Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-6415
Kohtuasi
Kodumaa Kapitali HLÜ hagi Y, C, X (kostja), RAAC Capital OÜ, Foggicchio Verdendrea OÜ, Le Corti OÜ ja LPPP Fund OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. novembri menetluskulude rahalise suuruse kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Kodumaa Kapitali HLÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Kodumaa Kapitali HLÜ (registrikood 12782505), lepinguline esindaja Carmen Tars Kostja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2025. a määrus kindlaksmääramise
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. novembri 2025. a määrus muutmata.
2.Jätta Kodumaa Kapitali HLÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-23-6415 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kodumaa Kapitali HLÜ (hageja) esitas 28.04.2023 (täpsustatud 12.10.2023) Harju Maakohtule hagi Y, C, X (kostja), RAAC Capital OÜ, Foggicchio Verdendrea OÜ, Le Corti OÜ ja LPPP Fund OÜ vastu võla väljamõistmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista võla välja Ylt.
2.Harju Maakohus jättis 03.04.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.05.2025 otsusega Harju Maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 03.04.2024 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025 otsused jõustusid 15.07.2025.
3.Kostja esitas 16.07.2025 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud 5166 eurot (käibemaksuga). Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks). Esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 28 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses siinse kohtumenetlusega. Samuti kinnitas kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
4.Hageja leidis, et kostja esindaja ajakulu ajavahemikus 10.07.2023 kuni 23.10.2023 tuleks vähendada vähemalt 8 tunni võrra. Kostja vastus määruskaebusele ning vastus hagile on suures osas kattuvad. Ka oli vastus määruskaebusele ilmselgelt põhjendamatu, sest hageja määruskaebus rahuldati. Esindaja 15.02.2024 toimingute ajakulu tuleks vähendada vähemalt 2 tunni võrra. 15.02.2023 istung kestis vaid 38 minutit. Ei ole usutav, et esindajal kulus 15.12.2023 seisukohaga tutvumisele ja istungiks ettevalmistumisele üle 3 tunni. Kostja menetlusdokumentide sisu ja mahu põhjendatuse ning vajalikkuse hindamise kriteeriumiks ei saa olla võrdlus hageja esindaja ajakuluga oma dokumentide koostamisele. Menetlusosaliste menetlusdokumentide maht ja arv olid oluliselt erinevad. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas kostja avalduse ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 5166 eurot. Kohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.1.Määruse kohaselt on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Õigusabi maht vastab asja mahukusele ja keerukusele. Lepingulise esindaja tunnitasu vastab turusituatsioonile ja kohtupraktikale.
5.2.Tegemist oli mahuka tsiviilasjaga (digitoimikus on esimese astme kohtu menetluses esitatud üle tuhande lehekülje), kus tuli analüüsida hagi ja alternatiivse hagi raames kõikvõimalikke õiguslikke käsitlusi. Ainuüksi hagiavaldusel oli 59 lisa, hagi lehekülgede koguarv oli 482. Kostja lepingulisel esindajal kulus hagi läbitöötamisele kokku 16,5 tundi, mida saab pidada adekvaatseks. Tuleb arvestada, et kostja töötas materjalid läbi kaks korda – esimest korda määruskaebemenetluses ja teine kord põhimenetluses. Tuli koostada ka kaks menetlusdokumenti – vastus määruskaebusele ja kostja vastus. Õige ei ole hageja väide, et
2-23-6415 kostjale pidanuks piisama ühest läbitöötamisest. Ei saa eeldada, et esindaja mäletab kostja vastuse koostamisel kõike juba esimesest tutvumiskorrast. Kostja vastuses tuli keskenduda materiaalõiguse küsimustele, kuid määruskaebuses menetlusõiguslikele küsimustele. Hageja esitas ka kas hagiavalduse tervikteksti. Õige ei ole ka väide, et vastus määruskaebusele oli põhjendamatu, sest määruskaebus rahuldati. Kohus keeldus nimelt hagi menetlusse võtmisest, kuna pidas hagi perspektiivituks. Lõpuks jäigi hagi rahuldamata kui põhjendamatu. Seetõttu ei saa pidada kostja vastavat seisukohta määruskaebemenetluses põhjendamatuks.
5.3.Kostja lepinguline esindaja töötas kulude mõttes kokkuhoidlikult. Hagejal endal läks võrreldavate menetlustoimingute tegemisele rohkem aega. Kostja ja hageja kulud on võrreldavad, sest mõlemad pooled vaidlevad sama vaidluseseme üle. Seejuures pidi iga kostja läbi töötama kõik hagimaterjalid ning tuvastama enda jaoks siduva. Hageja esitas ka seltsingust tuleneva nõude, mis viitab kostjate omavahelisele seosele. Seetõttu ei ole võimalik esile tuua vaidlusküsimust, mille kostja saanuks jätta kõrvale ja millega tutvumata.
5.4.Hageja seob istungi kestust selle ettevalmistamiseks kuluva ajaga, mis on arusaamatu. Istungiks ettevalmistatav aeg seondub asja keerukuse ja mahukusega. Ligikaudu 3-tunnine ettevalmistusaeg on kohane. Kohtul endal läks istungi ettevalmistamiseks rohkem aega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks suuremas ulatuses kui 3360 eurot. Hageja palub tühistatud osas teha uue määruse, millega määrata kostja menetluskulude suuruseks 3360 eurot.
6.1.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1 ning jättis kostja õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse sisuliselt hindamata.
6.2.Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja alternatiivne nõue ei olnud esitatud kostja vastu. Seda nõuet ei olnud vaja kostja lepingulisel esindajal hinnata ega analüüsida. Ka võrdles maakohus põhjendamatult poolte menetluskulusid.
7.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel, koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3360 eurot ületavas osas. Maakohtu määrus on seega TsMS § 466 lg 3 alusel jõustunud osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 3360 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.
2-23-6415
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude, s.o nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel lai otsustusruum, mis tagab võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui ka esindaja tunnitasu osas), arvestades käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, õiglane ja põhjendatud. Määruskaebuses hageja üksnes kordab oma maakohtus esitatud väiteid, millele maakohus on vaidlustatud määruses ammendavalt vastanud. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus TsMS §-ga 659) maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
13.Iseenesest viitab hageja õigesti, et menetluskulude põhjendatuse ning vajalikkuse kontrollimisel ei ole üldjuhul õige võtta võrdlusena aluseks vastaspoole ajakulu, kuivõrd poolte esindajate ajakulu ei pea olema võrdne. Hageja viide on aga eksitav. Kuigi maakohu märkis, et hageja enda kulud olid kostja kuludest suuremad, ei määranud maakohus kostja kulude suurust, lähtudes hageja esindaja ajakulust, ega väitnud, et poolte menetluskulud peaksid olema võrdsed. Maakohus hindas kostja esindaja õigusabitoiminguid sisuliselt, sh kostja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning leidis, et kostja esindaja on töötanud kulude mõttes kokkuhoidlikult. Ka ei jätnud maakohus tähelepanuta hageja selgitusi, mis puudutasid hageja alternatiivse nõude hindamise ja analüüsimise vajadust kostja esindaja poolt. Maakohus selgitas õigesti, et kostja pidi töötama läbi kõik hagimaterjalid, mis olid mahukad, ning tuvastama enda jaoks siduva osa. Ringkonnakohus nõustub sellega. Maakohus saab hinnata õigusabitoimingute ajakulu põhjendatust, mida maakohus ka tegi. Ainuüksi hageja subjektiivne hinnang, et õigusabitoimingutele kulunud aeg on ülemäärane, ei ole aluseks maakohtu diskretsiooni ümberhindamiseks.
14.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu diskretsiooniotsus põhjendatud ja menetlusnormidega kooskõlas. Määruskaebus jääb seega rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.Kuna menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4), jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.