Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2798,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 05.02.2026 Harju Maakohtule hagi ning 16.03.2026 täiendatud hagi, milles palub Xlt (kostjalt) välja mõista põhivõlgnevus 2091,97 eurot, intressid 150,90 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 88,96 eurot, sissenõudekulud 50 eurot ning edasiulatuv viivis 19,90% aastas arvestatuna 2091,97 eurolt alates 6.02.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne krediidiandja) ja kostja X 14.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr REF4136095, millega refinantseeriti 19.08.2021 sõlmitud lepingust nr KK3708460 tulenevat kohustust summas 2260,56 eurot ning laenusummaks sai 2360,56 eurot. Lepingu krediidikulukusemääraks on 22,16 %. Laen tuli tagastada 78 osamaksega vastavalt maksegraafikule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja kostjale 10.01.2025 lepingu ülesütlemise teate, milles anti vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud. Esialgne võlausaldaja luges lepingu üles öelduks 06.03.2025 ja loovutas 10.03.2025 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hagejale) koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kostja on tasunud laenuandjale põhiosa katteks 33,35 eurot ja hagejale peale lepingu ülesütlemist 135,24 eurot. Seega on põhivõlg 2091,97 eurot.
3.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 19,9% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 2. osamaksest s.o 10.11.2024 kuni ülesütlemiseni summas 150,90 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust ning lepingu üldtingimuste p-st 7.4. Sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot, mis koosnevad tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest.
4.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 19.08.2021 sõlmitud krediidilepingu nr KK3708460 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotlusest (sissetulek 1200 eurot, finantskohustused 40 eurot, majapidamiskulud 200 eurot, kulud ülalpeetavatele 113 eurot), ning Pensioniregistris avaldatud andmetest. Samuti tuvastas laenuandja, et kostjal puudusid maksuvõlgnevused. Eeltoodud andmete alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
5.Hageja selgitas 16.03.2026 seisukohas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu nr KK3708460 sõlmimisel tegi krediidiandja üksnes päringu Pensioniregistrisse, mille järgi tuvastati, et kostja igakuine sissetulek oli 1362,72 eurot. Lepingu REF4136095 sõlmimisel ei hinnatud uuesti võlgniku krediidivõimelisust, kuna tegemist ei olnud uue kohustuse tekkimisega. REF4136095 eesmärk oli refinantseerida varasemad kohustused, mis tulenesid lepingust KK3708460. Uue lepingu alusel võlgnik ei saanud täiendavat laenusummat, vaid olemasolev kohustus asendati soodsamate tingimustega lepinguga. Laenusumma ei suurenenud ning laenutingimused muutusid võlgniku jaoks soodsamaks. Seetõttu ei ole krediidiandjal kohustust hinnata krediidivõimelisust uuesti, kuna tegemist ei ole uue krediidikohustuse võtmisega.
6.Kuna leping nr REF4136095 oli refinantseerimisleping, on hageja seisukohal, et ümberarvestus tuleb teha esialgse lepingu nr KK3708460 alusel. Käesoleval juhul kostja sai lepingu nr KK3708460 alusel krediiti kokku summas 3590 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 5754,39 (5567,03+52,12+135,24 eurot hagejale).
7.Hageja märkis 16.03.2026 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb lugeda nõue tasutuks.
2-26-2856
8.Kostjale Xle toimetati hagimaterjalid 31.03.2026 posti teel isiklikult kätte, kuid kostja ei ole tähtaja jooksul hagile vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
10.Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt hageja ja kostja vahel sõlmitud refinantseerimislepingust nr REF4136095 tulenevat põhivõlgnevust, intressi, sissenõudmiskulusid ja sissenõutavaks muutunud viivist.
11.Kohus tuvastab, et kostja ja hageja (esialgne krediidiandja) sõlmisid 14.09.2024 tarbijakrediidilepingu nr REF4136095, millega refinantseeriti 19.08.2021 sõlmitud lepingust nr KK3708460 tulenevat kohustust summas 2260,56 eurot ning laenusummaks sai 2360,56 eurot.
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
13.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
2-26-2856
17.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ja avalikes registrites esitatud andmete alusel.
18.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
19.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
20.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja sõlmitud krediidilepingu nr KK3708460 puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud üksnes kostja laenutaotlusest (sissetulek, finantskohustused, majapidamiskulud, töökoht) ning Pensioniregistris avaldatud andmetest. Krediidiandja tuvastas, et kostjal puudusid maksuvõlgnevused.
20.1.Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel, millega võimaldati kostjal kasutada 1000 eurot krediiti sellest, et Pensioniregistri päringu kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine igakuine sissetulek 1362,72 eurot. Väljaminekuteks arvestati 150 eurot. Majapidamiskuludeks arvestati 363 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 53,69 eurot. Laenuandja arvestas kõik kostja kulud ning jõudis järeldusele, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 796,03 eurot (1362,72150-363-53,69). Maksevõimekuse arvutamisel eeldati, et kui laenusaaja igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Eeltoodud andmete alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
20.2.Krediidiandja lähtus krediidiotsuse tegemisel, millega võimaldati kostjal kasutada 2000 eurot krediiti sellest, et Pensioniregistri päringu kohaselt oli kostja viimase 6 kuu keskmine igakuine sissetulek oli 1362,72 eurot. Väljaminekuteks arvestati 40 eurot. Majapidamiskuludeks arvestati 333 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 107,83 eurot. Laenuandja arvestas kostja kulud ning jõudis järeldusele, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 876,89 eurot (1362,7240-338-107,83). Maksevõimekuse arvutamisel eeldati, et kui laenusaaja igakuine sissetulek on üle 1100 euro, siis tema finantskohustused tohivad sissetulekutest moodustada kuni 50% pärast laenulepingu sõlmimist. Eeltoodud andmete alusel (sh arvestades kostja sissetulekuid ja kohustusi) jõudis krediidiandja järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
20.3.Lepingu REF4136095 sõlmimisel ei hinnatud uuesti võlgniku krediidivõimelisust, kuna tegemist ei olnud uue kohustuse tekkimisega. REF4136095 eesmärk oli refinantseerida varasemad kohustused, mis tulenesid lepingust KK3708460.
21.Hageja selgitas seisukohas, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd krediidiandja kontrollis põhjalikult kostja tausta ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Hageja on seisukohal, et Pensioniregistrist saadavad andmed on piisavad, et saada ülevaate kostja sissetulekust ja kostja poolt teatatud andmed kohustuste kohta on piisavad analüüsimaks kostja kohustusi, kuivõrd kostjal kui laenusaajal lasub kohustus esitada tõeseid
2-26-2856 andmeid enda kohustuste kohta. Lisaks pangakonto analüüs ei ole ainus võimalus laenuvõtja krediidivõimelisuse analüüsimiseks.
22.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on küll märkinud, et krediidiandja on kontrollinud kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud ning Pensioniregistris ja Maksuametis avaldatud andmetest, kuid eeltoodud andmetest lähtuvalt ei saanud krediidiandjal tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Lisaks ei ole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi lisaks kostja laenutaotluses esitatule. Krediidiandja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kogunud kostja pangakonto väljavõtet.
23.Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksuvõlgnevust, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
24.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
25.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
26.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
27.Hageja on seisukohas avaldanud, et juhul, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb lugeda nõue tasutuks.
28.Kohus, tutvunud hagiavalduses esitatud asjaoludega, mille kohaselt sai kostja lepingu nr KK3708460 alusel krediiti kokku summas 3590 ning tegi lepingu alusel tagasimakseid kokku 5754,39 eurot, samuti hageja esitatud seisukohtadega, leiab, et hagejal puudub kohtuotsuse tegemise seisuga kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Kuna kostja on teinud lepingu alusel tagasimakseid suuremas ulatuses kui talle võimaldatud krediidisumma, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata.
2-26-2856 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
30.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. Seega puuduvad kostjal rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
31.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.