(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-22-9486
Kohtuasi
B.E hagi Mittetulundusühingu EMCC, Delfi Meedia AS ja V.E vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
B.E määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esidataja): Hageja B.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler Kostja II (vastustaja I): Delfi Meedia AS (registrikood 10586863), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Kostja III (vastustaja II): V.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja advokaat Annegret Reisi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.05.2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas Delfi Meedia AS taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis B.E-lt Delfi Meedia AS-i kasuks välja menetluskulud 2950 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus määrus, millega rahuldada Delfi Meedia AS taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning jätta Delfi Meedia AS menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 2950 eurot ületavas osas. Muus osas jätta Harju Maakohtu 06.05.2025 määrus muutmata.
2.3.Mõista B.E-lt Delfi Meedia AS-i kasuks välja menetluskulud summas 2950 eurot. Jätta Delfi Meedia AS taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 1190 euro ulatuses.
2.4.Mõista B.E-lt Delfi Meedia AS-i kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
2.5.Mõista B.E-lt V.E kasuks välja menetluskulud summas 2190 eurot.
2.6.Mõista B.E-lt V.E kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
3.Jätta B.E taotlus lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.
4.B.E määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale, v.a määruse resolutsiooni p 3 peale, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli B.E (hageja) hagi Mittetulundusühingu EMCC (kostja I), Delfi Meedia AS-i (kostja II) ja V.E (kostja III) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
2.Harju Maakohtu 19.06.2024 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 26.07.2024.
3.Harju Maakohus 03.04.2024 toimunud kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 29.05.2024 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjadele vastuväidete esitamiseks kuni 03.06.2024.
4.Kostja II esitas oma menetluskulude nimekirja 29.05.2024 ning palus hagejalt välja mõista menetluskulud 4140 eurot (s.o õigusabikulu 27 h ja 30 min ulatuses tunnitasumääraga 2023.a 140 eurot/h ja alates 2024.a aprillist 160 eurot/h) koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid ilma käibemaksuta.
5.Kostja III esitas oma menetluskulude nimekirja 29.05.2024 ning palus hagejalt välja mõista menetluskulud 2190 eurot (s.o õigusabikulu 14 h ulatuses tunnitasumääraga 2023.a 140 eurot/ h ja alates 2024.a aprillist 160 eurot/h) ning mõista menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid ilma käibemaksuta.
6.Hageja kostjate menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
2-22-9486 Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus tegi 06.05.2025 määruse, millega määras, et B.E poolt Mittetulundusühingule EMCC hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole (resolutsiooni punkt 1), rahuldas Delfi Meedia AS-i ja V.E taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistis B.E-lt Delfi Meedia AS-i kasuks välja menetluskulud summas 4140 eurot koos viivisega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni ning V.E kasuks välja menetluskulud summas 2190 eurot koos viivisega väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni (resolutsiooni punktid 2-6).
8.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 174 lg-tele 1, 4 ja 10, § 175 lg-le 1, § 177 lg-le 2, § 176 lg-le 5 ja § 179 lg-le 9.
9.Kostja II menetluskulud olid summas 4140 eurot, mis seisnesid õigusabikuludes 27 h ja 30 minuti eest tunnitasumääraga 2023.a 140 eurot/h ja alates 2024.a aprillist 160 eurot/h.
10.Kostjal II on kulunud hagiavalduse ja selle materjalidega tutvumiseks 1 h ja 30 minutit, hagiavaldusele vastuse koostamiseks 7 h, kohtumenetluse materjalide ja menetluse käiguga tutvumiseks ning kirjavahetuse pidamiseks kokku 5h ja 30 minutit, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks kokku 7 h, Propastop esitatud tõendite analüüsimiseks 2 h ja 15 minutit, kohtuistungi protokolliga tutvumiseks 30 minutit, kohtunõudele vastamiseks 3 h ja 15 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit.
11.Kohus, kontrollinud kostja II menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on põhjendatud ning kostja II esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud.
12.Kostja II esindaja tunnitasu määraga 2023. aastal 140 eurot/h ja alates 2024.a aprillist 160 eurot/h käibemaksuta oli kohtu hinnangul põhjendatud ning vastab keskmisele turuhinnale, kohtupraktikale ning käesoleva asja sisulise keerukuse astmele.
13.Eelpooltoodust lähtuvalt oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kostja II õigusabitoimingud kokku 27 h ja 30 minuti ulatuses ehk kokku summas 4140 eurot.
14.Kostja III menetluskulud olid summas 2190 eurot, mis seisnesid õigusabikuludes 14 h eest tunnitasumääraga 2023.a 140 eurot/h ja alates 2024.a aprillist 160 eurot/h.
15.Kostjal III on kulunud hagiavaldusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kokku 2 h ja 30 minutit, kohtumenetluse materjalide ja menetluse käiguga tutvumiseks ning kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 h ja 30 minutit, istungil osalemiseks 2 h, tõendite kogumiseks ja kostja 02.05.2024 seisukoha koostamiseks kokku 6 h 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 30 minutit.
16.Kohus, kontrollinud kostja III menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on põhjendatud ning kostja III esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades on põhjendatud.
2-22-9486
17.Kostja III esindaja tunnitasu määraga 2023. aastal 140 eurot/h ja alates 2024.a aprillist 160 eurot/h käibemaksuta oli kohtu hinnangul põhjendatud ning vastab keskmisele turuhinnale, kohtupraktikale ning käesoleva asja sisulise keerukuse astmele.
18.Eelpooltoodust lähtuvalt oli kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kostja III õigusabitoimingud kokku 14 h ulatuses ehk kokku summas 2190 eurot.
19.TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda lahendis määratud kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
20.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras menetluskulud summas 4140 eurot ja 2190 eurot ning viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele; alternatiivselt, kui kohus leiab, et menetluskulude summa on põhjendatud, määrata maksegraafik ning jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
21.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt leiab hageja, et antud juhul kohus ei arvestanud hageja majanduslikku olukorda ning määras kulud täies ulatuses tema kanda, mis on vastuolus nii TsMS § 162 lg 4 mõtte kui ka Riigikohtu praktikaga. Kohus ei arvestanud TsMS § 162 lg 4 võimalust jätta menetluskulud osaliselt poolte enda kanda. Maakohtu 29.06.2024 lahendis menetluskulude jaotamine on ebaselge.
22.VÕS § 113 lg 1 kohaselt määratakse viivis alates kohustuse täitmise viivitamise hetkest. Hageja leiab, et viivise määramine enne kohtulahendi jõustumist ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude suurus ei olnud enne kohtulahendi jõustumist kindlaks määratud ning apellandil puudus objektiivne võimalus neid kulusid tasuda. Antud juhul ei olnud apellandil võimalik menetluskulusid tasuda enne määruse jõustumist, mistõttu on viivise määramine alates määruse jõustumisest ebamõistlik ja vastuolus VÕS § 113 lg 1 eesmärgiga.
23.TsMS § 173 lg 4 kohaselt peab kohus hindama, kas menetluskulud on põhjendatud ja vajalikus ulatuses kantud. Riigikohtu otsuses 3-2-1-29-19 rõhutatakse, et menetluskulude põhjendatus tuleb eraldi kaaluda iga kululiigi osas, eriti kui tegemist on samalaadsete ja korduvate toimingutega. Hageja leiab, et menetluskulude nimekirjas esitatud kulud 29.04.2024, 30.04.2024 ja 02.05.2024 on sisuliselt dubleerivad ja ei ole põhjendatud eraldiseisvate kuludena. Delfi Meedia AS-i esindaja ajakulu 27 h 30 min on põhjendamatult suur, arvestades vaidluse iseloomu ja õiguslikku keerukust. Samuti kajastuvad menetluskuludes kolm identset tegevust 29.04.2024, 30.04.2024 ja 02.05.2024 V.E menetluskulude spetsifikatsioonis, mis sisuliselt kattuvad. Selline tegevuste dubleerimine ei ole põhjendatud.
24.Käesoleval juhul on menetluskulud oluliselt ületanud hagihinda. Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19) muutnud oma varasemat seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
2-22-9486
25.Kostjad II ja III palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja ei esitanud kostjate menetluskuludele vastuväiteid, kuigi talle oli selleks tähtaeg määratud. Seega on vaidlustamine hilinenud.
26.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Määruskaebusest nähtuvalt palub hageja tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus mõistis temalt kostjate II ja III kasuks välja menetluskulud koos seadusjärgsete viivistega. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust üksnes eelnimetatud osas (resolutsiooni punktid 2-6). Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
28.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 2950 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt tema kasuks välja mõistmiseks 2950 eurot ületavas osas rahuldamata. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Muus osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
29.Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et hageja ei saa menetluskulude kindlaksmääramise menetluse etapis enam vaidlustada menetluskulude jaotust. TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotuse määras Harju Maakohus 19.06.2024 (hageja poolt ekslikult märgitud 29.06.2026) otsuse resolutsiooni punktis 2, millest nähtuvalt jättis kohus menetluskulud hageja kanda (dtl 380). Arvestades, et kohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel otsustada menetluskulude jaotuse üle (RKTKm, 21.06.2021, 2-15-13267, p 17), on kõik menetluskulude jaotust puudutavad määruskaebuse väited esitatud hilinenult ning ringkonnakohus neile sisuliselt ei vasta. Menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks tulnuks hagejal esitada maakohtu otsusele apellatsioonkaebus ringkonnakohtule.
30.Järgnevalt vajab selgitamist, et vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei ole maakohus viivist määranud enne kohtulahendi jõustumist. Vastupidi, määruse resolutsiooni punktide 4 ja 6 kohaselt on seadusjärgsed viivised hagejalt väljamõistetud menetluskuludelt kostja II ja kostja III kasuks alates maakohtu määruse jõustumisest (dtl 393). Maakohtule ei ole menetlusõiguse normide rikkumine etteheidetav. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavad taotlused on kostja II ja kostja III esitanud (dtl 367 ja 371). TsMS § 177 lg 4 näol on tegemist eriregulatsiooniga, mille kohaselt määratletakse menetluskuludelt tasumisele kuuluva viivise arvestamise algus ajahetkega, millal on selge, et vaidlus on lõplikult lahendatud (kohtulahend on jõustunud).
2-22-9486
31.Viimaks vajab selgitamist, et hageja on kõrgema kohtu seisukohtadest seoses menetluskulude kindlaksmääramisega teinud väärad järeldused. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuses viidatud kohtuasjas nr 2-19-10324 muutis Riigikohus oma seisukohti. Kui varasema seisukoha järgi tuli TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel kaaluda ka seda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus ning seda põhimõtet rakendas kolleegium menetluskulude väljamõistmisel üldisemalt ka teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades, siis uue seisukoha kohaselt leiti, et menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri sidumine rangelt tsiviilasja hinnaga ei ole põhjendatud. Peamiseks põhjenduseks oli see, et esindajakulude hüvitamine üksnes tsiviilasja hinna ulatuses ei pruugi tagada menetlusosalisele minimaalselt vajaliku õigusabi hüvitamist ja võib seega ebamõistlikult piirata isiku õigust saada kohtulikku kaitset. Kõrgem kohus rõhutas, et menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm, 14.04.2021, 2-19-10324, p-d 18 ja 19). Siinses asjas ei esitanud hageja maakohtule rahalist nõuet, mistõttu ei oleks Riigikohtu varasemad seisukohad kohaldatavad isegi juhul, kui need veel kehtiksid.
32.Maakohtul tuli vaidlustatud määruse tegemisel lähtuda sellest, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm,17.04.2024, 2-17-124505, p 12), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).
33.Kuigi määruskaebuse esitaja on maakohtule ette heitnud diskretsioonipiiride ületamist, ei ole need ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks puudub osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja III (V.E) kasuks summas 2190 eurot koos seadusjärgsete viivistega (resolutsiooni punktid 5 ja 6).
33.1.Ringkonnakohus nõustub selles osas kõigi maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Ükski määruskaebuse väide maakohtu määruse muutmiseks selles osas alust ei anna. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus kostja III menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning kostjale III õigusabi osutanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (advokaat), saab õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ja põhjendatuks ka ringkonnakohtu hinnangul.
2-22-9486 Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus ka väita, et kostjale III lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi ajakulu on maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses ülemäärane. Tsiviilasja materjalide põhjal ei ole nimelt tuvastatav, et kostja III lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
33.2.Ringkonnakohus osundab, et kohus peab välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm, 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Vaidlustatud määrus vastab kostjaga III seoses sellele. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud maakohus hindama iga kostjale III osutatud õigusabiga seotud toimingut eraldi ning sellist hinnangut ei anna ka ringkonnakohus.
33.3.Ringkonnakohus ei nõustu, et kostja III menetluskulude nimekirjas esinevad dubleerivad tegevused. Maakohtule esitatud 02.05.2024 menetlusdokument koos lisadega on mahukas (dtl 290-338). Kuigi menetlusdokument on kostja II ja kostja III esindajate poolt koostatud ja allkirjastatud ühiselt, ei saa sellega seotud toiminguid dubleerivaks pidada. Menetluskulude nimekirjade kohaselt tegeles kostja III lepinguline esindaja tõendite kogumisega (dtl 368) ja kostja II lepinguline esindaja nende analüüsiga (dtl 372) ning mõlemad seisukoha koostamisega. Kuna TsMS § 207 lg-st 2 tulenevalt osaleb iga hageja või kostja menetluses teise poole suhtes iseseisvalt, tuligi viimast teha. Ringkonnakohus saab kostja III menetluskulude nimekirjast aru nii, et tema lepinguline esindaja on tõendite kogumisega tegelenud nii 25.04.2024 kui ka 29.04.2024, ning seisukoha koostamisega alustanud 30.04.2025 ja jätkanud 02.05.2024. Ka määruskaebusele esitatud vastuse kohaselt tegid esindajad ühte tegevust mitmel erineval päeval, jaotades nii oma tööaega, mida saab pidada eluliselt usutavaks, arvestades, menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Neid seisukohti arvestades ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, kui pidas kostjale III osutatud õigusabitoiminguid, mida hageja peab dubleerivaks, tervikuna põhjendatuks.
33.4.Kostjale II osutatud õigusabi ühe tööühiku tasumäära (140 eurot ja 160 eurot) osas ei ole maakohtule diskretsioonipiiride ületamine samuti ette heidetav, arvestades asja keerukust ja mahtu, menetluse kestust, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) ja asjaolu, et kohtupraktikas on mõistlikuks ja põhjendatuks peetud isegi tunnitasusid 205,58 eurot (käibemaksuta) (RKTKo, 18.05.2022, 2-21-1824, p 13) ja 200 eurot (käibemaksuta) (RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.4).
34.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule on osaliselt põhjendatud ja maakohtu diskretsiooni sekkumiseks esineb seaduslik alus osas, milles maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja II (Delfi Meedia AS) kasuks.
34.1.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et kostja II esindaja ajakulu 27 h 30 min on põhjendamatult suur. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole 15.03.2023 materjalidega tutvumise, kirjavahetus Urmoga 4 h 30 min ajakulu, kuna arusaadav ei ole, millega seoses see toiming tehtud on. Kostja II oli tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hagile juba eelnevalt vastanud ning muid toiminguid tegema ei pidanud. Lisaks sellele ei saa põhjendatuks pidada 03.04.2024 kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise kogu ajakulu kokku 7 h ulatuses. Kohtuistung kestis 2 h (dtl 266-273). Arvestades, et 01.04.2024 oli kostja II esindaja juba tsiviilasja
2-22-9486 materjalidega 1 h ulatuses tutvunud, saab 03.04.2024 mõistlikuks ettevalmistamise ajaks istungil osalemiseks asja olemust arvestades pidada 1 h 30 min. Kokkuvõttes on seega põhjendamatu ajakulu 8 h ulatuses (4 h 30 min + 3 h 30 min).
34.2.Muus osas ei ole maakohtu diskretsiooni sekkumine ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on ülejäänud osas loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus ülejäänud kostja II menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab kostjale II õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas ülejäänud osas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada mõistlikuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Selles osas ei ole asja materjalide põhjal ka tuvastatav, et kostja II lepinguline esindaja oleks õigusabi osutades esitanud asjasse mittepuutuvaid dokumente ja väiteid või tegutsenud põhjendamatuid menetluskulusid tekitavalt.
34.3.Kuna kohus ei pea hindama igat kuluartiklit eraldi ning peab eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (RKTKm, 17.04.2024, 2-17-124505, p 12), ei ole maakohtule kostja III õigusabitoimingutele kulunud aja kogumis hindamine etteheidetav. Seoses etteheidetega toimingute dubleerimisest jääb ringkonnakonna ka kostjaga II seonduvas osas eespooltoodud seisukohtade juurde (p 33.3). Kostjale II osutatud õigusabi ühe tööühiku tasumäära (140 eurot ja 160 eurot) saab põhjendatuks pidada eespooltoodud seisukohti (p 33.4) arvestades.
34.4.Eeltoodut kokkuvõttes on kostja II lepingulise esindaja õigusabi osutamiseks põhjendatud aeg seega kokku 19 h 30 min ulatuses (27 h 30 min – 4 h 30 min – 3 h 30 min), mis maakohtu poolt põhjendatuks peetud ühe tööühiku hinda arvestades teeb põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks kokku 2950 eurot (8 h 30 min x 140 + 11 h x 160), mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Kostja II avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 1190 eurot (4140 –2950).
35.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Taotluste lahendamine
36.Määruskaebuses taotles hageja, et ringkonnakohus määraks kindlaks määruse täitmise korra. Ringkonnakohus leiab, et taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kuna hageja on jätnud taotluse põhjendamata ning kohus ei saa seda arvestades TsMS § 445 lg 1 alusel määrata teisele poolele väljamõistetud hüvitise tasumist maksegraafiku (so osamaksete kaupa). Hagejal on võimalik kostjale II ja kostjale III tasuda osamaksetega üksnes sellise pooltevahelise kokkuleppe alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
37.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
2-22-9486
38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.