2-25-16770/25 - Võlaõigus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

1.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-16770 PLACET GROUP OÜ hagi V Š vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel sõlmiti 16.11.2023 laenuleping nr XXXX. Kostja esitas Placet Group OÜ-le uue laenutaotluse ettevõtte veebilehe kaudu. Kostja ei olnud hageja jaoks uus klient – ta registreerus esmakordselt juba 20.12.2018, läbides isikusamasuse tuvastamise Mobile-ID vahendusel (registreerimise logide järgi toimus sisselogimine IP-aadressilt 85.29.201.248). Hiljem kinnitati kostja isikusamasus täiendavalt iDenfy süsteemi kaudu. Alates 2018. aastast oli kostja Placet Group OÜ klient ning sai mõistlikult eeldada laenuprotsessi olemust ja põhitingimusi. Samas kontrolliti kostja isikuandmed ja maksevõimekus uuesti ka 2023. aasta taotluse menetlemisel, vastavalt vastutustundliku laenamise põhimõtetele. Enne krediidilepingu sõlmimist edastati kostjale lepingu tingimused tutvumiseks ja kinnitamiseks. Kõik lepingu olulised tingimused – sealhulgas intressimäär, krediidi kulukuse määr ning tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma – saadeti kostja isiklikule e-posti aadressile xxxx ning olid kättesaadavad ka hageja veebilehe iseteeninduses. Hageja kinnitab, et tuginedes VÕS § 4062-le on laenulepingus kajastatud krediidi kulukuse määr (edaspidi KKM) ning selle arvutamiseks kasutatud andmed vastavad seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette, et laenulepingus tuleks esitada KKM arvutamise valemi detailne kirjeldus; piisab, kui krediidi kulukuse määr ja selle arvutamise aluseks olevad andmed on esitatud. Konkreetsed andmed KKM kontrollimiseks on lisatud krediidi kulukuse määra arvutuskäigus (vt Lisa 6). Lepingu sõlmimise ajal (16.11.2023) oli KKM 49,99%, mis vastas seaduses sätestatud piirmäärale (01.07.2023 – 31.12.2023 perioodil kehtis piirmäär 50,16%). VÕS § 4062 lg 1 kohaselt hinnatakse vastavust Eesti Panga avaldatud tarbijakrediidi näitajate põhjal ning nimetatud ajaperioodil ei ületanud lepingus märgitud KKM seadusest tulenevat piirmäära. Seega on laenulepingus sätestatud KKM seadusega kooskõlas ja kehtiv. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes VÕS § 52 lõikest 3. Kuivõrd VÕS § 410 lõikes 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, ei kohaldu sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingutele VÕS §-st 404 tulenev nõue, mille järgi peab tarbija tahteavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt lepingu juurde kuuluva Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (Lisa 1.1) punktile 3 on krediidiandjal õigus nõuda maksete hilinemisel viivist iga viivitatud päeva eest. „Lepingu tingimuste kohaselt on kokku lepitud, et lisaks fikseeritud aastaintressile määraga 30,86% arvestatakse iga viivitatud makse eest viivist 0,09% tasumata põhiosalt päevas. Lepingu alusel moodustavad hageja nõuded kokku 531,69 eurot, mis koosnevad hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga alljärgnevatest summadest: laenu tasumata põhiosajääk summas 394,13 eurot. Laenulepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise vahelisel perioodil tasus kostja kokku 2093,34 eurot. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt, vaid tegi

ebaregulaarseid makseid. Seetõttu arvestati iga tähtaegselt tasumata jäänud makse pealt viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale ning kostjale edastati tasulised meeldetuletuskirjad. Kõik kostja poolt tehtud maksed ja laekumised jaotati seadusest tulenevas järjekorras: esmalt tasuti sissenõudmiskulud ja kõrvalnõuded (sealhulgas meeldetuletustasud ja viivis), seejärel intress ning lõpuks põhivõlg. Kostja eelviimane makse tehti 20.09.2024 summas 210,21 eurot, millest: - 189,35 € arvestati põhiosa katteks, - 15,50 € arvestati intressi katteks, - 0,36 € arvestati viivise katteks, - 5,00 € arvestati meeldetuletustasuks. Kokku tasus kostja lepingu kehtivuse ajal põhiosast 1605,87 eurot ja intressist 342,63 eurot. Tasumata põhiosa jääk on 394,13 eurot (2000,00 – 1605,87). Viimane makse tehti 19.12.2024 summas 10,00 eurot, mis arvestati meeldetuletuskulude katteks. Pärast seda kostja rohkem makseid ei teinud. Kostja jättis tasumata kaks viimast osamakset vastavalt maksegraafikule (10.10.2024 ja 10.11.2024). Nendega seonduvalt jäi maksmata intress summas kokku 15,43 eurot (10,13 € + 5,30 €), mis on arvestatud vastavalt lepingujärgsele intressimäärale. Kostjale edastati lepingujärgsete maksete tasumata jätmise korral nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Tasulised meeldetuletused edastati 22.10.2024 ja 19.11.2024, kummagi eest arvestati 5,00 € (kokku 10,00 €). Kostja tegi 19.12.2024 makse summas 10,00 €, mis arvestati nimetatud tasuliste teadete katteks. Seetõttu ei nõua hageja käesolevas hagis täiendavalt võlamenetlustasu. Lisaks tasulistele teadetele edastati kostjale ka tasuta meeldetuletusi e-posti teel ning portaali automaatsete lahenduste kaudu (11.10.2024 ja 10.11.2024). Kostjat teavitati tema lepingulistest kohustustest järjepidevalt kogu lepingu kehtivuse jooksul. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXX eritingimustes on sätestatud, et iga viivitatud makse eest arvestatakse viivist 0,09% tasumata põhiosalt päevas. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel kõrgemat viivist, kui on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Sama paragrahvi lõike 1 viimane lause aga näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, kohaldub lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hageja poolt viivise arvestamine määraga 0,09% päevas kooskõlas laenulepingu tingimustega ning vastab VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud põhimõtetel. Haginõudes sisalduv viivis koosneb kahest osast: • viivisest, mis arvestati kuni laenulepingu ülesütlemiseni, • viivisest, mis arvestati pärast lepingu lõpetamist. Lepingu kehtivuse ajal arvutati viivist iga sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata põhiosamakse pealt kuni lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. Viivisemäär oli lepingus kokkulepitult 0,09% päevas. Kuna kostja ei tasunud 10.10.2024 makset, arvestati viivist tasumata summalt vastavalt kokkulepitud määrale kuni kohustuse täitmiseni või lepingu ennetähtaegse ülesütlemiseni. Põhiosalt arvestatud viivis on kokku 122,13 eurot (40,90+81,23). Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane. Hageja kinnitab, et nõuded kostja vastu ei ole loovutatud. Vastutustundliku laenamise põhimõte Placet Group OÜ on Eestis registreeritud krediidiandja (registrikood 11198910), kes tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all. Ettevõte on üks pikima kogemusega tarbijakrediidi pakkujaid Eestis, olles turul alates 2005. aastast. Placet Group OÜ esitas Finantsinspektsioonile krediidiandja tegevusloa taotluse 10. juulil 2015 ning sai krediidiandja ja hüpoteekkrediidiandja tegevusloa 9. märtsil 2016. Seega tegutseb ettevõte vastavalt Krediidiandjate ja –vahendajate seadusele ning kehtivale õigusele. Ettevõtte tegevus põhineb vastutustundliku laenamise põhimõtetel ja hoolsuskohustuse täitmisel, mis tähendab, et iga kliendi krediidivõimelisust hinnatakse põhjalikult enne lepingu sõlmimist. Placet Group OÜ pakub mitmesuguseid laenutooteid (tarbimislaenud, väikelaenud) ning on loonud läbipaistva kliendisuhtluse standardi, et vältida ülelaenamist ja tagada tarbija huvide kaitse. Laenude väljastaminetoimub kooskõlas võlaõigusseaduse § 4034 nõuetega, Finantsinspektsiooni juhistega ning Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) vastutustundliku laenamise suunistega. Placet Group OÜ kinnitab, et on jälginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kontrollis kostja puhul laenu teenindamiseks vajaliku regulaarse sissetuleku olemasolu pangakonto väljavõtetest, olemasolevaid kohutusi, kehtivate maksehäirete puudumist

Kreditinfo andmebaasist. Sissetulek Kostja esitas laenutaotluse juurde järgmised pangakonto väljavõtted: konto nr XXXX perioodi 19.05.2023-15.11.2023 kohta. konto nr XXXX perioodi 01.04.2023-15.11.2023 kohta. Vastavad dokumendid on lisatud hagile (vt Lisad 7.1-7.2). Pangakonto väljavõtte kontrollimiseks kasutas hageja teenusepakkujat Accountscoring, mis on rahvusvaheliselt kasutatav finantsteenuste pakkuja. Accountscoring töötleb ja verifitseerib kliendi pangakonto andmeid vastavalt krediidiandjate tavapärasele praktikale. Kuigi kostja märkis laenutaotluses oma igakuise sissetulekuna 1700,00 eurot, tuvastas hageja kontrolli käigus, et kostja tegelik keskmine sissetulek viimase kuue kuu jooksul oli 1086,75 eurot. Kostjal oli oma äriühing Xxxx OÜ (registrikood xxxx). Hageja lähtus laenuotsuse tegemisel mitte kostja enda esitatud andmetest, vaid tegelikest tõendatud sissetulekuandmetest, mis on kooskõlas vastutustundliku laenamise põhimõtetega. Kohustused Pangakonto väljavõtte alusel tuvastas hageja, et kostjal ei olnud lepingueelselt muid püsivaid finantskohustusi ega korrapäraseid krediidimakseid. Seega ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid oluliselt vähendanud kostja maksevõimet või takistanud tal täita uue krediidilepinguga võetud kohustusi. Majapidamiskulud Majapidamiskulude arvestamisel lähtutakse ühe liikmega leibkonna vältimatutest igapäevakuludest 30 päeva jooksul, sealhulgas eluasemega seotud kuludest (üür, kommunaalteenused, kodukulud), toidukuludest, esmatarbekaupadest, transpordist ning muudest vältimatutest väljaminekutest. Majapidamiskulude hulka ei arvata kulutusi, mis ei ole hädavajalikud igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, nagu näiteks alkohol, tubakatooted, pakettreisid, transpordivahendite ost või toitlustusasutustes tarbimine. Kostja märkis laenutaotluses oma majapidamiskuludeks 300,00 eurot kuus, kuid hageja arvutuste kohaselt olid vältimatud igakuised kulud 640,00 eurot. Arvutus tugineb Eesti Statistikaameti andmetele ning võtab arvesse kliendi igakuist sissetulekut, elukoha piirkonda (Ida-Virumaa), ülalpeetavate arvu (2 isik) ja tarbijahinnaindeksi muutust. Vastavad summad on ajakohastatud inflatsiooni ja piirkondlike keskmiste kulutuste alusel. Vaba rahavoog Kontoväljavõtte ja muude kogutud andmete analüüsi tulemusel tuvastas hageja, et pärast kostja regulaarsete kuukulude (majapidamiskulud 640.00 eurot ning muud finantskohustused puuduvad) tasumist jäi kostjale kätte keskmiselt ligikaudu 446,75 eurot vabaks rahavooguks. Arvutuskäik: 1086,75€ sissetulek – 370,00 € majapidamiskulud = 446,75 € Kostja sissetuleku ja hageja poolt hinnanguliselt arvestatud kulude ja kohustuste põhjal võib eeldada, et tal võis olla võimalik igakuiselt katta esmased elamiskulud ning olemasolevad finantskohustused. Samuti võis talle jääda teatav rahaline varu juhuks, kui tekivad ootamatud väljaminekud. Hagejale kättesaadavate andmete ja esitatud teabe pinnalt ei tekkinud alust järeldada, et kostja maksevõime oleks olnud oluliselt piiratud või et kohustuste tase võiks osutuda ebaproportsionaalseks. Võttes arvesse laekunud teavet, oli võimalik koostada pakkumine, mille kohaselt kujunes laenu kuumakse suuruseks 204,85 eurot, ning vastav arvutus oli järgmine: 446,75-204,85 = 241,90 eurot. Sellest tulenevalt jäi pärast kavandatava laenumakse tasumist kostjale vabaks rahavoog 241,90 eurot. Seega oli kostjal krediidivõimelisuse hindamise hetkel olemas piisav sissetulek, et katta igapäevased kulud ja teenindada laenu vastavalt maksegraafikule. Maksehäired Hageja tegi kostja kohta päringud Creditinfo maksehäireregistrisse, Taust.ee ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasidesse, et kontrollida kehtivate maksehäirete olemasolu. Kontrolli tulemus kinnitas, et krediiditaotluse esitamise hetkel (16.11.2023) kostjal ei olnud kehtivaid maksehäireid ega maksuvõlgnevusi. Kuigi varasemates registriandmetes kajastusid Bondora AS-i laenulepingutest tulenenud kohustused, olid need taotluse esitamise ajaks juba suletud. Kostja kliendisuhte käigus täitis ta varasemad lepingulised kohustused ning tasus võetud laenud. Sellest tulenevalt hinnati ka uue taotluse menetlemisel kostjat kui klienti, kellel ei olnud põhjust eeldada võimetust oma kohustusi täita. Hageja tugines laenuotsuse tegemisel tavapärasele praktikale: kontrolliti kostja sissetulekuid, kulusid ja maksekäitumist ning lähtuti faktiliselt tõendatud andmetest. Laenutaotluse esitamisel edastas hageja kostjale koos laenupakkumisega Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe (Lisa 1.1) ning Placet Group OÜ teenuste hinnakirja (kinnitatud 28.08.2023) (vt Lisa 1.a). Kostjal oli enne lepingu sõlmimist võimalus tutvuda lepingutingimuste ja kaasnevate kuludega (sh intressimäär, krediidikulukuse määr, teenustasud ja hilinemise tasud), samuti esitada täiendavaid küsimusi, mida aga ei tehtud. Lisaks oli kostjal enne taotluse lõplikku esitamist võimalik iseteeninduskeskkonnas näha arvutuslikku pakkumust, kus olid esitatud laenusumma, periood, maksekuupäev ja kuumakse. Lõpliku lepingu sõlmimiseks pidi taotleja kinnitama, et on tutvunud ja nõustunud kõigi tingimuste ning lepingueelse teabega, sealhulgas Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja teenuste hinnakirjaga. Seega oli kostjal enne lepingu sõlmimist piisav teave teadliku otsuse tegemiseks. Lisaks on kliendil võimalik tutvuda kõigi laenutingimustega Placet Group OÜ veebilehel. Isikusamasuse tuvastamine Enne laenu väljamaksmist kostja pangakontole pidi taotleja läbima kohustuslikud sammud, mis hõlmasid nii registreerimist Placet Group OÜ kodulehel kui ka isikusamasuse tuvastamist ja andmete kontrollimist registritest. Kostja registreerus Placet Group OÜ kodulehel, täitis taotluse esitamiseks vajaliku ankeedi ning kinnitas, et on tutvunud lepingutingimustega. Isikusamasuse tuvastamine toimus esmalt elektroonilise identifitseerimisvahendi Smart-ID abil, mille kaudu kostja korduvalt kinnitas oma isiku. Hageja teostas päringu Rahvastikuregistrisse, mille tulemusel tuvastati, et kostjal oli laenulepingu sõlmimise ajal kaks alaealist last ülalpeetavana. Kostja taotluses esitatud kontaktandmed (telefon xxxx ja eposti aadress xxxx) olid toimivad ning neid kasutati edaspidises suhtluses. Kostja oli teadlik tuvastamise eesmärgist ning kinnitas oma nõusoleku laenulepingu sõlmimise protsessi jätkamiseks. Laenu kätte saamine ja kasutamine kostja poolt Hageja täitis seadusjärgset hoolsuskohustust isikusamasuse tuvastamisel ning maksis laenusumma 16.11.2023 kostja pangakontole nr XXXX (AS LHV pank). Hageja lisab maksekorralduse (vt Lisa 5), millega tõendab, et on täitnud oma lepingulise kohustuse väljastades laenusumma kostjale kuuluvale pangakontole ja sellest lähtuvalt tekkis kostjal laenu tagasimakse kohustus vastavalt sõlmitud laenulepingule. VÕS § 408 lg 1 kohaselt kostja sai laenu kätte. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga (VÕS § 52 lg 3). Kuivõrd VÕS § 410 lg 1 sätestatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist sidevahendi abil, ei kohaldu sellistele lepingutele VÕS § 404 nõue, mille järgi peab tarbija tahteavaldus olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lepingu ülesütlemisest hoiatamine ja ülesütlemine Seoses maksete lõppemisega ja kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu edastas hageja 10.12.2024 kostjale kirjaliku hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, millega anti 14-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.12.2024 (vt Lisa 2). Hoiatus vastas VÕS § 416 lg 1 nõudele. Kuna kostja tähtaega ei kasutanud, ütles hageja lepingu 19.02.2025 üles ja teatas sellest kostjale e-posti teel xxxx (vt Lisa 3). Ülesütlemine tehti Placet Group OÜ üldtingimuste p 7.7.4 alusel (vt Lisa 1 ning täiendavad dokumendid – Lisa 1.b), teade edastati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning loeti kätteantuks üldtingimuste p 13.1.1 kohaselt. Teade edastati vene keeles, et tagada teabe arusaadavus poolte senise suhtluskeele alusel. Hageja eesmärk oli tagada, et kostja mõistaks saadetud teate sisu ja tähendust täielikult. Laenulepingu ülesütlemise seisuga jättis kostja tasumata 3 järjestikkust igakuist makset, mida hageja luges laenulepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 416 lg 1 sätestatud korras. Tõendid teate kättesaamise kohta Hageja kinnitab ning kohus võib teha vastava järelduse, et kostja on e-posti ja SMS’i vahendusel edastatud lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud järgmistel asjaoludel: 1. Kostja kinnitas oma e-posti aadressi laenutaotluse ja kliendikonto registreerimisel. Samale aadressile edastas hageja lepingu ja sellega seotud dokumendid ning sama aadressile saadeti ka lepingu ülesütlemise teade. 2. Kostja esitas kontaktiks telefoninumbri xxxx, mida hageja kasutas teavituste edastamiseks. Samale numbrile saadetud teated olid toimivad, kuna kostja kasutas seda numbrit ka ise hagejaga suhtlemiseks. Nimetatud asjaolude alusel on põhjendatud järeldada, et lepingu ülesütlemise teade edastati kostjale ning see jõudis temani. Sellest tulenevalt võib järeldada, et lepingu ülesütlemise teade edastati kostjale vähemalt kahe sõltumatu kanali kaudu – e-posti ja SMS-i teel. Hageja on edastanud kostjale korduvalt teavitusi võlgnevuse, lepingu ennetähtaegse

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (edaspidi KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. Vastavalt KAVS § 49 lg-le 1 peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3

416 lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Laenulepingu sõlmimise ja selle ülesütlemise vahelisel perioodil tasus kostja kokku 2093,34 eurot (dtl 170). Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt, vaid tegi ebaregulaarseid makseid. Kostja eelviimane makse tehti 20.09.2024 summas 210,21 eurot (dtl 171). Kokku tasus kostja lepingu kehtivuse ajal põhiosast 1605,87 eurot ja intressist 342,63 eurot. Viimane makse tehti 19.12.2024 summas 10,00 eurot, mis arvestati meeldetuletuskulude katteks. Pärast seda kostja rohkem makseid ei teinud. Seoses maksete lõppemisega ja kolme järjestikuse osamakse tasumata jätmise tõttu edastas hageja 10.12.2024 kostjale kirjaliku hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, millega anti 14-päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 24.12.2024 (dtl 55-58). Kuna kostja tähtaega ei kasutanud, ütles hageja lepingu 19.02.2025 üles ja teatas sellest kostjale e-posti teel xxxx (dtl 59). Ülesütlemine tehti Placet Group OÜ üldtingimuste p 7.7.4 alusel (dtl 25-29), teade edastati kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning loeti kätteantuks üldtingimuste p 13.1.1 kohaselt. Teade edastati vene keeles, et tagada teabe arusaadavus poolte senise suhtluskeele alusel. Hageja eesmärk oli tagada, et kostja mõistaks saadetud teate sisu ja tähendust täielikult. aenulepingu ülesütlemise seisuga jättis kostja tasumata 3 järjestikkust igakuist makset, mida hageja luges laenulepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 416 lg 1 sätestatud koras (dtl 179). Kohus järeldab, et hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Kohtu hinnangul võib hageja teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles on öeldud, et juhul, kui Teil ei ole võimalik nimetatud kuupäevaks võlgnevust tasuda, siis palume võtta ühendust OÜ-ga PLACET GROUP ühendust, et sõlmida kohtuväline kokkuleppe, tõlgendada seaduse nõuetele vastava läbirääkimiste pakkumisena. Seega leiab kohus, et hageja on järginud VÕS § 416 lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.

5.4.Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr XXXX tulenev põhivõlg 394, 13 eurot, intressid 15, 43 eurot ja viivised 122, 13 eurot seisuga 06.10.2025, so võlgnevus kokku 531, 69 eurot; täiendavalt lepingujärgne viivis 0,09% päevas tasumata põhivõlalt (394,13 eurolt) alates 07.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla summa. Kostja ei ole hageja nõude suurusele, sh põhinõude, intressi ja viivise suurusele, vastuväiteid esitanud. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 3 näeb ette, et krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub kostja laenu tagastama. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS