Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Elewus GmbH (välisriigi registrikood 14519496; asukoht Au 2A, Speicherschwendi 9037 Šveits); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ronald Riistan ja advokaat Alina Aleksejeva (Advokaadibüroo Syndicate Legal; e-post: [email protected]); Kostja: Kodasema OÜ (registrikood 12494697; asukoht A. Lauteri tn 5, Tallinn; e-post: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Klen Laus, (Advokaadibüroo TRINITI, e-post: [email protected]) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks võlgnevus summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot.
3.Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks viivis määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Mõista kostjalt Kodasema OÜ välja hageja Elewus GmbH kasuks kahjuhüvitis kohtueelsete õigusabikulude eest summas 540 eurot ja viivis kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
2-23-9392 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, eposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.30.06.2023 esitas hageja Elewus GmbH Harju Maakohtule hagiavalduse Kodasema OÜ vastu võla nõudes. Hageja täiendas hagiavaldust 04.08.2023 ning täpsustas viivisenõuet 19.10.2023. Hageja palub mõista Kodasema OÜ ́lt (registrikood 12494697) välja võlgnevus summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis summas 2363,8 eurot Elewus GmbH (Šveitsi registrikood 14519496) kasuks. Samuti palub hageja mõista Kodasema OÜ ́lt Elewus GmbH kasuks välja lepingujärgsed viivised mahus 0,05% päevas tasumata summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks palub hageja mõista Kodasema OÜ ́lt välja kohtuvälise nõudekirja esitamisega Elewus GmbH ́le tekitatud kahju hüvitis summas 1080 eurot VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja palub mõista Kodasema OÜ ́lt Elewus GmbH kasuks välja seadusjärgsed viivised kahju hüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni seadusejärgses määras TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel. Lisaks palub hageja mõista Kodasema OÜ ́lt välja konkurentsipiirangu tasu Elewus GmbH kasuks summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas VÕS § 689 lg 3 alusel. Hageja palub mõista Kodasema OÜ ́lt Elewus GmbH kasuks välja lepingujärgsed viivised mahus 0,05% konkurentsipiirangu tasu summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid Kodasema OÜ (kostja) ja Elewus GmbH (hageja) 17.02.2021 agendilepingu (leping) Kodasema KODA moodulmajade (toode) müügi vahendamiseks/osundamiseks Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (Lisa 1 agendileping). Vastavalt lepingule pidi hageja kostja jaoks ja tema huvides edendama ja laiendama kostja toote müüki (vt Lisa 1 p 1.1) ning kostja kohustus oli agendile selle eest maksta tasu summas 1%-10% sõltuvalt projekti keerukusest ja mahust (vt Lisa 1 p-d 2.1. – 2.2.). Hageja tegevuse tulemusena oli augustis 2022 kostja ja klientide JH ja GD, kes on äripartnerid (edaspidi koos ja eraldi ostja), vahel sõlmitud ostumüügileping 2 kostja toote (2 KODA Loft) osas (Lisa 2 arve 1320 ja müügileping 473). Tehinguväärtuseks on 240 090.00 eurot (ilma käibemaksuta) ning ostja pidi tasuma kogu summa hiljemalt 18.10.2022 (vt Lisa 2 lk 3). Vastavalt lepingule pidi agenditasu moodustama 7% (2-3 maja müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga) ehk 16 806,3 eurot (km-ta).
3.Kostja hagejale müügitingimusi ega muud infot ei avaldanud, mistõttu pöördus hageja 01.10.2022 kostja poole päringuga, mis on kostja makseettepanekud hagejale ostja tellimuse osas (Lisa 3 01.10.2022 kiri). 09.10.2022 kostja vastas, et „JHi teemal – kuna müük ei tekkinud Sinu agendina tegevuse tulemusena, tasu saamise õigust ei teki. Küll aga olen ma valmis heas usus meie koostöö jätkumise motivatsiooniks tasuma konsultatsiooni eest 750 EUR ulatuses. Sa oled teinud
2-23-9392 kliendikohtumisi ja -suhtluseid. Me peaksime ka veebruaris 2021 sõlmitud lepingu uuenduse tegema, palun paku ise koguseid 2023. Aastasse” (Lisa 4 09.10.2022 kiri). Elik kostja keeldus hagejale tasu maksmast, leides et ostu-müügileping ei olnud hageja tegevuse tulemusel sõlmitud ning kostja keeldus hagejale igasugust infot tehingu kohta andmast. Seega hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma.
4.Ostu-müügileping käsundiandja ja klientide JH and GD vahel oli sõlmitud hageja tegevuse tulemusena. Kõigepealt hageja selgitab klientide nö leidmise süsteemi agendilepingu mõttes. Potentsiaalsete klientide hankimine toimus läbi globaalsete marketingi kampaaniate, mida viis kostja ise läbi (Google Ads, Facebook, Instagram jne, Lisa 28 Kodasema instagram ja facebook). Läbi kampaania suunati nii Šveitsi kui teiste riikide potentsiaalseid kliente kõigepealt kostja kodulehele (https://kodasema.com/us/#contact, kus pidid potentsiaalsed kliendid spetsiaalse vormi täitma hinnakirja saamiseks (Lisa 5 KODA väljavõte veebileheküljelt). Eelnimetatud vorm läks kostja e-posti aadressile [email protected]. Seejärel suunas kostja müügidirektor potentsiaalsete klientide päringu edasi vastava riigi agendile sõltuvalt kliendi asukohast. Elik kõik päringud ja kontaktid olid igal juhul kostja kontrolli all, kuid kostja müügidirektor ise kliendiga ühenduses ei olnud, vaid ainult saatis emaili edasi sihtriigi agendile ehk täitis nö administraatori tööd. Eelimetatud süsteem oli põhjendatud asjaoluga, et kostja soovis kõik marketingi kampaaniad enda kontrolli all hoida ja ei nõustunud kohalikesse kampaaniatesse rahaliselt panustama. Alternatiivselt võiksid potentsiaalsed kliendid huvi korral ise otse vastava riigi agendiga ühendust võtta, leides agentide kontakte kostja kodulehel: https://kodasema.com/us/where-to-buy/ (Lisa 6 agentide kontaktid KODA väljavõte koduleheküljelt). Seega potentsiaalsed kliendid võisid ühendust võtta nii agendiga otseselt, kui ka kostja kaudu ning kostja suunas kliente vastava agendi juurde. Kuivõrd kostja agentidele transpordi, ega muud esindamise tasu ei katnud, siis hageja tasulisi kampaaniaid ise Šveitsis läbi ei viinud, kuid aktiivselt võttis ühendust enda ärivõrgustikus potentsiaalsete huvilistega ning kostja toodet puudutav info oli ka hageja enda elewus.com leheküljel (Lisa 30 Elewus veebilehekülg). Agentide ülesanneteks oli kogu kliendiga suhtlus ja nõustamine kuni tellimuse sisse andmiseni ehk nö kuni kliendi kostjale üleandmiseni lepingu tingimuste viimaseks lihvimiseks ning tehingu teostamiseks.
5.Edaspidi toob hageja välja ostjaga suhtlemise kronoloogia ja mahu: 27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga kontakti hinna uurimise eesmärgiga ning hageja andis kliendile ammendava info toote hinna, tarne, maatükki ettevalmistamise, tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (Lisa 7 mai 2021 kirjavahetus). 25.10.2021 andis ostja hagejale teada, et ostja on 2 toote ehk 2 KODA moodulmaja soetamisest huvitatud ning palus kellegagi rääkida eelnimetatud teema osas ning 25.10.2021 oli hageja poolt ammendav info (sh tarne, hinnad, tähtajad jne) ostjale samuti edastatud, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (Lisa 8 25.10.2021 kirjavahetus). 27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas ehitusloa taotlemiseks (Lisa 9 27.10.2021 hageja kiri). 07.12.2021 võttis ostja jälle ühendust hagejaga paludes esitada täiendavat info ehitusloa saamiseks (Lisa 10 07.12.2021 kiri). 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega, et ostja on saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada millise hinnaga ostjal on 2 toodet võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi (Berni lähedale) saabuvad (Lisa 11 mai kirjavahetus). 16.05.2022 esitas kostja hagejale pakkumise ostja jaoks (vt Lisa 11).
6.16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja juhenditega (Lisa 12 16 ja 17.05.2022 kiri). 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka Eesti direktor ehk kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor (Lisa 13 17.05.2022 kiri). Kuivõrd kõik tellimused ja müügilepingud toimusid otse lõppkliendi ehk ostja ja kostja vahel, siis tutvustas hageja ostjat kostjaga enne ostja poolt tellimuse sisse andmist, et ostja ja kostja vahel usaldus tekiks. Videokõnest oli selge, et kostja esindaja BL ja müügidirektor suhtlesid ja kohtusid kliendiga esimest korda, kuid hageja oli ostjat eelnimetatud hetkeks juba c 12 kuud teenindanud. 18.05.2022 saatis hageja ostjale ka kostjat Austrias esindava agendi kontaktid (Lisa 14
2-23-9392 18.05.2022 kiri). 20.05.2022 ja 03.06.2022 edastas hageja ostjale lingi ühe toote mudelile ning täiendavat infot koos teabega, et Austria agent ootab võimalust ostjaga oma kogemust jagada (Lisa 15 20.05.2022 ja 03.06.2022 kirjad). Hea usu põhimõttest lähtudes ja koostöö nimel soodustas hageja aktiivselt kostja toote edendamist ja müüki ka teistes piirkondades ehk oma tegutsemise piirkonnast väljaspool, mille eest ei olnud hagejal õigust mingile tasule.
7.26.07.2022 saatis hageja kostjale kirja jooksva töö infoga ning palvega hoida hagejat kursis kuidas ostjaga läheb ja kuidas hageja saab abiks olla (Lisa 16 26.07.2022 kiri). Augustis 2022 oli ostja ja kostja vahel müügileping sõlmitud, mille sõlmimise faktist ja tingimustest ei andnud keegi hagejale teada. Eelnimetatust järeldub, et ca 12 kuu jooksul tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, nimelt hageja edastas ostjale kogu vajaliku info ja teave, vastates kõikidele ostja küsimustele, informeerides paralleelselt olukorrast ka kostjat. Mais 2022 oli ostja kostjaga nö kokku viidud ning juulis 2022 lõppes hageja ja ostja suhtlus, sest hageja oli kostja poolt ostjaga suhtlemisest välja jäetud, kuid juba augustis 2022 sõlmis kostja müügilepingu ostjaga. Seega just hageja tegevuste tulemusel oli müügileping kostja ja ostja vahel sõlmitud, mistõttu on kostja kohustatud hagejale lepingus kokkulepitud agenditasu maksma.
8.Hageja viitab agenditasu maksmisest keeldumisele ja kompromissläbirääkimistele. 31.10.2022 kirjutas kostja hagejale päringuga lähiaja müügiväljavaadete osas (Lisa 17 oktoobri-novembri kirjavahetus). 01.11.2022 esitas hageja kostjale vastuse koos päringuga, et millised on kostja makseettepanekud ostja tellimuse osas (vt Lisa 17), mille peale kostja vastas, et kuna müük ei tekkinud hageja agendina tegutsemise tulemusena, siis tasu saamise õigust hagejal ei teki, nõustudes tasuma hagejale ainult 750 eurot (vt Lisa 4). Alates kostja agenditasu maksmise keeldumisest algasid poolte vahel läbirääkimised, mille jooksul püüdis hageja ikkagi tasu tehtud töö eest saada, säilitades häid suhteid. Kostja keeldus kategooriliselt õiglast tasu maksmisest (Lisa 18 läbirääkimised). Kostja heitis hagejale ette, et justkui hageja suhtlus ei toonud tehingu sõlmimist kaasa ning ostja ei saanud hageja äraolekul vastuseid (justkui ostja ei saanud Di aadressi ehk Austria agendi kontakti ja info planeerimisdokumentide kohta), mistõttu kontaktijätkamine otse kostja poolt oli paratamatu, et ostjat mitte kaotada (vt Lisa 18). Käesolevas hagiavalduses esitatud faktilistest asjaoludest ja tõenditest selgub, et hageja poolt oli Austria agendi kontaktandmed ostjale koos täiendava infoga edastatud (vt p 2.2.4 ning Lisa 14 ja 15). Elik kostja argumendid on paljasõnalised ning selgelt otsitud agenditasu maksmise vältimiseks.
9.Poolte läbirääkimised kestsid kuni jaanuarini 2023 aastal ning pooled peaaegu sõlmisid kompromissi, kuid kostja nõudis pidevalt kõikides punktides ühepoolsed tingimusi, mis oleksid ainult kostjale kasulikud olnud (näiteks agendilepingu järgi oleks hagejal 6 kuud peale lepingu lõpetamist õigus olnud hageja poolt vahendatud klientidelt agenditasu saada, kuid kostja nõustus üksnes 8 potentsiaalse kliendi osas, kuid faktiliselt oli hageja kontaktis ja vahendas müüki c 58 kliendiga (Lisa 19 kompromisslepingu projekt). Hageja poolt kompromissi sõlmimise eesmärgiga oli ka arve kokku summas 2750 eurot esitatud kokkuleppele jõudmise lootusega. Kahjuks ei jõudnud hageja ja kostja kompromissini.
10.01.03.2023 oli hageja lepingulise esindaja poolt kostjale nõudekiri saadetud, millega palus hageja kostjat esitada materjalid, lepingud ja maksekinnitused ostjaga teostatud tehingute osas, et välja arvutada lepingu lisas 1 kokkulepitud agenditasu suurus (Lisa 20 nõudekiri). Kostja keeldus igasuguste ostjaga tehingut/tehinguid sisaldavate dokumentide väljaandmast, leides, et „Kodasema OÜ ei ole kohustatud edastama Elewus GmbH’le kui lepingu osapooleks mitteolevale isikule tehinguga seotud dokumente. Samuti ei ole Kodasema OÜ kohustatud tasuma Elewus GmbH nõutud agenditasu. Rõhutame ühtlasi, et pooled on 22.12.2022 saavutanud kompromissi erimeelsuste lahendamiseks kokkuleppel, mistõttu palun hiljemalt 01.04.2023 Elewus GmbH’l kirjalikult kinnitada kokkuleppe siduvust Elewus GmbH suhtes – kui Elewus GmbH ei loe kokkulepet enda suhtes kehtivaks, ei näe ka Kodasema OÜ põhjust kompromissis kokku lepitud summat tasuda“ (Lisa 21 kostja vastus
2-23-9392 nõudekirjale, p 13).
11.Kuivõrd kostja keeldus hagejale ostjaga sõlmitud müügilepingu materjale välja andmast ning hageja ei teadnud mis hinnaga ja kui palju tooteid oli ostjale müüdud, siis oli hageja sunnitud otse ostja poole pöörduma. Ostja edastas hagejale müügilepingu, millest selgus, et ostja oli ostnud kostjalt 2 toodet samadel tingimustel, nagu oli hageja poolt ostjale pakkumuses saadetud (vt Lisa 2 ja Lisa 12). Samuti ostja andis hagejale teada, et kostja kinnitas ostjale, et hageja saab oma agenditasu, millest järeldub, et ostja nägi hageja tegevust agenditegevusena (Lisa 22 kiri ostja poolt). Samuti andis ostja hagejale telefoni teel teada, et ostja ei jäänud kostja otsese klienditeenindusega rahule, sest: - kostja pakkus ostjale võimalust kostja tooteid Šveitsis esindada CHF 4,000 eest, mida ostja vastu ei võtnud ja pidas ka hageja suhtes ebaõiglaseks; - kuivõrd tegemist oli esimese tellimusega Šveitsis, siis ostjal olid suured rahalised ja ajalised kulud, et tooteid Šveitsi ehitusseadustele vastavalt kohandada (elektri-, küttesüsteemid jne). Väljatöötatud lahendused sai kostja tasuta endale, kuid ostjale allahindlust ei rakendanud, ega kulusid ei hüvitanud; -ostjal olid probleemid kostja poolt organiseeritud transpordi ja toote kohaletoimetamisega; - peale toodete kohalejõudmist Šveitsi küsis kostja esindaja luba isiklikult ostja krundile tulla, et teistele potentsiaalsetele Šveitsi klientidele tooteid näidata, kuid ostjad sellist luba ei andnud, kuid kostja esindaja sisenes ostja krundile ilma loata, et tooteid näidata.
12.Seega kostja on käitumuslikult tunnistanud, et kostjal on hageja eest kohustus, nimelt vaatamata kostja väidetele, et justkui ei olnud müügileping ostjaga sõlmitud hageja tegevuste tulemusel, oli kostja ikkagi nõus hagejale tasu maksma, tunnistades eelnimetatuga, et hageja ikkagi panustas ostjaga müügilepingu sõlmimisse. Samuti nägi ostja hageja tegevust agenditegevusega ning oli väga üllatunud, kui ilmnes, et kostja üritab jätta hagejale õiglast kokkulepitud agenditasu maksmata. Käesolevas dokumendis välja toodud fakte ja tõendeid arvesse võttes selgub, et kostja argumendid, et justkui müügileping oli sõlmitud mitte hageja tegevuste tulemusel, on leiutatud hagejale agenditasu maksmata jätmiseks.
13.Hagi õigusliku põhjenduse osas märgib hageja, et poolte vahel oli sõlmitud agendileping (Lisa 1). Agendilepingu p 3.1.1. kohaselt oli hageja kohustuseks endast kõik oleneva teha, et edendada ja laiendada toote müüki Šveitsi territooriumil vastavalt kostja mõistlikele juhistele, kaitstes kostja huve. Agendilepingu p 3.1.4. kohaselt oli hageja kohustuseks ka klientidega läbirääkimistel pakkuda toodet rangelt vastavalt müügitingimustele, mille kostja on talle edastanud. Elik lepingu kohaselt hageja pidi kostja toodet (KODA majad) potentsiaalsetele ostjatele edendama. Leping ei määra konkreetseid „edendamise“ piire. VÕS § 673 lg 1 esimese lause kohaselt agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Seega eeldatakse, et agent teeb kõik endast sõltuva müügilepingu ostjaga sõlmimiseks, mis praktikas tähendab kliendiga kontaktis olemist, klientide küsimustele vastamist ja vajaliku info edastamist. Käesoleval juhul oli hageja ostjaga ca 12 kuu jooksul kontaktis, vastas ostja küsimustele ja edastas ostjale vajalikku infot (sh muu kostja territooriumi osas).
14.Vastavalt VÕS kommenteeritud väljaandele on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agenditasu nõue sõltub aga lepingu täitmise edukusest. Agenditasu nõude tekkimiseks ei piisa pelgalt mõistlike pingutuste tegemisest lepingute vahendamiseks või sõlmimiseks. Agendi tasunõue eelduseks on agendi vahendatud või sõlmitud lepingu edukas täitmine (III osa, lk 777). Lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi. Samas ei ole ilmselt lepingu sõlmimise vahendamisega tegemist juhul, kui agent avaldab küll käsundiandja kauba reklaami, kuid ei tee muid pingutusi (sh nt kliendi ja käsundiandja kokku viimine), et kolmas isik käsundiandjaga lepingu sõlmiks (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778). Agendi tegevuse tulemusena on
2-23-9392 sõlmitud agendi tegevusega kausaalses seoses olevad lepingud ehk lepingud, mida ilma agendi tegevuseta oleks jäänud kas üldse või vähemalt sellistel tingimustel sõlmimata. „Agendi tegevuse tulemusena“ ei tähenda siiski seda, et lepingu sõlmimine peaks tasunõude tekkimiseks olema tingitud ainult agendi tegevusest. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni (VÕS komm väljaanne, III osa, lk 793). Seega agendi kohustused loetakse nõuetekohaselt täidetuks kui agent on mõistlikke pingutusi lepingu sõlmimiseks teinud ja leping on sõlmitud, kuid see ei tähenda, et ainult agendi tegevuste tulemusel leping oli sõlmitud. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni. Käesolevas dokumendis välja toodud faktiliste asjaolude ja tõendite põhjal järeldub, et hageja tegi endast kõike võimalikku ostjaga müügilepingu sõlmimiseks ehk tegi mõistlikke pingutusi, mistõttu müügileping ostjaga oli sõlmitud ehk müügileping ostja ja kostja vahel oli just hageja tegevuste tulemusena sõlmitud.
15.Veelgi enam vastavalt VÕS §-le 678 lg-le 2 esimesele lausele kui agent on määratud teatud piirkonda või kui tema klientide ring on kindlaks määratud, on tal lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus agenditasule ka lepingute eest, mis on sõlmitud tema agendilepingu kehtivuse ajal ilma tema osaluseta tema piirkonda või klientide ringi kuuluvate isikutega. Selliste lepingute eest ei ole õigust saada agenditasu kindlustusagendil. Agendi osaluseta sõlmitud lepingute eest on õigus saada agentidel, kes on määratud teatud piirkonda või kellel klientide ring on agendilepingus kindlaks määratud. Agendi tegevuse piiritlemisega teatud piirkonda või klientide ringiga kaasneb üldjuhul kohustus mitte tegutseda teises piirkonnas ja hoiduda lepingute vahendamisest ja sõlmimisest muude klientidega (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 793). Vastavalt agendilepingu p-le 1.1. oli hageja määratud konkreetsesse piirkonda ehk pidi tegutsema Šveitsi territooriumil. Seega juhul, kui kohus leiab, et hageja panus ostjaga müügilepingu sõlmimiseks on ebapiisav, et lugeda müügileping sõlmituks hageja tegevuste tulemusena, siis palub hageja agenditasu kostjalt välja mõista VÕS § 678 lg 2 alusel.
16.Agendilepingu p 3.2.1. kohaselt kostja tasub agenditasu vastavalt lepingutingimustele. Agendilepingu p 2.1. kohaselt agendi poolt osutatava teenuse eest kohustub käsundiandja tasuma agendile edukustasu (agenditasu) vastavalt lisas 1 toodud tingimustele. Vastavalt lepingu Lisale 1 agenditasu on 1-10% müügisummast, mida maksab klient, sõltuvalt projekti mahust ja keerukusest. Agendilepingu Lisas 1 on ka protsentide gradatsioon välja toodud ning agenditasu 2-3 maja müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga on 7% müügihinnast. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 678 lg 1 esimese lause kohaselt agendil on õigus agenditasule kõigi käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Agendil on teistsuguse kokkuleppe puudumisel õigus agenditasule kõikide lepingute eest, mis on sõlmitud tema tegevuse tulemusena agendilepingu kehtivuse ajal (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 792). Agendilepingu Lisa 1 kohaselt tuleb agenditasu tasuda 10 päeva jooksul alates agendilt ehk hagejalt arve saamisest. Arve esitatakse proportsionaalselt käsundiandja ehk kostja poolt laekunud osalise makse protsendiga (% müügilepingu koguväärtusest koos kõikide kuludega) ja sellist arvet ei esitata enne, kui käsundiandja on kliendilt toote ostuhinna osaliselt kätte saanud. Makse loetakse laekunuks, kui see on deponeerimiskontolt käsundiandjale ehk kostjale vabastatud.
17.Käesoleval juhul oli hageja tegevuste tulemusena ostja ja kostja vahel 2 toote osas müügileping sõlmitud, seega hageja agenditasu moodustab 7% müügisummast. Agenditasu saamise eeldusteks oli kostjale arve esitamine, mida kostja pidi tasuma 10 päeva jooksul alates arve saamisest. Hageja võis arve esitada proportsionaalselt kliendi poolt makstud summaga, kuid mitte varem, kui raha reaalselt kantakse kostjale. 08.12.2022 oli hageja poolt kostjale arve summas 4553,33 eurot, ehk esimene osa kogusummast, esitatud (Lisa 23 arve). Kuivõrd hagejale ei olnud lõppmüügitingimused teada, siis esimese arve summa põhines üksnes hageja eeldustel. Arvestades, et ostja tasus 50% kogu ostumüügisummast juba 18.08.2022 (milles hageja ei olnud teadlik), siis on ilmselge, et detsembriks pidi ka ostja tasutud summad ka kostja kontole laekuma, mistõttu tegemist oli sissenõutavaks muutunud nõudega. Kostja jättis arve tasumata, rikkudes oma kohustusi. Märtsis 2023 sai hageja ostja kaudu
2-23-9392 teada, et müügilepingu kogu väärtuseks on 240 090,00 eurot (km-ta) ning ostja tasus kogu summa hiljemalt 18.10.2022 (vt Lisa 2 lk 3). Ilmselge, et alates oktoobrist on möödunud piisavalt aega, et ostja poolt tasutud summa täies ulatuses laekuks kostja kontole. Agenditasu käesoleval juhul moodustab 16 806,3 eurot (km-ta). Seega kostja on jätnud oma lepingulised kohustused, summas 16 806,3 eurot, täitmata.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul agendilepingu p-ga 7.3. oli ettenähtud, et lepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitamise korral maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast iga viivitatud päeva eest. Seega kohaldatakse lepingus ettenähtud viivist.
19.Hageja palub mõista kostjalt kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta). Faktilised asjaolud kahjunõude osas: Kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja kostjaga kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe saavutamise aitamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute tegemiseks. Vandeadvokaadi kohtueelseks vaidluseks kaasamine oli tingitud asjaolust, et pooltel ei õnnestunud kokkulepet saavutada kostja ebamõistlikke tingimuste ja nõuete tõttu. Kuivõrd kostja kategooriliselt keeldus nii tasu maksmisest, kui ka tehingut puudutava info edastamisest ka pärast vandeadvokaadi kaudu esitatud nõudekirja, siis hageja arvamusel peab kostja ka hageja kohtueelsed õigusabikulud hagejale hüvitama, sest oma hea usu põhimõttega vastuolus oleva tegevustega tingis ta hageja nii kohtueelsete, kui ka kohtukulude tekkimise.
20.Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (RKTKo 3-2-1-19-13, p 11). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesoleval juhul kostja kategooriliselt keeldus täitmast tasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise arvutamiseks vajaliku infot edastamisest. Kohtumenetlusega seotud kõrgete kulude vältimiseks otsustas hageja vandeadvokaadi kohtuväliseks olukorra lahendamiseks kaasata. Kaasatud vandeadvokaadi kaudu saadetud nõudekirjale vastas kostja kategoorilise keeldumisega kõikide hageja nõuete osas ehk nii tasu maksmise, kui ka tehingut puudutava vajaliku info edastamise osas. Elik kostja ei soovinud omapoolseid lepingulisi kohustusi täita ning ei teinud omalt poolt ühtegi mõistliku ja õiglast ettepanekut ehk ei arvestanud hageja huvide ja õigustega. Seega on hageja poolt kantud kohtueelsed õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta, Lisa 27 arve). Kui kostja ei oleks keeldunud oma kohustuste täitmisest ning oleks mõistlikult arvestanud hageja õigustega, siis oleksid pooled suutnud kohtuväliselt olukorra lahendada, sh kompromissi sõlmida. Kuivõrd kostja eiras oma kohustusi hageja ees ning ei arvestanud hageja õiguste ega huvidega ega otsinud ka õiglast lahendust, siis hageja poolt kohtuväliste läbirääkimiste eest kantud kulud ei toonud mingit tulemust ehk hageja on sunnitud igal juhul kohtu poole pöörduma, mistõttu mõlemal poolel tekivad menetluskulud. Seega jättes hageja õiguste ja huvidega arvestamata on kostja toonud hagejale otsest varalist kahju summas 1080 eurot, mis oli hageja poolt kulutatud õigusabile seoses kohtuvälise nõudekirja koostamisega.
2-23-9392
21.VÕS § 689 lg 1 ja 2 kohaselt kokkulepe, millega piiratakse agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist (konkurentsipiirang), peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Konkurentsipiirangu kokkuleppe võib sõlmida kuni kaheks aastaks agendilepingu lõppemisest ning see võib laieneda üksnes agendilepingus määratud piirkonnale või klientide ringile, kellega agent pidi lepinguid vahendama või sõlmima, ja üksnes lepingutele, mida agent pidi vahendama või sõlmima. Paragrahvi eesmärk on tasakaalustada agendi ja käsundiandja huve agendilepingu lõppemisele järgneval perioodil. Käsundiandja on huvitatud, et agent ei kasutaks agendilepingu täitmisel saadud teavet, kogemusi, kontakte ja muid eeliseid käsundiandjaga konkureerivaks majandustegevuseks ei iseseisvalt ega teise ettevõtja huvides. Käsundiandja huvi on põhimõtteliselt õigustatud ning taolised kokkulepped on lubatavad. Konkurentsipiirangu kokkuleppega kommenteeritava paragrahvi tähenduses on tegemist siis, kui sellega piiratakse agendi majandustegevust (lg 1). Käesoleval juhul agendilepingu p 4.1.1. on pooled kokku leppinud, et nii käesoleva lepingu kehtivuse ajal kui ka 1 (ühe) aasta jooksul pärast käesoleva lepingu lõppemist (välja arvatud juhul, kui Käsundiandja lõpetab lepingu ilma põhjuseta) ei tohi Agent ilma Käsundiandja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada Käsundiandja tootega sarnaseid tooteid. Elik agendilepingu raames oli poolte vahel kirjalik kokkulepe sõlmitud, millega piirati agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist üheks aastaks ehk seaduses sätestatud eeldused konkurentsitasu nõudmiseks on täidetud. Agendilepinguga ei olnud vastav konkurentsipiirangu tasu ette nähtud, kuid kostja peab hagejale igal juhul konkurentsipiirangu eest mõistlikku tasu maksma seadusest tulenevalt.
22.Konkurentsipiirang saab VÕS § 689 lg 2 kohaselt seisneda üksnes agendi kohustuses mitte sõlmida ega vahendada lepinguid agendilepingus määratud piirkonnas või klientide ringiga. Konkurentsipiiranguga hõlmatud piirkond või klientide ring tuleneb agendilepingust. Kui agendilepingus ei olnud tegutsemispiirkonda või klientide ringi määratletud, tuleks lähtuda lepingu täitmisel välja kujunenud piirkonnast ja klientide ringist. Agent on kohustatud hoiduma lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, kui selle esemeks on kas käsundiandja poolt turustatud tooted ja teenused või nendega konkureerivad tooted ja teenused. Käesoleval juhul agendilepingus ei olnud tegutsemispiirkonda või klientide ringi määratletud. Seetõttu tuleb lähtuda lepingu täitmisel välja kujunenud piirkonnast ja klientide ringist ehk hageja ei saanud ega saa nii lepingu kehtivuse ajal, kui ka ühe aasta jooksul pärast agendilepingu lõppemist Šveitsi territooriumil moodulmajade müügiga tegeleda. Seega käesoleval juhul oli poolte vahel agendilepingu raames kirjalikus vormis konkurentsi piirav kokkuleppe sõlmitud, mille kohaselt ei lepingu kehtivuse ajal ega ka pärast lepingu lõppemist ühe aasta jooksul ei saanud ega saa hageja Šveitsi territooriumil moodulmajade müügiga tegeleda ehk hageja majandustegevus Šveitsi territooriumil ka pärast lepingu kehtivuse lõppemist jääb üheks aastaks piiratud. Elik nii lepingu kehtivuse ajal kui ka ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist ei saa hageja agendilepingu täitmisel saadud teavet, kogemusi, kontakte ja muid eeliseid kostjaga konkureerivaks majandustegevuseks ei iseseisvalt ega teise ettevõtja huvides kasutada. Seega konkurentsipiirangu seaduses sätestatud eeldused konkurentsipiirangu hüvitise saamiseks on täidetud. Vaatamata asjaolule, et agendilepingus ei olnud eraldi hüvitise maksmine ja hüvitise suurus kokkulepitud, peab igal juhul kostja hagejale mõistliku hüvitist maksma. Hageja ei ole konkurentsipiirangut rikkunud ehk on konkurentsipiirangust kinni pidanud.
23.Konkurentsipiirangu tasu summa osas märgib hageja, et VÕS 689 lg 3 konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Hüvitist tuleb sätte imperatiivset olemust arvestades maksta siis, kui selles ei olnud kokku lepitud või kui lepiti kokku tasu mittemaksmises. Mõistlikkuse hindamisel tuleks lähtuda hüvitise eesmärgist kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku vähenemine ning käsundiandja kasust. Arvestada tuleks ka piirangu ulatust, agendi võimalusi tegutseda piiranguga hõlmata valdkonnass ning sellest saadava sissetulekut, käsundiandja poolt konkurentsipiirangu tõttu saadavat kasu, samuti lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku suurust. Seega käesoleval juhul lepinguga ei olnud konkurentsipiirangu hüvitise suurust määratletud, kuid see ei ole aluseks hüvitise mitte maksmiseks seaduse mõttes ehk kostja on igal juhul kohustatud hagejale konkurentsipiiranguga seotud hüvitist maksma. Seadus ei sätesta konkurentsipiirangu hüvitise suurusi,
2-23-9392 vaid annab suuniseid hüvitise arvutamiseks igal konkreetsel juhtumil. Ilmselge, et hageja võimatus tegutseda Šveitsi territooriumil moodulmaja müügiga negatiivselt mõjutab hageja sissetulekut. Elik konkurentsipiiranguga on piiratud hageja võimalused tegutseda piiranguga hõlmatud valdkonnas, mistõttu kaotab hageja osa oma võimalikust sissetulekust.
24.Hageja palub kohtul mõista Kodasema OÜ ́lt välja konkurentsipiirangu tasu Elewus GmbH kasuks summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas VÕS § 689 lg 3 alusel. Konkurentsipiirangu hüvitise summa põhineb hageja ja kostja vahel sõlmitud agendilepingu raames hageja poolt reaalselt teostatud töö mahule. Agendilepingu p 1.6.1. kohaselt agendi minimaalseks eesmärgiks oli müüa 3 maja aastas. Praktikas selgus, et Šveitsis ehitusloa saamise protsess kestab ca 12-18 kuud, mistõttu esimestel aastatel reaalseks müüginormiks on 2-3 maja. Agendilepingu kehtivuse ajal oli agendi poolt faktiliselt 2 maja ära müüdud kokku hinnaga 240 090 eurot ning agenditasu moodustas 7% eelnimetatust summast ehk 16806,3 eurot. Seega ühe aasta raames Šveitsi territooriumil moodulmajade müügist saadav hageja kasu moodustab 16806,2 eurot, mistõttu konkurentsipiirangu kehtivuse ajal kaotaks hageja samuti eelnimetatud summa. Juhul, kui kohus leiab, et konkurentsipiirangu tasu summas 16806,2 eurot ole õiglane ega mõistlik, siis palub hageja mõista kostjalt konkurentsipiirangu tasu hageja kasuks kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas.
25.Konkurentsipiirangu tasu on muutunud sissenõutavaks. Hageja leiab, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga poolte kokkuleppel (vt Lisa 18, lk 3-4), mistõttu muutus konkurentsipiirangu tasu sissenõutavaks alates 01.01.2023. Agendilepingu p-de 8.1 ja 8.2 kohaselt lepingu lõpetamise osas on sätestatud, et leping sõlmitakse 1 aastaks, ilma et Käsundiandja saaks seda omal soovil lõpetada, ja see pikeneb automaatselt veel 1 aasta võrra. Lepinguosaline võib lepingu lõpetada ainult esialgse tähtaja või mis tahes pikendamise tähtaja lõpus, teatades sellest kirjalikult kuuskümmend (60) päeva enne tähtaja lõppu. Kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud (p 8.1). Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada kõigi lepinguosaliste kokkuleppel või teise lepinguosalise olulise rikkumise tõttu (p 8.2). Käesoleval juhul oli agendileping sõlmitud 17.02.2021. Vaatamata asjaolule, et hageja ei saavutanud 1 aasta möödudes lepingus sätestatud müügieesmärki ehk ei müünud 3 KODA maja, võib poolte käitumisest võib eeldada, et leping ei lõppenud ühe aasta möödudes ehk 18.02.2022, vaid pikenes edasi, nimelt: vähemalt mai ja juuli 2022 seisuga poolte kirjavahetusest on selgelt nähtav, et mõlemad pooled peavad lepingut kehtivaks (pooled teostavad koostööd agendilepingu raames, vt Lisa 11 mai kirjavahetus, Lisa 16 26.07.2022 kiri); oktoobri 2022 lõpus-novembri 2022 alguses toimus poolte vahel kirjavahetus edaspidiste tööplaanide osas lepingu mõttes ning novembris 2022, kui poolte vahel tekkis vaidlus kliendile müüdud majade eest agenditasu maksmise osas, pakkus kostja hagejale 750 eurot motivatsioonitasuks maksma ja väljendas soovi 2021 sõlmitud lepingut uuendada (vt Lisa 17 oktoobri-novembri kirjavahetus ja Lisa 18 läbirääkimised). Motivatsioonitasu eesmärgiks on motiveerida agenti aktiivsemalt ja efektiivsemalt tööd teostama ehk tasu, mis on motivatsiooniks edaspidiseks tööks. Lisaks ülaltoodule viide lepingu uuendamise osas ning läbirääkimiste iseloom samuti selgelt viitavad, et pooled pidasid lepingut kehtivaks ja olid huvitatud edaspidises koostöös.
26.Detsembris 2022 palus kostja kuni erimeelsuste lahendamiseni kostja nimel kolmandate isikutega mitte suhelda, millega hageja nõustus (vt Lisa 18, lk 6). Elik detsembris 2022 oli pooltevaheline koostöö peatatud ning alates 16.12.2022 pakkus kostja agendilepingu lõpetamist kokkuleppel, millega hageja nõustus. Pooled saavutasid kokkulepe agendilepingu lõpetamise osas, nimelt et agendileping lõpeb 31.12.2022 seisuga (vt Lisa 18, lk 3-4). Muu osas pooled ei jõudnud kompromissile, kuid alates detsember 2022 kumbki pool, hageja ega kostja, ei pidanud agendilepingu kehtivaks. Elik agendilepingu kehtivusaeg lõppes poolte kokkuleppel 31.12.2022.
27.Lepingus ei olnud konkurentsipiirangu hüvitise maksmise aega ette nähtud. VÕS § 82 lg 3 ja 4 kohaselt kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest,
2-23-9392 peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühe korraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Hageja leiab, et arvestades, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga ning konkurentsipiiranguga seotud tasu eesmärgiks on hüvitada agendile majandustegevuse piiranguga seotud sissetuleku vähendamist, siis muutus konkurentsipiirangu tasu sissenõutavaks alates 01.01.2023. Arvestades, et agenditasu makstakse protsendiliselt ühe kindla summana proportsionaalselt müüdud toote väärtusele, siis ka konkurentsipiiranguga seotud hüvitist on mõistlik tasuda ühe kindla summana. Käesoleval juhul hageja nõuab tasu, mis kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist (01.01.2023-31.12.2023) ning hageja ei nõua konkurentsipiirangu tasu agendilepingu kehtivuse ajal (17.02.2022 – 31.12.2022).
28.Juhul kui kohus leiab, et agendilepingut ei saa poolte kokkuleppel 31.12.2022 seisuga lõppenuks lugeda, siis hageja esitab agendilepingu erakorralise lõpetamise avalduse seoses kostja poolse lepingu olulise rikkumisega eks agenditasu maksmata jätmisega agendilepingu p 8.2. alusel ning palub lugeda agendilepingu lõppenuks hagiavalduse esitamise hetkest ning hageja nõuab konkurentsipiirangu tasu kohtu äranägemisel õiglase summa ulatuses ühe aasta eest alates lepingu erakorralisest lõpetamisest VÕS § 82 lg 3, 4 ja 7 alusel.
29.19.10.2023 menetlusdokumendis täpsustas hageja viivisenõuet. Hageja märkis, et kohus kohustas kostjat 26.09.2023 kohtunõudega teavitama ostjate poolt ostusummade tasumise ajad. 28.09.2023 kostja täitis kohtunõude ning teavitas, et ostusummad tasuti ostja poolt alljärgnevalt (ehk laekusid kostjale alljärgnevalt): * 120 045 eurot (50%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.08.2022 tasuti 26.08.2022; * 72 027 eurot (30%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.09.2022 tasuti 16.09.2022; * 48 018 eurot (20%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.10.2022 tasuti 17.10.2022. Eeltoodust tulenevalt parandab hageja enda viivisearvestust, arvestades, et vastavalt agendilepingu Lisas 1 kokkulepitule muutub agenditasu sissenõutavaks 10 päeva möödumisel alates hageja poolt kostjale arve esitamisest.
30.Hageja võis arve esitada mitte varem, kui ostja poolt tasutud summa reaalselt laekub kostja kontole. I osamakse ostja poolt summas 120 045 eurot oli tasutud 26.08.2022 ehk alates 26.08.2022 oli hagejal õigus esitada arve 50% (16 806,3 eurot/2=8403,15 eurot) ulatuses ning kostja pidi arve tasuma hiljemalt 04.09.2022. Seega nõue muutus sissenõutavaks 05.09.2022 ehk 10 päeva möödumisel alates arve esitamisest ja saamisest. Lepinguline viivis perioodi 05.09.2022-29.06.2023 (hagi esitamise kuupäev on 30.06.2023) eest moodustab 1252.07 eurot (Lisa 3 I osamakse viiviseraport); II osamakse ostja poolt summas 72 027 eurot oli tasutud 16.09.2022 ehk alates 16.09.2022 oli hagejal õigus esitada arve 30% (16 806,3 eurot*0,3=5041,89 eurot) ulatuses ning kostja pidi arve tasuma hiljemalt 25.09.2022. Seega nõue muutus sissenõutavaks 26.09.2022 ehk 10 päeva möödumisel alates arve esitamisest ja saamisest. Lepinguline viivis perioodi 26.09.2022-29.06.2023 (hagi esitamise kuupäev on 30.06.2023) eest moodustab 698.3 eurot (Lisa 4 II osamakse viiviseraport); III osamakse ostja poolt summas 48 018 eurot oli tasutud 17.10.2022 ehk alates 17.10.2022 oli hagejal õigus esitada arve 20% (16 806,3 eurot*0,2=3361,26 eurot) ulatuses ning kostja pidi arve tasuma hiljemalt 26.10.2022. Seega nõue muutus sissenõutavaks 27.10.2022 ehk 10 päeva möödumisel alates arve esitamisest ja saamisest. Lepinguline viivis perioodi 27.10.2022-29.06.2023 (hagi esitamise kuupäev on 30.06.2023) eest moodustab 413.43 eurot (Lisa 5 III osamakse viiviseraport). Kokku on hageja viivisenõude summa 2363,8 eurot. Ülaltoodu alusel täiendas hageja resolutsiooni (nõuet) ja palub hageja lugeda resolutsiooni (nõude) punkti 2 korrektseks sõnastuseks: Rahuldada hagi ning mõista Kodasema OÜ ́lt (registrikood 12494697) võlgnevus summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepinguline
2-23-9392 viivis summas 2363,8 eurot Elewus GmbH (Šveitsi registrikood 14519496) kasuks VÕS § 113 lõike 1 alusel.
31.Vastusena kostja menetlusdokumendile märkis hageja, et vastavalt VÕS kommenteeritud väljaandele on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agenditasu nõue sõltub aga lepingutäitmise edukusest. Agenditasu nõude tekkimiseks ei piisa pelgalt mõistlike pingutuste tegemisest või lepingute vahendamiseks või sõlmimiseks. Agendi tasunõue eelduseks on agendi vahendatud või sõlmitud lepingu edukas täitmine (III osa, lk 777). Lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi. Samas ei ole ilmselt lepingu sõlmimise vahendamisega tegemist juhul, kui agent avaldab küll käsundiandja kauba reklaami, kuid ei tee muid pingutusi (sh nt kliendi ja käsundiandja kokkuviimine), et kolmas isik käsundiandjaga lepingu sõlmiks (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778).
32.Kostja 20.09.2023 menetlusdokumendis on kostja asunud kohtu jaoks looma pilti, justkui ei oleks hageja sisuliselt teinud peaaegu mitte midagi agendina. Kostja menetlusdokumendis luuakse mulje, justkui hageja pingutused olid null-väärtusega ning kogu sisulise töö tegi ära kostja ise. Arvestades kohtupraktikat ning õigusteooriat on kostja positsioon arusaadav, sest ainult olukord, kus hageja ei ole sisuliselt teinud mingeid pingutusi, päästab kostja agenditasu maksmisest. Küll aga ei vasta nimetatud kostja positsioon tegelikkusele. Kostja, enda positsiooni kohtule esitades, on fakte väänanud ja jätnud paljud sündmused varju või üldse tähelepanuta. Hageja ei asu menetlusökonoomiat arvestades hagiavalduses kirjeldatud kordama, kuid vaidleb kostja poolt esitatule vastu ning asetab kostja poolt avaldatu laiemasse konteksti.
33.Enda 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 5 kuni 7 selgitab kostja, et ostjad võtsid esmaselt kontakti kostjaga läbi kostja kodulehe ning seega on hageja esitanud valeväiteid, nagu oleks ostjad võtnud esmalt kontakti hagejaga. Hageja juhib kostja ja kohtu tähelepanu täiendatud hagiavalduse p-le 2.1., kus hageja selgitab, et esmane kontakt loodi ostjate poolt kostjaga, kes omakorda suunas ise ostjad hageja poole. Kostja sisuliselt maalib enda 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 9 jj pilti, et hageja ei suhelnud alates 2022.a maist enam aktiivselt ostjatega ning seetõttu pidi kostja suhtluse üle võtma ja eeltoodust tulenevalt ei vääri hageja ka agenditasu. Kostja esitab olukorda ühepoolselt ning vääralt, eesmärgiga põhjendada, miks kostja lülitas hageja suhtlusest ostjatega välja, mis ilmselt oli tehtud eesmärgiga hagejale agenditasu mitte maksta.
34.Kostja kirjeldab suhtlust ostjaga seoses DHi andmete ja dokumentide edastamisega (kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p 10 jj) vääralt. Väär on kostja väide, et hageja ei edastanud ostjatele DHi kontaktandmeid. Hageja on juba hagiavalduses edastanud tõendi, et hageja edastas ostjatele DHi telefoninumbri ja e-posti aadressi 18.05.2022 (vt hagiavalduse lisad 14 ja 14 tõlge). Tõendite võrdlusel (vt hagiavalduse lisa 14 ja kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisa 4) ilmneb, et kostja edastas ostjatele täpselt sama telefoninumbri, mis oli edastatud hageja poolt 2 päeva varem. Kostja loob alusetult kohtu jaoks pilti, nagu ei oleks hageja enda ülesandeid täitnud.
35.Kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 9 väidab kostja, et ostjad pöördusid 20.05.2022 hageja poole palvega, et viimane edastaks ostjatele moodulmajade planeeringudokumendid, mida ostjad vajavad läbiviidava planeeringu tarbeks ning hageja saatis ostjatele hoopis fotod plaanide asemel. Selle väitega kostja eksitab kohut. Ostjad ei soovinud 18-20.05.2022 kirjavahetuses mitte enda läbiviidava planeeringu tarbeks ostetavate moodulmajade planeeringudokumente, vaid jutt käis Austrias Kodasema majasid püstitanud DHi juba läbiviidud ja Austrias püstitatud Kodasema majade piltidest. Suhtluses ostjaga tekkis väike segadus, sest DH oli lubanud ostjatele näidata juba püstitatud majade pilte (või lubada neil juba püsitatud maja külastada), kuid ostjad soovisid näha peale piltide ka plaane,
2-23-9392 mille osas hageja palus ostjatel Dlt plaane otse küsida (vt hagiavalduse lisa 15 ja 15 tõlge). Ehk kostja soovib alusetult luua kohtu jaoks pilti, nagu hageja enda tegevusetusega oleks takistanud ostjate planeerimisprotsessi, kuid tegelikult oli tegemist hageja agenditöö täiendava osaga: hageja oli korraldanud ostjatele võimaluse tutvuda lähiriigis juba püstitatud kostja tootega, et ostjad saaksid näha, millised Kodasema majad reaalsuses välja näevad. Kostja seisukohta, et 18-20.05.2022 kirjavahetuses ostjaga soovisid ostjad enda ostetavate moodulmajade planeeringudokumente, ei tõenda ka kostja enda esitatud tõendid (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisad 2-17), millest nähtub, et ka kostja ise ei ole edastanud ostjatele mingisuguseid ostetavate moodulmajade planeeringudokumente ostjate 20.05.2022 e-kirja järgselt. Ehk tegelikult tõendab suhtlus DHiga ja ostjatega (vt hagiavalduse lisa 14 ja 15 ning tõlked), et hageja tegi kõik endast oleneva, et juhatada ostjad tehinguni kostjaga, mh korraldas võimaluse ostjatel kostja mujal püstitatud tootega tutvuda.
36.Kostja väidab enda 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 13, et hageja ei ilmunud ostjate ja kostja kohtumisele Austrias. Eelnimetatuga loob kostja väära pildi tegelikult toimunust. Hageja uuris ja kutsus ostjad spetsiaalselt 21.07.2022 Austriasse DHi projekti avamisele (vt Lisa 1 – hageja 19.07.2022 e-kiri ostjatele), kuhu ka ise läks. Juulis 2022 oli kostja aga hageja juba suhtlusest ostjatega välja lõiganud (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisad 7 jj) ning ei andnud hagejale teada, et kohtub ostjatega enne DHi projekti avamist ning ei andnud hagejale ka teada, kus kohas ning millal kohtumine ostjatega toimub enne kui kohtumine oli juba peaaegu läbi ning üks ostja ja kostja jõid kuskil restoranis veini, kuhu hageja siis hilinemisega jõudis (hageja ei saa tõendada negatiivset asjaolu). Sealjuures hageja veel 26.07.2022 päris kostja käest, et mis seis on ostjatega (vt hagiavalduse lisa 16).
37.Sisuliselt soovib kostja luua kohtu jaoks pilti, et ostja jõudis läbi kostja kodulehe hagejani, siis hageja natuke suhtles kostjaga, aga sisuliselt tööd ei teinud ja siis lõpetas hageja ostjaga suhtlemise ning kostja pidi suhtluse ostjaga üle võtma. Võtmelauseks on kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi ps 8 avaldatu, et „Esialgu kostja poolt ostjate pöördumiste hagejale edastamise järgselt suhtlus hageja ja ostjate vahel toimis.“ Esialgu toiminud suhtlus hageja ja ostja vahel tähendas tegelikkuses rohkem kui aasta pikkust e-kirjavahetust ning tihedaid telefonikõnesid, mille käigus hageja täitis agendiülesandeid (vt täiendatud hagiavalduse p 2.2.1. – 2.2.5. ja hagiavalduse lisad 7-15). Pärast seda kui hageja kaasas kostja suhtlusesse ostjaga, lülitas kostja hageja suhtlusest ostjaga välja (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi lisad 7 jj). Kostja põhjendused, miks kostja lülitas hageja suhtlusest ostjaga välja, on selgelt otsitud. Tegelikult täitis hageja agendiülesandeid korrektselt ja eeskujulikult, lahendas ostjate probleeme ja tegi aktiivset tööd, et ostjad jõuaksid kostjaga lepingu sõlmimiseni. Hageja tegevused on kindlasti piisavad õigusteooria ja -praktika mõistes, et agenditasu hagejale välja mõistetaks.
38.Hageja vaidleb kategooriliselt vastu kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p-s 34 väidetule, et hageja ise peab mõistlikuks agenditasuks 2750 eurot. Tegemist oli läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekutega, kuid läbirääkimised ei jõudnud tulemuseni. Samuti vaidleb hageja vastu kostja alternatiivsele agenditasu suurusele (kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p 30-35). Hageja on täitnud agendi ülesandeid eeskujulikult ning korrektselt ning asjaolu, et kostja ise paar kuud enne lepingu sõlmimist agendi suhtlusest ostjatega välja lülitas, ei saa ega tohi anda alust agenditasu vähendamiseks.
39.Kostja on 20.09.2023 menetlusdokumendis vaielnud vastu hageja nõuetele argumendiga, et hageja ja kostja on „(sisuliselt) jõudnud kokkuleppele“ (vt kostja 20.09.2023 menetlusdokumendi p 18, 34, 50), viidates hageja ja kostja vahelisele detsembri 2022 kirjavahetusele, ning eelnevast tulenevalt leides, et hagejale makstav agenditasu ei tohiks olla rohkem kui 2750 eurot, konkurentsipiirangu eest hagejale tasu maksta ei tuleks ning hagejale ei tuleks kahju hüvitada. Hageja on täiendatud hagiavalduse p-s 7.6.2. selgitanud pooltevaheliste läbirääkimiste olukorda. Pooled ei ole omavahelises vaidluses jõudnud kompromissile. Eeltoodu on nähtav nii hageja käitumisest (nõudekirja ja
2-23-9392 hagiavalduse esitamine), kostja enda sõnastusest 20.09.2023 menetlusdokumendis („sisulise kokkuleppeni“ vt p 34 ja 50, mitte lihtsalt „kokkuleppeni“) kui ka pooltevahelisest kirjavahetusest: täiendatud hagiavalduse lisast 18 nähtub, et pooled pidasid küll kompromissi osas läbirääkimisi, kuid ei jõudnud kompromissini. Täiendatud hagiavalduse lisast 19 nähtub, et kostja esitas hagejale kompromissi projekti, kuid pooled ei allkirjastanud seda ning täiendatud hagiavalduse lisast 20 nähtub, et hageja ei olnud kompromissi tingimustega nõus ja esitas hoopis kostja vastu nõudekirja. Eeltoodust tulenevalt tuleb tähelepanuta jätta kõik kostja argumendid, mis baseeruvad sellel, et kostja ja hageja vahel on detsembris 2022 „sisuline“ kokkulepe sõlmitud.
40.Kostja vastuväited konkurentsipiirangu eest tasu maksmisele on asjakohatud ning arusaamatud. Pooled on agendilepingu p-s 4.1.1. kokku leppinud konkurentsipiirangus (vt hagiavalduse lisa 1). Konkurentsipiirang on tasustatav. Pacta sunt servanda. Täiesti mõistetamatu on kostja paljasõnaline positsioon, et agendileping lõppes hageja poolse lepingurikkumise tõttu. Tegemist on uue väitega, mis on ilmselgelt leiutatud konkurentsipiirangu eest tasu maksmisest pääsemiseks. Pooled ei ole kunagi varasemalt käsitlenud hageja poolset müügieesmärkide mitte täitmist lepingut lõpetava tegevusena. Lisaks, isegi kui kohus käsitleks eelnimetatud lepingu lõpetamise alusena, ei võimaldaks eelnimetatu, ei seadusest ega lepingust tulenevalt lõpetada konkurentsipiirangu kokkulepet ning jätta konkurentsipiirangu eest tasu maksmata. Tulenevalt hageja 19.10.2023 menetlusdokumendi p-st 2.6. on asjakohatu kostja väide, et konkurentsipiirang peaks kehtima ainult pool aastat ühe aasta asemel. Pooled ei ole jõudnud kompromissile.
41.Kokkuvõttes on hageja täitnud enda ülesanded agendina korrektselt ja eeskujulikult. Kostja ise lülitas hageja suhtlusest ostjatega välja 2022.a suvel, ehk paar kuud enne müügilepingu sõlmimist. Enne seda oli hageja rohkem kui aasta jooksul teinud aktiivselt tööd ostjatega, eesmärgiga viia ostjad kostjaga lepingusse. Ka ostjad ise on hinnanud hageja pingutusi agendina (vt hagiavalduse lisa 22 ja käesoleva menetlusdokumendi lisa 2). Kostja on esitanud ohtralt otsitud põhjuseid, miks kostja ei peaks hagejale midagi tasuma. Arvestades hageja aktiivset tööd agendina ning asjaolu, et ostjad jõudsid kostjaga tehingusse, tuleb hagejale välja mõista agenditasu. Kuna konkurentsipiirangus on kokku lepitud ning hageja on konkurentsipiirangust kinni pidanud, tuleb hageja kasuks välja mõista ka konkurentsipiirangu tasu. Ning kuivõrd kostja alusetult jättis hagejale välja maksmata kokkulepitud agenditasu ning pooltevahelised läbirääkimised nurjusid ja hagejal tuli pöörduda vandeadvokaadi poole, tuleb hagejale välja mõista ka kahjuhüvitis.
KOSTJA VASTUVÄITED
42.Kostja vaidles 20.09.2023 vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista esitatud hagi ning vaidleb sellele vastu alljärgnevatel asjaoludel ja põhjendustel: (a) Hagejal ei ole õigust agenditasule, kuivõrd müügilepingut ostjatega ei sõlmitud hageja tegevuse tulemusena ja kostjal oli lepingust tulenev õigus teostada piirkonnas otsemüüki; (b) Hagejal puudub õigus nõuda lepingujärgse konkurentsipiirangu hüvitist, kuna agendileping lõppes hageja rikkumise tõttu ja konkurentsipiirang ei kehtinud. Alternatiivselt, kui maakohus leiab, et konkurentsipiirang kehtis, on esitatud hüvitisenõue põhjendamatu; (c) Hagejal ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist (õigusabikulud), kuivõrd kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud; (d) Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu kehtivaid rahalisi nõudeid, puudub hagejal õigus nõuda ka viiviseid VÕS § 113 lg 1 alusel.
43.17.02.2021 sõlmisid hageja ja kostja agendilepingu (vt hagiavalduse lisa 1, Agendileping), mille kohaselt kohustus hageja osutama kostjale KODA majade müügiagendi teenust Šveitsi territooriumil. Täpsemalt vastutas kostja moodulmajade Šveitsis turustamise ja lepingute vahendamise eest hageja juhataja SM, kes pidi suhtlema kostja pakutavate moodulmajade võimalike ostuhuvilistega ning tegema vajalikud toimingud müügitehingute sõlmimiseks. 27.05.2021 pöördus kostja poole JH, kes soovis kostja moodulmajade hinnapakkumist Šveitsi territooriumil (Lisa 1). JH kasutas kostja poole
2-23-9392 pöördumiseks kostja kodulehelt leitavat pöördumise üldvormi, mille tagajärjel esitas ta pöördumise kostja ostu-müügipakkumiste e-posti aadressile [email protected]. Seega on ebaõige hageja väide, mille kohaselt JH võttis otse hagejaga ühendust (vt. 04.08.2023 täiendatud hagiavalduse p 2.2). Hoopis kostja edastas JH’i pöördumise hagejale kui Šveitsi territooriumi agendile, et hageja saaks suhtluse JH’ga üle võtta. Eelviidatut kinnitab nii Lisa 1, kui hagiavalduse lisa 7 (vt hagiavalduse lisa 7 teine lehekülg). 25.10.2021 pöördus kostja poole JH’i äripartner GDS (edaspidi koos JH’ga ostjad), näidates samuti üles huvi kostja moodulmajade vastu (Lisa 2). Ka GDS võttis kostjaga ühendust kostja epostiaadressi [email protected] kaudu. Eelviidatud pöördumise edastas kostja taaskord hagejale kui Šveitsi territooriumi agendile. Seega, mõlemad ostjad võtsid esmase kontaktina ühendust kostjaga, kes suunas ostuhuvilised edasi hagejale.
44.Esialgu kostja poolt ostjate pöördumiste hagejale edastamise järgselt suhtlus hageja ja ostjate vahel toimis. 12.05.2022 teavitasid ostjad hagejat, et said kahe kostja moodulmaja jaoks load, misjärel esitas kostja hageja vahendusel ostjatele hinnapakkumise (vt hagiavalduse lisa 11). 20.05.2022 pöördusid ostjad hageja poole palvega, et viimane esitaks ostjatele moodulmajade planeeringudokumendid, mida kostjale arusaadavalt ostjad vajasid läbiviidava planeeringu tarbeks. Hageja saatis vastusena nõutavate plaanide asemel ostjatele fotod, mis ostjaid kuidagi ei aidanud. Samas e-kirjas ostjatele andis hageja soovituse helistada oma kolleegile DH’le (KODA agent Austrias), kes hageja väidete kohaselt oleks osanud jagada kogemusi kostja moodulmajade ehitamise kohta. Samas ei lisanud hageja nimetatud ekirjaga mistahes kontaktandmeid, et ostjad saaksid soovitust järgida. Ühtlasi teavitas hageja ostjaid, et viibib järgneva nädala Rootsis puhkusel, kuid väidetavalt on kiireloomuliste küsimuste puhul kättesaadav (Lisa 3; masintõlge Lisa 3.1).
45.Vaatamata ostjatele antud lubadusest olla vajadusel kättesaadav, hageja ostjate esitatud päringutele seonduvalt moodulmajade plaanidega (Lisa 3; masintõlge Lisa 3.1) ning DH kontaktidega ei vastanud. DH kontaktid edastas hageja asemel ostjatele kostja (Lisa 4; masintõlge Lisa 4.1). 20.05.2022 järgselt ei teinud hageja sisuliselt midagi, et ostjate huvi kostja moodulmajade vastu säilitada. Kostjale teadaolevalt pöördus hageja sel perioodil vaid ühel korral (03.06.2022) ostjate poole, et teada saada, kas ostjad võtsid hageja kolleegi DH’ga ühendust ja soovitas temalt plaanide kohta lisainfot küsida, kuid mingit järeltegevust hageja poolt sellega ei kaasnenud.
46.Kuna hageja ei näidanud üles mingit initsiatiivi ostjatega suhtlemisel, siis moodulmajade ostutehingu õnnestumiseks pidi kostja suhtluse ostjatega üle võtma. 28.06.2022 teatas kostja e-kirja teel ostjatele ja hagejale, et viibib Austrias 21.-23.07.2022 ning tegi ettepaneku ostjatele tehing siis kinnitada (Lisa 5; masintõlge Lisa 5.1). Ostjad olid nõus kohtumisega 21.07.2022. Meilivahetuses ekirjade saajate real olnud hageja omalt poolt nimetatud suhtlusele kuidagi ei reageerinud. Kostja esindaja BL ja ostjad kohtusid Austrias 21.07.2022. Hageja saabus Austriasse hilinemisega ning kohtumisel ei osalenud. Ka nimetatud kohtumise järgselt hageja ostjate vastu huvi ei tundnud ning ei teinud midagi kliendisuhte hoidmiseks ja müügitehingu lõpuleviimiseks. Seetõttu oli kostja sunnitud ise teostama moodulmajade ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikud toimingud, sh pidama läbirääkimisi, aitama ostjaid elektripaigaldiste kohandamisega vastavalt Šveitsi nõuetele ja materjalide tarnimisega ning teostama tarnimisega seotud ettevalmistused (Lisa 6, Lisa 7, Lisa 8, Lisa 9, Lisa 10, Lisa 11, Lisa 12, Lisa 13, Lisa 14, Lisa 15, Lisa 16, Lisa 17).
47.Hageja ei näidanud üles mingit huvi ostjate ega muude KODA majade aktiivse müügi teostamiseks. Alles 27.10.2022 kirjutas hageja kostjale tundes huvi, mis on saanud JH ja GDS projektist (Lisa 18). Seejärel pöördus kostja 31.10.2022 e-kirjaga hageja poole, millest nähtus pikaaegne paus poolte suhtluses, kostja tundis huvi kuidas hagejal läinud on ja uuris kostja objektide arengute kohta Šveitsis (vt hagiavalduse lisa 18). 01.11.2022 edastas hageja kostjale e-kirja, milles tundis huvi, mis ettepanekud on kostjal JH’le ja GDS tellimuse tasu osas, mööndes seeläbi, et tellimust ei realiseeritud hageja tegevuse tulemusena ja seega ei ole hagejal õigust lepingus toodud agenditasule (vt hagiavalduse lisa 18). Kostja kinnitas 09.11.2022 e-kirjas, et kuna JH’le ja GDS müügid ei
2-23-9392 teostatud hageja tegevuse tulemusena, on kostja valmis tasuma hagejale kompensatsioonina 750 eurot (vt hagiavalduse lisa 18). Hageja ja kostja pidasid selle järgselt läbirääkimisi koostöö lõpetamise tingimuste ning JH’le ja GDS müügitehinguga seotud hageja tasu osas (vt hagiavalduse lisa 18).
18.Läbirääkimiste tulemusena jõudsid pooled kokkuleppele, et tasumisele kuulub summa 2 750 eurot eeldusel, et hageja edastab kostjale hageja leitud potentsiaalsete klientide loetelu (vt hagiavalduse lisa 18).
48.Kostja hageja esitatud nõudeid ei tunnista. Hagejal puudub õigus agenditasu saamiseks summas 16 806,30 eurot. Nimelt, tulenevalt VÕS § 670 lg-st 1 kohustub agendilepinguga üks isik teise isiku jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. VÕS § 678 lg 1 kohaselt agendil on õigus agenditasule käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Käesoleval juhul ei jõutud ostjatega moodulmajade müügilepingu sõlmimiseni hageja teenuse tulemusena. Müügilepingud õnnestus sõlmida kostja tegevuse tulemusena. Seega ei ole vastavalt Agendilepingule ja kehtivale seadusele hageja tasunõude esitamise eeldused täidetud – lepingut ei sõlmitud agendi tegevuse tulemusena. Sealjuures rõhutab kostja, et hageja ei leidnud ostjaid, vaid ostjad pöördusid esimese kontaktina kostja poole, kes suunas nad edasi hagejale. Samuti, ostjad ei pöördunud otse hageja poole (neil oleks olnud see võimalus, kasutades kostja veebilehel olevat Šveitsi agendi kontakte, vt hagiavalduse lisa 6), vaid pöördusid läbi üldmeili vormi just kostja poole (vt hagiavalduse lisa 5).
49.Ühtlasi, müügiprotsessi vältel ei esitanud hageja ostjatele vajalikke dokumente ja informatsiooni, mille tõttu ostjad suhtlesid edasi kostjaga. Sellest järeldub, et agenditeenus oli puudulik ja kõik olulised protsessid (kliendisuhtlus suuremas osas, kliendikohtumised, tehingu ettevalmistamine ja tehingu täitmisega seonduvad tegevused) viis läbi ikkagi kostja. Lisaks, hageja ei näidanud ka üles huvi ostjatega tehinguni jõudmiseks ega pärast lepingu sõlmimist lepingu täitmiseks. Seega, kostja alustas kliendisuhtlust, hoidis kliendisuhtlust müügiprotsessi ajal ning viis ka ise müügiprotsessi lõpuni. Fakt, et hageja vahepeal ostjatega suhtles ei tähenda, et müügileping sõlmiti hageja tegevuse tagajärjel ja oleks olnud hageja tegevusega kausaalses seoses. Vastupidi, kostja pidi võtma hageja töö üle, et klienti mitte kaotada ja ikka tehinguni jõuda. Kui kostja poleks kliendisuhtlust üle võtnud, oleks kliendisuhtlus katki jäänud ja ostjad ei oleks KODA maju soetanud. Müügilepinguni jõuti kostja enda tegevuse ja initsiatiivi tõttu. See tähendab, et müügileping ostjatega ei sõlmitud hageja tegevuse tulemusel VÕS § 678 lg 1 mõistes.
50.Lisaks eeltoodule, ainetu on hagiavalduses toodud käsitlus tasunõude alusena VÕS § 678 lg 2 kohaldamise kohta. Nimelt, kuigi pooled on Agendilepingu p-s 1.1 kokku leppinud, et hageja osutab agenditeenust Šveitsis, siis viidatud norm on oma olemuselt dispositiivne (VÕS komm. vlj. III, lk 795), mistõttu võivad pooled lepinguga normis sätestatust kõrvale kalduda. Käesoleval juhul ongi pooled Agendilepingu p-s 1.5 selgesõnaliselt sätestanud, et kostjal on vabadus teha agendi territooriumil ka otsemüüki ning sellisel juhul ei ole agendil õigust agenditasule või muudele maksetele. Kostja rõhutab, et hageja on ka ise viidanud hagiavalduse p-s 4.2, et agendil on teistsuguse kokkuleppe puudumisel õigus agenditasule kõikide lepingute eest, mis on sõlmitud tema tegevuse tulemusena agendilepingu kehtivuse ajal (VÕS § komm. vlj. III, lk 792). Seega ei ole hagejal õigust agenditasule, kui tehing sõlmitakse ilma hagejapoolse panuseta. Käesoleval juhul hageja väidetavad jõupingutused ei viinud ostjatega tehingu sõlmimiseni. Vastupidi, kuivõrd hageja jättis ostjad korduvalt n.ö „juhuse hooleks“, oli kostja sunnitud ise suhtluse ostjatega enda peale võtma ning ilma hageja abita nii ostjatega kokkuleppe saavutama kui ka lahendama tehingu täitmisega tõusetunud küsimused.
51.Kokkuvõtvalt, kuivõrd käesoleval juhul ei jõutud müügilepingute sõlmimiseni hageja tegevuse tulemusena ning kostja võis Agendilepingu kohaselt ka ise teostada müüki potentsiaalsetele klientidele, ei ole hagejal ka õigust agenditasule. Alternatiivselt, kui kohus peaks ikkagi asuma
2-23-9392 seisukohale, et hageja on täitnud Agendilepingust tulenevaid kohustusi määras, mis annaks alust agenditasu nõudmiseks, tuleb agenditasu välja mõista hageja nõutust oluliselt väiksemas määras. Hageja on esitanud agenditasu nõude summas 16 806,30 eurot argumendiga, et see vastab Agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% moodulmaja müügihinnast). Kostja on seevastu esile toonud, et hageja ei ole Agendilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt täitnud ning müügitehingusse jõuti kostja enda pingutuste tulemusena. Eeltoodu tõttu oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui tasumisele kuuluks agenditasu samas määras, mis kuuluks tasumisele VÕS § 678 lg 1 eelduste kohase täitmise korral. Ei saa pidada õiglaseks olukorda, et kuigi agent sisuliselt teenust ei osuta (s.o. teeb seda minimaalses määras), peab käsundiandja sellegipoolest maksma agenditasu täismääras. Kostja rõhutab, et ka hageja ise on 01.11.2022 e-kirjas möönnud, et müük ei toimunud hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on kostjal JH ja GDS tellimuse tasu osas (vt Lisa 18 ja hagiavalduse lisa 18). Veelgi enam, läbirääkimiste tulemusena jõudsid pooled sisuliselt kokkuleppele, et vaidlusaluse tehingu eest kuulub hagejale tasumisele hüvitisena 2 750 eurot (eeldusel, et hageja edastab kostjale hageja leitud potentsiaalsete klientide loetelu, vt hagiavalduse lisa 18). Seega on ka hageja ise oma tahteavaldustega kinnitanud, et tema hinnangul on õiglane tasu JH ja GDS müügitehingu eest 2 750 eurot. Eeltoodust tulenevalt, kui ka oleks täidetud agenditasu nõude eeldused, ei tohiks hagejale tasumisele kuuluv agenditasu ületada 2 750 eurot.
52.Hagejal ei ole õigust konkurentsipiirangu hüvitisele. Käesoleval juhul on pooled Lepingu p-s 4 sätestanud lepingujärgse konkurentsipiirangu ning mh kokku leppinud, et ÖÖD tooted ei kuulu konkurentsipiirangu alla. VÕS § 689 lg 3 sätestab, et konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei ole pooled kokku leppinud. Praegusel juhul ei ole pooled kokku leppinud hüvitises konkurentsipiirangu eest. Hagiavaldusega on hageja esitanud kostja vastu konkurentsipiirangu hüvitise nõude summas 16 806,30 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas. Kostja on seisukohal, et kostja ei ole kohustatud konkurentsipiirangu tasu hagejale maksma. Nimelt, Agendilepingu p-s 1.6 leppisid poole kokku minimaalsetes müügieesmärkides (minimum sales target), milleks 2021 oli kolm kostja moodulmaja müüki aastas (vt Agendilepingu p.1.6.1, p.1.6.2). Kuna hageja agenditegevuse tulemusena ei müüdud 2021.a ühtegi maja, siis oli hageja kokkulepitud müügieesmärkide saavutamise osas lepingurikkumises ning vastavalt Agendilepingu p-le 8.1 lõppes Agendileping automaatselt ühe aasta möödumisel eesmärkide saavutamata jätmisest ehk 31.12.2022.
53.Järelikult rikkus hageja Agendilepingust tulenevaid kohustusi. Tulenvalt VÕS § 111 lg-st 1, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping) võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Veelgi enam, kostjale arusaamatutel põhjustel lõpetas hageja ostjatega kliendisuhtluse ja ei tundnud ka huvi ostjatega tehingu sõlmimise vastu, mistõttu puudub kostjal kooskõlas VÕS § 111 lg-ga 1 kohustus hagejale konkurentsipiirangu tasu maksta. Pooled ka ei lugenud Agendilepingu järgset konkurentsikeelu kokkulepet kehtivaks ehk seda automaatselt ei rakendatud. Seega on kostja õiguspäraselt keeldunud hageja konkurentsipiirangu tasu nõude täitmisest.
54.Alternatiivselt, kui ka kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on vaatamata hageja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele õigus konkurentsipiirangu tasule, tuleks nõue jätta rahuldamata hageja nõudest loobumise tõttu. Esiteks, poolte meilivahetusest nähtub, et kompromissiläbirääkimiste raames arutasid pooled ka konkurentsipiirangu kestust. Hageja pakkus 19.12.2022 e-kirjaga välja konkurentsipiirangu kehtivuseks 6 kuud, sealjuures lisades, et hoidutakse konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (vt hagiavalduse lisa 18) ning 21.12.2022 e-kirjas nõustus kostja hageja ettepanekuga konkurentsipiirangu osas. Seega oli poolte tahe leppida kokku kuuekuulises konkurentsipiirangus ning ilma hüvitise maksmise kohustuseta. Eeltoodust tulenevalt on hageja konkurentsipiirang lõppenud 30.06.2023 seisuga ning hagejal ei ole ka hüvitise nõudeõigust, kuna hageja on vastavast nõudest omaalgatuslikult loobunud.
2-23-9392
55.Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on vaatamata hageja lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele õigus konkurentsipiirangu tasule, on hageja nõue 16 806,30 euro suuruse hüvitise tasumiseks põhjendamatu ja summat tuleks oluliselt alandada. Kuivõrd lepingus konkurentsipiirangu eest hüvitist kokku lepitud ei ole, siis kokkuleppe kehtivuse korral tuleneb konkurentsipiirangu hüvitise summa seadusest. Konkurentsipiirangu kestuse aja eest peab käsundiandja maksma agendile mõistliku hüvitise (VÕS § 689 lg 3). Mõistlikkuse hindamisel tuleks lähtuda hüvitise eesmärgist kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku vähenemine ning käsundiandja kasust. Arvestada tuleks ka piirangu ulatust, agendi võimalusi tegutseda piiranguga hõlmamata valdkonnas ning sellest saadavat sissetulekut, käsundiandja poolt konkurentsipiirangu tõttu saadavat kasu, samuti lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku suurust (VÕS komm. vlj. III, lk 814).
56.Hageja konkurentsipiirangu hüvitise nõue ei ole põhjendatud ja seda järgnevatel põhjendustel: Sissetuleku vähenemine – Hageja ei omanud Agendilepingu kehtivuse jooksul sissetulekut. Kuna hagejal ei olnud tasu, siis ei esine ka sissetulekut, mis saaks konkurentsipiirangu tõttu väheneda. Veelgi enam, arvesse tuleb võtta, et vaidlusalused kaks moodulmaja müüki teostati kostja leitud klientidele ja kostja tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole ka näha, et hageja oleks Agendilepingu jätkumise korral saanud sissetulekut. Käsundiandja poolt konkurentsipiirangu tõttu saadav kasu – Agendilepingu kehtivuse jooksul ei saanud kostja hageja tegevusest sisuliselt mingisugust kasu, kuivõrd hageja ei täitnud müügieesmärke ega leidnud kostjale kliente. Järelikult ka Agendilepingu järgse konkurentsipiirangu kehtivuse ajal ei saa kostja mingisugust kasu, kuna hageja ei olnud suuteline lepingu kehtivuse ajal (s.o. ca kahe aasta jooksul) kostja toodete müümist territooriumil edendada. Ei ole eluliselt usutav, et kostja sai konkurentsipiirangu tõttu kasu olukorras, kus hageja ei suutnud kahe aasta jooksul ühtegi müüki edukalt teostada.
57.Piirangu ulatus – Piirangu ulatus oli võrdlemisi väike, kuna konkurentsipiirang kehtis ainult kuue kuu jooksul peale agendilepingu lõppemist, konkreetsete moodulmajade osas ning üksnes konkreetsel territooriumil (Šveitsi riik). Lisaks, konkurentsipiirangust oli välistatud ÖÖD majade müük. Lisaks, teada on, et hageja tegutseb põhitegevusena teistes ärivaldkondades. Google’i otsingumootori tulemuste ja hageja veebilehe andmetel reklaamib hageja ennast eeskätt „tulevikutöö konsultatsioonifirmana“ (Lisa 19), kelle teenused ja meediakajastus on ka sellele sisule vastav (coaching, ettevõtete nõustamine ja konsultatsioon jms). Seega on konkurentsipiirangu ulatus eeltoodu kontekstis veel väiksem, kuna hageja saab põhitegevusaladega edasi tegeleda. Agendi võimalused tegutseda piiranguga hõlmamata valdkonnas – nagu eelnevalt mainitud, hageja põhitegevusalaks ei ole KODA sarnaste majade müügi edendamine. Seega sai hageja olenemata konkurentsipiirangust nii oma põhitegevusalaga kui ka ÖÖD majade müügi edendamisega edasi tegeleda. Hageja ärivõimalused ei olnud oluliselt piiratud. Lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku suurus – Hageja ei teeninud Agendilepingu alusel sissetulekut. Lisaks tuleks võtta arvesse fakti, et poolte tahe oli tegelikult lepingu lõppedes rakendada konkurentsipiirangut vaid 6 kuu ulatuses. Kuivõrd poolte tahe oli rakendada konkurentsipiirangut piiratuma aja jooksul, siis oleks ebaõiglane rakendada konkurentsipiirangu eest tasu terve aasta eest. Järelikult, võttes arvesse eelnevaid konkurentsipiirangu aspekte, oli kostja poolt pakutav viimane kompromissipakkumine ehk konkurentsipiirangu hüvitis sisaldub kostja makstavas 2 750 euro suuruses hüvitises enam kui mõistlik hüvitis VÕS § 689 lg 3 mõistes.
58.Hageja kahju hüvitamise nõue on alusetu. Hageja on hagiavaldusega nõudnud ka kohtuvälise nõudekirja esitamisega tekitatud kahju hüvitamist summas 1 080 eurot (ilma käibemaksuta) VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel. Kahjuna käsitleb hageja väidetavaid õigusabikulusid, mis tekkisid kostjale nõudekirja esitamisega. Hageja on kahju hüvitamise nõuet põhjendanud väitega justkui kostja ei olnud kompromissialdis ning sellest tulenevalt ei jäänud hagejal muud üle kui nõudekiri esitada. Kostja hinnangul ei ole sellised väited tõesed ning on pahatahtlikud. Kostja rõhutab, et pidas hagejaga heas usus läbirääkimisi ja esitas ka hagejale 2022 detsembris ka omapoolsed korduvad
2-23-9392 kompromissettepanekud, millega viimaks hageja ka kostja arusaamisel nõustus (vt hagiavalduse lisa 18). Hageja väited, et kostja „ei teinud omalt poolt ühtegi mõistlikku ja õiglast ettepanekut ehk ei arvestanud hageja huvide ja õigustega“ ning kostja „ei otsinud õiglast lahendust“ on paljasõnalised ja ebaõiged. Kostja käitus kompromissiläbirääkimiste läbiviimisel heas usus ja hagejale vastutulelikult.
59.Kostja rõhutab, et kuigi hageja ja kostja olid kompromissiläbirääkimiste raames jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised pooleli jätta ning advokaadi vahendusel nõudekirja esitada. Sealjuures ei sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, mida pooled ei oleks juba vahetanud läbirääkimiste raames. Kahju tekkimine ei ole järelikult kostja tegevusega kausaalses seoses ning ei ole kostja tekitatud. See tähendab, et VÕS § 127 lg 4 sätestatud põhjusliku seose eeldus ei ole täidetud. Kostja oli arusaamisel, et pooled on lahendanud erimeelsused kompromissiläbirääkimiste tulemusena jõutud on rahumeelse ja mõlemat poolt arvestava kompromissini. Sellises olukorras ei saanud ega pidanudki kostja ette nägema, et hageja katkestab läbirääkimised ning esitab nõudekirja. Järelikult, kostja jaoks ei olnud kahju VÕS § 127 lg 3 mõistes ettenähtav. Eelnevast lähtuvalt leiab kostja, et kahju ei ole tekkinud kostja tegevuse tulemusena ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hageja kahju õigusabikulude näol ei kuulu seega VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kostja poolt hüvitamisele.
60.Hageja viivisenõuded on alusetud. Kostja ei ole ei agenditasu, konkurentsipiirangu hüvitise ega kahju hüvitamise kohustust. Sellest tulenevalt ei ole kostja ka oma kohustuste täitmisega võlgnevuses ega ole kohustuse täitmisega viivitanud. Hageja viivisenõudeid tuleb jätta rahuldamata.
61.28.09.2023 menetlusdokumendis teatas kostja, et ei vaidle hagejaga KODA'de eest kostjale laekunud summade üle. Ostjad tasusid summad kostjale enam-vähem tähtaegselt: * 120 045 eurot (50%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.08.2022 tasuti 26.08.2022; * 72 027 eurot (30%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.09.2022 tasuti 16.09.2022; * 48 018 eurot (20%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.10.2022 tasuti 17.10.2022. Küll aga ei nõustu kostja hageja viivisearvestusega. Esiteks ei ole hagejal kostja vastu agendilepingust tulenevat nõuet. Teiseks, kui ka hagejal oleks õigus tasunõuet esitada, ei ole nõude eeldused täidetud. Nimelt tuleb agendilepingu lisa 1 kohaselt agenditasu maksta 10 päeva jooksul agendi arve saamisest. Hageja on edastanud kostjale üksnes 22.12.2022 arve summas 2 750 eurot, mistõttu saaks viivis olla teoreetiliselt arvutatud üksnes nimetatud summalt.
62.19. 10.2023 menetlusdokumendis teatas kostja, et kostja jääb kõigi senises menetluses esitatud põhjenduste juurde ning vaidleb esitatud hagiavaldusele jätkuvalt täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigust agenditasule, kuivõrd müügilepingut ostjatega ei sõlmitud hageja tegevuse tulemusena ja müük teostati kostja poolt. Tulenevalt VÕS § 678 lg’st 1 on agendil õigus agenditasule käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Käesolevas vaidluses fookuses olevad müügilepingud kostja moodulmajade ostmiseks ei sõlmitud mitte hageja, vaid kostja tegevuse tulemusel, mida kinnitavad eeskätt järgnevad asjaolud: (a) Ostjad (s.o JH ja GDS) pöördusid 27.05.2021 ja 25.10.2021 moodulmajade ostusooviga kostja poole ja mitte hageja poole. Kostja suunas nad edasi hagejale (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p-d 5-7, vastuse lisad 1 ja 2); (b) Kuivõrd hageja ei esitanud müügiprotsessi vältel ostjatele küsitud dokumente ja informatsiooni ega olnud ka ostjatele kättesaadav, suhtlesid ostjad müügitehingu sõlmimiseks edasi kostjaga (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p-d 9-12, vastuse lisad 3-5); (c) Kuni müügilepingute sõlmimiseni teostas vajalikud toimingud kostja ja tema endine esindaja BL, kes pidas ostjatega läbirääkimisi, kohtus ostjatega Austrias, aitas ostjaid elektripaigaldiste kohandamisega vastavalt Šveitsi nõuetele ja materjalide tarnimisega ning teostas tarnimisega seotud ettevalmistused (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p 14, vastuse lisad 6-17); (d) Hageja ei näidanud üles huvi ostjatega tehinguni jõudmiseks ega pärast lepingu sõlmimist lepingu täitmiseks. Seejuures on hageja möönnud, et müük ei toimunud hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on kostjal ostjate tellimuse tasu osas (vt. kostja 20.09.2023 vastuse p-d 15-16, vastuse lisa 18 ja hagiavalduse lisa 18).
2-23-9392
63.Eeltoodust nähtub, et kostja alustas kliendisuhtlust, hoidis kliendisuhtlust müügiprotsessi ajal ning viis ka ise müügiprotsessi lõpuni. Kui kostja ei oleks ise tegutsenud, oleks kliendisuhtlus ostjatega jäänud katki ja ostjad ei oleks ka kostja moodulmaju soetanud. Seega ei sõlmitud müügilepingut hageja tegevuse tulemusel ning lepingu sõlmimine ei olnud hageja tegevusega kausaalses seoses. Järelikult puudub hagejal VÕS § 678 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda agenditasu.
7.Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on mingis ulatuses agenditasule, ei saaks summa olla suurem kui hageja ja kostja kompromissiläbirääkimiste raames avaldatud summa 2 750 eurot (vt hagiavalduse lisa 18). Tegemist on summaga, mida hageja pidas põhjendatud tasuks vaidlusaluse kahe tehingu eest ning sellest summast suurema hüvitise väljamõistmine ei saaks olla kostja suhtes õiglane. 64.. Hagejal puudub õigus nõuda lepingujärgse konkurentsipiirangu hüvitist. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et kostja ei ole kohustatud konkurentsipiirangu tasu hagejale maksma, kuivõrd hageja on temal lasuvaid Agendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kostja on selgitanud 20.09.2023 hagivastuses, et hageja ei täitnud Agendilepingu p-s 1.6 sätestatud minimaalseid müügieesmärke, mis tõi kaasa ka Agendileping automaatse lõppemise seoses eesmärkide saavutamata jätmisega (vastavalt Agendilepingu p-le 8.1). Seega oli hageja lepingurikkumises, mistõttu puudub ka kostjal vastavalt VÕS § 111 lg-le 1 kohustus hagejale konkurentsipiirangu tasu maksta. Lisaks, pooled ei lugenud ka Agendilepingu järgset konkurentsikeelu kokkulepet kehtivaks ehk seda automaatselt ei rakendatud (vt. kostja 20.09.2023 vastus hagile p 36). Seega on konkurentsipiirangu tasu nõue alusetu.
65.Lisaks, isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on vaatamata eeltoodule õigus konkurentsipiirangu tasule, tuleb vastav nõue jätta rahuldamata hageja nõudest loobumise tõttu. Nii pakkus hageja ise 19.12.2022 e-kirjas välja konkurentsipiirangu kehtivuseks 6 kuud, lisades, et loobub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (vt. hagiavalduse lisa 18) ning 21.12.2022 e-kirjas nõustus kostja hageja ettepanekuga konkurentsipiirangu hüvitisest loobumise osas. Seega olid pooled kokku leppinud 6-kuulises konkurentsipiirangus ilma kostja kohustuseta maksta hagejale hüvitist. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagejal on õigus konkurentsipiirangu hüvitisele, on esitatud nõude suurus põhjendamatu. Puudub vaidlus, et Agendilepingus konkurentsipiirangu hüvitist kokku lepitud ei ole. Vastavalt VÕS § 689 lg’le 3 kuulub konkurentsipiirangu aja eest tasumisele mõistlik hüvitis, mis lähtub eesmärgist kompenseerida agendile majandustegevuse piirangust tingitud sissetuleku vähenemine ning käsundiandja kasust ja arvestab piirangu ulatust, agendi võimalusi tegutseda piiranguga hõlmamata valdkonnas ning sellest saadavat sissetulekut, käsundiandja poolt konkurentsipiirangu tõttu saadavat kasu, samuti lõppenud agendilepingu alusel teenitud sissetuleku suurust (VÕS komm. vlj. III, lk 814). Tulenevalt kostja vastuses esitatud põhjendustest (vt. kostja 20.09.2023 vastus hagile p 43 jj) tuleb kostja konkurentsipiirangu hüvitis lugeda kaetuks hagiavalduse lisas 18 sätestatud kokkuleppelise hüvitise summaga 2 750 eurot.
66.Hagejal ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist, kuivõrd kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Hagejale väidetavalt tekkinud kahju 1 080 eurot ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4) ning kostja ei ole hagejale nimetatud kahju tekitanud. Lisaks, olukorras kus kostja ja hageja olid kompromissläbirääkimiste raames jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised katkestada ning advokaadi vahendusel nõudekirja esitada (mis mh ei sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, millele pooled ei oleks juba läbirääkimiste raames tuginenud). Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu kehtivaid rahalisi nõudeid, puudub hagejal õigus nõuda ka viiviseid VÕS § 113 lg 1 alusel.
67.Kostja ei välista jätkuvalt võimalust lahendada vaidlus kompromissiga. Kostja pöördus õigusrahu saavutamise huvides hageja lepingulise esindaja poole ettepanekuga lõpetada kohtumenetlus 2022.a detsembris poolte vahel saavutatud kokkuleppele analoogsetel tingimustel: (1) Kostja tasub hagejale ühekordse hüvitisena 2 750 eurot, millega loetakse tsiviilasjas esitatud hageja
2-23-9392 esitatud nõuded rahuldatuks; (2) Kostja tasub hagejale Agendilepingu lisas 1 toodud tingimustel agenditasu tehingute eest, mis sõlmitakse 6 kuu jooksul kompromissi sõlmimisest isikutega, kes on kajastatud hageja edastatud potentsiaalsete klientide nimekirjas; (3) Pooltel ei ole üksteise suhtes mistahes muid nõudeid. Paraku hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga.
68.26.10.2023 menetlusdokumendi kohaselt kostja ei tunnista jätkuvalt hageja esitatud nõudeid ning vaidleb hagiavaldusele vastu. Sõltumata 19.10.2023 ja varasemates menetlusdokumentides toodust ei ole hageja põhistanud nõudeõigust agendilepingu tasu ja konkurentsipiirangu hüvitise saamiseks. Jätkuvalt on alusetud ka hageja kahju hüvitamise ja viivisenõuded. Hagejal puudub õigus agenditasu saamiseks. 19.10.2023 menetlusdokumendis on hageja asunud vääralt tõlgendama agendilepingu tasu saamise õiguse olemust, väites, justkui agenditasu saamise õigust jaatab mistahes minimaalne pingutus agendi poolt. Ühtlasi üritab hageja jätta muljet, nagu primaarne eeldus tasunõude esitamiseks on lepingu sõlmimise edukus. Kostja sellise tõlgendusega ei nõustu. Vastavalt VÕS § 679 lg-le 1 tekib agendil õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud. Olgugi, et agenditasu nõude tekkimine sõltub agendi vahendatud või sõlmitud lepingu edukast täitmisest, ei ole vähem tähtis see, milliseid pingutusi tegi agent lepingute vahendamisel. Tähtsust omab ka asjaolu, kas agent on nõuetekohaselt täitnud agendilepingu tingimusi.
69.Käesolevas menetluses on kostja tõendanud, et lepingud ostjatega said sõlmitud üksnes tänu kostja tegevusele, kuivõrd hageja sisuliselt katkestas oma agendilepingust tulenevate kohustuste täitmise (vt. kostja 19.10.2023 seisukoht, p 5). Kostja kandis terve ostuprotsessi läbiviimise jooksul hoolt, et ostjatel oleks moodulmajasid puudutav oluline informatsioon, kostja oli alati ostjate jaoks kättesaadav, kohtus ostjatega välisriigis ning teostas muid ettevalmistusi moodulmajade edukaks paigaldamiseks. Ei saa tekkida vaidlust selle üle, et kostja panus ostutehingute protsessis oli kordades suurem hageja panusest. Õige ei ole hageja väide, et kostja lõikas hageja suhtlusest ostjatega välja. Hageja on asunud alusetult kujutama ennast ohvrina, moonutades kohtule esitatud tõendite sisu. Näiteks väidab 19.10.2023 menetlusdokumendis hageja, et esitas vastavalt ostjate soovile DHi kontaktandmed (vt. hageja 19.10.2023 menetlusdokument, p 2.3.1). Samas jääb hageja väide arusaamatuks, kuivõrd kuna ostjad ei olnud neid andmed saanud ja küsisid uuesti, misjärel esitas kontakti ostjatele kostja. Niisamuti üritab hageja väita, justkui ta ei teadnud midagi kostja ja ostjate kohtumisest 2022. aasta juulis (vt. hageja 19.10.2023 menetlusdokument, p 2.3.3). Ometigi nähtub samast punktist, et hageja ikkagi jõudis (hilinemisega) kohtumisele. Seejuures on lausvale hageja väide, et ta ei olnud kohtumisest teadlik. Kostja on hagivastuses tõendanud, et kohtumise läbirääkimiste protsessi oli pidevalt kaasatud ka hageja (vt. kostja 20.09.2023 vastus hagile, p 12; samas lisad 5 ja 5.1).
70.Lisaks eelnevale ei ole hageja vähimalgi määral põhjendanud (veel vähem tõendanud), miks tema suhtluse ostjatega alates 2022. aasta maikuust katkestas. Kostja on menetluses esile toonud ja tõendanud, et hoidis suhtlusest ostjatega kursis ka hagejat (vt. p 8), aga kuivõrd hageja mingit huvi suhtluse vastu üles ei näidanud, asusid ostjad edaspidi suhtlema kostjaga. Vaidluse materjalidest ei nähtu ka seda, et hageja oleks ostjate poole pöördunud abi pakkumiseks. Seega ei ole toimunud mingit hageja välja lõikamist ostuprotsessist, vaid hageja ise jättis ostjad „juhuse hooleks“. Kui kostja poleks kliendisuhtlust üle võtnud, oleks kliendisuhtlus katki jäänud ja ostjad oleksid kostja moodulmajade soetamisest sootuks loobunud.
71.Seonduvalt hageja 19.10.2023 menetlusdokumendi lisaga 2 märgib kostja, et esitatud ostja e-kirjast jääb selgusetuks, kes on ostjatele kinnitanud, et hageja on õigustatud agenditasu saama. Samuti on oluline märkida, et nimetatud e-kiri pärineb 2023. aasta märtsist ehk ajast, mil hageja ja kostja läbirääkimised olid juba lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on selge, et hageja väidetavad „pingutused“ ei saanud kuidagi viia lepingute sõlmimiseni ostjatega. Hageja puudulik töö agendikohustuste täitmisel välistab hageja õiguse nõuda tasu agendilepingu alusel. Hageja 19.10.2023 menetlusdokumendis esitatud väited, justkui kostja oleks kohut eksitanud, on alusetud ja pahatahtlikud. Nagu kostja on esile toonud, üritab hageja 19.10.2023 menetlusdokumendis kujutada ennast ohvrina. Kostja ei lõiganud hagejat tehinguprotsessist välja, vaid hageja ise ei näidanud üles huvi ostjatega suhtlemisel ning
2-23-9392 lõpetas ostjatega läbirääkimised. Kostja oli sunnitud võtma üle hageja tegemata töö ning viima iseseisvalt ja ilma hageja abita lõpuni tehingu ostjatega. Kostjalt ei saa äriühinguna oodata, et ta jääb lõpmatuseni ootama agendilt tema kohustuste täitmist. Niisamuti ei ole õige kostjale ette heita, et ta suhtluse ostjatega üle võttis, sest vastasel korral võinuks ostutehing sootuks sõlmimata jätta.
72.Hageja agenditasu nõue on põhjendamatult kõrge. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus agent sisuliselt teenust ei osuta (s.o teeb seda minimaalses määras), ei saa pidada õiglaseks tasu maksmist määras, mis vastab nõuetekohasele agendilepingu täitmisele. Seejuures hageja ise on möönnud, et müük ostjatele ei toimunud hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on kostjal ostjate tellimuse tasu osas (vt. kostja 20.09.2023 vastus hagile, lisa 18; hagiavalduse lisa 18). Arusaamatud on hageja väited seoses läbirääkimiste käigus sisulise kokkuleppeni (mitte) jõudmise kohta agenditasu puudutavas osas (vt. hageja 19.10.2023 menetlusdokument, p 2.6). Läbirääkimiste kirjavahetusest lähtuvalt ei saa kuidagi järeldada, et kohtuvälise lahenduse leidmist takistas vaidlus agenditasu ulatuse üle (vt. hagiavalduse lisa 18). Vastupidi, hageja 22.12.2022 e-kirjast nähtub, et hageja oli 2 750 euro suuruse kokkuleppelise tasuga nõus ning esitas kostjale ka vastava arve (vt. hagiavalduse lisa 18, teise lehekülje lõpust algav hageja e-kiri). Ka edaspidises kirjavahetuses ei esitanud hageja pretensioone agenditasu ulatuse üle. Seega olid nii hageja kui ka kostja nõus agenditasu suurusega. Teisisõnu, pooled olid jõudnud sisulise kokkuleppeni, et kostja tasub hagejale hüvitisena 2 750 eurot. Olukorras, kus kohus peab mingis ulatuses õigeks rahuldada agenditasu nõue, tuleb hüvitise määramisel arvestada, millises ulatuses pidas hageja agenditasu õiglaseks (s.o 2 750 euro ulatuses).
73.Seonduvalt hageja 19.10.2023 esitatud väidetega märgib kostja järgmist – täiesti alusetu on hageja väide nagu lepingu automaatne lõppemine hageja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu on „väljamõeldis“. Agendilepingu p-s 1.6 leppisid pooled kokku hageja minimaalsetes müügieesmärkides ning agendilepingu p-i 8.1 kohaselt lõppes agendileping automaatselt ühe aasta möödumisel eesmärkide saavutamata jätmisest (vt. hagiavalduse lisa 1). Hageja oli agendilepingu sõlmimisel eelviidatud lepingupunktidest teadlik. Asudes nüüd väitma, justkui selliseid tingimusi pole kunagi eksisteerinud, on alusetu ja pahatahtlik.
74.Kokkuvõttes on kostja seisukohal, et hageja nõuded kostja vastu on alusetud ning tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud 17.02.2021 sõlmitud agendilepingust tulenevaid kohustusi ning hageja panust ei saa pidada piisavaks, et oleks õigustatud agenditasu välja mõistmine. Lisaks, kuivõrd hageja on jätnud täitmata agendilepingus sätestatud müügieesmärgid, puudub tal alus nõuda konkurentsipiirangu hüvitist. Rahuldamata tuleb jätta ka hageja kahju hüvitamise ja viivise nõuded.
KOHTU PÕHJENDUSED
75.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.02.2021 agendilepingu Kodasema KODA moodulmajade müügi vahendamiseks Šveitsi Konföderatsiooni territooriumil (dtl 28-48). Agendilepingu punkti 1.1. kohaselt, hageja kui agent läheneb ja reklaamib toodet potentsiaalsetele ostjatele Šveitsis, et vahendada ostulepinguid toote turustamiseks nimetatud turgudel. Lepingu p 1.2. kohaselt oli hageja määratud kostjast sõltumatuks müügiagendiks, kellel on volitused toote tellimuste hankimiseks. Pooled leppisid kokku, et hageja on igal juhul sõltumatu vahendaja ja mitte territoriaalne esindaja, kuigi ta on volitatud tegutsema ainult Šveitsis. Lepingu p 1.3. kohaselt pooled kinnitasid ja tunnistasid, et igal juhul ja igal ajal on agendi tegutsemine käsundiandja esindajana ainult agendi teisejärguline (kõrval-) tegevus.
76.Hageja tugineb sellele, et hageja tegevuse tulemusena oli augustis 2022 kostja ja klientide JH ja GD vahel sõlmitud ostu-müügileping 2 kostja toote (2 KODA Loft) osas (vt dtl 49-66; arve nr 1320 ja
2-23-9392 müügileping 473). Antud tehingu väärtuseks oli 240 090 eurot (ilma käibemaksuta) ning ostja pidi tasuma kogu summa hiljemalt 18.10.2022 (vt Lisa 2 lk 3). Vastavalt agendilepingule pidi agenditasu moodustama 7% (2-3 maja müügil ühe tellimuse kohta tavahinnaga) ehk ilma käibemaksuta 16 806,3 eurot (dtl 34-47).
77.Kostja ei vaidlusta eelnimetatud agendilepingu tingimusi ega ka asjaolu, et 2022. augustis sõlmiti kostja ja klientide JH ja GD vahel ostu-müügileping 2 kostja KODA Loft moodulmaja müügiks. Kostja aga leiab, et hagejal ei ole õigust agenditasule, kuivõrd müügilepingut ostjatega ei sõlmitud hageja tegevuse tulemusena. Kostja viitab sellele, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 678 lg 1 kohaselt on agendil õigus agenditasule käsundiandja poolt agendilepingu kehtivuse ajal agendi tegevuse tulemusena sõlmitud lepingute eest. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei jõutud ostjatega moodulmajade müügilepingu sõlmimiseni hageja teenuse tulemusena ning müügilepingud õnnestus sõlmida kostja tegevuse tulemusena. Seetõttu ei ole kostja arvates vastavalt agendilepingule ja kehtivale seadusele hageja tasunõude esitamise eeldused täidetud.
78.Kohus ei nõustu kosja seisukohaga, nagu ei oleks antud juhul agenditasu saamise eeldused täidetud. Kostja tõlgendus „müügilepingu sõlmimisest agendi tegevuse tulemusena“ kohta on liialt kitsendav. Hageja on põhjendatult märkinud, et vastavalt VÕS kommenteeritud väljaande III kommentaaridele (P. Varul, I, Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein, Tallinn 2021) on agendileping nõuetekohaselt täidetud, kui agent on teinud mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks ning lepingu saab lugeda agendi poolt vahendatuks, kui agent on selle sõlmimisele kolmanda isiku mõjutamise kaudu kaasa aidanud. Seejuures ei ole nõutav, et lepingu sõlmimine oleks vaadeldav suuremalt jaolt agendi tegevuse tulemusena või et agent teeks lepingu vahendamiseks erilisi pingutusi (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 778-778). VÕS § 678 lg 1 kommentaarina on märgitud, et „agendi tegevuse tulemusena“ ei tähenda seda, et lepingu sõlmimine peaks tasunõude tekkimiseks olema tingitud ainult agendi tegevusest. Piisab, kui agendi pingutused on vähemalt osaliselt viinud lepingu sõlmimiseni (VÕS kommenteeritud väljaanne, III osa, lk 793).
79.Kohtu hinnangul nähtub asjas esitatud tõenditest, et hageja tegi mõistlikke pingutusi kostja ja klientide JH ja GD vahelise müügilepingu sõlmimiseks 2022. aasta augustis ning hageja kui agendi pingutused olid vähemalt osaliselt põhjuseks, mis viisid müügilepingu sõlmimiseni. Seda kinnitavad alljärgnevad asjaolud ja tõendid: (i) 27.05.2021 võttis ostja esmakordselt hagejaga kontakti hinna uurimise eesmärgiga ning hageja andis kliendile info toote hinna, tarne, maatükki ettevalmistamise, tähtaegade ja maksude osas, pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (dtl 81-84); (ii) 25.10.2021 andis ostja hagejale teada, et ostja on huvitatud kahe KODA moodulmaja soetamisest ning 25.10.2021 edastas hageja ostjale info (sh tarne, hinnad, tähtajad jms), pakkudes ka telefoni teel konsultatsiooni (dtl 85-89); (iii) 27.10.2021 saatis hageja ostjale täiendava info toote materjalide osas ehitusloa taotlemiseks (dtl 90-92). 07.12.2021 võttis ostja hagejaga ühendust, paludes esitada täiendavat info ehitusloa saamiseks (dtl 93-94). 12.05.2022 pöördus hageja kostja poole teavitusega, et ostja on saanud ehitusloa kahele KODA Loft-ile ning palus kostjat kinnitada millise hinnaga ostjal on 2 toodet võimalik tellida kui ostja järgmisel nädalal tellimuse teeb ning millal on realistlik, et tooted Šveitsi (Berni lähedale) saabuvad ning 16.05.2022 esitas kostja hagejale pakkumise ostja jaoks (dtl 95-96); (iv) 16.05.2022 ja 17.05.2022 saatis hageja ostjale konkreetse hinnapakkumise koos tarne info ja juhenditega (dtl 97-105).
80.Eelnevaga jätkates: (v) 17.05.2022 saatis hageja kliendile kirja, et kokkulepitud kõnes osalevad ka Eesti direktor ehk kostja juhatuse liige BL ja kostja müügidirektor (dtl 106-107). Hageja on selgitanud, et kuivõrd kõik tellimused ja müügilepingud toimusid otse lõppkliendi ehk ostja ja kostja vahel, siis tutvustas hageja ostjat kostjaga enne ostja poolt tellimuse sisse andmist, et ostja ja kostja vahel usaldus tekiks. Videokõne ajaks oli hageja ostjat juba c 12 kuud teenindanud; (vi) 18.05.2022 saatis hageja ostjale ka kostjat Austrias esindava agendi kontaktid (dtl 108-111). 20.05.2022 ja 03.06.2022 edastas hageja ostjale lingi ühe toote mudelile ning täiendavat infot koos teabega, et Austria agent ootab võimalust ostjaga oma kogemust jagada (dtl 112-117). Hageja on selgitanud, et hea usu põhimõttest
2-23-9392 lähtudes ja koostöö nimel soodustas hageja aktiivselt kostja toote edendamist ja müüki ka teistes piirkondades ehk oma tegutsemise piirkonnast väljaspool, mille eest ei olnud hagejal õigust mingile tasule; (vii) 26.07.2022 saatis hageja kostjale kirja jooksva töö infoga ning palvega hoida hagejat kursis, kuidas ostjaga läheb ja kuidas hageja saab abiks olla (dtl 118).
81.Vaidlus puudub selles, et augustis 2022 oli ostja ja kostja vahel müügileping sõlmitud (vt dtl 4966). Kohus nõustub hagejaga, et kohtuotsuse p-des 79-80 esitatud tõenditest nähtub, et ca 12 kuu jooksul enne müügilepingu sõlmimist tegeles hageja müügi aktiivse edendamisega ning ostjaga suhtlemisega, edastades mh ostjale vajaliku info ja teabe, vastates ostja küsimustele ning informeerides paralleelselt olukorrast ka kostjat. Kohtul puudub viidatud tõendite alusel kahtlus, et hageja tegi müügilepingu sõlmimiseks piisavaid mõistlikke pingutusi ning hageja pingutused on vähemalt osaliselt viinud müügilepingu sõlmimiseni. Kostja on ka ise möönnud oma 09.11.2022 kirjas hagejale, et „Sa oled teinud kliendikohtumisi ja -suhtluseid“ ja soovinud koostöö jätkumist: „olen ma valmis heas usus meie koostöö jätkumise motivatsiooniks tasuma konsultatsiooni eest 750 EUR ulatuses“ (dtl 69).
82.Kohus on seisukohal, et kostja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ei lükka ümber hageja tõendeid ega kinnita kostja õigust agenditasu maksmisest keelduda. Kostjat ei vabasta hagejale agenditasu maksmisest asjaolu, et kostja müügidirektor suunas potentsiaalsete klientide päringu edasi vastava riigi agendile sõltuvalt kliendi asukohast (vt dtl 70-80; 152-161; 163; 239-240). Põhjendamatu on ka kostja etteheide, nagu ei edastanuks hageja ostjatele kostja Austria agendi kontaktandmeid. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt esitas hageja kostja Austria agendi DH andmed ostjatele juba 2 päeva varem kui kostja ise seda tegi (vrdl dtl 108-111 ja dtl 246). Ühtlasi ei ole kostja poolt klienditele oma Austria kontakti edastamine selline asjaolu, mis annaks aluse keelduda hagejale agenditasu maksmisest. Samuti on põhjendamatu kostja väide, nagu poleks hageja ostjate esitatud päringutele seonduvalt moodulmajade plaanidega vastanud ning nagu poleks hageja 20.05.2022 järgselt teinud sisuliselt midagi, et ostjate huvi kostja moodulmajade vastu säilitada. Kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks ise edastanud ostjatele ostetavate moodulmajade planeeringudokumente ostjate 20.05.2022 e-kirja järgselt. Seega ei saanud olla tegemist müügilepingu sõlmimise seisukohast olulise asjaoluga. Lisaks on hageja 03.06.2023 ostjaid plaanidokumentide küsimusele vastates informeerinud, et kostja Austria agent D mõtles fotosid (mitte 3D plaane) ning soovitas neid küsida Austria agendilt. Samuti pakkus hageja esindaja oma 03.06.2022 e-kirjas ostjatele oma selget abi: „Kas me peaksime kokku leppima kohtumise, et arutada teie töö sisematerjalide ja välismaterjalide kohta? Andke meile teada, kui me saame teid veel millegi muuga aidata“ (dtl 112, 115).
83.Eelnevat arvestades on alusetud kostja vastuväited, justkui poleks hageja näidanud mingit huvi ja initsiatiivi ostjatega suhtlemisel, mistõttu moodulmajade ostutehingu õnnestumiseks olevat kostja pidanud suhtluse ostjatega üle võtma. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, nagu oleks hageja lõpetanud ostjatega läbirääkimised. Lisaks juba eelnevalt märgitud kirjadele, ka 21.07.2022 uuris hageja ostjatelt ehitusprojekti kulgemise kohta, kinnitas, et on hea meelega kättesaadav ning kutsus ostjad 21.07.2022 Austriasse DHi projekti avamisele. Seejuures ka ostja arusaamise kohaselt oli hagejal õigus vahendustasule (vt dtl 345-349, dtl 146). Ilmselgelt ebaõige on kostja väide, nagu oleks hageja alles 27.10.2022 kostjale kirjutades huvi tundnud, mis on saanud JH ja GDS projektist (dtl 302). Ka vahetult enne müügilepingu sõlmimist tundis hageja huvi ostjate kohta, paludes kostjat: „Hoidke mind kursis, kuidas Ji/ Gga läheb ja kui saan kuidagi kaasa aidata“ (dtl 118). See, et kostja otsustas 2022. aasta suvel enne müügilepingu sõlmimist edasise suhtluse ostjatega n-ö üle võtta ning mh kohtus ostjatega Austrias (vt dtl 248-253) ei tähenda, et kostja vabaneks oma Šveitsi agendile ehk hagejale agenditasu maksmise kohustusest.
84.Asjaolu, et kostja teostas müügiprotsessi lõppfaasis moodulmajade ostu-müügilepingu sõlmimiseks vajalikke toimingud, sh aitas ostjaid elektripaigaldiste kohandamisega ja materjalide tarnimisega ning teostas tarnimisega seotud ettevalmistused (dtl 254 - 301) ei vabasta kostjat hagejale agenditasu maksmise kohustusest. Pooltevahelise agendilepingu kohaselt oli hageja ülesandeks eelkõige kostja
2-23-9392 toodete müügi edendamine ja tellimiste saamine, mitte kõikvõimalike müügiprotsessi tehniliste üksikasjade, sh transpordi korraldamine. Agendilepingu p 1.3. kohaselt pooled kinnitasid, et igal juhul ja igal ajal on hageja kui agendi tegutsemine kostja esindajana ainult agendi teisejärguline (kõrval-) tegevus. Agendilepingu p 3.1.3. on sätestatud, et agent ei tohi sõlmida lepinguid kostja nimel ega siduda kostjat kolmandate isikute suhtes. Eelnevat arvestades on asjakohatud kostja etteheited hagejale, et kostja lõpuks ise ostjatega lepingu sõlmis ja sellega seotud transpordi korraldas. Kostja poolt esitatud tõendid ei kinnita kostja väidet, et hageja agenditegevus olevat olnud puudulik ning justkui pidanuks kostja hageja töö „üle võtma.“
85.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu oleks hageja möönnud, et müük ei toimunud hageja tegevuse tulemusena, küsides kostjalt, mis ostuhuvilistest sai ja mis ettepanekud on kostjal ostjate tellimuse tasu osas. Pooltevahelistest kompromissiläbirääkimistest ja hageja küsimusest ostjate kohta, sh selles osas, millised on kostja ettepanekud JH tellimuse osas (dtl 121-133, dtl 302) ei ole võimalik järeldada, nagu oleks kostja möönnud oma agendilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist. Vastupidi, ka kompromissiläbirääkimiste käigus selgitas hageja, et “käesoleval juhul on Elewus GmbH-l õigus 100% agenditasule“ (dtl 126). Vaidlus puudub selles, et vaatamata kompromissiläbirääkimistele pooled kompromissilepingu allkirjastamiseni ei jõudnud (dtl 136) ning jätkasid omavahelist vaidlust 2023. aasta märtsis juba advokaatide tasandil (dtl 138-145).
86.Kuna pooled vaatamata kompromissiläbirääkimiste pidamisele agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud, siis on põhjendamatu kostja alternatiivne taotlus agenditasu vähendamiseks motiivil, justkui oleks pooled jõudnud kokkuleppeni 2750 euro tasumises agenditasuna ja hageja sellega nõustunud. Kohus märgib, et kokkuleppe saavutamist takistas eelkõige poolte erinev arusaam agendilepingu p 8.5. rakendamisest (vt dtl 121-124). Agendilepingu p 8.5. kohaselt võis hagejal olla nõue lepingujärgsete maksete eest, kui kostja on saanud sellise(d) tellimuse(d) enne lepingu lõpetamist ja kui hageja poolt taotletud tellimus on realiseerunud 6 kuu jooksul pärast lepingu lõpetamist. Hageja leiab, et agendilepingu järgi olnuks hagejal õigus 6 kuud peale lepingu lõpetamist hageja vahendatud klientidelt agenditasu saada, kuid kostja nõustus sellega üksnes 8 potentsiaalse kliendi osas, kuigi faktiliselt oli hageja enda väitel kontaktis ja vahendas müüki c 58 kliendiga. Sellest järeldub, et pooltel olid olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas, mistõttu tuleb hageja nõustumist kompromissiga 2750 euro (osalise) agenditasu osas vaadelda üksnes laiemas kontekstis, kus hageja eeldas täiendava agenditasu saamist tulevikus. Kuna pooled tulevikus makstava agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud (dtl 121124), on väär ka hagejale omistada nõustumist üksnes ühe osa agenditasuga ilma muud konteksti arvestamata.
87.Kohus ei nõustu kostja väitega, justkui oleks 2750 eurost suurema agenditasu väljamõistmine kostja suhtes ebaõiglane. Pooled on juriidilised isikud (seega ei kohaldu ka tarbijakaitse sätted), kes on oma vabal tahtel sõlminud vaidlusaluse agendilepingu ning agenditasu väljamõistmisel saab kohus lähtuda poolte kokkuleppest, mitte kostja nägemusest „õiglusest“. Kohus luges eelnevalt tuvastatuks, et kostja poolt esitatud vastuväited ja tõendid ei lükka ümber hageja tõendeid ega kinnita kostja õigust agenditasu maksmisest keelduda. Kostja ei vaidlusta seda, et hageja esitatud agenditasu nõue summas 16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% müügihinnast). Pooled ei vaidle ka VÕS § 679 lg 1 sätestatud agenditasu eelduste täidetuse üle (VÕS § 679 lg 1 kohaselt tekib agendil õigus agenditasule, kui käsundiandja on oma kohustused, mis tulenevad agendi vahendatud või sõlmitud lepingust, täitnud). 28.09.2023 menetlusdokumendis teatas kostja, et ei vaidle hagejaga KODA majade eest kostjale laekunud summade üle. Kostja märkis, et ostjad tasusid summad kostjale enam-vähem tähtaegselt: * 120 045 eurot (50%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.08.2022 tasuti 26.08.2022; * 72 027 eurot (30%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.09.2022 tasuti 16.09.2022; * 48 018 eurot (20%, ilma km-ta) tasumise tähtajaga 18.10.2022 tasuti 17.10.2022 (dtl 323). Seega vastavalt pooltevahelisele agendilepingule oli hageja agenditasu suuruseks 16 806,3 eurot ehk 240 090 eurost 7%. VÕS § 680 on sätestatud, et kui agenditasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalik tavaline agenditasu, selle puudumisel aga mõistlik tasu. Kuna praegusel juhul oli poolte vahel agenditasu suurus kokku lepitud, tuleb lähtuda poolte kokkuleppest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on
2-23-9392 lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
88.Kostja leiab, et kui ka hagejal oleks õigus tasunõuet esitada, ei ole nõude eeldused täidetud. Nimelt tuleb agendilepingu lisa 1 kohaselt agenditasu tasuda 10 päeva jooksul agendi arve saamisest. Kostja väidab, et kuna hageja on edastanud kostjale üksnes 22.12.2022 arve summas 2750 eurot, saaks viivis olla teoreetiliselt arvutatud üksnes nimetatud summalt. Kohus kostjaga ei nõustu. Agendilepingu lisa 1 kohaselt esitakse arve proportsionaalselt kostja poolt saadud osamakse protsendiga (% müügilepingu koguväärtusest pluss kõik kulud) ja sellist arvet ei esitata enne toote ostuhinna osalist laekumist kliendi poolt kostjale. Hageja on selgitanud, et kuivõrd kostja keeldus hagejale igasugust infot tehingu osas edastamast, siis ei olnud hagejale täpselt teada, millal olid ostu-müügisumma osamaksud reaalselt kostjale laekusid ning hagejal ei olnud võimalik täpselt tuvastada agenditasu sissenõutavuse kuupäeva ega ka sellega seotud viivisearvestust.
89.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja ei teinud hagejaga vajalikku koostööd, et hageja saanuks esitada arveid ja esitada asjakohase viivisearvestuse. 09.11.2022 vastas kostja hagejale, et kuna müük ei tekkinud hageja agendina tegutsemise tulemusena, siis tasu saamise õigust hagejal ei teki (dtl 69). Hilisemalt palus hageja kostjat esitada hiljemalt 08.03.2023 materjalid, lepingud ja maksekinnitused kõigi tehingute osas, mille eest on hagejal õigus saada tasu, sh tehing JH’i and GD’iga (või nendega seotud ettevõtetega). Hageja märkis, et eelnimetatud materjalidest peab olema võimalik välja arvutada lepingu lisas 1 kokkulepitud tasu suurus koos kostja arvutuskäiguga, kui suur on kostja hinnangul lepingu lisa 1 järgi hagejale kuuluv tasu (dtl 139). Kostja keeldus ostjatega sõlmitud tehingut sisaldavate dokumentide väljaandmisest, leides, et „Kodasema OÜ ei ole kohustatud edastama Elewus GmbH’le kui lepingu osapooleks mitteolevale isikule tehinguga seotud dokumente. Samuti ei ole Kodasema OÜ kohustatud tasuma Elewus GmbH nõutud agenditasu“ (dtl 145).
90.Eeltoodust nähtuvalt ei teinud kostja hagejaga vajalikku koostööd, et hageja saaks esitada agendilepingust tuleneva arve. VÕS § 23 lg 2 on sätestatud, et lepingupool peab tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Kuivõrd hagejale ei olnud müügitingimused teada, siis esimese kostjale esitatud arve summa põhines üksnes hageja eeldustel (vt dtl 157, hageja poolt 08.12.2022 esitatud osaline arve summas 4553,33 eurot). Kostja esitas selge arvestuse talle ostjatelt laekunud summade osas alles kohtumenetluses 28.09.2023 (dtl 323), misjärel esitas hageja 19.10.2023 täpsustatud haginõude agenditasu osas (vt dtl 335-337). Nimetatud asjaolusid arvestades on kohus seisukohal, et hageja põhinõude ja viivisenõude sissenõutavus ei sõltu kostjale esitatud arvetest. Ka Riigikohus on selgitanud, et üksnes hageja koostatud ja esitatud arvest kostja vastu nõuet ei teki (vt ka nt Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15 p 10). Hageja agenditasu nõue ja viivisenõue kostja vastu tuleneb antud juhul agendilepingust. Agendilepingu p 7.3. leppisid pooled kokku, et agendilepingust tuleneva maksekohustuse täitmisega viivitamise korral maksab rikkuja viivitusintressi 0,05% maksmata summast iga viivitatud päeva eest. Nagu eelnevalt märgitud, kostja ei vaidlusta seda, et hageja esitatud agenditasu nõue summas 16 806,30 eurot vastab agendilepingu lisas nr 1 sätestatud agenditasu suurusele (7% müügihinnast). Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestuse osas. Kohus leiab, et hageja on oma viivisearvestust piisavalt põhistanud (dtl 336-337; 350-352). VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
91.Kokkuvõttes rahuldab kohus hageja agenditasu nõude koos viivisenõudega. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. Kuivõrd hageja agenditasu nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 678 lg 1 alusel, siis menetlusökonoomiat arvestades ei hinda kohus seda, kas hageja agenditasu nõue võiks kuuluda rahuldamisele ka VÕS § 678 lg 2 alusel. Samuti mõistab kohus kostjalt välja
2-23-9392 hageja kasuks viivised lepingujärgsed viivised määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
92.Lisaks agenditasu nõudele on hageja esitanud ka konkurentsipiirangu tasu nõude. Hageja palub mõista kostjalt välja konkurentsipiirangu tasu summas 16806,2 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel mõistlikus ja õiglases summas VÕS § 689 lg 3 alusel. Hageja palub mõista lepingujärgsed viivised mahus 0,05% konkurentsipiirangu tasu summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja tugineb sellele, et agendilepingu p-s 4.1.1. on pooled kokku leppinud, et nii lepingu kehtivuse ajal kui ka ühe aasta jooksul pärast lepingu lõppemist ei tohi agent (hageja) ilma kostja kirjaliku nõusolekuta pakkuda ega vahendada kostja tootega sarnaseid tooteid. Hageja leiab, et viidatud kokkuleppega piirati agendi majandustegevust pärast agendilepingu lõppemist üheks aastaks ehk seaduses sätestatud eeldused konkurentsitasu nõudmiseks on täidetud. Kuigi agendilepinguga ei olnud konkurentsipiirangu tasu ette nähtud, peab kostja hageja arvates hagejale konkurentsipiirangu eest mõistlikku tasu maksma seadusest tulenevalt. Hageja leiab, et agendileping lõppes 31.12.2022 seisuga poolte kokkuleppel (vt Lisa 18, lk 3-4), mistõttu muutus konkurentsipiirangu tasu sissenõutavaks alates 01.01.2023. Hageja nõuab tasu, mis kaasneb konkurentspiiranguga ühe aasta jooksul pärast lepingu kehtivuse lõppemist (01.01.2023-31.12.2023) ning hageja ei nõua konkurentsipiirangu tasu agendilepingu kehtivuse ajal (17.02.2022 – 31.12.2022).
93.Kohus märgib, et VÕS § 689 lg 3 kohaselt peab käsundiandja maksma konkurentsipiirangu kestuse aja eest agendile mõistliku hüvitise, isegi kui selles ei olnud kokku lepitud. Seega konkurentsipiirangu hüvitise üle otsustamiseks omavad tähtsust nii konkurentsipiirangu kestus kui ka võimaliku hüvitise mõistlikkusega seotud asjaolud. Kohus nõustub hagejaga, et pooled saavutasid kokkulepe agendilepingu lõpetamise osas nii, et agendileping lõpeb 31.12.2022 seisuga. Kohus loeb antud asjaolu tuvastatuks poolte kirjavahetuse alusel (dtl 123-124). Samuti puudub vaidlus, et 2021. aastaks kokkulepitud müügieesmärki ehk 3 KODA maja müüki (vt agendilepingu p-d 1.6.1. – 1.6.2.) ei saavutatud.. Seega lõppes agendileping igal juhul ka poolte lepingulise kokkuleppe järgi automaatselt 31.12.2022 (agendilepingu p-le 8.1. kohaselt, kui müügieesmärki ei saavutata, lõpeb leping automaatselt ühe aasta möödudes pärast seda aastat, mil müügieesmärki ei saavutatud).
94.Kohus nõustub kostjaga, et koos agendilepingu lõpetamise kokkuleppega saavutasid pooled kokkuleppe ka konkurentsipiirangu kestuse lühendamises kuni 30.06.2023 ning ühtlasi loobus hageja konkurentsipiirangu tasu nõudest. 19.12.2022 tegi hageja ettepaneku, et „Kuni 30.06.23 kehtib lepingupunkti 4.1.1 konkurentsipiirang, Elewus GmbH hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest“ (dtl 124), millega kostja nõustus (dtl 123). Kohus ei jaga eelnevat arvestades hageja arusaama, justkui ei oleks pooled jõudnud kokkuleppele konkurentsipiirangu kestuse lühendamises. See, et pooled ei jõudnud tervikliku kompromissini, puudutas agenditasu (vt kohtuotsuse p 86), kuid mitte konkurentsipiirangu kokkulepet. Konkurentsipiirangu kestuse lühendamise ja hageja poolt konkurentsipiirangu tasust loobumise osas, samuti nagu ka agendilepingu 31.12.2022 seisuga lõppemise osas pooltel erimeelsusi ei olnud. Kohus ei pea põhjendatuks hageja käsitlust, kus hageja peab võimalikuks poolte kirjavahetuse kaudu agendilepingu lõpetamist 31.12.2022, kuid samas kirjavahetuses saavutatud kokkulepet konkurentsipiirangu kestuse lühendamise osas ja hageja poolt konkurentsipiirangu tasust loobumist hageja kehtivaks ei pea. Selline üksnes omakasu silmas pidav valikuline tõlgendus ei ole kohtu hinnangul kooskõlas VÕS § 6 lg 1 tuleneva hea usu põhimõttega.
95.VÕS § 6 lg 2 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohtu 22.12.2021 otsuses tsiviilajas nr 2-20331 p-s 13 on selgitatud, et hea usu põhimõtte üks eesmärke on tõkestada õiguse kuritarvitamist,
2-23-9392 kusjuures õiguse kuritarvitamine võib mh seisneda vastuolulises käitumises. Vastuoluline käitumine võib seisneda ka selles, et teisele poolele luuakse teatud asjaoludest usaldusel põhinev ettekujutus, millest aga ettekujutust loonud pool hiljem taganeb. Kuna hageja on kostjale kinnitanud, et hoidub konkurentsipiirangu hüvitise nõudest (dtl 124), siis nõustub kohus kostjaga, et hageja on sellisest nõudest omal algatusel loobunud. Arvestades, et agendilepingu müügieesmärke ei saavutatud ning pooled lühendasid konkurentsipiirangu kestust kuni 30.06.2023, võib hageja loobumist konkurentsipiirangu hüvitise nõudest ka igati mõistlikuks pidada. Kuigi hageja on hilisemalt vastuoluliselt konkurentsipiirangu hüvitise nõude kostja vastu siiski esitanud, on kohus seisukohal, et ainuüksi hea usu põhimõtet arvestades puudub alus sellise nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei käsitle kohus täiendavalt poolte muid seisukohti seoses konkurentsipiirangu hüvitisega, mh hüvitise mõistliku suuruse osas. Kohus jätab hagiavalduse seoses konkurentsipiirangu hüvitise nõudega täies ulatuses rahuldamata. Kuna konkurentsipiirangu hüvitise nõue on põhjendamatu, siis on alusetu ka sellega seotud viivisenõue ja hagi jääb ka antud viivise nõudes rahuldamata.
96.Hageja on esitanud kostja vastu ka kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõude. Hageja palub mõista kostjalt kohtuvälised õigusabikulud kokku summas 1080 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja märgib, et kuni kohtu poole pöördumiseni püüdis hageja kostjaga kohtuväliselt olukorda lahendada, sh kaasas vandeadvokaadi kohtuvälise kokkuleppe saavutamise aitamiseks ning mõistlikke kohtuväliste toimingute tegemiseks. Hageja leiab, et vandeadvokaadi kohtueelseks vaidluseks kaasamine oli tingitud asjaolust, et pooltel ei õnnestunud kokkulepet saavutada kostja ebamõistlikke tingimuste ja nõuete tõttu. Hageja arvamusel peab kostja hageja kohtueelsed õigusabikulud hagejale hüvitama, sest oma hea usu põhimõttega vastuolus oleva tegevustega tingis kostja hageja kohtueelsete kulude tekkimise. Hageja poolt kantud kohtueelsed õigusabikulud on kokku ilma käibemaksuta summas 1080 eurot (dtl 151). Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus nõuda kahju hüvitamist, kuivõrd kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kostja arvates ei ole hagejale väidetavalt tekkinud kahju 1 080 eurot ei ole põhjuslikus seoses kostja tegevusega (VÕS § 127 lg 4) ning kostja ei ole hagejale nimetatud kahju tekitanud. Kostja leiab, et olukorras kus pooled olid kompromissläbirääkimistel jõudnud sisulise kokkuleppeni, otsustas hageja läbirääkimised katkestada ning advokaadi vahendusel nõudekirja esitada (mis mh ei sisaldanud nõudekiri mingeid täiendavaid argumente, millele pooled ei oleks juba läbirääkimiste raames tuginenud).
97.Kohus märgib, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamine on iseenesest võimalik VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad. Riigikohus selgitas oma 09.02.2011. a otsuse nr 3-2-1-138-10 p-s 29, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Riigikohtu arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-16443 on selgitatud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
98.Hageja kohtueelsed õigusabikulud olid seotud nõudekirja koostamise (dtl 138-142) ja kompromissläbirääkimistega Kodasema OÜ-ga (dtl 151). Kohus tuvastas eelnevalt, et pooled omavahelistel kompromissiläbirääkimistel agenditasu osas kokkuleppele ei jõudnud ning pooltel olid olulised erimeelsused agenditasu kui terviku osas (vt kohtuotsuse p 86). Seetõttu ei jaga kohus kostja arusaama, nagu oleks pooled jõudnud mh ka agenditasu osas sisulisele kokkuleppele ja nagu hagejal puudunuks vajadus advokaadi abi kasutamiseks. Ebaõige on ka kostja vastuväide, nagu polnuks hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahju talle ettenähtav. Olukorras, kus pooled agenditasu osas
2-23-9392 kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud, pidi kostjale olema ettenähtav, et hageja võib kasutada oma õiguste kaitseks ka advokaadi abi ning sellega seotud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kes hagejale lepingujärgset tasu ei maksnud.
99.Kohus leiab, et hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine oli vajalik osaliselt. 01.03.2023 nõudekirjaga koostamise ja kompromissiläbirääkimistega seotud ajakulu kokku 8 h ning vandeadvokaadi tunnihinda 135 eurot/h võib iseenesest mõistlikuks pidada. Samas võtab kohus arvesse, et hagejat esindanud vandeadvokaadi positsioon käesolevas menetluses oli ka kohtueelselt põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus rahuldas küll hageja agenditasu nõude, kuid jättis rahuldamata samas summas esitatud konkurentsipiirangu hüvitise nõude (s.t. et rahuldatud ja rahuldamata nõue moodustasid kumbki 50% hageja kogunõudest). Seetõttu on kohus seisukohal, et VÕS § 128 lg 3 alusel on hageja kahjuks ka kohtueelse õigusabi kulu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ulatuses, milles hageja nõue kostja vastu käesolevas tsiviilasjas kinnitamist leidis. Kuna kostja keeldus täitmast agenditasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise arvutamiseks vajaliku infot edastamisest, siis vastavas osas oli vandeadvokaadi kaasamine kohtueelsesse menetlusse mõistlikult võttes vajalik. Arvestades käesoleva vaidluse faktilist ja õiguslikku keerukust on kohus seisukoha, et ilma õigusabi kasutamata ei saanuks hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tulenevalt eeltoodust on hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõue põhjendatud 50% ulatuses ehk summas 540 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul piisab nimetatud kahju hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 128 lg 3 sellest, et hagejale on esitatud arve ja hagejal on tekkinud tasumise kohustus.
100.Vastavalt hageja kohtueelse õigusabiga seotud kahjunõude osalisele rahuldamisele kuulub osaliselt rahuldamisele ka antud nõudega seotud viivisenõue. Hageja palub mõista kostjalt välja seadusjärgsed viivised kahjuhüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni seadusejärgses määras TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni.
101.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks lepingujärgse viivise määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 540 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hagiavaldus rahuldamata.
102.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist viisil, et sisuliselt kuulus rahuldamisele 50% hageja nõuetest, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/
2-23-9392 Andres Suik, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024. a otsusega nr 2-23-9392.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.