õiglases summas kohtu enda äranägemisel ning üksnes maakohtu nõudel märkis konkreetse summa. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus nõudis õigesti hagejalt hagis konkreetse summa märkimist. TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja ei ole esitanud mittevaralise nõuet, vaid esitas varalise nõude. See, millise suurusega nõue hagis esitada on hageja otsustada. Hageja esitas hagi konkurentsipiirangu hüvitise summas 16 806,20 eurot väljamõistmiseks ja seda tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotamisel arvestada.
Kolleegium lähtub menetluskulude jaotamisel maakohtus TsMS § 163 lg-st 1, mis sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb maakohtukohtu menetluskulud jätta 42 % ulatuses hageja kanda ja 58 % ulatuses kostja kanda. Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja apellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Arvestades hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamise ulatust jäävad hageja vastuapellatsioonkaebusega seotud poolte menetluskulud 90 % ulatuses hageja kanda ja 10 % ulatuses kostja kanda. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.