Elisa Eesti AS hagi Xi vastu võla väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
339,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), lepinguline esindaja Ahto Järvela Kostja: X (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Mõista Xilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja põhivõlgnevus 188,08 eurot ning perioodil 05.09.2023 kuni 23.03.2026 sissenõutavaks muutunud viivis 87,55 eurot.
Mõista Xilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja viivis põhinõudelt 188,08 eurot arvestatuna määraga 0,05% päevas alates 24.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 30 eurot.
Määrata menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda.
Mõista Xilt Elisa Eesti AS-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 216 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2-25-124860 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused
1.Harju Maakohus menetleb Elisa Eesti AS (hageja) hagi Xi (kostja) vastu võla väljamõistmise nõudes.
2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 25.02.2023 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale interneti- ja/või teleteenuseid ja/või seadme rendi- ja/või müügilepingu(te)ga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevaid seadmeid. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest maksmata. Lisaks oli kostja kohustatud lepingu lõpetamise korral tagastama kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid hagejale ja seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama ka seadme maksumuse 107,64 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 188,08 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, perioodil 05.09.2023 kuni 23.03.2026 sissenõutavaks muutunud viivise 87,55 eurot ning viivise alates 24.03.2026 kuni põhinõude summa 188,08 eurot täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Kohus võttis 10.04.2026 määrusega hagi menetlusse, kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse
2-25-124860 kohta. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale avalikult kätte 23.04.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja vastamise tähtpäev oli 29.05.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.
6.Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 188,08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 87,55 eurot ja viivise põhinõudelt 188,08 eurot arvestatuna määraga 0,05% päevas alates 24.03.2026 kuni põhinõude täitmiseni.
7.Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludest lähtudes õiguslikult põhjendatud ning selles osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lõike 6 alusel rahuldamata.
8.Hageja nõuab pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud 30 eurot tuginedes VÕS § 1132 lõikele 2. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulud tuginedes sellele, et hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt saatnud kostjale maksemeeldetuletusi, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud.
9.Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud enda majandus- või kutsetegevuses.
10.Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt on sätestatud VÕS §-is 1132. VÕS § 1132 lg 2 punkt 1 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kokku võib võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
11.VÕS § 1132 lõikes 2 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lõige 2 sätestab võlgnikult sissenõudmiskulude nõude piirmäärad. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist pooltevahelise lepingu alusel või sellise kokkuleppe puudumisel tegelikult tekkinud kahjuna üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115 ja 127-140) alusel.
12.Kohus on 27.03.2026 kohtunõudes hagejale selgitanud, millised asjaolud peab hageja esile tooma selleks, et sissenõudmiskulude nõue oleks perspektiivikas (dtl 8790). Samuti on kohus hagejale selgitanud, et tagaseljaotsuse saab teha üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning juhul, kui hagiavalduses
2-25-124860 ei ole asjakohaseid asjaolusid märgitud, muuhulgas piisavalt selgelt ja konkreetselt välja toodud, või need ei ole õiguslikult põhjendatud, ei saa kohus selles osas hagi rahuldada.
13.Hageja ei ole esile toonud, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitise suuruse osas – hageja on väitnud, et Elisa Eesti AS hinnakirjast ei nähtu konkreetset hinda iga meeldetuletuse saatmise kohta ning tugineb seadusele (dtl 94). Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115 ja 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist.
14.Kohus leiab, et hageja esitatud üldsõnaliste selgituste esitamine abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole esitatud kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4).
15.Hageja ei ole esile toonud, millised konkreetsed kulud on talle meeldetuletuskirjade saatmisega tekkinud. Ainuüksi asjaolust, et hageja on saatnud meeldetuletuskirju, ei saa järeldada, et sellega oleks kaasnenud kulud on just summas 15 eurot või 5 eurot. Hageja ei ole isegi konkreetse kulu tekkimist väitnud ehk ka asjaolude õigeksvõtmisel ei ole reaalselt tekkinud kulude kohta esitatud väiteid. Seega vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja siiski esitanud piisavalt selgeid asjaolusid selleks, et sissenõudmiskulude nõuet oleks võimalik rahuldada.
16.Eelduslikult sõltub meeldetuletuskirjade saatmise kulu sellest, kelle poolt ja mil viisil meeldetuletuskirjad on saadetud ning erineb muu hulgas sõltuvalt sellest, kas need on saadetud e-kirja teel, lihtkirjana või tähitud kirjana. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kandnud muid makseviivitusest tingitud kulusid viie euro ulatuses. Kohus asub seisukohale, et hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole hageja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
17.Kohus jätab eeltoodust tulenevalt hageja sissenõudmiskulude nõude 30 eurot rahuldamata.
18.Hagi esitamise seisuga olid hageja esitatud nõuded kokku 305,63 eurot. Kohus rahuldas hagi 275,63 euro (188,08 + 87,55) osas ja jättis 30 euro osas rahuldamata. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 90% ulatuses, jätab kohus TsMS § 163 lõikest 1 juhindudes menetluskulud 90% ulatuses kostja ja 10% ulatuses hageja kanda.
19.Hageja on taotlenud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. TsMS § 138 lõike 2 ja 484 2 kohaselt on riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjalt välja mõista.
20.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 2 tunni eest summas 338 eurot (käibemaksuta). TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud dokumentide analüüsimise ja hagi
2-25-124860 koostamisega. Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku 1 tund. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 169 eurot ilma käibemaksuta on ülemäära suur võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga (vt nt TlnRnKm 11.07.2025, 2-25-4726, p 24, TlnRnKm 12.05.2025, 2-21-10516, p 15.11). Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolud, et tegemist ei ole keerulise ega mahuka kohtumenetlusega, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 120 eurot ilma käibemaksuta.
21.Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 240 eurot (100 + 20 + 120). Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus kostjalt välja 90% hageja menetluskuludest ehk 216 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
22.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
23.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).
26.Pärast hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse avalikku kättetoimetamist kostjale ei ole kohus saanud andmeid kostja elu- või viibimiskoha aadressi ja/või sidevahendite andmete kohta, mille kaudu oleks võimalik toimetada kostjale dokumendid kätte muul viisil kui avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus määrab seega, et tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.