Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

24.04.2023 avaldatud töökuulutustes on mh märgitud: „X konseptsioon on loodud aastatepikkuse armastusega Itaalia toidukultuuri vastu. Viimase 10 aasta jooksul on meie konseptsiooni autorid M. ja U. veetnud palju aega Itaalias.“ Seejuures töökuulutuse on sisestanud äriühing RAAC Capital OÜ, kuid restorani kodulehel on märgitud Restorani operaatoriks Uus Itaalia OÜ. Söögikohtade opereerimiseks on perekond L. asutanud mitmeid äriühinguid, hiljuti on üle võtnud ka frantsiisi alusel XXX asuva restorani X. 22.09.2017 sõlmisid hageja ning Strato Shares OÜ (pankrotis) laenulepingu nr 3717/22_0920171 („Laenuleping 1“), mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 140 500 eurot tagasimaksetähtajaga 25.09.2022. Vastavalt Laenulepingu 1 eritingimustele ja üldtingimuste punktile 2.2 kohustus laenusaaja maksma hagejale laenu tagastamata osalt intressi 18% aastas. Laenulepingu 1 p 3.1 sätestas, et laenu tagastamisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,1% tasumisega viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 2.7.3. Laenulepingu 1 punkt 7.1.6 sätestas, et laenuandjal on õigus leping üles öelda, kui laenusaaja ei täida kohaselt laenulepingust 1 tulenevat mistahes olulist kohustust või mistahes maksekohustust ja jätkab kohustuse mittetäitmist ka 5 (viie) tööpäeva möödumisel vastavasisulise laenuandja kirjaliku teatise saamisest arvates. Laenulepingu 1 p 2.4 sätestas, et laenulepingu 1 ülesütlemise korral või laenulepingu 1 lõppemisel muul põhjusel loetakse laenu tagastamise lõpptähtpäevaks laenulepingu 1 lõppemise päev. Laenulepingu 1 põhitingimuste kohaselt oli laenu tagatisteks käendaja Juri Tšepurnõhhi väljastatud käendus summas 183 000 eurot, kostja väljastatud käendus summas 183 000 eurot ning kommertspant laenusaaja varale kommertspandisummas 183 000 eurot. Käendaja J.T. Laenuandjaga käenduslepingut ei sõlminud, vaid väljastas talle kuuluva äriühingu BREZZAR OÜ poolt garantiikirja. Nimetatud äriühing on äriregistrist 09.08.2019 kustutatud. 22.09.2017 sõlmis hageja ja M. L. käendusepingu („Käendusleping 1“) laenulepingu 1 tagamiseks vastutusega summas 182 650 eurot. Käendusleping 1 p 2.2 nägi ette viivise 0,15% tasumata summalt päevas. M. L. oli Strato Shares OÜ (pankrotis) ainuosanik perioodil 06.03.2014 kuni 05.05.2020 ning juhatuse liige asutamisest kuni 05.08.2020. U. L. oli juhatuse liige alates 05.08.2020 ning ka tegelik kasusaaja. Kostja R. L. on ainuosanik alates 05.05.2020. 25.07.2018 sõlmisid hageja ja Usharika Msowerama OÜ (pankrotis) laenulepingu nr 25_072018 („Laenuleping 2“), mille alusel andis hageja laenusaajale laenu summas 53 000 eurot. Intress oli 18% aastas, viivis 0,1% päevas. Vastavalt 25.07.2018 laenulepingule sõlmisid hageja ja M. L. 25.07.2018 käenduslepingu („Käendusleping 2“), millega M. L. võttis omale kohustuse tagada laenulepingu täitmist rahalise vastutuse summas 80 000 eurot. M. L. oli Usharika Msowerama OÜ (pankrotis) osanik ja juhatuse liige alates asutamisest 12.09.2017 kuni 01.04.2020, sh perioodil 11.09.2018 kuni 01.04.2020 ainuosanik. 09.10.2018 sõlmisid hageja ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) laenulepingu nr 09_102018 („Laenuleping 3“), mille alusel andis hageja laenu summas 168 700 eurot tagasimakse tähtajaga 01.10.2023, intressiga 18% aastas ja viivisega 0,1% päevas.

Seda laenulepingut tagas M. L. 09.10.2018 käenduslepinguga („Käendusleping 3“) rahalise vastutuse määraga 253 000 eurot. M. L. oli Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) ainuosanik perioodil 25.09.2018 kuni 14.04.2020 ning juhatuse liige alates 26.09.2018 ja ka tegelik kasusaaja. Laenusaajad pankrotistusid. Hagejal on laenulepingutest tulenev laenu tagastamise nõue, intressi ning viivisenõue. Hageja leiab, et kostjate ja nendega seotud isikute vahel on sõlmitud seltsingleping. Hageja hinnangul on ilmne, et kostjate näol on tegemist seltsinguga, kelle liikmed kõik tegutsevad ühise eesmärgi nimel – perekond L. perekonnaliikmetele tulu teenimise nimel. Eeltoodule viitab muu hulgas perekond L. kõigi pereliikmete osalemine erinevate seltsinguliikmete poolt loodud äriühingute juhtimises ja/või nende juures töötamises, s.o seltsinglaste kaasaaitamis- ja lojaalsuskohustus ning panus eesmärgi saavutamisele. Selge viide perekond L. pereettevõttele on toodud restorani töökuulutuses ning Facebooki lehel. Seega nimetatud pereettevõtte moodustab seltsingu, kuhu kuuluvad perekond L. perekonnaliikmed ning nende poolt asutatud ja juhitud äriühingud, sh laenusaajad. Eraldi äriühingut ei ole loodud, kus kõik seltsinguliikmed oleksid osanikud või osaleksid juhtimises. Selleks on neil seltsing. Seltsinglaste poolt on asutatud mitu erinevat äriühingut, mille kaudu teenida tulu perekond L. perekonnaliikmetele. Igal äriühingul on oma eesmärk, s.o panus seltsingusse. Seltsingu eksisteerimist tõendavad kaudselt ka laenusaajate pangakonto väljavõtted, kust nähtuvad erinevad kanded seotud äriühingute vahel ning väljamaksed perekond L. liikmetele. Tulenevalt eeltoodust vastutavad kõik seltsinglased (sh kõik kostjad) laenusaajate poolt võlaõigusseaduse (VÕS) § 593 alusel seltsingule võetud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Nähtuvalt laenusaajate pangakonto väljavõtetelt said perekond L. liikmed laenusaajatelt erinevaid raha ülekandeid, sh hagejalt saadud laenude arvelt. Samuti said ülekandeid mitmed äriühingud, kelle lõplikeks kasusaajateks on perekond L. liikmed. Seega ilmselgelt sõlmis M. L. laenulepingud perekond L. perekonnaliikmete ning nende poolt asutatud äriühingute vahel (s.h kõigi kostjate) loodud seltsingu eest ja nimel seltsinglaste esindajana VÕS § 593 mõttes. Tulenevalt eeltoodust on hagejal õigus nõuda laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist solidaarselt kõigilt kostjatelt. Vastavalt käenduslepingutele on hagejal õigus nõuda laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist solidaarselt nii põhivõlgnikelt kui ka käendajalt. Laenulepingust 3 ja käenduslepingust 3 tulenev võlgnevus on juba M. L.lt hageja kasuks välja mõistetud tsiviilasjas 2-20-8276, kuid käesoleva hagiga taotleb hageja mõista välja ka võlgnevused tulenevalt Laenulepingutest 1 ja 2 ning Käenduslepingutest 1 ja 2. Laenulepingust 1 tulenev võlgnevus on kogusummas 121 276,31 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 97 894,93 eurot, intressivõlgnevus summas 4 224,36 eurot ning viivisevõlgnevus summas 19 157,02 eurot. Laenulepingust 2 tulenev võlgnevus on kogusummas 44 929,67 eurot, s.o põhivõlgnevus summas 40 298,56 eurot, intressivõlgnevus summas 3 444,41 eurot ning viivisevõlgnevus summas 1 186,70 eurot. Hageja poolt nõutavad summad ei ületa käenduslepingutes kokku lepitud vastutuse maksimumsummat. Hagejal õigus nõuda käendajalt käenduslepingutest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist põhivõlgnevustelt määras 0,15% päevas alates 16.05.2020, mis teeb käendaja viivisevõlgnevuseks käenduslepingu 1 alusel 158 149,26 eurot ja käenduslepingu 2 alusel 65 102,32 eurot.

Kostjate vastus Kostja R. L. vaidleb hagile vastu. Lepingust tuleneva nõude saab esitada vaid lepingupoole vastu, kostja ei ole laenulepingu pool. Lepinguga ei saa tekitada õigusi või kohustusi lepinguvälistele isikutele. Hagejal puudub õigusliku huvi tuvastada seltsinglepingu olemasolu. Hageja ise ei ole seltsingu pooleks. Seltsinglepingut sõlmitud ei ole. Hageja ei ole esile toonud kes on seltsinglepingu sõlminud, millal see on sõlmitud, milline oli seltsinglepingu väidetav sisu ja eesmärk, millised olid panused ja kes seda juhtis. Hageja on märkinud, et seltsing asutati alates 2013, kuid sel ajal ie olnud osa kostjaid olemas. Samuti mil viisil avaldas seltsing tahteavalduse laenulepingute sõlmimiseks. Hageja argumentatsioon majanduslikest huvidest ei tekita seltsingut. Kostjatel ei ole ka mingit ühist eesmärki. Kostja ei ole ka kunagi andnud aktsepti ühegi laenulepingu sõlmimiseks. Kostja R. L. alternatiivne vastuväide hageja nõudele seisneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumises. Hageja ei ole hinnanud laenusaaja krediidivõimet. Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja nõuab kostjalt raha laenulepingute alusel, mille olemasolust kostjal polnud aimu. See on lubamatu. Ülejäänud kostjad ühinevad kostja R. L. vastusega. Vastuseks hageja arvamusele märgib kostja R. L., et laenusaajatega Usharika Msowerama OÜ (pankrotis) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pole kostjal mingit seost ning Strato Shares OÜ-s omandas kostja osaluse alles 05.05.2020, mistõttu ei saanud ta ka teoreetiliselt olla 2014 sõlmitud seltsinglepingu pooleks. Kostja kordab, et pole seltsinglepingut sõlminud ega sellest kasu saanud. Osanik ei pea osalema äritegevuse korraldamisel. Hageja on esitanud vaid väiteid seltsinglepingust, kuid need väited on jäänud tõendamata. Hageja arvamus kostjate vastusele Hageja jääb hagi juurde. Hageja leiab, et laenulepingutest tuleneva nõude saab esitada kõikide kostjate suhtes, kuna kostjad vastutavad solidaarselt. Kostjate vastutus tuleneb seltsinglepingust. Hageja leiab, et seltsingleping sõlmiti hiljemalt 06.03.2014 ning kostjad ühinesid sellega vastavalt pärast nende asutamisele või omandamisele perekond L. poolt. Laenu võtmise eesmärk oli toitlustusseadmete omandamine ja restoranide opereerimine. Seltsingleping oli sõlmitud perekond L.le tulu teenimiseks. Kostjad tegutsesid majandus-kutsetegevuses ja ükski neist ei ole tarbija. Seetõttu ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtted. Hea usu põhimõtet rikutud ei ole, sest laen on tagasi maksmata ning laenusaajad varast tühjaks tehtud. Kohtu ettepanekule tõendada seltsinglepingut täiendas hageja, et seltsingu sisuks oli ühiselt ja ühise eesmärgi nimel tegutsemine toitlustusvaldkonnas. Selleks opereeriti läbi erinevate äriühingute toitlustuskohti. Äriühingud omandati kostja R. L. poolt ja juhatuse liikmeks olid reeglina U. L. ja/või M. L.. Eluliselt on usutav, et kostjate vahel oli sõlmitud seltsingleping. Laenud võeti seltsingu huvides ja hiljemalt 06.03.2014. Laenude eest ostetud seadmed liigitati erinevate seltsingusse kuuluvate isikute vahel. Osa vara on tänaseks jõudnud perekond L.

opereeritavasse X restorani. M. L. panus oli seltsingu juhtimine, äriühingute asutamine ning X Restorani kontseptsiooni loomine, samuti laenu võtmine. U. L. panus seltsingusse oli selle juhtimine, äriskeemide loomine ja X Restorani kontseptsiooni loomine, samuti laenu võtmine. Kostja R. L. panus oli tema kinnisvara kasutamise võimaldamine seltsingu huvides loodud äriühingute juriidilise aadressina, osalemine äriühingute juhtimises, äriühingute seltsingu huvides asutamine või osaluste omandamine. Ta on olnud ka juhatuse liige ja tegelik kasusaaja. Kostja R. L. ettevõtlus on seotud perekond L. toitlustustegevusega. Seeläbi on selgitatav ka asjaolu, mis R. L. osanikuna ei kutsunud U. L.e juhatuse liikme kohalt tagasi kui kolm tema juhitud äriühingut pankrotti läks. Kostja RAAC Capital OÜ panuseks on X Restoran opereerimine, töötajate otsimine, perekond L.le palga maksmine ja osanikule kasumi teenimine. Kostja Uus Itaalia OÜ ja LPPP Fund OÜ panuseks on sama restorani opereerimine. Kohtu seisukoht Hagi oli algselt esitatud ka M. L. ja U. L. vastu. 29.01.2024 määrusega jättis kohus nimetatud kostjate suhtes hagi läbi vaatamata seoses nende suhtes välja kuulutatud pankrotiga. Sellega on jäänud läbi vaatamata ka hageja alternatiivne nõue, sest alternatiivne nõue oli esitatud vaid M. L. suhtes. Hageja on sõlminud laenu- ja käenduslepingud menetlusosalisteks mitteolevate isikutega. Käesolevas hagis nõuab hageja kostjatelt nende lepingute täitmist, sest hageja hinnangul on kostjad laenusaajate ja käendajatega seltsingus. Tõenditena on hageja esitanud peamiselt äriregistri väljavõtted kostja R. L. seostest juriidiliste isikutega (dlt 33-39, 87-131, 180-185, 559-570) ning andmeid füüsiliste isikute sugulussuhete kohta. Ülejäänud osa seisneb vaid hageja argumentatsioonis. Kohus leiab, et nimetatu ei ole piisav, et tuvastada kostjate kohustus laenulepingud täita. Laenulepingud (dlt 24-30, 137-144, 151-157, 187-193) on sõlmitud Strato Shares OÜ-ga (pankrotis, endine ärinimi Nordicum OÜ), Usharika Msowerama OÜ-ga (pankrotis, endine ärinimi V&M Food OÜ) ja Kristine Konsultatsioonid OÜ-ga (pankrotis, endine ärinimi M Food Kristiine OÜ). Kostja R. L. oli Strato Shares OÜ (pankrotis) ainuosanik alates 05.05.2020 (dlt 87-90), kuid laenuleping oli sõlmitud juba 22.09.2017. Ülejäänud laenusaajatega kostja R. L.l suhteid ei ole. Käendajad olid J. T. ja M. L. (endine M.) (dlt 132-135, 146-149, 159-162). J.T.ga kostjatel suhteid ei ole, kostja R. L. on M. L. x. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt „tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.“ Seadus ei näe ette, et äriühingu osanik vastutaks isiklikult oma varaga äriühingu kohustuste täitmise eest. Osanik vastutab küll äriseadustiku § 188 järgi süüliselt tekitatud kahju eest, kuid selliseid asjaolusid esile toodud ei ole. Seega ei teki R. L.l pelgalt sellest, et ta aastaid hiljem pärast Strato Shares OÜ-ga (pankrotis) poolt sõlmitud laenulepingut asus nimetatud äriühingu osanikuks selle laenu tasumise kohustust füüsilise isikuna. Seadus ei näe ka ette, et keegi vastutaks oma hõimlaste kohustuste eest või hõimlase või alaneja sugulasega seotud juriidilise isiku kohustuste eest.

Juriidilistest isikutest kostjate puhul kattuvad laenuandjatega osaliselt juhatuse liikmed või osanikud U. L. või M. L. näol. Ka sellest ei teki seaduse kohaselt kostjate kohustust laen tasuda, kui nad pole selle laenu- või käendussuhte pooleks. Hageja leiab, et kostjate vastutuse aluseks on tehing – seltsingleping. Vastavalt VÕS § 580 „seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.“ Seltsinguna on käsitatav seltsinglepingu alusel ühise eesmärgi saavutamiseks tegutseva isikute ühendus. VÕS § 595 kohaselt „eeldatakse, et seltsingu poolt kolmanda isiku ees võetud kohustuste eest vastutavad seltsinglased solidaarselt.“ Kostjad seltsingut eitavad. Nagu iga lepingu puhul, tuleb ka seltsinglepingu sõlmimise eeldusena VÕS § 9 lg 1 järgi tuvastada vastastikuste tahteavalduste vahetamine (pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine), sest TsÜS § 67 järgi on tehingus oluline tahteavaldus. Tahteavalduste liigid on loetletud TsÜS §-s 68. Seltsinglepingu sõlmimise tõendamise kohustus on TsMS § 230 lg 1 järgi hageja ülesanne. Kohus on sellise tõendamisettepaneku ka teinud (dlt 916). Hageja ei ole seltsinglepingu sõlmimist tõendanud. Hageja on vaid märkinud, et seltsingleping on sõlmitud hiljemalt 06.03.2014 ning kostjad on ühinenud sellega pärast nende asutamist või omandamist perekond L. poolt, kuid need on hageja paljasõnalised väited. Hageja leiab ka, et seltsingu sõlmimine on ilmne, kuna tegemist on samas valdkonnas tegutseva perekonnaga, kellega asjassepuutuvad juriidilised isikud seotud on, kuid see ei vabasta hagejat tõendamiskohustusest. Tõendamisest vabastamise alused tulenevad TsMS §-st 231 ja selleks kostja omaksvõtt - mis antud juhul puudub - või asjaolu üldtuntus. Perekond L. ja nendega seotud juriidiliste isikute vaheline seltsing ei ole üldtundud asjaolu. Kohtupraktika on asunud ka seisukohale, et kohus ei saa lugeda hageja väiteid tõendatuks üksnes poolte esile toodud eluliste asjaolude pinnalt (vt näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2023 otsust tsiviilasjas nr 2-20-15495). Seetõttu leiab kohus, et seltsinglepingu sõlmine on jäänud hageja poolt tõendamata. Kohtu hinnangul on hageja teadlik, et lepingulise kohustuse tekkimiseks peab aluseks olema konkreetne leping oma õiguste ja kohustustega, sest tõendite hulgas on hageja esitanud ka 22.01.2020 kohustustega ühinemise kokkuleppe, kus laenu- ja käenduslepingu pooleks mitteolev isik on selle lepingulise suhtega ühinenud (dlt 164-167). Seejuures on poolte tahteavaldused selgelt kirja pandud. Kohus märgib ka seda, et seltsinglepingu tuvastamiseks vajalikku seltsingu eesmärki ei ole hageja ei tõendanud ega piisavalt kirjeldanud. Piisavaks eesmärgiks ei ole perekond L.le tulu teenimine või perekond L. poolt peetavate toitlustuskohtade opereerimine. Hageja on perekonda vaadelnud väga laias tähenduses – antud juhul on kostjaks R. L., kes on U. L. ema ja M. L.le hõimlane. Riigikohus on asunud seisukohale, et isegi kahe inimese vabaabielu ei ole piisav fakt tuvastamaks seltsingut (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-16). Veel vähem tekib see hõimlaste või ülenejate-alanejate sugulaste vahel. Samuti peab seltsingu eesmärk olema mitte abstraktne tulu teenimine, vaid mingi konkreetse varalise eesmärgi saavutamine. Antud juhul ei ole hageja esile toodud eesmärk piisavalt konkreetne. Seejuures iseloomustab seltsingut majanduslik risk – võimalik kasumijaotus või kahjumi kandmine (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-69-12). Selliseid asjaolusid ei nähtu hageja esitatud tõenditest – ei majandusaasta aruannetest (näiteks dlt 860-872, 927-938) ega pankroti- või maksumenetluse käigus selgitatud asjaoludest (dlt 81-86, 252-264, 959-965). See, et omandisuhte või juhtorganite kaudu seotud juriidilised isikud (dlt 45-56) teevad omavahel tehinguid (dlt 265479), ei näita veel seltsingut. Juriidilistel isikutel võivad olla kattuvad osanikud või juhatuse liikmed, nad võivad teha ka koostööd (dlt 955-957), neil võib olla sama asukoht (dlt 555-558). Sellest ei saa teha aga järeldust, et need isikud on sõlminud seltsinglepingu. Kohus leiab, et hageja ei ole suutnud tõendada, et kostjad on sõlminud seltsinglepingu. Seetõttu ei kohaldu kostjatele ka VÕS §-st 595 tulenevad solidaarset vastutust hageja kui kolmanda isikuga sõlmitud laenulepingute suhtes. Kohus leiab, et puudub alus hagi rahuldamiseks ka muudel võimalikel õiguslikel alustel. Kohtu hinnangul ei ole tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 1 järgi, sest hagejal ei ole olnud tahet tegutseda laenu andmisel kostjate kasuks. Seetõttu ei ole tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 lg 2 järgi. Tegemist ei ole ka alusetu rikastumisega VÕS § 1027 mõttes. Hageja on väitnud, et laenu eest saadud köögiseadmed on jõudnud perekond L. opereeritavasse x restorani. Töökuulutusest nähtub, et restorani opereerib kostja Uus Itaalia OÜ, kuid töökuulutuse on üles pannud kostja RAAC Capital OÜ (dlt 62-79). Kui ka eeldada selle asjaolu olemasolu, ei saaks hageja nõuet alusetu rikastumise sätete järgi rahuldada. Hageja nõue tuleneb eelkõige laenulepingust ja hageja soovib kostjatelt saada raha (mitte asja). Laenulepingu korral läheb laenuks saadud raha omand üle laenusaajale ning kuigi laenulepingus võidakse märkida laenu saamise eesmärk, ei muuda selle eesmärgi täitmine või mittetäitmine ega ka asjaolu, mis saab laenuraha eest ostetud objektist, laenusuhet. Laenurahaga omandatud objekt muutub omandaja omandiks ning omandivabadusest tulenevalt võib omanik seda vabalt käsutada. Iseenesest sellist käsutust ette heita ei saa. Alusetu rikastumisega võiks olla tegemist siis, kui hageja oleks laenuraha andnud aluseta kostjatele. Hageja ei ole kostjatele ise midagi üle andnud. Seetõttu ei ole tegemist alusetu rikastumise nõudega. Kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata. Laenu- ja käenduslepingute sõlmimisele eelnenud ja laenu tagastamist puudutavad e-kirjad ei puuduta kostjaid ega oma asja lahendamisel seetõttu tähtsust (dlt 168-179). Tähendust ei oma ka võlanõuded kostjateks mitteolevate isikute suhtes (dlt 194-203, 210-251), ajakirjanduses avaldatud väited (dlt 40-44, 57-61) ega muud kostjaid mittepuudutavad tõendid (dlt 204-209, 940-954). Need tõendid ei muuda asja lahenduskäiku ega ole seetõttu asjas olulised. Kohus jätab need tõendid tähelepanuta. Seoses hagi rahuldamata jätmisega puudub vajadus analüüsida kostjate väiteid vastutustundliku laenamise või hea usu põhimõtte rikkumisest. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Kuna kohus ei andnud eelistungil selgesõnalist tähtaega menetluskulude esitamiseks (menetluskulude dokumentide esitamist on kohus küll nõudnud 17.10.2023 menetlusse võtmise määruses (dlt 727) ja osaliselt on kuludokumendid ka esitatud), ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust praegu kindlaks, vaid teeb seda TsMS § 174 lg 4 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. Kulude hüvitamiseks õigustatud isikul tuleb kohtule TsMS § 177 lg 2 alusel esitada pärast lahendi jõustumist mõistliku aja jooksul esitada kuludokumendid koos nende hüvitamise taotlusega.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.