X hagi Y vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes
Tsiviilasja hind
7144 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja X (isikukood XXX, elukoht xxx); kostja Y (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata hageja X (isikukood XXX) hagi Y’i (isikukood XXX) vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
I Hageja nõue ja seisukohad
2-21-18723
1.Harju Maakohtu menetluses on X’e hagi Y’i vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 3500 eurot, intressid 2313.74 eurot, viivised 1186.26 eurot ja kahjuhüvitise 144 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja juhtimisel laenulepingu IPF Digital Estonia OÜ-ga. Sõlmitud laenulepingu nr 4458042 alusel sai hageja IPF Digital Estonia OÜ-lt laenu summas 3500 eurot. Samal päeval, st 17.11.2019, sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu mopeedi Derbi Senda SM XXXX (VIN kood: XXXXXXXX) ostuks, hoolduseks ja remondiks. Laenusumma 3500 eurot on antud hageja poolt kostja kasutusse laenulepingu sõlmimise päeval sularahana. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale igakuiste osamaksetena. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja teostanud hagejale laenulepingu alusel mitte ühtegi osamakset. 22.04.2021 koostas hageja lepinguline esindaja kostjale võlanõude, sh ütles üles laenulepingu seoses olulise maksedistsipliini rikkumisega. Nimetatud teate saatis hageja lepinguline esindaja kostjale 25.04.2021. Seega on laenuleping muutunud tervikuna sissenõutavaks seoses laenulepingu erakorralise ülesütlemisega 25.04.2021. Hageja tõi välja sündmuste kronoloogia: 13.11.2019 – mopeedi ost; 14.11.2019 – kostja kirjutas hagejale: Ma tulen täna. Oota mind lepinguga. Ja rahaga (lisa 8 – pooltevaheline kirjavahetus, lisa 8.1 – tõlge); 17.11.2019 – toimus laenusumma väljamakse IPF Digital Estonia OÜ-lt (Credit24) hagejale (hagiavalduse lisa nr 2). Samal päeval jõustus poolte vahel sõlmitud leping (hagiavalduse lisad nr 3 ja 3.1); 18.11.2019 – omanikuvahetus registris. Kande tulemusena sai hagejast mopeedi omanik ning kostjast mopeedi kasutaja (lisa 9 – sõiduki taustakontroll, lisa 10 – väljavõte maanteeameti eteenindusest, lisa 10.1 - tõlge). Kronoloogiast nähtuvalt soetati mopeed enne hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu jõustumist. Mopeedi ostu finantseeris hageja, kasutades selleks enda äriühingule ja kolmandale isikule kuuluvaid rahalisi vahendeid. 17.11.2019 toimus laenusumma ülekanne IPF Digital Estonia OÜlt hagejale. Laekunud laenusumma arvelt tagastas hageja mopeedi soetamiseks võetud rahalised vahendid enda äriühingule ja kolmandale isikule (kogusummas 2500 eurot) ning andis kostjale viivitamatult üle 1000 eurot mopeedi hoolduseks ja remondiks. Poolte kokkuleppe kohaselt loeti mopeedi ostu-müügihind tasutuks IPF Digital Estonia OÜ-lt võetud laenusumma arvelt. Seega kasutati kogu IPF Digital Estonia OÜ-lt laekunud laenu vastavalt poolte kokkuleppele, sihtotstarbeliselt ning kostja huvides. Eeltoodust nähtuval maksti hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu järgne laenusumma välja faktiliselt kahes osas: 2500 euro (mopeedi ostu-müügihind) hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu sõlmimise eel ning 1000 eurot (mopeedi hooldus ja remont) hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu sõlmimisega samal päeval. Mopeedi eest tasuti sularahas ning raha mopeedi hoolduseks ja remondiks andis hageja samuti kostja kasutusse sularahas. Täiendavaid formaalsusi ei peetud vajalikuks ning kohaseks. Arvestades sündmuste kronoloogiat koosmõjus nõude aluseks oleva lepingu sisuga, vastab hagiavalduse lisaks nr 3 olev leping hageja hinnangul laenulepingule. Alternatiivselt deklaratiivsele ehk kausaalsele võlatunnistusele. Viimane omanikuvahetus leidis aset 18.11.2019, mil hagejast sai mopeedi omanik ning kostjast mopeedi kasutaja (vt lisad 10 ja 10.1). Seega registerandmed omanikku ning kasutajat
puudutavas osas on endised ehk püsinud muutumatuna. Teiseks, poolte kokkuleppe kohaselt pidi mopeedi järgmiseks omanikuks saama kostja. Omanikuks saamine oli tingimuslik, st selle eelduseks oli hagiavalduse lisaks nr 3 oleva lepingu täitmine kostja poolt. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust hageja ees täitnud, mistõttu ei ole kostja saanud tänaseni mopeedi omanikuks. Kolmandaks, mopeedi otsene valdus on kostjal (eeldusel, et kostja ei ole mopeedi tagaselja võõrandanud või andnud kolmanda isiku kasutusse). Kuivõrd hagejal mopeedi otsene valdus puudub, ei saa hageja kasutada mopeedi ka lepingu tagatisena. Seega sõltumata sellest, et hageja on mopeedi registrijärgne omanik, on tema omaniku õigused piiratud. Hageja osundab, et mopeedil puudub kehtiv liikluskindlustus ning tehnoülevaatus (hagiavalduse lisa nr 9). Seega ei ole mopeed ilmselgelt liikluskõlbulik. Muuhulgas puudub teadmine mopeedi tehnilisest konditsioonist. Käesoleval juhul ei saa välistada, et mopeed on sootuks väärtusetu. 18.10.2023 kohtuistungil on hageja täpsustanud, et kahjuhüvitise 144 eurot puhul on tegemist kohtuväliste õigusabikuludega, mille hüvitamist nõutakse VÕS § 128 lg 3 alusel. II Kostja vastuväited
2.Kostja on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt esitatud lepingu järgi pidi hageja üle andma kostjale raha mopeedi ostmiseks ning selle hoolduseks ja remondiks kogusummas 3 500 eurot. Kostja kinnitab, et ta ei ole nimetatut summat kätte saanud. Seega ei või hageja kostjalt kohustuse täitmise nõuda, kuna ta ise ei täitnud lepingust tulenevat kohustust ega tõendanud, et ta oleks kokkulepitud summa üle andnud. Faktiliste asjaolude kohaselt ostis hageja mopeedi enda omandisse ja kuna kostja töötas mitteametlikult hageja juures, andis hageja mopeedi kostja kasutusse tööülesannete täitmiseks. Kostja andmetel võõrandas hageja 2020. aastal mopeedi kolmandale isikule. Kostja pole nõus sellega, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi mopeedi järgmiseks omanikuks saama kostja. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Harju Maakohtu menetluses on X’e hagi Y’i vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 3500 eurot, intressid 2313.74 eurot, viivised 1186.26 eurot ja kahjuhüvitise 144 eurot.
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostja juhtimisel laenulepingu IPF Digital Estonia OÜga. Sõlmitud laenulepingu nr 4458042 alusel sai hageja IPF Digital Estonia OÜ-lt laenu summas 3500 eurot. Samal päeval, st 17.11.2019, sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu mopeedi Derbi Senda SM XXXX (VIN kood: XXXXXXXX) ostuks, hoolduseks ja remondiks. Laenusumma
2-21-18723
3500 eurot on antud hageja poolt kostja kasutusse laenulepingu sõlmimise päeval sularahana. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma hagejale igakuiste osamaksetena. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja teostanud hagejale laenulepingu alusel mitte ühtegi osamakset.
6.Kostja selgitab, et ta ei ole 3500 eurot kätte saanud. Seega ei või hageja kostjalt kohustuse täitmist nõuda, kuna ta ise ei täitnud lepingust tulenevat kohustust ega tõendanud, et ta oleks kokkulepitud summa üle andnud. Faktiliste asjaolude kohaselt ostis hageja mopeedi enda omandisse ja kuna kostja töötas mitteametlikult hageja juures, andis hageja mopeedi kostja kasutusse tööülesannete täitmiseks. Kostja andmetel võõrandas hageja mopeedi kolmandale isikule. Kostja pole nõus sellega, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi mopeedi järgmiseks omanikuks saama kostja.
7.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 13.11.2019 ostis hageja mopeedi; 17.11.2019 kandis IPF Digital Estonia OÜ (Credit24) hagejale 3500 eurot; 17.11.2019 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu; 18.11.2019 registreeriti mopeedi omanikuks hageja ning kasutajaks kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on kostjale sularahas andnud lepingu alusel 3500 eurot ja kelle valduses on mopeed.
8.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
9.Kohtu hinnangul on poolte vahel 17.11.2019 sõlmitud laenuleping. Kohus selgitab, et VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingu kohaselt pidi kostja Y, dokumendi number XXXXXXXX, XXX, välja maksma hagejale Xle 2500 eurot mopeedi Derbi Senda SM XXXX VIN XXXXXXXX eest ja mopeedi hoolduse ja remondi eest, milleks hageja X, XXX, annab kostjale Y-le raha summas 1000 eurot, kogusummas 3500 eurot.
10.Hageja nõuab kostjalt põhikohustuse täitmist ehk laenusumma 3500 eurot tagastamist. Hageja toob välja, et laen väljastati kostjale sularahas. Kostja on selgitanud, et tema raha ei saanud, kuna hageja ostis ise mopeedi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul ei ole hageja kui laenuandja tõendanud oma põhikohustuse ehk laenu väljamaksmise kohustuse täitmist. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et laen väljastati kostjale sularahas. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel sõlmitud laenulepingu ja selle tõlke (lisad 3 ja 3.1) kohaselt on kokku lepitud kostja kohustuses laenu tagastamises, kuid laenuleping ei sisalda kinnitust selle kohta, et hageja oleks kostjale sularahas vaidlusaluse summa üle andnud. Kostja eitab sularahas laenu saamist.
2-21-18723
Laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks on laenu väljamaksmise kohustuse täitmine laenuandja poolt. Kuna laenu väljastamine ei ole tõendatud, ei ole põhjendatud hageja nõue laenu tagastamiseks. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et mopeedi, mille ostmiseks laenuleping sõlmiti, ostis hageja ja registreeris selle enda nimele ning see on siiani registreeritud hageja nimele. Laenulepingus puudub kokkulepe, et laenu tagastamisel pidi mopeedi järgmiseks omanikuks saama kostja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid nimetatud kokkuleppe kohta. Samuti on kostja esitanud vastuväite, et hageja on vaidlusaluse mopeedi võõrandanud kolmandale isikule. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole tõendanud laenu üleandmist kostjale, mopeed on hageja nimel ning puudub kokkuleppe, et kostja pidi mopeedi endale saama, ei ole kohtu hinnangul hageja nõue laenu tagastamiseks põhjendatud. Võttes arvesse, et hageja laenu tagastamise nõue ei ole põhjendatud, ei ole põhjendatud ka hageja intressi ja viivise nõuded.
11.Muu hulgas märgib kohus, et vaidlusaluse laenulepingu (hagiavalduse lisa 3) kohaselt on pooled kokku leppinud, et mopeedi hinnaks on 2500 eurot, kuid kostja vastuväite kohaselt oli mopeedi soetushinnaks oluliselt väiksem summa (900 eurot 05.11.2024 kohtuistung 00:19:29). Kuna kostja 05.11.2024 toimunud kohtuistungil antud selgituste kohaselt vajas mopeed pidevalt remonti, siis ei ole usutav, et pooled oleksid saanud eelnevalt kokku leppida selles, kui suureks kujuneb mopeedi remontimise lõplik hind, milleks pooled on laenulepingus kokku leppinud 1000 eurot.
12.Lisaks eelnevale märgib kohus, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu (hagi lisa 3) kohaselt on pooled kokku leppinud laenu andmises 3500 eurot, kuid tagastatavate summade kogusummaks on pooled kokku leppinud 9600 eurot. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole kostjale raha üleandmist tõendanud, ei hakka kohus pikemalt eeltoodud laenulepingu kokkulepet analüüsima, kuid märgib, et eeltoodud kokkulepe, kus laenu katteks tagastatavad summad peaksid kokkulepitud laenu ületama ligikaudu kolmekordselt, on vastuolus hea usu põhimõttega.
13.Hageja nõuab kohtuväliste õigusabikulude eest kahjuhüvitist summas 144 eurot VÕS § 128 lg 3 alusel. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus selgitab, et kahju hüvitamise nõude peamiseks eelduseks on kohustuse rikkumine. Kohus on tuvastanud, et hageja 17.11.2019 laenulepingust tulenevad nõuded ei ole põhjendatud. Kuna kohtuvälised õigusabikulud on kantud seoses hageja alusetu nõudega, ei ole hageja kahjuhüvitis summas 144 eurot põhjendatud.
14.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu rahalise kohustuste täitmise nõudes rahuldamata. IV Menetluskulude jaotus
2-21-18723
15.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
16.Kohus leiab, et kuivõrd kohus jättis hagiavalduse tervikuna rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud jätta hageja kanda.
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.