4.Välja mõista J.C-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõudelt 87,83 eurot alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ järgmised nõuded: põhinõue 237,87 eurot, intress 320,35 eurot, viivis 201,87 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
6.Jätta menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda.
7.Määrata menetluskulude suuruseks 455 eurot.
8.Välja mõista J.C-lt
B2 Impact OÜ kasuks kasuks menetluskulud 313,95 eurot.
9.Välja mõista J.C-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (313,95 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras.
10.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; etoimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ (hageja) hagi J.C (kostja) vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2998,65 eurot, intress 320,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 201,87 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 17.05.2024 KÄPO vahendusel. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
6.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) Omaraha OÜ ja kostja sõlmisid 15.09.2023 laenulepingu nr S236285092. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 3020 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 41,9% aastas. Laenusumma 3020 eurot on kostja arvelduskontole nr EE271010011728005227 üle kantud 15.09.2023, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 60,40 eurot, tagatisfondi tasu 105,70 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 102,92 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 21,36 eurot, intressi katteks 81,56 eurot, menetlustrahvi katteks 0 eurot ja viivise katteks 0,01 eurot. 2) Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 15.11.2023, 14.12.2023 ja 15.01.2024 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 23.02.2024, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale OK Incure OÜ (praeguse nimega B2 Impact OÜ).
7.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS
§ 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
8.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
9.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
11.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees.
12.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt üksnes avalikke registreid.
Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kuigi hageja toob hagiavalduses välja, et väiksemate kuumaksetega laenutoodete puhul oli siseeeskirjade võimalik taotlust menetleda automatiseeritud lahenduste puhul, sh pensioniregistri andmete alusel, leiab kohus, et selliste automatiseeritud lahenduste kasutamine ei võimalda analüüsida laenuvõtja võimalikku riskikäitumist. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
13.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
14.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodi alates 15.09.2023 kuni 31.12.2023 4% aastas ja 01.01.2021 kuni 23.02.2024 4.50% aastas.
15.Hageja on 02.12.2024 esitanud kohtule nõude ümberarvestuse. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud ümberarvestus õige.
16.Hageja on selgitanud, et kostja on lepingu alusel saanud laenu summas 2853,40 eurot (millest on maha arvestatud lepingutasu 60,40 eurot, tagatisfondi tasu 105,70 eurot ja ülekandetasu 0,50 eurot) ja lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 102,92 eurot, millest tulenevalt kujuneb hageja põhinõudeks 2750,48 eurot.
17.Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 23.02.2024. Kui arvestada kostja poolt lepingu katteks tehtud maksed põhiosa katteks (so. lepingutasu 60,40 eurot, tagatisfondi tasu 105,70 eurot, ülekandetasu 0,50 eurot ja tagasimakseid kokku summas 102,92 eurot (so kokku 269,52 eurot), ei olnud kostja 23.02.2024 viivituses kolme järjestikuse osamaksega (algse maksegraafiku alusel) ning nimetatud ajast ei saa lugeda lepingut kehtivalt ülesöelduks. Hageja sissenõutavaks muutunud põhinõude suurus oli 23.02.2024 kokku 112,69 eurot. Seega oli kostja tasunud hagejale rohkem põhiosa kui oli sissenõutavaks muutunud. Kuivõrd muude nõuete tühisuse tõttu oli kostja tasunud rohkem kui sissenõutav põhiosa, tuleb tasutud 269,52 euroga lugeda tasutuks osamaksed alates lepingu sõlmimisest kuni 15.08.2024 so. kokku osamaksed 269,22 euro ulatuses (jääb ettemaks 0,30 eurot järgneva osamakse eest).
18.Kuivõrd osamaksed on käesolevaks hetkeks muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 alusel kuni 15.11.2024 makseni, mõistab kohus kostjalt välja sissenõutavaks muutunud ja veel tasumata võlgnevuse 87,83 eurot (28,60+29,37+30,16-0,30). Seega tuleb kostjal tasuda maksegraafiku alusel veel 2662,95 eurot (3020-269,22-87,83). Kuivõrd krediidiandja on selgitanud, et ümberarvestus tehakse 0% intressiga, tuleb kostjal tasuda tulevikus sissenõutavaks muutunud osamaksed järgneva graafiku alusel. tagasimakse kuupäev 15.12.2024 15.01.2025 15.02.2025
19.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus
tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude 87,83 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 30 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 30 euro väljamõistmiseks.
21.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 87,83 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 62% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 69% kostja ja 31% hageja kanda.
23.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 455 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 455 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 69% menetluskulude kogusummast 455 eurost, so 313,95 eurot.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
25.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.