Aktiva Finance Group OÜ hagi X.Z-i vastu põhivõla, intressi, lepingutasu, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes
Hagihind
1915,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood XXX) Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: X.Z (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X.Z-i vastu.
2.Mõista välja X.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1993,89 eurot, millest põhivõlg on 1328,23 eurot, intress 83,20 eurot, lepingutasu 1,64 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja 01.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 530,82 eurot.
3.Mõista välja X.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhivõlalt, 1328,23 eurolt 14,9% aastas alates 02.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Mõista välja X.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 1035 eurot.
6.Mõista välja X.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludelt, 1035 eurolt, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt
2-25-237 mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 07.01.2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse X.Z-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1328,23 eurot, intressi 83,20 eurot, lepingutasu 1,64 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 254,30 eurot ja viivise alates 08.01.2025 kuni võla tasumiseni määras 14,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance ja kostja 31.12.2022 järelmaksuga müügilepingu nr 4683067, mille alusel sai kostja krediiti 1448,99 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 14,9% aastas, krediidi kogukulu 2348,06 eurot ja krediidi kulukuse määr 29,25% aastas. Kostja kohustus laenumakseid tasuma vastavalt maksegraafikule, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu andis AS LHV Finance kostjale 08.09.2023 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning ütles seejärel lepingu 25.09.2023 üles. AS LHV Finance loovutas nõude 19.10.2023 hagejale. Hageja saatis kostjale tasulisi meeldetuletuskirju 23.10.2023, 03.11.2023 ja 20.11.2023 ning tegi muid võla sissenõudmistoiminguid. AS LHV Finance kontrollis kostja maksevõimelisust ning võttis arvesse mh kostja sissetulekute suuruse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ning ülalpeetavate arvu. Kostja märkis enda sissetulekuks 2000 eurot kuus, kuid krediidiandja arvestas kostja sissetulekuks 1099 eurot vastavalt keskmisele piirkonna netopalgale. Kostja märkis enda igakuisteks kohustusteks 400 eurot kuus. Kostjal puudusid taotluse esitamise ajal maksehäired.
2.Kohus võttis hagiavalduse 24.03.2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
3.Kostja esitas 03.06.2025 hagivastuse, milles vaidleb hagile vastu. Kostja väidab, et tal tekkisid 2023. aastal makseraskused pärast töö kaotust ning tema ema surma, mistõttu ei olnud ta suuteline järelmaksugraafikust kinni pidama. Lepingu sõlmimise ajal oli kostja sissetulek 1900 eurot kuus. Kostja toob välja, et ta sai võlanõude loovutamisest ning sh oma kohustustest hageja ees teada alles hagiavalduse ärakirjaga kättetoimetamisega, sest kostja e-posti aadress XXX, millele esitati teade võlanõude loovutamistehingust, ei töötanud enam kirja saatmise ajal. Kostja tõi hagivastuses välja, et on nõus sõlmima hagejaga võla tagasimaksmiseks maksegraafiku.
4.Hageja esitas 06.07.2025 vastuse kostja vastusele. Hageja pidas mõistlikuks sõlmida kompromiss ning tegi omapoolse pakkumise. Samuti tõi hageja välja, et vastavalt kostja ja AS-i LHV Finance vahel sõlmitud lepingule kohustus kostja teavitama krediidiandjat, kui muutub kostja kontaktaadress, sh e-posti aadress. Kostja aga ei ole teavitanud andmete muutumisest. AS LHV Finance on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise avalduse e-posti aadressile XXX.
5.Kohus määras pooltele 14.11.2025 tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning kuna pooled kohtule kompromissilepingut ei esitanud, määras kohus 19.01.2026 määrusega, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.
6.Hageja esitas 04.02.2026 kohtule seisukoha. Hageja selgitab, et krediidiandja loovutas võlanõude hagejale ning võlgniku nõusolek ei ole loovutuseks vajalik. Isegi kui kostjale ei teatatud loovutamisest kohe, jääb loovutus kehtivaks ning kostja on loovutusest nüüdseks teadlik. Hageja saatis 22.11.2023 ja 28.11.2023 kirjad ka posti teel kostja rahvastikuregistri järgsele aadressile XXX , XXX. Kostja on 2019. aastal kinnitanud hagejale enda XXX e-posti aadressi kehtivust ning on hagejale sellelt kirju saatnud, seega võis hageja eeldada e-posti aadressi õigusust. Kostja ei ole teavitanud, et tema e-posti aadress on muutunud.
2-25-237
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et Aktiva Finance Group OÜ hagi X.Z-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TsMS § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Arvestades hagi hinda menetleb kohus asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtsustatud korras ja TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et AS LHV Finance on sõlminud kostjaga 31.12.2022 lepingu nr 4683067, mille alusel sai kostja kasutada krediiti 1448,99 eurot kauba soetamiseks. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja lepingu kehtivalt üles öelnud, samuti on kostjat teavitatud lepingu loovutamisest ning talle on saadetud ka meeldetuletuskirju võlgnevuse tasumiseks. Kostja on välja toonud, et tal tekkisid makseraskused ning ta soovib maksegraafikut. Kostja väitel ei olnud ta enne hagiavalduse kättesaamist teadlik nõude loovutamisest hagejale.
10.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel sõlmitud leping (dtl 20–31) on kvalifitseeritav VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepinguna. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on leping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
11.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on kohustatud krediidiandja seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja leiab, et esialgne krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna on arvestanud kostja sissetulekut konservatiivsemalt taotluses märgitust ning lugenud sissetulekuks 1099 eurot, samuti on krediidiandja teinud kindlaks taotluse järgi kostja kohuste suuruse. Kostja ei ole tuginenud hagivastuses sellele, et krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, vaid märgib, et lepingu sõlmimise ajal oli tema igakuine töötasu 1900 eurot, kuid kostjal tekkisid 2023. aastal makseraskused eelkõige töökaotuse tõttu. Hilisem töökaotus ei ole asjaolu, millest saaks järeldada krediidiandja poolset vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, kui kostja ei ole just enne laenulepingu sõlmimist tööl katseajaga. Selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohus leiab eeltoodut arvesse võttes, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet.
12.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Nõude rahuldamise eelduseks on seega kostja poolt lepingust tuleneva raha maksmise kohustuse rikkumine.
2-25-237 Kohustuse rikkumise tuvastamiseks on vajalik eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Kostja oli kohustatud tagastama hagejale laenusumma koos intressidega vastaalt maksegraafikule. Kostja jäi võlgnevusse 05.06.2023, 05.07.2023, 05.08.2023 ja 05.09.2023 osamaksetega, mistõttu saatis AS LHV Finance 08.09.2023 lepingu ülesütlemishoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 22.09.2023. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, ütles AS LHV Finance lepingu 25.09.2023 üles (dtl 37–41). Lepingu ülesütlemisega muutusid kõik tasumata põhiosa maksed sissenõutavaks. Kostja on tasunud lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 120,76 eurot. Seega on kostjal tasumata sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1328,23 eurot (1448,99 – 120,76).
13.VÕS § 94 lg 2 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingujärgne intressimäär oli 14,9% aastas. Kostjal on tasumata intress perioodi 05.06.2023– 25.09.2023 osas. Vastavalt maksegraafikule (dtl 25) on kokku on kostjal tasumata intress summas 83,20 eurot (18,24 + 18,24 + 18,24 + 18,24 + 10,24).
14.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingus kokku lepitud määras 14,9% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26.09.2023, kuni põhivõla tasumiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 530,82 eurot (26.09.2023–01.06.2026 määraga 14,9% aastas).
15.Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tasuma lepingutasu kokku 19,90 eurot vastavalt maksegraafikule, st 0,41 eurot kuus (dtl 23–25). Kuna hageja jättis tasumata nelja kuu osamaksed, kuulub tasumisele lepingutasu 1,64 eurot (4 x 0,41).
16.VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja on saatnud kostjale pärast lepingu lõppemist tasulisi meeldetuletuskirju 23.10.2023 (dtl
2-25-237 75), 03.11.2023 (dtl 78) ning 20.11.2023 (dtl 81) kostja e-posti aadressile [email protected]. Kostja on ise 2019. aastal hagejale kinnitanud, et viidatud e-posti aadress on kehtiv ning saatnud sellelt ka hagejale e-kirju (dtl 134–135). Seega sai kohtu hinnangul hageja eeldada kostja e-posti aadressi õigsust. Samuti on hageja saatnud 22.11.2023 (dtl 139) ja 28.11.2023 (dtl 140) kostjale meeldetuletuskirju tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile XXX , XXX. Hageja on ka kostjale helistanud, saatnud SMS-e ning teinud päringuid rahvastikuregistrisse (dtl 83). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hüvitada sissenõudmiskulud summas 50 eurot.
17.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 järgi astub uus võlausaldaja nõude loovutamisega senise võlausaldaja asemele. VÕS § 170 esimene lause sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine pole kehtiv. Riigikohus on selgitanud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui kostjale teatati võlanõude loovutamisest pärast hagiavalduse esitamist (RKTKo 06.06.2007, 3-2-1-62-07, p 12). Hageja on esitanud nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on AS LHV Finance loovutanud 19.10.2023 nõude kostja vastu hagejale (dtl 42). Kostja tugineb hagivastuses sellele, et ei olnud teadlik nõude loovutamisest hagejale, kuna loovutamise teatis saadeti e-posti aadressile XXX, mis ei olnud teate saatmise ajal enam kehtiv. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt loovutamise teatise kättesaamine hageja märgitud kuupäeval määrava tähtsusega, kuna kostja on hiljemalt hagiavalduse kättetoimetamisest loovutusest teadlik ning seega on loovutamine VÕS § 170 alusel kehtiv. Seega on AS LHV Finance asemele astunud võlausaldajaks hageja ning hagejal õigus nõuda kostjalt lepingust nr 4683067 tulenevate kohustuste täitmist.
18.Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1328,23 eurot, intressi 83,20 eurot, lepingutasu 1,64 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 530,82 eurot ja viivise põhivõlalt 1328,23 eurolt 14,9% aastas alates 02.06.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 1934,56 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv 315 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 1619,56 eurot. Hageja lepinguline esindaja taotleb tasu 9 tunni ja 35 minuti eest tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt.
20.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 315 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu summas 315 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 315 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
2-25-237
20.2.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on järgmine:
hagiavalduse koostamine – 4 tundi; 18.03.2025 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 45 minutit; 06.07.2025 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 1 tund; 04.02.2026 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 3 tundi ja 30 minutit; 04.03.2026 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 20 minutit.
Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 9 tunni ja 35 minuti ulatuses on osaliselt ülepaisutatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Menetluses esitatud vastuväited on tüüpilised sarnastes asjades. Kohus arvestab ka sellega, et hageja esitab tüüphagisid ja tüüpseisukohti. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusele saab lugeda 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (ilma käibemaksuta) ja see ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus loeb vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 6 töötunni eest kokku 720 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 1035 eurot, sh riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja tasu 720 eurot.
20.3.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.