Irina Kozlova süüdistuses KarS § 197 lg 1 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Viru Maakohtu 23. detsembri 2025 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava Irina Kozlova kaitsja vandeadvokaat Allan Valk
Prokurör
ringkonnaprokurör Kalmer Kask
Süüdistatav
Irina Kozlova, isikukood: 47909202215, elukoht: XXX; ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistamata kaitsja vandeadvokaat Allan Valk
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 23. detsembri 2025 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Irina Kozlovat süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 197 lg 1 järgi selles, et ta eiras 7. septembril 2021 tahtlikult tööohutusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest V.M. le raske tervisekahjustuse. Süüdistatav töötas alates 8. augustist 2016 töölepingu alusel Wienerberger AS-is sorteerijana ja täitis 7. septembril 2021 tootmishoones sorteerimisliini operaatori ülesandeid. 7. septembril 2021 kell 10.35 purunes üks telliste konveiersüsteemi praagilindile visatud tellistest vastu konveieri raami, misjärel kukkusid tellise tükid praagiliini lindi, trumli ja raami vahele. Süüdistatav seisatas tõsisema rikke ärahoidmiseks praagiliini. Seepeale asusid sorteerimisliini juures töötanud inimesed ohutusreegleid eirates purunenud tellise tükke omal käel eemaldama. Kannatanu pistis oma parema käe praagiliini trumli ja
konveierlindi vahele. Samal ajal lülitas süüdistatav praagiliini uuesti tööle ilma veendumata, et liini lindi liikuvate osade juures poleks inimesi. Samuti eiras süüdistatav asjaolu, et kannatanu polnud tagasi oma töökohal. Sellega tekitas süüdistatav kannatanule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse, sest kannatanu parem käsi jäi liikuma hakanud praagiliini lindi ja trumli vahele. See põhjustas parema käe traumaatilise amputatsiooni ja parempoolse rangluu murru.
2.Süüdistatavaga sõlmitud töölepingu järgi olid tal järgmised kohustused: 1) süüdistataval tuli kinni pidada tööandja kehtestatud reeglitest, eeskirjadest, põhimõtetest ja korrast (töölepingu p 3.5); 2) ta pidi täitma ilma erikorralduseta oma põhiülesannetega seotud mistahes jooksvaid ülesandeid ja kohustusi, mida ei olnud töölepingus või ametijuhendis otseselt fikseeritud (töölepingu p 3.6); 3) süüdistatav oli kohustatud täitma töökohustusi hoolikalt ja kohusetundlikult (töölepingu p 3.7) ning 4) ta pidi hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib tekitada teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või moraalset kahju (töölepingu p 3.9). Ametijuhendi kohaselt oli süüdistatava üks põhiülesannetest tööohutuse nõuete järgimine ja nendest nõuetest kinnipidamine. Ta rikkus töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 5 lg-t 1 ning § 14 lg 1 punkte 1 ja 5.
3.Süüdistatav oli Wienerberger AS tööohutusjuhenditega tutvunud ja tutvumist ka kinnitanud, kuid rikkus tööohutusjuhendeid. Esiteks rikkus ta tööohutusjuhendi TO 000 punkte 6.2, 6.3 ja 6.11. Punkti 6.2 järgi tuleb seade seisata, kui avastatakse selle mittekorrasolek, ning anda sellest ülemusele (tööjuhile) teada. Punkti 6.3 kohaselt on keelatud puhastada seadmeid ja masinaid ilma lülituspuldile hoiatusplakatit asetamata. Punkt 6.11 näeb ette, et töötaja peab avariide ja õnnetusjuhtumite vältimiseks tegutsema töökohal tähelepanelikult. Teiseks rikkus süüdistatav tööohutusjuhendi TO 03 punkte 3.1, 3.3, 3.6 ja
3.7.Punkt 3.1 sätestab kohustuse enne lintide käivitamist veenduda, et lindi ohtlikes tsoonides ei viibi inimesi. Punkt 3.3 keelab kolude, rullide, trumlite ja maha pudenenud materjali puhastamise transportöörlindi ajami elektrijõulülitit välja lülimata ja sellele plakatit „Mitte lülida – inimesed töötavad!“ asetamata. Punkti 3.6 järgi tuleb linttransportöörid avarii ja õnnetusjuhtumi või nende ohu korral seisata ja sellest tööjuhile teatada. Punkt 3.7 lubab transportöörlindi käivitamise pärast remonti või pikemaajalist seismist vaid ülemuse (tööjuhi) loal. Kolmandaks rikkus süüdistatav tööohutusjuhendi TO 028 punkte 3.8 ja 3.12. Punkti 3.8 kohaselt tuleb töö ajal olla tähelepanelik ja jälgida, et transportöörlindilt ei kukuks toodang alla. Linttransportööri rikkumisel tuleb see kohe seisata ja teatada sellest tööjuhile või teisele tööandja esindajale. Koristustöid on lubatud teha ainult siis, kui seadmed on väljalülitatud ja täiesti seisatud. Punkt 3.12 kohustab seadmed seiskama ja teatama sellest tööjuhile avarii ja õnnetusjuhtumi või nende ohu ning seadmete, kaitsete ja piirete remondi või reguleerimise vajaduse korral. Maakohtu 14. novembri 2023 otsus
4.Maakohus mõistis süüdistatava I. Kozlova KarS § 197 lg 1 järgi õigeks. Kohtu põhjendused olid lühidalt järgmised.
5.Vaidlust pole selles, et 7. septembril 2021 kella 10.35 paiku seiskas süüdistatav tehases praagiliini, sest üks tellistest oli purunenud ja selle tükid olid kukkunud praagiliini lindi, trumli ja raami vahele. Sorteerimisliini juures töötanud kannatanu ja tunnistaja T.P. asusid ohutusreegleid eirates purunenud tellise tükke eemaldama ning kannatanu pistis oma parema käe praagiliini trumli ja konveierlindi vahele. Süüdistatav lülitas aga liini uuesti tööle, mistõttu jäi kannatanu parem käsi liikuma hakanud praagiliini lindi ja trumli vahele, põhjustades parema käe traumaatilise amputatsiooni ja parempoolse rangluu murru.
6.Praagiliini sisse- ja väljalülitamine oli sel tööpäeval süüdistatava ülesanne. Tema ja tunnistajate sõnul oli see tavaline praktika, et väikseid rikkeid kõrvaldasid töölised meistrit
teavitamata. Kinni jäänud kivid eemaldati kepiga, et saaks kiiremini jätkata, ja sellest teadsid ka meistrid. Süüdistatav selgitas, et ta vaatas ja veendus, et ohutsoonis kedagi ei ole ning vajutas nuppu, et liin uuesti käima panna. Seejärel lülitas ta liini kiiruga kinni, kuna kõik hakkasid karjuma. Süüdistatav ei osanud arvata ega ette näha, et kannatanu pistis käe trumli ja konveierlindi vahele.
7.Praagiliin tuli rikke korral kohe seisata, mida süüdistatav ka tegi. Koristustöid võis teha ainult siis, kui seadmed on täiesti seisatud, mida ka järgiti. Samuti polnud tegu remondi või pikemaajalise seisakuga, vaid rikkega, millega tegelesid tavaliselt töötajad ise, et rike kiiresti kõrvaldada. Sellest olid teadlikud ka meistrid. Ainsaks tööohutusjuhendi nõuete rikkumiseks oli see, et süüdistatav eiras kohustust teatada rikkest tööjuhile või teisele tööandja esindajale.
8.Wienerberger AS instrueeris töölisi tööohutuse kohta nõuetekohaselt. Tunnistaja H.M. sõnul läbisid töötajad 2021. aasta kevadel täiendava juhendamise, tutvudes muu hulgas konveierlindi ja ajutise sorteerimisliini juhendite ning sorteerija tööohutusjuhendiga. Arvestuskaardi järgi oli süüdistatav instrueeritud.
9.Kohus pidas tööõnnetuse vahetuks põhjuseks kannatanu käitumist. Ta oli kogenud sorteerija ja õnnetust poleks juhtunud, kui ta oleks järginud ohutusnõudeid.
10.Kui süüdistatav oleks praagiliini nõuetekohaselt seisanud ja tööjuhti teavitanud, ei pruukinuks tagajärg saabumata jääda. Kannatanu pani käe praagiliini vahele täiesti teadlikult, rikkudes talle teadaolevaid ohutusreegleid.
11.Kuna süüdistatav kontrollis enne transportöörlindi käivitamist piisava hoolsusega, et ohtlikus tsoonis ei viibiks kõrvalisi isikuid, ei saanud ta ka kannatanu tegevust ette näha. Seega ei tegutsenud süüdistatav isegi mitte hooletusega ja ta tuleb KarS § 197 lg 1 järgi õigeks mõista. Prokuratuuri apellatsioon
12.Maakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kelle esindaja taotleb selle tühistamist, süüdistatava süüditunnistamist KarS § 197 lg 1 järgi ja kannatanu tsiviilhagi läbivaatamist.
13.Süüdistatav rikkus erinevaid tööohutusnõudeid. Neist kõige olulisem ja õnnetusega vahetult seotud rikkumine on juhise TO 03 p 3.1 mittejärgimine. Osutatud punkti järgi tuli enne lintide käivitamist veenduda, et lindi ohtlikes tsoonides ei viibi inimesi. Selle rikkumise ja kannatanule vigastuste tekitamise vahel on olemas põhjuslik seos. Süüdistatav eiras ka juhise TO 03 p-i 3.7, mis lubab transportöörlinti pärast remonti või pikemaajalist seismist käivitada vaid ülemuse (tööjuhi) loal. See on seotud juhendite TO 000 p-st 6.2 ja TO 028 p-st 3.8 tuleneva kohustusega teatada seadme või töövahendi mittekorrasolekust kohe ülemusele (tööjuhile). Need rikkumised pole küll vahetus põhjuslikus seoses kannatanule vigastuste tekitamisega, ent on olulised süüdistatava hoolsuskohustuse hindamisel.
14.Süüdistatav lülitas transportöörlindi sisse ilma selleks meistrilt luba saamata. Seega võttis ta praagilinti sisse lülitades endale kogu vastutuse ja pidi seejuures tegutsema erilise hoolikusega.
15.Kohtu arvates kontrollis süüdistatav piisava hoolsusega, et ohtlikus töötsoonis ei viibiks kõrvalisi isikuid ja ta ei saanud ette näha kannatanu käitumist. Kohtu selline seisukoht põhineb vaid süüdistatava enda ütlustel. Samas sõnas T.D. , et kuna süüdistatav oli väikest kasvu ega näinud, mis toimub praagiliini teisel küljel, tulnuks tal enne liini sisse lülitamist kõndida ümber seadme ja kontrollida, kes on liini teisel küljel. Selle tegemata jätmine näitab, et ta ei veendunud ohutuses. Süüdistatav selgitas, et praagilinti sisse lülitades ta kükitas, et kontrollida liini vahel tellisetükke. Võttes arvesse seda, et masinaosade vahelt polnud teisele poole näha, ei osanud süüdistatav enda sõnul arvata, et kannatanu oli käe praagilindi vahele
pannud. Samas paistab praagiliin alt osaliselt läbi. Samuti nägi süüdistatav kükitades, kuidas teisel pool liini T.P. eemaldas kepiga tükke liini vahelt ja seejärel kepi ära võttis. T.P. sõnul oli aga kannatanu samal ajal tema kõrval, mistõttu pole eluliselt usutav, et süüdistatav kannatanut seal samas ei näinud. Samuti on ebausutav, et süüdistatav nägi kannatanut enne kükitamist ja liini sisselülitamist hoopis A.K. i kõrval ehk siis vähemalt 2–3 meetri kaugusel liinist. Usutav pole seegi, et kannatanu jõudis mõne sekundi möödudes läbida selle vahemaa ja käe masina vahele pista.
16.Prokuratuur nõustus maakohtuga, et tööohutusnõudeid rikkusid nii süüdistatav kui ka kannatanu, kuid tööõnnetust poleks juhtunud, kui süüdistatav ei oleks ohutusnõudeid rikkudes praagiliini sisse lülitanud. Mõeldes ära süüdistatava tegevuse, oleks kannatanu koos tellisetükiga käe seisva masina vahelt peagi välja võtnud. Seega saabus koosseisupärane tagajärg süüdistatava vahetu tegevusega. Tartu Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2024 määrus
17.Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja Viru Maakohtule teises koosseisus uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult järgmist.
18.Kolleegium nõustus apellandi kriitikaga, et maakohus käsitles tõendeid valikuliselt ega hinnanud tõendikogumit tervikuna. Samuti on maakohtu seisukohad kohati olulises osas vastuolulised ja vaidlustatud otsus ei sisalda süüküsimuse nõuetekohast analüüsi.
19.Süüdistuse teksti ja maakohtu otsuse põhjal pole lõpuni selge, kas süüdistatavale on süüks arvatud tegevust või tegevusetust. Süüdistuses on märgitud, et süüdistatav „lülitas [--] praagiliini uuesti tööle, jättes veendumata, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses [--] pole inimesi. Samuti eiras I. Kozlova asjaolu, et V.M. pole (tagasi) oma töökohal. Käivitades konveier-/ praagiliini ajal, mil V.M. käsi polnud liini lindist ja teistest liikuvatest osadest ohutus kauguses, tekitas I. Kozlova kannatanule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse“
20.Prokuratuuri etteheide süüdistatavale seisneb nii süüdistuse kui ka apellatsiooni järgi eeskätt selles, et ta ei veendunud enne praagiliini lindi (taas)käivitamist kannatanu ohutuses. Vaidlustatud otsusest võib välja lugeda, et maakohtu hinnangul ei rikkunud süüdistatav sellist ohutusnõuet. Kolleegium jagab seda puudutavas osas apellandi seisukohta, et kohus eksis oluliselt tõendite hindamisel. Maakohus tugines vaid süüdistatava ütlustele, hinnates neid kriitikavabalt ja pööramata tähelepanu nende vastuolule teiste tõenditega. Kohus osutas süüdistatava öeldule, et pärast seda, kui tellis jäi praagiliini vahele, lülitas süüdistatav liini välja ja vaatas kükitades, kuidas T.P. võttis puidust kepi kätte ja hakkas tükke sealt välja võtma. Süüdistatava sõnul nägi ta samal ajal kannatanut A.K. i juures ohutus kauguses. Maakohus jättis aga tähelepanuta A.K. i ütlused, kes sisenes sel ajal väidetavalt hoopis eemaloleva roboti seadmesse ja õnnetust pealt ei näinud ega viibinud kannatanu juures (vt maakohtu otsuse lk 8 ja I kd, tl 44). Tõendikogumile tervikhinnangut andes pole lõpuni selge seegi, kuivõrd veendus süüdistatav enne lindi (taas)käivitamist selle ohutuses.
21.Tuvastamaks, kas süüdistatav veendus enne lindi käivitamist nõuetekohaselt teiste töötajate ohutuses, ei piisa üksnes tema ütlustest selle kohta, mida ta väidetavalt tegi, et teiste ohutuses veenduda.
22.Apellatsioonis on leitud, et süüdistataval tuli teavitada rikkest ja sellest tingitud seisakust tööjuhti, arvestades seda, mis selle põhjustas. Maakohus leidis kõnealuses osas järgmist: „[k]okkuvõtlikult oli ainsaks tööohutusjuhendi nõuete rikkumiseks see, et I. Kozlova eiras sisuliselt vaid kohustust teatada rikkest tööjuhile või teisele tööandja esindajale.“
23.Leidnud, et süüdistatav rikkus kohustust teavitada rikkest tööjuhti, tuli maakohtul teha kindlaks (pärast koosseisupärase tagajärje tuvastamist) põhjuslik seos ja see, kas kannatanu
raske tervisekahjustus on talle normatiivselt omistatav. Seda tulnuks teha nii juhul, kui lugeda süüdistatava tegu tegevuseks, kui ka siis, kui pidada seda tegevusetuseks. Tegevusetusdelikti korral on aga oluline silmas pidada põhjusliku seose tuvastamise eripära, kuna põhjuslikkus tuleb konstrueerida hüpoteetilisena.
24.Vaidlustatud otsusest võib seega välja lugeda, et maakohus ei lugenud tööjuhile rikkest teatamise nõude rikkumisel objektiivset koosseisu täidetuks (kuna saabunud raske tagajärg polnud kannatanu enda käitumise tõttu süüdistatavale omistatav).
25.Kokkuvõttes on maakohtu otsuses süüküsimuse osas põhimõttelisi vigu ja vasturääkivusi. Kohus ei lahendanud eeskätt KarS § 197 lg 1 objektiivse koosseisu täidetuse küsimust nõuetekohaselt. Maakohtu 23. detsembri 2025 otsus
26.Maakohus tunnistas I. Kozlova süüdi ja karistas KarS § 197 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mille jättis KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui I. Kozlova ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti mõisteti süüdistatavalt välja kannatanu esindajate kulud 5464 eurot. Kannatanu V.M. loobus tsiviilhagist kriminaalmenetluses.
27.Kohus leidis, et süüdistatava poolt süüdistusaktis välja toodud töötervishoiu- või tööohutusnõuete sätete rikkumine tema tegevusetuse tõttu on tõendatud nii kannatanu V.M. kui ka tunnistajate M.V. , A.K. i, T.P. , T.D. , H.M. , E.S. i, M.P. a ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega ja teiste kirjalike tõenditega.
28.Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav I. Kozlova töötas alates 8. augustist 2016 töölepingu nr 1506 alusel Wienerberger AS-is sorteerijana ja täitis 7. septembril 2021 Wienerberger AS tootmishoones (Kordoni tn 6, Aseri, Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa) sorteerimisliini operaatori tööülesandeid.
29.Kohtus leidis tõendamist, et süüdistatav I. Kozlovat oli tööandja poolt nõuetekohaselt juhendatud, kuna ta oli ettevõtte tööohutusjuhenditega tutvunud ja seda ettevõttes nõutaval moel ka kinnitanud, mida tõendab Irina Kozlova “töötaja instrueerimise arvestuskaart“ (väljavõte andmebaasist VITS).
30.KarS § 197 lg 1 järgi karistatav koosseisupärane tegu ehk töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine võib seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. I. Kozlovale on süüdistusakti kohaselt heidetud ette nii tegevust – „lülitas konveier-/praagiliini uuesti tööle“, kui ka tegevusetust- „jättes veendumata, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses nendega kontaktis pole inimesi“`. Samuti tegevusetust – „eiras asjaolu, et V.M. pole (tagasi) oma töökohal“` ning tegevust „käivitades konveier-/praagiliini ajal, mil V.M. käsi polnud liini lindist ja teistest liikuvatest osadest ohutus kauguses“.
31.Kohus leidis, antud süüdistuses on I. Kozlovale ette heidetud peamiselt tegevusetust, kuna teo raskuspunkt on tema tegevusetusel tööandja poolt kehtestatud ohutusjuhenditest tulenevate tööohutusnõuete järgimisel, mille tõttu juhtus tööõnnetus ehk Irina Kozlova „jättis veendumata, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses / nendega kontaktis pole inimesi“, mille tõttu juhtuski tööõnnetus.
32.Nagu juba eelpool märgitud, leidis kohtus tõendamist, et süüdistatav I. Kozlova töötas alates 8. augustust 2016 tööleping nr 1506 alusel Wienerberger AS-is sorteerijana ja täitis 7. septembrist 2021 Wienerberger AS tootmishoones sorteerimisliini operaatori tööülesandeid. Seega oli tal kaitsegarandi seisund tulenevalt tööülesannetest.
33.Tema nõutav tegevus/hoolsuskohustus oli TO 03 („Tööohutuse juhend linttransportööride teenindamiseks“) punkt 3.1 kohaselt järgmine: enne lintide käivitamist tuleb veenduda, et lindi ohtlikes tsoonides ei viibi inimesed ehk enne lindi käivitamist peab olema tagatud teiste inimeste ohutus.
34.Kohtuistungil avaldatud tunnistajate ütlustest nähtub, et enne praagiliini käima lülitamist oli just I. Kozloval kohustus veenduda, et kedagi pole liini kõrval. Tunnistaja T.D. täpsustas, et kuna süüdistatav I. Kozlova oli väikest kasvu ja ei näinud praagiliini ehituslike iseärasuste tõttu, mis toimub liini teisel küljel, tulnuks tal enne vastava nupu sisse lülitamist minna (seadme ümbert) ringi ja kontrollida, mis toimub ja kes on liini teisel küljel. Ka süüdistatav I. Kozlova ise nõustus sellega, et kõnealuse liini sisse lülitaja (käesoleval juhul tema, kuivõrd kokkuleppeliselt oli see sel päeval tema vahetu tööülesanne) pidi veenduma, et kedagi masina ohtlikus tsoonis (või vahetus läheduses) ei ole. Samas ei pidanud ta vajalikuks ümber masina kontrolltiiru teha, et veenduda, kas seal kedagi pole. Ümber liini läks ta vaatama alles pärast masina uuesti välja lülitamist. Ainuüksi süüdistatava I. Kozlova poolt n-ö kontrolltiiru tegemata jätmine ja teisele poole liini vaatamata jätmine kinnitab, et antud korral ta piisavalt ohutuses ei veendunud ning seega ta ei toiminud viisil, nagu antud olukorras pidanuks tegutsema mistahes kolmas isik.
35.Maakohus leidis, et kui süüdistatav I. Kozlova oleks kinni pidanud ettevõtte tööohutusjuhenditest, enne praagiliini käivitamist andnud avariist teada tööjuhile, kes oleks lahendanud tööseisaku, ehk kutsunud lukksepa või mehhaaniku, kes oleks puhastanud liini tellisetükkidest ja andnud meistrile loa liini käivitamiseks, siis ei oleks tööõnnetust juhtunud. Või antud süüdistuse kontekstis „oleks veendunud enne liinide käivitamist, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses / nendega kontaktis pole inimesi“, oleks teinud kontrolltiiru, siis ei oleks tööõnnetust juhtunud.
36.Süüdistatava I. Kozlova ütluste kohaselt ta hoolsuskohustust ei rikkunud. Ta veendus enne praagiliini (taas-)käivitamist, et liini (liikuvate osade vahetus) läheduses kedagi ei ole.
37.Kaitsja väitis, et süüdistatav I. Kozlova veendus enne praagiliini sisse lülitamist, et kedagi liini liikuvate osade vahetus läheduses poleks.
38.Kohus leidis, et süüdistatav I. Kozlova siiski ei veendunud enne liini käivitamist teiste töötajate ohutuses. I. Kozlova oleks pidanud enne liini käivitamist minema ümber praagiliini, et veenduda, et teisi töötajaid ei ole praagiliini vahetus läheduses või liini lindist ja teistest liikuvatest osadest ohutus kauguses. Seda süüdistatav I. Kozlova aga ei teinud. Kohus tuvastas, et süüdistatav I. Kozloval oleks olnud võimalik nõuetekohaselt käituda, kas või teha praagiliini ümber kontrolltiir, aga ta ei teinud seda kiirustamise tõttu.
39.Süüdistatav I. Kozlova (ega ka teised sündmuskohal viibinud töötajad) ei kutsunud tööjuhti. Nad ei kutsutud mehhaanikut. Süüdistatav I. Kozlova ega ka keegi teine ei keelanud juhendit eiravatel kohalviibijatel riket kõrvaldada. Seadmele ei pandud hoiatussilti. Sellele kõigele vaatamata lülitas süüdistatav praagiliini sisse ilma selleks meistrilt luba saamata. Meistrit üleüldse ei kutsutud, kuigi tema pidanuks tegelikult kohapeal olukorda koordineerima ning kontrollima. Seega võttis süüdistatav I. Kozlova konkreetsel juhul praagiliini sisse lülitades endale kogu vastutuse ja pidanuks seejuures tegutsema erilise hoolikusega ja kõrgendatud hoolsus-kohustusega.
40.Kontrolltiiru või ka muul kohasel moel kontrolltoimingute tegemise vajadust kinnitab käesoleval juhul konkreetse seadme ehitusest ning süüdistatav I. Kozlova kasvust tingitud ja faktiliselt kinnitust leidnud piiratud vaade praagiliini teisele küljele, lisaks masina ohtlikkus. Eeltoodu kinnitab veelgi enam seda, et seadme sisselülitaja – antud juhul süüdistatav I.
Kozlova kohustus oli kohasel ja praagiliini ehituslikke iseärasusi arvestaval moel äärmiselt tähelepanelikult ja hoolikalt veenduda ning tagada, et nupule vajutamine oleks ohutu.
41.Süüdistatav I. Kozlova ise selgitas, et praagiliini sisse lülitades ta kükitas (väidetavalt kontrollimaks, kas liini vahele polnud jäänud tellisetükke). Kuivõrd masinaosade vahelt polnud võimalik teisele poole läbi näha, siis ei osanud ta arvata, et eelnevalt väidetavalt A.K. i kõrval seisnud kannatanu V.M. on vahepeal (1-3 sekundi jooksul) praagiliini juurde tulnud ja käe selle osade vahele pannud.
42.Kohus ei pidanud süüdistatava I. Kozlova antud väidet eluliselt usutavaks. Samuti pole need kooskõlas muude kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Kohtus uuritud sündmuskoha vaatlusprotokolli kantud praagiliini kirjeldusest ja sündmuskoha vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt on näha, kuidas praagiliini sorteerimisliini poolne ots toetub platvormile ja et praagiliini sisse-välja lülitamise nupp asub kohas, kus vaadet praagiliini teisele küljele piirab (vähemalt väiksemat kasvu või siis ka kükitava isiku jaoks) lehter või kolu. Samas paistab praagiliin alt ja osaliselt vahelt läbi.
43.Süüdistatav I. Kozlova sõnade kohaselt nägi ta kükkasendis teisel pool liini olevat T.P. t, kes kepiga tellise tükke liini vahelt eemaldas. Seejuures nägi ta sedagi, kuidas T.P. kepi ära võttis. Arvestades asjaolu, et omakorda T.P. sõnul oli selliste tegevuste ajal tema kõrval kannatanu, ei ole eluliselt usutav, et I. Kozlova ei näinud T.P. kõrval kükitavat või kummardunud kannatanut. Ühtlasi ei ole eluliselt usutav, et I. Kozlova nägi (enne kui ta kükitas ja liini sisse lülitas, aga ka kükitades) kannatanut hoopis A.K. i kõrval (s.o vähemalt 2-3 meetri kaugusel liinist; väitis, et nägi nende jalgu) ja et vaid 1-2 sekundi möödudes oli kannatanu jõudnud läbida A.K. it praagiliinist eraldava vahemaa ja lisaks käe masina vahele panna.
44.A.K. kinnitas küll istungil (täiendavatele küsimustele vastates), et mingi hetk oli kannatanu V.M. tema kõrval, kuid seejärel haaras tema tähelepanu hoopis ta enda töölõik ja transportöörlint. Õnnetust ta ei näinud ja õnnetusele eelnenut ta ei näinud.
45.Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatav I. Kozlova rikkus objektiivset hoolsuskohustust – „veenduda enne liinide käivitamist, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses / nendega kontaktis pole inimesi“ ja tal oleks olnud objektiivselt võimalik nõuetekohaselt käituda, kas või teha praagiliini ümber kontrolltiir, aga ta ei teinud seda kiirustamise tõttu.
46.Hinnates kannatanu enda tegevust õnnetuse ajahetkel ei saa jätta tähelepanuta seda, et kannatanu V.M. rikkus ise mitmeid ohutusnõudeid. Sama järelduseni jõuti ka tööõnnetuse raportis.
47.Kohus leidis, et ka kannatanu V.M. ei pidanud kinni tööohutusnõuetest, kui pärast seda kui tellisetükid kukkusid raami, trumli ja lindi vahele asus tükke kõrvaldama tööohutusnõudeid eiraval moel. Samuti nõue, et rikke korral tuleks teavitada tööjuhti ja kutsuda välja lukksepp (TO 000 p 6.2) või ka üldisemat laadi põhimõte (millele tunnistajad viitasid), et kätt pole vaja masina vahele (olgu ta siis töötav või välja lülitatud) panna. Kohtus uuritud kirjaliku dokumendi kohaselt (V.M. “Töötaja instrueerimise (arvestus-kaart“), oli kannatanu 05.09.2021 asjakohaste juhenditega (sh TO 000 [kaardil märgitult: TO 0000; üldine instruktsioon], TO 028 ja TO 005 [tööohutusjuhend sorteerijatele]) tutvunud ja tutvumist omakäeliselt kinnitanud.
48.Samas ei saa tuvastada, et tööõnnetus toimus kannatanu V.M. enda süül. Tööohutusnõudeid rikkusid nii kannatanu V.M. kui ka süüdistatav I. Kozlova. Ent kui ka jaatada kannatanu enda poolset TO-nõuete rikkumist – käe masina vahele panemist – poleks õnnetust juhtunud, kui süüdistatav I. Kozlova oleks enne praagiliini uuesti sisse lülitamist
veendunud, et „liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses / nendega kontaktis pole inimesi“. Kannatanu oleks koos tellisetükiga käe seisva masina vahelt varsti välja võtnud ja sel moel enda rikkumise lõpetanud. Traagiline tagajärg saabus just süüdistatava I. Kozlova vahetu teo/ hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena. Seega kui süüdistatav I. Kozlova „oleks veendunud enne liinide käivitamist, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses / nendega kontaktis pole inimesi“ ja alles siis lülitanud masina käima, siis ei oleks õnnetust juhtunud.
49.Seega on vahetu ja oluline kausaalne seos just nimelt süüdistatava hoolsuskohustuse rikkuva teo ja aset leidnud tagajärje vahel. Kannatanu poolt toime pandud ohutusreeglite rikkumine (käe praagiliini trumli ja konveierlindi vahele panemine) ei kaalu mingil juhul üles süüdistatav I. Kozlova poolt toime pandud tööohutusnõuete rikkumist.
50.Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tööohutusnõuete eiramise suhtes tahtlust ja raske tervisekahjustuse kui koosseisupärase tagajärje suhtes ettevaatamatust. Maakohus leidis, et süüdistatav I. Kozlova rikkus tööohutusnõudeid kaudse tahtlusega. Seega pidas I. Kozlova võimalikuks, et kui ta rikub tööohutusnõudeid, siis ta möönab, et ta paneb toime süüteo töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.
51.Koosseisupärase tagajärje suhtes eeldab käesolev süüteokooseis ettevaatamatust (olgu siis hooletuse või kergemeelsuse vormis). Süüdistatav I. Kozlova ei seadnud omale eraldi eesmärgiks kannatanule kehavigastust tekitada, kuid kannatanule V.M. le tekitatud raske kehavigastus oli I. Kozlova poolt tekitatud ettevaatamatusest (vähemalt hooletuse vormis). Süüdistatav I. Kozlova oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist vähemalt ette nägema. I. Kozlova pidi ette nägema, et kui ta rikub hoolsuskohustust „veenduda enne liinide käivitamist, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses / nendega kontaktis pole inimesi“, siis selline hoolsuskohutuse rikkumine võib kaasa tuua kellelegi, antud juhul kannatanule, raske tervisekahjustuse.
52.Seega süüdistuses nimetatud töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkumise, eelkõige juhendi TO 03 p-s 3.1 toodud tööohutusnõude eiramise tagajärjel põhjustas süüdistatav KarS § 197 lg-s 1 sätestatud tagajärje.
53.22. novembri 2021 ekspertiisiakti nr 21E-IDI0076 kohaselt tuvastati kannatanul V.M. l haiglasse saabumisel parema ülajäseme traumaatiline amputatsioon ja rangluu murd paremal, mis tekkisid tugevajõulise venituse toimel, võimalik, et määruses märgitud ajal ning asjaoludel. Need vigastused kogumis põhjustasid raske tervisekahjustuse, kuna põhjustasid liikumisorgani kaotuse.
54.Uuritud tõendite põhjal tuvastas maakohus, et töötervishoiu- või tööohutusnõuete tahtliku eiramise tagajärjel tegevusetuse tõttu põhjustas süüdistatav I. Kozlova KarS § 197 lg-s 1 sätestatud tagajärje, ehk tema käitumise tagajärjel on tekitatud V.M. le raske tervisekahjustus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatav Irina Kozlova käitumises ei tuvastanud.
55.Hinnates süü suurust KarS § 197 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, märkis kohus, et kohtualune rikkus mitmeid töötervishoiu- või tööohutusnõudeid, eelkõige juhendi TO 03 p-s 3.1 toodud tööohutusnõuet.
56.I. Kozlovale karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud süüteo raskust ja laadi, tagajärgi ning süüdistatava isikut ja ka seda, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava kaitsja apellatsioon
57.Apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetakse I. Kozlova õigeks ning mõistetakse menetluskulud välja Eesti Vabariigilt.
58.Maakohus on eksinud tõendite hindamisel, mis on viinud materiaalõiguse väära kohaldamiseni, samuti pole maakohus põhjendamatult arvestanud kaitse argumentidega ja pole toonud välja sellekohaseid põhjendusi, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes. Kohus on tõlgendanud põhjendamatult tõendeid süüdistatava kahjuks.
59.Maakohtu otsusest võib justkui välja lugeda, et I. Kozlova puhul esinesid tegevuse või tegevusetuse mõlemad asjaolud, millised aga ei saa üheaegselt esineda.
60.Kokkuvõtvalt leidis maakohus kaitsjale arusaamatult, et tõendamist on leidnud, et töötervishoiu- või tööohutusnõuete tahtliku eiramise tagajärjel tegevusetuse tõttu põhjustas süüdistatav I. Kozlova KarS § 197 lg-s 1 sätestatud tagajärje – aga millise konkreetse nõude eiramine õnnetuse põhjustas, seda maakohus konkreetselt välja ei toogi.
61.Näiteks kohtu poolt viidatud nn. kontrollringi tegemata jätmist ümber seadme (enne selle sisselülitamist) ei reguleeri ega ei osuta mitte ükski maakohtu poolt nimetatud kord, ja ka võimaliku kontrollringi ja liini sisselülitamise vahepealsel ajal saanuks kannatanu oma käe liini vahele panna.
62.Maakohus pole andnud ka vastust sellele küsimusele, kas I. Kozlova võimalik tegu eeldas, et teised käituvad õiguspäraselt, sealhulgas täidavad vajaliku tähelepanelikkuse ja hoolega neil lasuvaid kohustusi või mitte ning kas saaks rääkida kannatanu eneseohustamisest.
63.Asjaolu, et süüdistatav veendus oma tegevuse ohutuses ja et süüdistatav nägi enne masina sisselülitamist kannatanut A.K. i kõrval (nägi kõrvuti asetsevaid jalgu) luges maakohus asja teistkordsel läbivaatamisel lihtsalt ja lakooniliselt eluliselt mitteusutavaks.
64.Maakohtu poolt kõige suuremaks rikkumiseks on nimetatud juhendi TO 03 eiramist, millega keegi I. Kozlovat nõuetekohaselt tutvustanud pole.
65.Tööandja on nimelt loonud olukorra, kus on hea programmile viidata, kuid isegi juhul kui ka töötajad nendele väidetavalt saadetut vaatasid või lugesid, ei ole ja ei saagi olla tööandjal (praegusel juhul kaitsjal ja kohtul) veendumust, et kõik saadetust ka aru said ja et seda teadmist edaspidi töötades õigesti kasutaksid.
66.I. Kozlova on selgitanud kohtus, et ei teda ega ka teisi töötajaid konkreetse seadme osas välja koolitatud pole ja keegi pole töötajate teadmisi kontrollinud. Taoline lähenemine ja suhtumine ei ole kindlasti õige ega töötajate huvides ning on vastuolus seaduste mõttega, et töötajaid tuleb välja õpetada ning kaitsta tööõnnetuste eest.
67.VITS-i süsteemi olemasolul pandi seega kogu vastutus töötajate peale, ehk siis nemad ise lugesid, ise vastasid küsimustele, kinnitasid elektrooniliselt – kui üldse kinnitasid.
68.Maakohtu hinnang sellele, et kannatanu poleks selle ajavahemiku sees, kui süüdistatav veendus oma tegevuse (liini sisselülitamise) ohutuses ja siis sisselülitamise nuppu vajutas, liinini jõudnud, on elukauge.
69.Tunnistaja A.K. i ja süüdistatava ütlustest tulenevalt nimelt selgus, et sellest kohast, kus A.K. koos kannatanuga seisis, kuluks õnnetuse põhjustanud liinini jõudmiseks ja sinna käe panemiseks vaevalt 1-2 sekundit – täpselt selline aeg kulus kaitsja hinnangul ka süüdistatava poolt ohutuses veendumiseks.
70.Kui rääkida praagiliini altpoolt läbipaistvuse osas, siis süüdistatava ütlustest tulenevalt, toimikus olevate fotode põhjal ja sündmuskohal koostatud protokolli järgi on selgelt näha, et liin paistab alt läbi ning et täiesti usutav on I. Kozlova väide nn. nelja jala (kannatanu ja
tunnistaja Karasi jalgade) nägemise kohta. Miks on maakohus jõudnud teistsugusele seisukohale, pole võimalik aru saada.
71.Ettevõttes oli korralagedus, kus keegi ohutust eriti ei kontrollinud ja ülemused aktsepteerisid vastavaid tööprotsesse/töövõtteid. Sellest ei piisa, kui ettevõttes on kusagil olemas mingisugused juhendid. Tööandja kohustus on neid tutvustada ja veenduda, et töötajad nendest õigesti on aru saanud.
72.Asi on ka selles, et kirjeldust, mida see nn ohutus täpselt tähendab, ei ole kusagil kirjas ja seda peabki kohus hindama – kahjuks on maakohus selle peale otsuses vastanud vaid sellega, et kaitsja versioon ei ole eluliselt usutav.
73.Kohtupraktika kohaselt olukorras, kus tegelikult toimunu kohta tõendeid napib, eluliselt usutavaks saab pidada erinevaid versioone ja kuniks eksisteerib võimalus, et süüdistusversiooni kõrval võiks toimunut selgitada ka mõni kaitseversioonidest, on süüdistusversiooni tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 7 lg-ga 3. Apellant on seisukohal, et maakohus on asunud täitma süüdistust kinnitavate tõendite puudumisest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega.
74.Maakohus on mitmed olulised tähelepanekud ja seisukohad, millistele kaitsja menetluse jooksul korduvalt osutanud on, jätnud tähelepanuta. Osutatud järeldust ei väära ka kohtu hinnang, et süüdistatava ütlused enne liini sisselülitamist selle ohutuses veendumise kohta ei ole eluliselt usutavad. Ütluste elulise usutavuse puhul hinnatakse ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldist tõenäosust. Selliste asjaolude väga väikene tõenäosus on üks argument ütluste ebausaldusväärseks lugemise kasuks.
75.On täiesti loogiline, et I. Kozlova ei näinud kannatanut vahetult liini juures kükitamas, kuna sel hetkel kannatanut seal ei olnudki – kannatanu panigi oma käe liini vahele tõendeid kogumis hinnates üheaegselt liini sisselülitamisega I. Kozlova poolt s.o. 1-2 sekundit peale seda kui Kozlova veendus sisselülitamise ohutuses ja nägi nelja jalga liinist veidi eemal.
76.Kokkuvõtlikult on kaitseversioon järgmine: enne liini tööle panekut I. Kozlova nägi, et see nn kepi abil kivi eemaldamine oli T.P. poolt lõpule viidud, kedagi teist liini vahetus või siis ohtlikus läheduses (st sellises läheduses, et liini näiteks käega puudutada või siis sinna käe vahele pista) näha polnud. Enne liini tööle vajutamist, nägi I. Kozlova kannatanut kolleeg A.K. i juures ohutus kauguses ja seega pidi selle sisselülitamine olema igati ohutu, kuid just hetkest, millest alates I. Kozlova veendus ohutuses ja hetkeni, mil I. Kozlova nuppu lülitama hakkas, suutis kannatanu ikkagi käega liini vahele minna – see oli n-ö sekundite mäng ja seda ära hoida poleks ka Kozlova asemel mitte kui keegi suutnud.
77.Sellist tegevust, et veel rohkem ohutuses veenduda, antud olukorras I. Kozlovalt nõuda ei saaks ja I. Kozlova käitus täpselt nii nagu kõik tema asemel praktikas oleksid käitunud.
78.Apellant palub ringkonnakohtul eksimused parandada kriminaaltoimiku pinnalt ja I. Kozlova õigeks mõista ning menetluskulud jätta riigi kanda.
79.Alternatiivselt (s.o juhul kui ringkonnakohus jätab apellatsiooni rahuldamata) palutakse üle hinnata kannatanu esindajate kulude suurus. Apellandi arvates on need ilmselgelt ülepaisutatud ja ebavajalikud. Menetlus ringkonnakohtus
80.Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2026 määrusega võeti kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti apellatsiooni kohta seisukohtade ja taotluse esitamiseks tähtaeg kuni 27. veebruarini 2026.
81.Prokuratuur leidis, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Prokuratuur ei nõustu apellandiga etteheidetega, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Tõendeid on hinnatud nõuetekohaselt ning tähelepanu on pööratud mõlema osapoole seisukohtadele.
82.Kaitsja on rõhunud apellatsioonis I. Kozlova kaitseversioonile, mille kohaselt ta nägi (enne liini uuesti tööle käivitamist ja nupule vajutamist) kannatanut kolleeg A.K. juures (kõrval) ohutus kauguses (konveierliinist), mille pinnalt ta veendus oma tegevuse (ja kannatanu) ohutuses. Samas on see I. Kozlova väide vastuolus teiste kogutud tõenditega, mis muudab prokuratuuri hinnangul selle versiooni (ja laiemalt I. Kozlova seonduvate ütlustega) arvestamise võimatuks – A.K. sõnul oli kannatanu küll mingil hetkel tema kõrval, kuid seejärel haaras A.K. i tähelepanu hoopis ta enda töölõik ning ta eemaldus. Seega objektiivselt oli võimatu, et I. Kozlova sai kannatanut tema poolt nimetatud hetkel näha A.K. i kõrval, kuivõrd A.K. oli sellest kohast selleks hetkeks lahkunud ning tegeles juba mõnda aega ruumi teises osas oma teiste tööülesannetega.
83.Samuti enne liini uuesti tööle käivitamist I. Kozlova sõnade kohaselt (esimest korda ütlusi andes) nägi ta [kükkasendis olles] teisel pool liini olevat T.P. t, kes kepiga tellise tükke liini vahelt eemaldas. Seejuures nägi ta sedagi, kuidas T.P. kepi ära võttis. Arvestades asjaolu, et omakorda T.P. sõnul oli selliste tegevuste ajal tema kõrval kannatanu, on eluliselt ebausutav, et I. Kozlova ei näinud T.P. kõrval kükitavat kannatanut. Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb prokuratuuri hinnangul lugeda I. Kozlova ütlused tõele mittevastavateks.
84.Kannatanu esindaja leiab, et apellatsioon on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu esindaja palub jätta menetluskulud süüdistatava kanda.
85.Mis puudutab tööandja käitumist töötajate väljaõppe ja juhendamise osas, siis siin tuleb märkida, et kriminaalvastutus ei sõltu üksnes formaalsest juhendamisest. Isegi kui juhendamise ulatus oleks piiratud, ei kõrvalda see süüdistatava hoolsuskohustust.
86.Väide, et kannatanu võis jõuda liinini sekunditega, ei muuda süüdistatava kohustust veenduda ohutuses vahetult enne käivitamist. Viimasel täiendaval ülekuulamisel on süüdistatav ise öelnud, et tal ei olnud piisavat vaatenurka, sh enda kasvu tõttu, et üle vaadata potentsiaalselt ohtliku tsooni tervikuna ja veenduda teiste töötajate ohutuses.
87.Kannatanu esindaja jääb varasemates kohtuteesides esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt õnnetuse põhjuslik seos süüdistatava I. Kozlova tegevuse ja saabunud kannatanule raske tervisekahjustuse kui tagajärje vahel on tuvastatud. Süüdistatava hoolsuskohustuse rikkumine oli ettenähtav ja välditav. Kaitseversioon tugineb hüpoteetilistele võimalustele, mitte tõendatud asjaoludele.
88.Apellatsioonis taotletakse kannatanu esindajate kulude vähendamist. Kannatanu esindaja leiab, et kõik kulud on tekkinud vältimatult kannatanu õiguste kaitseks. I. Kozlova süül kannatanule tekkinud raske tervisekahjustuse tõttu ei olnud kannatanul võimalik enamikul kohtuistungitel iseseisvalt osaleda. Kannatanu tervis on saanud eluaegse ja pöördumatu kahjustuse — ta kaotas traumaatiliselt käe. Lisaks sellele sai ta pärast ühte menetlustoimingut traumaatiliste sündmustega seotud tugeva psühhoemotsionaalse pinge tõttu ka infarkti. Vaatamata sellele keeldus kannatanu kahju nõudest I. Kozlova vastu. Apellatsioonis pole esitatud konkreetseid põhjendusi, miks kulud oleksid ebamõistlikud. Antud juhul puuduvad erandlikud asjaolud kulude vähendamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
89.Kohtukolleegium, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu otsust, esitatud apellatsiooni, prokuröri ja kannatanu esindaja vastuseid apellatsioonidele, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kuna esimese astme kohus on I. Kozlova süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud nõustumisväärsel viisil tuvastanud, ei asu kolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt üle kordama. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka materiaalõiguse sellist ebaõiget kohaldamist, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise apellatsioonimenetluse piires või sellest väljudes.
90.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks apellatsioonis toodud asjaoludel puudub alus.
91.Kui isiku käitumine seisneb nii tegevuses kui ka tegevusetuses, siis tuleb hinnata, millele langeb teo raskuspunkt (vt ka RKKK 24.04.2018, 1-16-8601/66, p 21). Maakohus on põhjendatult osutanud, et I. Kozlovale esitatud süüdistus sisaldab nii tegevuse kui ka tegevusetuse etteheiteid. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et I. Kozlovale on peamiselt ette heidetud tegevusetust, sest teo raskuspunkt on tema tegevusetusel tööandja kehtestatud ohutusjuhenditest tulenevate tööohutusnõuete järgimisel. Maakohus viitas ka konkreetsele etteheitele – I. Kozlova jättis enne praagiliini käivitamist veendumata, et praagiliini lindi liikuvate osade vahetus läheduses ja nendega kontaktis pole inimesi, mille tõttu juhtuski tööõnnetus (vt maakohtu otsuse lk 6). Tuvastatud faktilised asjaolud ja nõuete rikkumine
92.Maakohus tuvastas 23.12.2025 otsusega nõustumisväärselt järgmised asjaolud. Süüdistatav I. Kozlova töötas alates 8. augustist 2016 töölepingu nr 1506 alusel Wienerberger AS-is sorteerijana ja täitis 7. septembril 2021 Wienerberger AS tootmishoones operaatori tööülesandeid.
93.7. septembril 2021 kella 10.35 paiku purunes üks telliste konveiersüsteemi praagilindile visatud tellistest vastu konveieri raami, misjärel tellise tükid kukkusid praagiliini lindi, trumli ja raami vahele. I. Kozlova seisatas sorteerimislindi operaatorina konveier-praagiliini tõsisema rikke ärahoidmiseks, misjärel sorteerimisliini juures töötanud isikud V.M. ja T.D. asusid purunenud tellise tükke omal käel eemaldama. Eemaldamise käigus tellisetükke märganud ja nende kõrvaldamiseks kummardunud kannatanu V.M. pistis oma parema käe praagiliini trumli ja konveierlindi vahele. Samal ajal lülitas I. Kozlova konveier-praagiliini uuesti tööle, jättes veendumata, et liini lindi liikuvate osade vahetus läheduses ja nendega kontaktis pole inimesi. Samuti eiras I. Kozlova asjaolu, et V.M. pole (tagasi) oma töökohal. Käivitades konveier-praagiliini ajal, mil V.M. käsi polnud liini lindist ja teistest liikuvatest osadest ohutus kauguses, tekitas I. Kozlova kannatanule ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse, kuivõrd V.M. parem käsi jäi liikuma hakanud praagiliini lindi ja trumli vahele. See põhjustas V.M. le parema käe traumaatilise amputatsiooni ning parempoolse rangluu murru.
94.Maakohus leidis, et süüdistatava poolt süüdistusaktis välja toodud töötervishoiu- või tööohutusnõuete sätete rikkumine tema tegevusetuse tõttu on tõendatud nii kannatanu V.M. kui ka tunnistajate M.V. , A.K. i, T.P. , T.D. , H.M. , E.S. i, M.P. a ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fotodega ja teiste kirjalike tõenditega, mis on välja toodud kohtuotsuse tekstis.
95.KarS § 197 lg-s 1 sätestatud kuriteo subjekt on isik, kellel on kohustus järgida, juhendada, korraldada või tagada töötervishoiu- või tööohutusnõuete täitmist ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu saabus koosseisuline tagajärg. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest tuleneva tegutsemiskohustuse täitmata jätmise (tegevusetuse) eest ei saa karistada mitte igaüht, vaid
üksnes isikut, kes on õiguslikult kohustatud tegutsema, st töötervishoiu- ja tööohutusnõuetest tuleneva tegutsemiskohustuse adressaati (vt TrtRngK 1-7-7256/45 p-d 13–17).
96.I. Kozlovaga sõlmitud töölepingu p 3.5 kohaselt oli süüdistatav kohustatud kinni pidama tööandja poolt kehtestatud reeglitest, eeskirjadest, põhimõtetest ja korrast (tõendite toimik tl 68–73). Nimetatud lepingu p 3.6 alusel oli I. Kozlova kohustatud täitma ilma erikorralduseta oma põhiülesannetega seotud mistahes jooksvaid ülesandeid ja kohustusi, mida ei olnud töölepingus või ametijuhendis otseselt fikseeritud. Sama lepingu p 3.7 kohaselt pidi I. Kozlova täitma oma töökohustusi /.../ hoolikalt ja kohusetundlikult. Sama lepingu p 3.9 kohaselt kohustus I. Kozlova hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib /.../ tekitada / .../ teistele töötajatele või kolmandatele isikutele varalist või moraalset kahju. Vastavalt I. Kozlova töölepingu lahutamatuks osaks olevale ametijuhendile oli üks tema põhiülesannetest tööohutuse nõuete järgimine seadmetel töötades ja tööohutuse nõuetest kinni pidamine.
97.Maakohus tuvastas, et süüdistatav I. Kozlovat oli tööandja poolt nõuetekohaselt juhendatud, kuna ta oli ettevõtte tööohutusjuhenditega tutvunud ja seda ettevõttes nõutaval moel ka kinnitanud. Seda tõendab I. Kozlova „Töötaja instrueerimise arvestuskaart“ (väljavõte andmebaasist VITS). VITS online platvorm kehtestati 23. märtsil 2021 Wienerberger AS korraldusega nr 16, et korraldada elektrooniliselt töötervishoiu ja tööohutuse protsesse. Sellest andmebaasist VITS nähtub, et I. Kozlova tutvus Wienerberger AS-s 26. aprillil 2021 (sh TO 000 [kaardil märgitult: TO 0000; üldine instruktsioon] ja TO 03) ning 11. mai 2021 (TO 028) juhenditega (II kd, tl 97–104) ning kinnitas seda. Juhenditega tutvustamise korda kinnitasid kohtus tunnistajad M.V. , T.D. , H.M. , E.S. , M.P. ja A.K. .
98.Seega luges maakohus tuvastatuks, et süüdistatav I. Kozlova oli teadlik 26. aprillil 2021 (TO 000, so tööohutuse üldine juhend ja TO 03, s.o tööohutuse juhend linttransportööride teenindamiseks ning 11. mail 2021 (TO 028, tööohutuse juhend sorteerimisliini operaatorile, ajutine lahendus) juhendites kehtestatud nõuetest.
99.Apellatsioonimenetluses puudub sisuline vaidlus tõööõnnetuse põhilistes faktilistes asjaoludes, s.o sündmuse ajas, kohas, õnnetuse hetkel sündmuskohal viibinud isikute ringis.
100.Apellatsioonis väidab kaitsja siiski, et maakohus on tuvastanud asjaolusid valesti ja teinud seda süüdistatava kahjuks. Selle väitega ei saa nõustuda. Kõrvaldamata kahtlusi, mida kohus peaks arvestama I. Kozlova kasuks KrMS § 7 lg 3 alusel, ringkonnakohtul ei tekkinud. Sisuliselt pole kaitsja mingeid uusi kaitseväiteid apellatsioonimenetluses esitanud. Maakohus on süüdistatava, kannatanu ja tööõnnetuse hetkel tsehhis viibinud isikute ütlusi hinnanud. Välja on toodud olulisim. Kolleegium leiab, et maakohtu põhjendused pole ülemäära mahukad, samas on jälgitavad ja arusaadavad.
101.Kaitsja leiab, et I. Kozlovat pole nõuetekohaselt instrueeritud. Kaitsja väidab, et I. Kozlova „Töötaja instrueerimise arvestuskaart“ (väljavõte andmebaasist VITS) ei tõenda süüdistatava poolt eeskirjade ja korraga tutvumist, kuna sellel väljavõttel pole tema digiallkirja (Ko To 1 kd, tl 97–104). Samas on arvestuskaartidel märge, et I. Kozlova on andnud tutvumise kohta allkirja elektroonilises vormis. Ringkonnakohtul pole alust ka kahelda asjatundja M. Käära ütlustes, et I. Kozlova osas on olemas TO 03 ja TO 028 kordade ja eeskirjadega tutvumise süsteemilogid. Asjakohatu on sellest tulenevalt kaitsja väide, et hea on programmile viidata, kuid isegi kui töötajad neid lugesid, ei saa olla veendumust, et „kõik saadetust ka aru said ja et seda teadmist edaspidi töötades õigesti kasutaksid.“ Kui tööandja on tööohutusnõudeid töötajatele tutvustanud ja keegi pole märku andnud, et miski oleks jäänud arusaamatuks, jääb kolleegiumile tehtud etteheide mõistetamatuks.
102.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et I. Kozlova rikkus juhendi TO 03 („Tööohutuse juhend linttransportööride teenindamiseks“) punkti 3.1, mille kohaselt tuleb enne lintide
käivitamist veenduda, et lindi ohtlikes tsoonides ei viibi inimesed (Ko To tl 77 jj). Et ta seda ei teinud, viitab esmalt juba seegi, et praagiliini käivitamisel oli kannatanu käsi seal vahel.
103.Süüdistatav väidab isegi, et tal ei olnud võimalik praagiliini taga olevate isikute ülakehasid näha, kuna tema enda kasv on 1,50 meetrit, liini ümber olevad piirded olid 1,20 meetrit kõrged „...ja kui ma kükitasin, siis loogiline, et mul ei olnud võimalik näha neid.“ Seega jättis süüdistatav liini teisel pool toimuva kontrollimata, aga sel hetkel oligi seal kannatanu.
104.Süüdistatav väitis maakohtus, et „kui ma kükitasin, enne seda kui ma hakkasin seda nuppu sisse lülitama, ma nägin alt, et ühes koos on 4 jalga ja need olid A.K. ja V.M. , nad olid koos“ (Ko To 69 p). Kaitsja küsimusele: „Oskate öelda palju aega möödus sellest, kui te seistes nägite neid kahte inimest seal 1–1,5 meetrit eemal ja vajutasite liini nupu tööle?“ selgitas süüdistatav, et „umbes 1,5 – 2 sekundit.“ (Ko To tl 69p)
105.Süüdistatava esimesel ülekuulamisel antud ütluste kohaselt nägi ta teisel pool liini T.P. t, kes kepiga tellise tükke liini vahelt eemaldas. Kuna T.P. ütluste kohaselt oli tema kõrval sel ajal kannatanu, siis pole võimalik, et süüdistatav ei märganud T.P. kõrval kummardunud kannatanut. Nimelt andis T.P. ütluseid, et ta üritas kepiga kivi kätte saada. Tema juures oli kannatanu, kes teda abistas. Kannatanu ütles tunnistajale vaikselt, et ära ainult sisse lülita ja see oli mõni sekund. Lint hakkas tööle, need olid mõned sekundid ja nad hakkasid karjuma, et süüdistatav lindi välja lülitaks (vt Ko To II kd tl 179). Seega nähtub T.P. ütlustest selgelt, et kannatanu oli praagiliini juures ja abistas teda kivide eemaldamisel. Sellistel asjaoludel ei ole võimalik, et süüdistatav veendus, et inimesi praagiliini vahetuses läheduses ei olnud.
106.Maakohus on hinnanud asja uuel läbivaatamisel kohtus tunnistaja A.K. i ütluste usaldusväärsust ja leidnud põhjendatult, et A.K. ei saanud olla kannatanu vahetus läheduses, kui süüdistav lülitas praagiliini sisse. Tunnistaja A.K. i ütlustega on tõendatud, et mingi hetk oli kannatanu tõesti tema lähedal, kuid siis ta pidi tegelema oma töölõiguga ja eemaldus. Kui ta robotist välja tuli, siis kannatanu juba lebas maas (Ko To tl 68). Teisisõnu ei ole võimalik, et hetkel, kui I. Kozlova vajutab uuesti liini taaskäivitamiseks nuppu, näeb ta A.K. i oma endisel kohal ja kannatanut tema kõrval.
107.Maakohus juba tuvastas, et süüdistatava väited pole kooskõlas teiste tõenditega. Kord väidab ta, et nägi justkui kannatanut koos kaastöötaja A.K. iga kõrvuti, siis pole selles jällegi kindel. Kolleegium peab siinkohal oluliseks süüdistatava enda kohtus antud ütlustest tulenevat, et tal jäi mingi hetk praagiliinil toimuv lihtsalt tähelepanuta : „...siis ma võib olla keerasin tähelepanu kuskile eemale ja lülitasin selle nupu sisse...“ Mingit eelnevat hoiatust või teavet kaastöötajatele I. Kozlova seoses liini käivitusnupu sisselülitamisega ei andnud. „Meile ei ole seda räägitud, me töötasime nii nagu töötasime.“ (Ko To tl 72)
108.Eeltoodust tulenevalt ei ole tõenditega kooskõlas apellatsioonis esitatud väide, et kannatanu pani käe praagiliini vahele pärast seda, kui süüdistatav oli veendunud, et selle juures inimesi pole. Selline kaitseversioon ei haaku kogutud tõenditega. Kolleegiumi hinnangul ei oleks see ka loogiline, sest kui praagiliini töötamise takistus oleks kõrvaldatud ja süüdistatav pärast seda kõigi ohutuses veendunud, poleks kannatanul põhjust sinna vahele oma kätt uuesti panna.
109.Kohtuistungil avaldatud tunnistajate ütlustest nähtub, et enne praagiliini käima lülitamist oli just I. Kozloval kohustus veenduda, et kedagi pole liini kõrval. Tunnistaja T.D. täpsustas, et kuna süüdistatav I. Kozlova ei näinud praagiliini ehituslike iseärasuste tõttu kõike, mis toimub liini teisel küljel, tulnuks tal enne vastava nupu sisse lülitamist minna (seadme ümbert) ringi ja kontrollida, mis toimub ja kes on liini teisel küljel. Ka süüdistatav I. Kozlova ise nõustus sellega, et kõnealuse liini sisse lülitaja pidi veenduma, et kedagi masina ohtlikus
tsoonis või vahetus läheduses ei ole. Samas ei pidanud ta vajalikuks ümber masina kontrolltiiru teha, et veenduda, kas seal kedagi pole. Veel teadis süüdistatav, et liin oli seisatud praakkivi tükkide eemaldamise tarbeks ja ta pidi veenduma, kas kõik tükkide eemaldamisel osalenud isikud on kaugenenud liinist ehk selle sisselülitamine ei jää kedagi ohustama. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 07.09.2021 kantud praagiliini kirjeldusest ja sündmuskoha vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt on näha, kuidas praagiliini sorteerimisliini poolne ots toetub platvormile ja et praagiliini sisse-välja lülitamise nupp asub kohas, kus vaadet praagiliini teisele küljele piirab lehter või kolu (tõendite toimik, tl 1–12, fotod tl 7 ja tl 10).
110.Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kuna süüdistatav ei saanud näha kõike, mis toimub teisel pool praagiliini, pidanuks ta enne selle sisselülitamist minema teisele poole liini ja veenduma, et inimesi ohtlikus tsoonis ei ole.
111.Süüdistatava I. Kozlova puhul on süüdistuses toodud eraldi välja töölepingust, ametijuhendist, seadusest ja TO-juhenditest tulenevate reeglite rikkumised. Maakohus tuvastas õieti, et olulisim ja toimunud õnnetusega vahetult seotud rikkumine on juhise TO 03 p 3.1 (...mille kohaselt enne lintide käivitamist tuleb veenduda, et lindi ohtlikes tsoonides ei viibi inimesed...) järgimata jätmine. Seda tuleb lugeda peamiseks rikkumiseks, mille tõttu kannatanule kehavigastus tekkis. Teised rikkumised, mida süüdistusaktis I. Kozlovale ette heidetakse, ei oma kannatanule kehavigastuste põhjustamisel otsest seost. Sellegipoolest on I. Kozlova neid rikkunud. Nimelt vastupidiselt TO 000 p-s 6.2 ja TO p-s 3.6 sätestatule ei teatanud ta seadme või muu töövahendi mittekorrasoleku korral sellest kohe ülemusele/tööjuhile. TO 000 p 6.3 eirates ei paigaldanud ta masinate puhastamist, remonti vajavale lülituspuldile hoiatusplakatit ning lubas TO 03 p 3.3 nõudeid rikkudes puhastada kolusid, rulle, trumleid ja koristada maha pudenenud materjali lindi alt. Lisaks käivitas ta tööliini TO 03 p 3.7 rikkudes nõuet, et peale remonti või pikemaajalist seismist võib transportöörlinte käivitada vaid ülemuse loal. Sarnaseid nõudeid reguleeris ka TO 028 p 3.8, mille kohaselt tuleb töö ajal olla tähelepanelik ja jälgida, et transportöörlindilt ei kukuks toodang alla. Linttransportööri rikkumisel on vaja see koheselt seisata ja teatada sellest tööjuhile või teisele tööandja esindajale. Koristustöid on lubatud teha ainult siis, kui seadmed on välja lülitatud ja täiesti seisatatud. Samuti TO 028 p 3.12, mille kohaselt tuleb seadmed koheselt seisata ning teatada sellest tööjuhile avarii, õnnetusjuhtumi või nende tekkimise ohu korral ja seadmete, kaitsete, piirete remondi või reguleerimise vajaduse korral. Maakohus on õigustatult järeldanud, et süüdistatav I. Kozlova rikkus ka teisi tööohutusnõudeid, kuid need rikkumised ei toonud kaasa tööõnnetust, küll on aga olulised süüdistatava hoolsuskohustuse hindamisel.
112.Kolleegium jagab seisukohta, et õnnetusele eelnenud olukorda pole võimalik käsitada töökoha koristamisena, vaid tegemist oli seadme mittekorrasoleku või vähemalt avariiohtliku olukorra kõrvaldamisega, mille tõttu tuli praagiliin välja lülitada ja tööjuhti teavitada. Viimast ei teinud süüdistatav ega ükski teine töötaja. Süüdistatav lülitas transportöörlindi sisse ilma selleks meistrilt luba saamata. Seega võttis ta praagilinti sisse lülitades endale kogu vastutuse ja pidi seejuures tegutsema erilise hoolikusega.
113.Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et enne liini sisselülitamist oleks I. Kozlova pidanud tegema veel tiiru ümber seadme. Kaitsja hinnangul võtab see rohkem aega ja selle ringi tegemise ajal võis olukord teisel pool liini kardinaalselt muutuda ja poleks kindlust, et liini ümber on ohutu. Ringkonnakohus kaitsjaga siiski ei nõustu. Olukorras, kus I. Kozlova ei näinud teisele poole praagiliini, pidigi ta selle sisselülitamise ohutuses veendumiseks minema teisele poole liini ja veenduma, et kedagi ohtlikus tsoonis ei ole.
114.Kaitsja arvates I. Kozlova hoolsuskohustust ei rikkunud ja tema poolt oli tehtud piisav, et kedagi liini liikuvate osade vahel poleks. Süüdistatava I. Kozlova poolt n-ö kontrolltiiru
tegemata jätmine ja teisele poole liini vaatamata jätmine kinnitab, et antud korral ta vajalikul määral kaastöötajate ohutuses ei veendunud ning seega ta ei toiminud viisil, nagu antud olukorras pidanuks tegutsema mistahes kolmas isik. Kontrolltiiru tegemise vajadust tingis aga seadme enda ehitus (piiratud nähtavus selle taha), samuti ei ulatunud süüdistatav enda nägemisulatus seadme taha. Oluline on ka see, et süüdistatav valitses sel hetkel ohuallikat.
115.Kolleegium nõustub prokuröriga selles, et rikke kõrvaldamisel oli tekkinud nn doominoefekt, kus ei kutsutud sündmuskohale meistrit ega mehhaanikut, seadmele ei pandud hoiatussilti, süüdistatav ega ka teised töölised ei keelanud teineteisel juhendit eiravalt riket kõrvaldada. Kuna sündmuskohal polnud meistrit sündmuse edasist arengut juhendamaskoordineerimas, siis võttis I. Kozlova endale praagilinti sisse lülitades vastutuse, aga pidanuks seejuures tegutsema erilise hoolsuskohustusega. Veendumata, et kannatanu ei olnud enam kättpidi trumli ja liini vahel, lülitas I. Kozlova liini sisse. Põhjuslik seos
116.Kui töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkumine seisneb tegevusetuses, tuleb põhjuslikkuse seose olemasolu üle otsustamisel vastata küsimusele, kas süüdlase tegutsemise korral oleks tagajärg jäänud saabumata ning on leitud, et koosseisupärase teo esinemine tegevusetusdelikti puhul eeldab esimese tõendamisele kuuluva asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist (TrtRnk 1-16-9946/53, p-d 12-13).
117.Tegevusetusdelikti korral tuleb aga silmas pidada põhjusliku seose tuvastamise eripära – põhjuslikkus tuleb konstrueerida hüpoteetilisena. Eelöeldu tähendab, et nõutava teo tegemata jätmise ja tagajärje vahel on põhjuslik seos, kui kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et see oleks mõjutanud tegelikkuses aset leidnud sündmuste ahelat sedavõrd oluliselt, et tagajärg ei oleks vaatlusalusel kujul saabunud (RKKKo nr 1-15-6223/49 p 15).
118.KarS § 197 lg 1 koosseisutunnusteks on ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse põhjustamine. Selleks tuleb objektiivse koosseisu juures pärast põhjusliku seose jaatamist tuvastada muu hulgas õigusvastasusseos. Õigusvastasusseos esineb ennekõike juhul, kui hoolsuspärane käitumine oleks vähendanud samaväärse tagajärje saabumise riski ning suurendanud õigushüve päästmise võimalust (RKKKo nr 1-15-6223/49 p 18). Õigusvastasusseos aga puudub, kui saab tõsikindlalt väita, et ka hoolsuspärane käitumine oleks viinud hinnanguliselt samaväärse tagajärje saabumiseni: sellisel juhul on tagajärje saabumine objektiivselt vältimatu, s.o paratamatus, ega ole enam seotud isiku hoolsusvastase käitumisega.
119.Süüdistatav oleks pidanud enne praagiliini sisselülitamist veenduma, et keegi teine töötajatest ei ole praagiliinile ohtlikult lähedal. Süüdistatav oli selleks õiguslikult kohustatud ja selliselt käitumine oli objektiivselt võimalik. Seda I. Kozlova aga ei teinud. Kolleegiumi hinnangul on asjas tõendamist leidnud, et liini taha, kus kannatanu purunenud kivi eemaldas, oli nähtavus oluliselt piiratud.
120.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kõige olulisem ja vahetult tööõnnetust mõjutanud rikkumine tuleneb TO 03 p-st 3.1, mille kohaselt enne lintide käivitamist tuleb veenduda, et lindi ohtlikes tsoonides ei viibi inimesed. Siin on põhjuslik seos rikkumise ja kannatanu raske terviskahjustuse tekitamise vahel olemas. Kui süüdistatav oleks enne praagiliini käivitamist veendunud, et praagiliini juures inimesi ei ole, ei oleks kannatanule rasket tervisekahjustust tekitatud. Teised süüdistuses nimetatud rikkumised, mis on veel süüdistuses märgitud tulenevalt töölepingust, ametijuhendist ja TO juhenditest, ei oma kehavigastuse põhjustamisega otsest seost, kuid kinnitavad tema poolt nõuete rikkumist.
121.Soostuda tuleb maakohtuga ka selles, et tööohutusnõudeid rikkusid nii süüdistatav kui ka kannatanu. Kannatanu ise rikkus samuti ohutusreegleid (mh TO 000 p 6.8) ja see järeldus
kajastub ka tööõnnetuse raportis. Ta pani käe praagilindi osade vahele. Kuid tööõnnetust poleks juhtunud, kui süüdistatav ei oleks ohutusnõudeid rikkudes praagiliini sisse lülitanud. Mõeldes ära süüdistatava tegevuse, oleks kannatanu koos tellisetükiga käe seisva masina vahelt peagi välja võtnud. Seega saabus koosseisupärane tagajärg süüdistatava vahetu tegevuse tagajärjel. Oluline on vahetu ja kausaalne seos süüdistatava hoolsuskohustust rikkuva teo ja raske tervisekahjustuse tekitamise vahel, mida tuleb ses asja jaatada.
122.Kolleegiumi hinnangul on saabunud tagajärg süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Kuigi kannatanu pani ise käe praagiliini vahele, oli liin sel hetkel seiskunud. Kannatanul polnud põhjust arvata, et süüdistatav käivitab praagiliini hetkel, kui nemad tunnistajaga selle vahelt takistusi kõrvaldasid ja ei olnud praagiliinist ohutusse kaugusesse eemaldunud. Seega ei välista ringkonnakohtu hinnangul kannatanu rikkumine süüdistatava vastutust. Subjektiivne koosseis
123.KarS § 197 lg 1 süüteokoosseis eeldab tahtlust objektiivsete tunnuste hulka kuuluvate tegude osas. Süüteokooseisu objektiivsed tunnused seisnevad töötervishoiu- või tööohutusnõuete sellises rikkumises, mille tagajärjel põhjustati raske tervisekahjustus. TO juhendid olid I. Kozlovale tutvustatud, ta oli nende sisust teadlik ja pidi neid järgima. Nende reeglite rikkumise korral on tegemist tööohutusnõuete tahtliku rikkumisega ja ta pani selle toime vähemalt kaudse tahtlusega. I. Kozlova ei näinud teisele poole praagiliini, kuid pani selle siiski tööle. Sellega ta vähemalt pidas võimalikuks ja möönis, et ei veendu teiste töötajate ohutuses (KarS § 16 lg 4).
124.Tagajärje suhtes eeldab KarS § 197 süüteokoosseis ettevaatamatust. I. Kozlova poolt oli V.M. le tekitatud raske tervisekahjustus hooletuse vormis. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette näinud. Maakohus tuvastaski, et töötervishoiu ja tööohutusnõuete tahtliku rikkumise tagajärjel tegevusetuse tõttu põhjustas süüdistatav I. Kozlova V.M. le raske tervisekahjustuse. Apellatsioonimenetluse tulemus
125.Kaitsja taotles apellatsioonis kannatanu esindajate kulude vähendamist. Maakohtu otsusega mõisteti I. Kozlovalt välja kannatanu V.M. kasuks esindajatele M. Meristo Dmitrijevile ja V. Ivanovale makstud tasu summas 5464 eurot. Kolleegium leiab, et seda taotlust edu ei saada. Kulud on tekkinud vältimatult kannatanu õiguste kaitseks ja need ei ole põhjendamatult suured. Asja materjalide juures on väljavõtted maksekorraldustest. Raske tervisekahjustuse tõttu ei olnud kannatanul võimalik enamikul kohtuistungitel iseseisvalt osaleda.
126.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. detsembri 2025. a otsuse muutmata ja I. Kozlova kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.