Jätta Eesti Vabariigi kanda Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2026. a määrusega OÜ-le Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid advokaadile Kadi Sitskale riigi õigusabi osutamise eest määratud tasu 44 eurot ja 64 senti, sealhulgas käibemaks 8 eurot ja 64 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Mihhail Štšepelevile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 422 lg 1 järgi. M. Štšepelev juhtis 12. jaanuaril 2023 kell 12.15 Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt
152.km-l veoautot Mercedes-Benz AXOR 1840LS (reg-nr XXX ) koos haagisega Kraker CF200 (reg-nr XXX ). Haagis kaldus oma sõidureast välja vasakule vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastu sõitnud mootorsõidukiga SAAB 9-3 (reg-nr XXX ), mida juhtis G.K. . Selles kokkupõrkes sai lisaks muudele vigastustele eluohtliku tervisekahjustuse, s.o aju-kolju lahtise tömp trauma, SAAB 9-3 kõrval esiistmel olnud E.U. . M. Štšepelevile heidetakse ette, et ta ei arvestanud, et haagis on tühi ning seetõttu kergemini kiirusest, teest ja ilmastikust mõjutatav. Ta jättis oma sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtted kohaldamata selliselt, et vajadusel vältida liiklusohu tekkimist. Sellega rikkus M. Štšepelev liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 50 lg 3 p 1 ja 2 ning pani toime mootorsõiduki juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Maakohtu otsus
2.Viru Maakohtu 5. detsembri 2025. a otsusega tunnistati M. Štšepelev süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui M. Štšepelev ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema maakohtu otsuse kuulutamisest. M. Štšepelevilt mõisteti välja menetluskulud, mis tuleb tasuda ositi aasta jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Maakohtu seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
3.Vaidlus puudub selles, et M. Štšepelev juhtis 12. jaanuaril 2023 kell 12.15 Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva maantee 152. km-l veoautot Mercedes-Benz AXOR 1840LS haagisega Kraker CF-200. Veoauto haagis kaldus vastassuunavööndisesse ja põrkas kokku vastu sõitnud mootorsõidukiga SAAB 9-3. Sõidukite kokkupõrke tulemusena sai mootorsõiduki SAAB 9-3 esiistmel olnud kaasreisija E.U. eluohtliku tervisekahjustuse. G.K. sai kergemat laadi vigastusi.
4.M. Štšepelev rikkus LS § 14 lg-t 2 sellega, et ta ei suutnud olla piisavalt hoolikas ja ettevaatlik ning põhjustas liiklusõnnetuse. Kui liikleja põhjustab oma teoga kahju, on nimetatud sätet rikutud. M. Štšepelev rikkus LS § 16 lg-t 1. Kuna teeolud olid lumised, pidi M. Štšepelev olema ettenägelik ja ettevaatlik ning valima sujuvad ja ühtlased sõiduvõtted, mis garanteeriks vajadusel võimalikult kiire ja ohutu peatumise. M. Štšepelevi sõiduki haagis läks külglibisemisse ja põhjustas liiklusõnnetuse valede sõiduvõtete tõttu. Liiklusõnnetuse tõttu sai E.U. raske tervisekahjustuse. Seega saab järeldada, et M. Štšepelev ei arvestanud piisavalt teiste liiklejatega. M. Stšepelev oleks pidanud oskama arvestada, et lumisel teel võib varitseda senitundmatu oht, mis võib viia ettenägematu olukorrani. M. Štšepelev rikkus LS § 50 lg 3 p 1. 2(16)
Tunnistaja G.K. i ütlustest nähtuvat olid ilmaolud ja nähtavus head, tee veidi libe. Sündmuskoha vaatlusprotokollist tulenevalt oli teelõik libe. M. Štšepelev rääkis, et ta on seda teelõiku läbinud iga päev. Seekord oli väga tugev ja ootamatu tuuleiil, kuid erilist ohtu ta ei tunnetanud. Samas hakkas haagis tuuleiili tõttu sõidukit „voltima“, sest see oli laadimata. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli M. Štšepelevi sõiduki kiirus enne õnnetust ühtlaselt 90 km/h. Maakohus leidis, et lumiste teeolude ja laadimata haagise tõttu oli oht kontrollimatuks libisemiseks. M. Štšepelev pidanuks ohtu ette nägema ja laugel teelõigul igaks juhuks veelgi aeglasemalt sõitma, et vajaduse korral ruttu ohutult seisma jääda. Tuginedes ilmateenistuse vaatlusandmetele leidis abiprokurör, et puhanguti oli vali ja tugev tuul. Sellega, et sõiduk võib laperdama minna, oleks pidanud arvestama ja seda ette nägema ka M. Štšepelev. Kohus nõustus prokuröriga, et tugev tuul oli üheks asjaoluks, mida M. Štšepelev oleks pidanud sõidukiiruse valikul arvestama. Eeltoodut arvestades ei olnud piirkiirusega sõitmine talvisele olukorrale ja ilmastikutingimustele vastav. M. Štšepelev rikkus ka LS § 50 lg 3 p 2 – sõidukiirus 90 km/h ei pruukinud olla ilmastikutingimustele vastav, eriti kuna haagis oli laadimata.
5.G.K. i käitumisele ei saa midagi ette heita. Tema käitumine liiklusõnnetuse saabumist ei tinginud.
6.M. Štšepelevi tegu vastab KarS § 422 lg 1 objektiivsele koosseisule, sest ta rikkus eeltoodud liiklusseaduse nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai E.U. eluohtliku tervisekahjustuse.
7.Subjektiivsest küljest ei saa M. Štšepelevi tegu KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseerida. M. Štšepelev pani teo toime hooletusega. Ta oleks pidanud arvestama, et tee on libe ja lumine ning sõitma oluliselt alla lubatud piirkiiruse, et hoida ära võimalikku liiklusõnnetust. M. Štšepelevi tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 423 lg 1 järgi.
8.Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Tegemist on ühekordse juhtumiga. M. Štšepelev on pikaajalise kogemusega autojuht. Tema süü määr on keskmine. M. Štšepelevi süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades tuleb talle mõista karistus keskmises määras, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida lühimenetluses vähendada 1/3 võrra. M. Štšepelevit ei ole kriminaalkorras karistatud. Tal oli 21. veebruari 2024. a seisuga üks kehtiv liiklusalane väärteokaristus, mis on 6. juuni 2023. a seisuga täidetud. Uusi rikkumisi lisandunud ei ole. Seega on M. Štšepelevi käitumine üldjoontes eeskujulik ja õiguskuulekas. Sestap ei ole M. Štšepelevile reaalse vangistuse mõistmine otstarbekas. Apellatsioon
9.Maakohtu otsuse vaidlustas kannatanu E.U. . Ta palub tühistada maakohtu 5. detsembri 2025. a otsuse ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule üldmenetluses. Uuel arutamisel palub ta tunnistada kannatanuks G.K. ja lubada tal seadusliku esindajana esindada E.U. t. Ta palub jätta kannatanu esindajana menetlusest välja advokaat K. Sitska. Apellant palub läbi viia kompleksne kohtumeditsiiniline ekspertiis G.K. ile ja E.U. le tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja raskusastme kindlakstegemiseks. Samuti palutakse määrata kohtumajanduslik ekspertiis kuriteoga igale raskelt kannatanud isikule tekitatud varalise kahju täieliku suuruse kindlaksmääramiseks. Lisaks tuleb tagada tõhus tõlgi abi.
10.G.K. on liiklusõnnetuse otsene osaline, ent teda ei kaasatud kohtueelses menetluses ja maakohtus kannatanuna menetlusse, millega ta jäeti ilma menetluslikest õigustest.
3(16)
11.E.U. l on kannatanuna õigus kuni kolmele esindajale. Tema juhtumi asjaoludest ja huvidest on kõige teadlikum abikaasa G.K. , kellel on seetõttu kannatanu esindamisel eelisõigus. Esindusõiguse äravõtmine rikub kannatanu õigust tõhusale kaitsele.
12.Esimese astme kohus tõkestas kannatanu valitud professionaalse juristi Aitolkun Musaeva osalemise menetluses, määrates esindajaks K. Sitska. Viimane ignoreeris E.U. keeldu end esindada ja teha menetlustoiminguid. Selgesõnalisele taandamistaotlusele vaatamata tegutses riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtu loal menetluses edasi. Sel viisil muudeti kaitseõigus fiktiivseks ja rikuti õiglase kohtumenetluse olemust (EIÕK art 6).
13.Asjas jäeti läbi viimata kohustuslikud kohtuekspertiisid. Raske tervisekahjustus ja majanduslik kahju tekitati nii sõiduauto juhile kui ka kaasreisijale. Kohus keeldus E.U. le liiklusõnnetusega põhjustatud tervisekahju raskusastme, põhjusliku seose ja pikaajaliste tagajärgede tuvastamiseks ekspertiisi määramisest. Kohtumajanduslik ekspertiis tuleks määrata kannatanu ja G.K. i ühisele majapidamisele põhjustatud varakahju täpseks hindamiseks. Ekspertiiside määramata jätmisega rikkus kohus kohustust uurida kõiki asjaolusid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
14.Kriminaalasja ei oleks tohtinud lahendada lihtmenetluses. Sel viisil asja lahendamisega rikkus kohus tahtlikult kriminaalmenetlusõigust. Asja lihtmenetluses lahendamise välistasid kannatanule põhjustatud rasked tagajärjed ning liiklusõnnetusega tekitatud varaline ja moraalne kahju. Tegemist oli keerulise kriminaalasjaga, kus jäeti välja selgitamata igale kannatanule tekitatud kahju suurus. Tegemata jäeti ekspertiisid ja ei uuritud juriidiliste isikute osalust kuriteos. Lihtmenetlusega piirati kunstlikult tõe väljaselgitamist ja kannatanutelt võeti õigus end kaitsta.
15.Kannatanule tekitati tahtlik keelebarjäär menetluses osalemisel. Formaalselt viibis kohal tõlk, ent Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 ja KrMS §-de 34–35 tähenduses jäeti tagamata, et kannatanu saaks täielikult aru keerulistest menetlustoimingutest ja dokumentidest. Taotlejale edastati dokumente eesti keeles õigeaegse ja kvaliteetse tõlketa. Sellega jäeti tagamata poolte võrdsus, tõhus ligipääs õigusemõistmisele, menetluses osalemine ning piirati kannatanu õigust oma seisukoha esitamiseks.
16.Autoõnnetuse tegelikku süüdlast, s.o juriidilist isikut, ei tuvastatud. Kõik kannatanu sellesisulised kaebused, tõendid, taotlused ja pöördumised jäeti läbi vaatamata. M. Štšepelev juhtis juriidilisele isikule kuulunud veoautot. Nädal enne liiklusõnnetust oli M. Štšepelev väärteokorras karistatud tehnoülevaatust mitteläbinud veoauto juhtimise eest. Seega pidi M. Štšepelevi tööandjast juriidiline isik teadma, et usaldab veoauto juhtimise sobimatule isikule. Liiklusõnnetuse põhjustas tõenäoliselt veoauto tehniline rike või M. Štšepelevi tahtlik tegu. Juriidiline isik peaks vastutama M. Štšepeleviga solidaarselt, kuivõrd viimane tegutses juriidilise isiku töötajate käsul. Välja oleks tulnud küsida dokumendid, mis oleks kinnitanud, et juriidiline isik laseb süstemaatiliselt rikkis sõidukeid liiklusesse, hoides kokku sõidukite tehnohoolduse pealt. Arvestades juriidilise isiku omaniku N.O. mõjuvõimu piirkonnas, võis kas tema või tema jõugu liikmed mõjutada uurimise kulgu ja tulemusi. Kriminaalasja taandamisega ühe liiklusõnnetuse põhjustaja vastu võeti kannatanult õigus nõuda kahju kõikidelt juriidilistelt isikutelt, kes peaksid vastutama solidaarselt. Uurimine sulges silmad mõjukate äristruktuuride seotuse ees selle kuriteoga, mis rikub võrdsuse põhimõtet ja kinnitab õigussüsteemis valitsevat korruptsiooni.
17.Esimese astme kohus ignoreeris asjaolu, et toimikumaterjalid ei olnud täielikud. Kohus kohaldas tahtlikult lühimenetlust, et tekitada kuriteoohvritele täiendavat kahju ning jätta tegelikud süüdlased vastutusele võtmata. Samuti keeldus kohus arutamast liiklusõnnetuses kannatada 4(16)
saanud isikute kaebusi ja tõendeid, sh neid, mis esitati kohtueelses menetluses. See viitab tahtlikule tagakiusamisele. Sellise tegevusega tekitati liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku(te)le teist korda kahju. Kannatanu tõendite ignoreerimine näitab ametnike ja eraõiguslike isikute sihipärast, tahtlikku ja kooskõlastatud tegevust. Selle eesmärgiks on luua pidev oht kannatanu elule, välistada juriidiliste isikute kriminaalvastus ja kannatanu õigus nõuda neilt varalist kahju. Kohus jätkas suuremahulist lõpetamata kuritegu ning kannatanu kiusamist, toimides ühe lülina järjestikuse õigusrikkumise pikas ahelas. Sestap tuleks kõik ametnikud, kes on kannatanute süsteemse tagakiusamise eest vastutavad, võtta vastutusele ning kannatanutele põhjustatud kahju eest mõista välja hüvitis.
18.Apellatsioonimenetluses ei ole rikkumiste kõrvaldamine võimalik, sest vajalik on täiendada tõendibaasi (läbi viia ekspertiisid), tagada kannatanutele tegelikud õigused ning hüvitada liiklusõnnetuse tagajärgedega ning psühholoogilisest traumast saadud kahju, mille on põhjustanud riigiteenistused, kelle poole kannatanu on abi saamiseks pöördunud. Haavatavate isikute rühma (pagulane) kuulumise tõttu on kannatanule vaja kuriteoohvrite abiteenistuse spetsialisti osalemist. Asja uuel arutamisel maakohtus teises koosseisus tuleks kõik eeltoodud rikkumised kõrvaldada, sh tagada kannatanult ärakuulamisõigus ning anda võimalus esitada kaebusi, taotlusi ja tõendeid. Laiendada uurimise juriidilisi piire, võttes vastutusele ka M. Štšepelevi tööandja ja veoauto omanik. Tuvastada võimalikud korruptiivsed seoses, mis põhjustasid valikulise ja ebaõige uurimise.
19.Kannatanu arvutuste kohaselt on autokatastroofi süüdlased neile tekitanud otsest ja teisest kahju üle 20 miljoni euro. Sellist kahju deklareerisid nad enam kui pool aastat enne asja kohtusse minekut ka prokuratuuris. Kannatanul on õigus kahju hüvitamisele, sest ta esitas kohe veoauto kindlustajale ERGO Insurance SE-le kahjuhüvitusnõude. Tegelik kahju oli aga suurem, ehkki kõik juristid veensid apellanti, et kindlustusfirmad ei maksa kohtupraktikat arvestades kunagi rohkem kui 30 000 – 60 000 eurot. Kannatanute nõue oli algusest peale suunatud ka ERGO Insurance SE vastu. Apellant leiab, et kahjuhüvitis on suurem kui 5,5 miljonit eurot, arvestades neile juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt tekitatud korvamatut tervisekahju, töövõime ja sissetuleku kaotust ning majandusliku potentsiaali halvamist. Halba nõu andnud juristid ja advokaadid aga veensid neid solidaarset vastutust kandvate isikute vastu kahjunõudest loobuma. Kannatanu on võidelnud 3 aastat oma õiguste taastamise ja fundamentaalsete inimõiguste eest Eestis. Talle ei tagatud vajalikku meditsiinilist abi, rehabilitatsiooni ega sotsiaalset tuge. Seetõttu on pidevas stressis elamine muutnud kannatanu elu varemeteks. Ta nõuab põhjaliku ja objektiivse uurimise käigus selle kahju kindlakstegemist, millisele hüvitisele tal on õigus.
20.Liiklusõnnetuse uurimisel tehti järgmised vead. Fotodel on fikseeritud kannatanu rehvimuster, ent fotod veoauto rehvimustrist puuduvad. Kannatanu auto tagastati 1–1,5 aasta möödumisel, mil uurimine arusaamatul põhjusel venis. Veoauto aga tagastati omanikule juba nädala pärast.
21.Samuti ei ole fikseeritud veoauto pidurdusjälge, kuigi tee ei olnud lumega kaetud määral, mis takistas selle info kogumist. Uurimine pidas tõesteks juhi sõnu tuulepuhangust. Samas kaotas veoauto kiirust mõne sekundi jooksus. Kiirus 90 km/h langes kiirusele 0 km/h mõne sekundi jooksul. Kui pidada tõesteks süüdistatava sõnu tuulepuhangust, pidanuks kaasnema sõiduki kiiruse järk-järguline ja pikemaajalisem vähenemine. Veoauto aga oleks jätnud teele iseloomuliku sik-saki. G.K. juhtis sõidukit püsikiirusel, ent tema sõiduk juhitavust ei kaotanud. See lükkab ümber uurimisversiooni, et autoõnnetuse põhjustasid rasked ilmastikuolud. Liiklusõnnetuse pidi niisiis põhjustama veoauto tehniline rike või rehvimustri puudumine, mis raskendas pidurdamist. Ilmselt kiilus rool hetkega kinni, mistõttu ei saanud M. Štšepelev veoautot kuidagi juhtida. Sõidukil esinenud tehnilise rikke ja mustrita rehvide tõttu jaotub vastutus juriidiliste ja füüsiliste isikute vahel. 5(16)
22.Sõidukite kokkupõrge toimus Tallinn-Narva mnt 151. km-l, kus on vastav liiklusmärk. Toimikus märgitu kohaselt aga toimus õnnetus 152. km-l. Viga ei ole juhuslik, sest kui 151. km-l on mõlemalt poolt avatud ala, siis 152.–154. km-l on täiesti teistsugune maastik, kus ühel või mõlemal teepoolel on metsavöönd. Avatud alal tuulepuhanguid ei esine. Küll aga võivad need tekkida seal, kus toimub üleminek suletud alalt avatud alale. Valeandmed märgiti protokolli selleks, et valesid järeldusi pidurdusjälgede puudumisel hiljem põhjendada maastiku iseärasustega. Menetlusdokumentides tuuakse välja seegi, et pidurdusjälge ei olnud võimalik fotografeerida, kuna maantee oli lumega kaetud. Sündmuskohal tehtud fotodelt nähtub aga selgelt, et maanteel ei olnud üldse lund. Seda oli üksnes teenistusautode kõrval, mis seisid mõnda aega õnnetuspaigal.
23.Kannatanu on vaadanud sadu videoid sarnastest olukordadest. Tugeva tuulepuhangu korral pöörab tühja haagisega veoauto külili. Kui haagis on üle koormatud ja tuulepuhang nõrk, hoiab juht veoautot teel ja pidurdusjärg on iseloomulik sik-sakile. Selle puudumine näitab, et tuulepuhangut ei olnud. Ilm oli küll kergelt tuisuvinene, ent mitte tuuline. Värske lumi kandus nõrga tuulega ühelt põllult üle maantee teisele põllule. Lund sadas u kell 11.35–11.50 lühiajaliselt ja vähe. Kannatanu nägi lumesaju lõppu, sest jalutas sel ajal koertega Aa mõisas. Kell 12 aga oli nähtavus ideaalne, tee puhas ja mõõdukalt libe ning lumehangesid teel polnud. Teeolud võimaldasid alates 2010. aastast sõidukogemust omaval G.K. il juhtida oma sõidukit 85 km/h püsikiirusel.
24.Toimikutes puudub kokkupõrke pilt ja kirjeldus. Veoauto liikus otse, seejärel pöördus pika veoki kabiin järsult vasakule, seejärel „keerati“ kabiin maksimaalselt kere poole, mis jätkas endiselt sirgelt liikumist. Alles seejärel hakkas pika veoki kere kabiini järel külglibisema. Veoauto juhitavuse kaotamise hetkest kuni kokkupõrke hetkeni möödus mitu sekundit. Menetlus ringkonnakohtus
25.Ringkonnakohtu 22. mai 2026. a määrusega võeti menetlusse kannatanu E.U. apellatsioon, määrati kindlaks kohtukoosseis ja menetluspooltele anti võimalus esitada taandusi, taotlusi ja kirjalikke seisukohti kuni 3. juunini 2026. Menetluspooltele anti teada otsuse valmimise aeg. Määrusega jäeti rahuldamata E.U. taotlus riigi õigusabi korras määratud esindaja K. Sitska menetlusest taandamiseks või kõrvaldamiseks. Kolleegium jättis rahuldamata E.U. taotluse määrata talle riigi õigusabi korras esindajaks Mae Küttik ja G.K. i taotlus tema kaasamiseks kriminaalmenetlusse ja apellatsioonimenetlusse kannatanuna.
26.Kannatanu esitas ringkonnakohtule taotluse kohtukoosseisu taandamiseks usalduse kaotuse tõttu. Lühidalt leiab ta, et apellandid on jäetud puuduliku informatsiooni olukorda, neile ei ole esitatud tagasisidet selles, kas apellatsioonis esitatud nõudeid on sisuliselt mõistetud ja tõlgendatakse üheselt. 22. mai 2026. a määruses esinevad olulised menetlus- ja põhiõiguste rikkumised. Kohtukoosseisul tuleks end taandada, kui nad ei suuda või ei soovi tagada erapooletut hinnangut apellantide edastatud nõuetele ja dokumentidele ning tagada kannatanute tõhusat õiguskaitset, põhiõiguste kaitset ja taastada apellantide usaldust kohtumenetluse vastu. Täielik usalduse kaotus on põhjustatud järgmistest asjaoludest: faktiliste andmete tahtlik moonutamine ja ebaõige esitamine 22. mai 2026. a määruses, oluliste tõendite ja ütluste eiramine, apellantide raske tervisliku seisundi ja nende võimalike kognitiivsete piirangute eiramine, inimväärikuse alandamine ja psühholoogiline surve kannatanutele, varasemate ametialaste rikkumiste legitimeerimine, institutsionaalse surve jätkumise võimaldamine ja erilise haavatavusega isikute korduva teisese ohvristamise teadlik jätkamine.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6(16)
27.Ringkonnakohus ei rahulda kannatanu taotlust kohtukoosseisu taandamiseks.
28.KrMS § 50 lg 1 sätestab, et kohtumenetluse pool võib esitada kohtuniku taandamise taotluse. Mitme kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega (KrMS § 50 lg 5 neljas lause). Kolleegiumi arvates ei esine alust kohtukoosseisu taandamiseks. Ringkonnakohus tegi 22. mail 2026 määruse, mille põhjendustega kannatanu ei nõustunud. Kannatanu esitas selle peale kaebuse, kus ta tõi üldjoontes välja samad põhjendused, millega taotleb ka kohtukoosseisu taandamist. Ringkonnakohus ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ja edastas selle Riigikohtule. Asjaolu, et kannatanu ei nõustu ringkonnakohtu määruse põhjendustega, ei ole kohtukoosseisu taandamise alus. Selleks ongi ette nähtud võimalus vaidlustada määrus kõrgema astme kohtus, kes kontrollib madalama astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust.
29.Kannatanu heidab ringkonnakohtule ette, et kohus ei ole temale andnud tagasisidet ega küsinud täiendavaid dokumente, mida tal on oma väidete kinnitamiseks sadu. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt lühimenetluse eripärast, s.o asjaolust, et lühimenetluses lahendab kohus kriminaalasja kriminaaltoimiku materjali pinnalt, ei ole kohtumenetluses enam võimalik esitada täiendavaid tõendeid. Sellest tulenevalt on lühimenetluses läbi vaadatud kriminaalasja puhul täiendavate tõendite esitamine välistatud ka apellatsioonimenetluses, välja arvatud juhul, kui need puudutavad menetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt (RKKKo, 18.11.2013, 3-1-1-98-13, p 10). Kriminaaltoimiku materjalid, millest ringkonnakohuski lähtub, on kannatanule e-toimikus nähtavaks tehtud. Sel põhjusel leiab ringkonnakohus, et apellandi korduvalt esitatud taotluse – küsida kannatanult iga tema väite, asjaolu ja etteheite kohta täiendavaid tõendeid, tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu apellatsioonis maakohtule tehtud etteheiteid analüüsib ringkonnakohus selles lahendis edaspidi.
30.Kohtukolleegiumi arvates saab kannatanu apellatsiooniväited tinglikult jagada kolmeks: esiteks taotletakse kogu menetluse ebaseaduslikuks tunnistamist, sest rikutud on kannatanu õigust ausale ja õiglasele menetlusele. Ringkonnakohus analüüsib neid väiteid alapeatükis I. Teiseks on üldised, kannatanu ja tema abikaasa Eestisse saabumist, siin kogetud ebaõiglust ning Eestist lahkumist kirjeldavad asjaolud. Kokkuvõtlikult soovib kannatanu, et ringkonnakohus kõrvaldaks kõikide rikkumiste tagajärjed. Ringkonnakohus käsitleb neid väiteid alapeatükis II. Kolmas argumendiring seondub M. Štšepelevile esitatud süüdistusega (III). Lõpuks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse ja määrab menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isiku (IV). (I)
Kannatanu taotleb kogu protsessi ebaõiglaseks tunnistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks üldmenetluses teises kohtukoosseisus. Kannatanu arvates ei saa rikkumisi kõrvaldada ringkonnakohtus, sest need said alguse juba kohtueelses menetluses (ekspertiiside tegemata jätmine, G.K. i kaasamata jätmine kannatanuna) ja jätkusid seejärel kohtus. Kokkuvõtlikult osutatakse järgmistele rikkumistele, mis seonduvad kannatanu õigusega õiglasele kohtumenetlusele: esiteks lahendati asi õigusvastaselt lühimenetluses. Teiseks rikuti kannatanu kaitseõigust, keelates ebaseaduslikult tema seadusliku esindaja astumist menetlusse. Kannatanule sunniti hoopis riigi poolt peale esindaja, rikkudes nii isiku õigust valida endale esindaja. Kannatanul puudus tõhus ja tegelik kaitse, kuivõrd esindaja ignoreeris selgesõnaliselt esitatud taandustaotlust ja tegutses kohtu loal kannatanu huvide vastu. Kolmandaks loodi kannatanule tahtlik keelebarjäär, kuivõrd ta ei valda kohtumenetluse pidamiseks isegi minimaalsel määral eesti keelt. Kannatanu jäeti ilma poolte võrdsusest (EIÕK art 6 lg 1),
7(16)
tõhusast juurdepääsust õigusemõistmisele, tal puudus võimalus menetluses osaleda ning esitada omapoolseid seisukohti.
32.Ringkonnakohus selgitab, et lühimenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja võib prokuratuuri tagastada kohtu alla andmise staadiumis KrMS § 2351 lg 1 p-de 2 ja 3 järgi, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused. Lühimenetlus on välistatud ning kriminaaltoimik tuleb prokuratuurile tagastada kuriteo puhul, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena eluaegse vangistuse ja mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega (KrMS § 233 lg 2). Järelikult on lühimenetluse kohaldamisala üsna lai. Küll aga tuleb kohtul lühimenetlusest keelduda ja teha määrus kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks KrMS § 2351 lg 1 p 3 või § 238 lg 1 p 2 järgi, kui materjalide hulk ei ole asja lahendamiseks küllaldane (RKKK 11.06.2018 nr 1-17-1629, p 39). Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid 27. detsembril 2025 asja lahendamist lühimenetluses (I kd, tl 147) ning sellega nõustus ka prokuratuuri esindaja, kes saatis 18. märtsil 2026 süüdistusakti kohtusse lühimenetluses (I kd, tl 150-153). Lühimenetluseks ei ole vaja kannatanu nõusolekut. Maakohus ei tuvastanud lühimenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid ja andis M. Štšepelevi
24.märtsil 2025 kohtu alla (I kd, tl 155). Käsilolevas kriminaalasjas pidas kohus kriminaaltoimiku materjale piisavaks, et nende pinnalt langetada otsus M. Štšepelevi süüasjas. M. Štšepelev tunnistati KarS § 423 lg 1 järgi süüdi ja talle mõisteti karistus.
33.G.K. i arvates rikuti lühimenetlust kohaldades tema õigust olla menetlusse kaasatud kannatanuna. Ringkonnakohus möönab, et G.K. i etteheited on õiged selles, et tema taotlus kannatanuna kaasamiseks on menetluse igas etapis jäetud piisava tähelepanuta. KrMS § 37 lg 4 kohaselt kaasatakse isik kannatanuna menetlusse menetlustoimingule allutamisega või menetleja määrusega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt taotles G.K. enda kaasamist kannatanuna 8. augustil 2023. Taotluse peale vastas talle uurija kirjaga (I kd, tl 79). Prokuröri 16. mai 2024. a taotluse rahuldamata jätmise määrusest, kus lahendati kannatanu taotlust saata kriminaalasi täiendavale uurimisele, nähtub, et kannatanu E.U. le on selgitatud, miks jäeti kriminaalmenetluses kannatanuna kaasamata G.K. (I kd, tl 124–125). E.U. pärimise peale, miks ei ole vastatud G.K. ile, viitas prokurör pöördumiste samale sisule ning kinnitas, et vastas G.K. i pöördumisele 16. mai 2024. a taotluse rahuldamata jätmise määruses I kd, tl 127). Ringkonnakohus leiab, et kui kohtueelne menetleja ei rahulda taotlust isiku kannatanuna kaasamiseks, siis oleks tulnud menetlusotsus vormistada määrusena ning selgitada talle õigust esitada menetleja määruse peale kaebus KrMS §-s 228 sätestatud korras. Praegusel juhul prokuratuur seda teinud ei ole.
34.Isiku võib kannatanuna menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni apellatsioonimenetluse lõpuni. Maakohus jättis samuti lahendamata G.K. i taotluse kaasata ta menetlusse kannatanuna, kuigi oleks pidanud seda tegema määrusega. G.K. i seni piisava tähelepanuta jäetud taotluse lahendas ringkonnakohus oma 22. mai 2026. a määruses. Kokkuvõtlikult ei pidanud ringkonnakohus siiski G.K. it kannatanuks, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et G.K. sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahjustuse, mille paranemine kestis kauem kui 4 kuud. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-16, p 15 sedastas kohtukolleegium, et isik, kes sai liiklusõnnetuse tagajärjel tervisekahju, mis ei ole käsitatav raske tervisekahjuna KarS § 422 järgi, ei ole selle paragrahvi järgi menetletavas kriminaalasjas kannatanu. Seega, kuigi maakohus ei ole lahendanud G.K. i taotlust määrusega, pole tegemist olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, mis tingiks maakohtu lahendi tühistamist. G.K. ei ole kriminaalasjas kannatanu, vaid tal on võimalus kaitsta oma õiguseid tsiviilkohtumenetluse korras. G.K. i apellatsiooni jättis ringkonnakohus läbi vaatamata ja ei käsitle seetõttu ka temaga seotud väiteid.
8(16)
35.Apellandi väitel piirati tema juurdepääsu kohtule ning tegelikku ja tõhusat kohtumenetluses osalemist sellega, et kannatanu valitud esindaja G.K. i ja professionaalse jurist/uurija A. Musaeva osalemine menetluses keelati.
36.Kriminaalmenetluses võib kannatanul olla isegi mitu esindajat. Üldjuhul peab inimene kohtusse pöördumise eesmärgil õigusabi saamiseks seda ise taotlema. Kui tema olulised huvid võivad jääda ilma advokaadi abita kaitseta, võib kohus määrata seaduses sätestatud juhtudel esindaja riigi õigusabi korras omal algatusel või on kohustatud selgitama õigusabi taotlemise võimalust (KrMS § 41 lg-d 3 ja 31). Esindusõigus võib tekkida lepingu alusel siis, kui isik ise valib meelepärase advokaadi või muu õigusnõustaja, või tuleneb esindusõigus seadusest (nt lapsevanem, eestkostja).
37.Ringkonnakohus selgitas 20. märtsi 2026. a määruses kannatanule, et ainuüksi asjaolu, et G.K. on tema abikaasa, ei tee temast E.U. seaduslikku esindajat. Samuti selgitas kohus, et kannatanu lepinguliseks esindajaks ei saa olla isik, kes on olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt (KrMS § 59 lg 4, § 54 p 1). Kannatanu lepinguliseks esindajaks saab olla vaid advokaat või isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Sellistele nõuetele vastavaid esindajaid võib kannatanul olla kuni kolm (KrMS § 41 lg 4). Esindaja peab oskama eesti keelt, sest kriminaalmenetluse keel on eesti keel (KrMS § 10 lg 3).
38.Viru Maakohtus 2. septembril 2025 toimunud istungil kinnitas E.U. , et tema abikaasal puudub juriidiline haridus. Maakohus selgitas E.U. le võimalust valida esindaja Eesti Advokatuuri liikmete hulgast. Samuti selgitas kohus, et soovi korral määrab E.U. le riigi õigusabi korras esindaja kohus. Kuivõrd kannatanu midagi ei vastanud, selgitas kohus, et määrab esindaja riigi õigusabi korras enda algatusel, ent märkis, et see ei välista kannatanul endale meelepärast esindajat valida ning temaga lepingut sõlmida. Kohtuistung lükati edasi. 13. oktoobril 2025 selgus, et E.U. oligi endale esindaja valinud, ent tema haridust tõendavaid dokumente ei olnud kohtule esitatud. Sel põhjusel kohus E.U. valitud esindajat menetlusse ei lubanud. Ringkonnakohtule ei ole teada, kas tegemist oli apellatsioonis viidatud A. Musaevaga. Esiti oli istung määratud 17. juuniks 2025 (I kd, tl 155), ent see lükati edasi seoses E.U. tervisliku seisundiga (viirusnakkus). Seejärel lükkas kohus istungi edasi, sest E.U. soovis esindaja osalemist. Seega oli E.U. l maakohtu menetluses piisavalt pikk aeg nii esindaja valimiseks kui ka kohtule esindaja haridust tõendavate dokumentide esitamiseks. Haridust tõendavate dokumentide tähtaegne esitamata jätmine välistab esindaja lubamise menetlusse.
39.E.U. le selgitati kannatanuna ülekuulamisel tema emakeeles kannatanu õigusi, mida ta kinnitas oma allkirjaga (I kd, tl 1 pöördel – 2). Kohtumenetluses selgitati E.U. le tema õigusi KrMS § 38 järgi (I kd, tl 188 pöördel).
40.Maakohus selgitas E.U. le õigust valida endale meelepärane, ent lepingulisele esindaja nõuetele vastav esindaja, andis soovituse teha valik Eesti Advokatuuri professionaalsete advokaatide hulgast ning määras omal algatusel E.U. le riigi õigusabi korras esindaja. Eeltoodut arvestades ei ole kohtukolleegiumi hinnangul maakohus rikkunud E.U. õigust esindaja abile. Samuti ei rikutud E.U. õigust oma huve kohtus kaitsta. Talle oli tagatud õigus olla oma asja arutamise juures ning ärakuulamisõigus. E.U. kutsuti nõuetekohaselt istungile ning talle anti võimalus avaldada arvamust süüdistuse kvalifikatsiooni ja karistuse osas, kuivõrd tsiviilhagi ta ei esitanud. Kannatanu neis küsimustes sõna ei soovinud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tegutses nö kannatanu kõrval ega piira kuidagi kannatanu võimalust ise oma õiguseid teostada.
9(16)
41.Ringkonnakohuski selgitas E.U. le võimalust taotleda lepingulisele esindaja tingimustele vastava esindaja kaasamist apellatsioonimenetlusse. Kirjalikus seisukohas taotles kannatanu uue esindaja määramist, kellega tal kokkulepe puudus. Ringkonnakohus ei rahuldanud taotlust uue esindaja määramiseks 22. mai 2026. a määruse p-des 31–33 toodud põhjendustel. Ringkonnakohus selgitas määruses sedagi, miks ta ei pidanud vajalikuks taandada või menetlusest kõrvaldada E.U. le maakohtu poolt riigi õigusabi korras määratud esindajat K. Sitskat (vt määruse p-d 20– 30).
42.Kannatanu arvates tekitati talle ja G.K. ile menetluses tahtlikult keelebarjäär. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Pealegi on Riigikohus leidnud, et mitte iga tõlkekohustuse väikseimgi rikkumine ei muuda menetlust tervikuna ebaõiglaseks, sest üldjuhul saab tõlgi puudumise kohtueelses menetluses heastada kohtumenetluses. Toimub aga kohtulik arutamine keeles, mida süüdistatav ei valda, ja tõlki pole kaasatud, on alati tegu menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob kaasa tehtud kohtuotsuse tühistamise (KrMS § 339 lg 1 p 9). (RKKK, 06.08.2010, 3-1-158-10, p 12.)
43.Kannatanu õigust tõlkele reguleerivad KrMS § 10 lg-d 2 ja 6 1. KrMS § 10 lg 2 kohaselt tagatakse kannatanule, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi. Kriminaalasja toimikust nähtub, et juba esimesel menetlustoimingul (kannatanu ülekuulamine), viibis tõlk. Samuti on protokollist näha, et kannatanu õigused on kirjalikus venekeelses tõlkes protokollis kirjas ja E.U. poolt allkirjastatud. Samuti lubas prokurör kannatanule 8. juulil 2024 adresseeritud kirjas, et see võib oma emakeeles saata prokuratuurile andmed ja nõuded, mille alusel saab prokurör koostada hagi (I kd, tl 127). Kohtuistungi protokollidest nähtub, et kannatanule oli tagatud tõlgi abi kohtumenetluses (I kd, tl 188 ja 196). Kohtutoimikust nähtub, et kannatanu on kohtuga suhelnud nii eesti kui ka vene keeles. Toimikus olevad venekeelsed kirjad on kohus vastu võtnud ja lasknud need ära tõlkida. Kirjalikus vastuses tuuakse samuti välja, et prokuratuuris toimus E.U. le kriminaalasja materjalide valikuline suuline ettelugemine vene keeles. Kannatanu kinnitas kirjalikus vastuses, et tal oli võimalik tutvuda elektroonilises süsteemis eestikeelsete dokumentidega niivõrd, kuivõrd see oli talle jõukohane.
44.Kirjalikus vastuses ringkonnakohtule rõhutatakse, et seni ei ole kannatanule tagatud korduvalt taotletud kriminaalasja materjalide kirjalikku tõlget. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kannatanu oleks esitanud taotluse kriminaaltoimiku materjalidest kirjaliku tõlke tegemiseks kohtueelses menetluses pärast toimiku tutvustamist prokuratuuris. Seda taotlust ei ole lahendatud ka prokuratuuri 16. mai 2024. a määruses, milles võeti seisukoht kannatanu muude taotluste osas. Esmakordselt on kannatanu kriminaaltoimiku materjalidest kirjaliku tõlke tegemist taotlenud 22. mail 2025. a maakohtult (I kd, tl 170), millist taotlust on korratud 28. mail 2025 (tl 173). Ringkonnakohus märgib, et vastavalt KrMS § 10 lg-le 6 1 on kannatanul õigus taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse või kohtuotsuse sisust arusaamise või menetluse õiguse tagamise seisukohast olulise teksti tõlkimist oma emakeelde või keelde, mida ta valdab. E.U. taotles 22. mail 2025. a kohtule adresseeritud venekeelses kirjas kriminaalasja materjalide tõlkimist vene keelde. Kohus tegi kannatanule ettepaneku tulla kriminaalasja materjalidega tutvuma tööpäeval kohtumaja kantseleisse, kus koosseisuline tõlk tõlgib E.U. le materjalid vene keelde suuliselt (I kd, tl 172). 28. mail 2025 saatis E.U. eesti keeles kohtule kirja, milles taotles materjalide kirjalikku sõna-sõnalist tõlget vene keelde (I kd, tl 173-174). Kohus vastas E.U. le 2. juunil 2025, et kohus ei tõlgi kohtu toimikut kirjalikult ümber, ent soovi korral toimub tõlkimine vahetult suuliselt kohtu koosseisulise tõlgi vahendusel Jõhvi kohtumajas. Kohus lisas, et kriminaaltoimiku materjalid on E.U. le nähtavaks tehtud e-toimiku vahendusel (I kd, tl 176).
45.KrMS § 10 lg-st 7 nähtub, et menetlusdokumendi tõlke võib mõnikord tagada ka seeläbi, et dokumendist tehakse suuline kokkuvõte. Nii on see KrMS § 10 lg 7 p 1 kohaselt olukorras, kus 10(16)
kirjaliku tõlke tagamata jätmine ei mõjuta menetluse õiglust. E.U. väitis, et ei saa halva tervisliku seisundi tõttu kohtumajja tulla. Samas on ainus sel perioodil kohtule esitatud tervisetõend perearsti tõend 13. juunist 2025. Sellest nähtuvalt oli E.U. 11.–20. juunini 2025 ambulatoorsel ravil seoses viirusnakkusega (I kd, tl 187). Lisaks ei oleks ringkonnakohtu hinnangul kriminaalasja toimiku tõlkimine täies mahus kirjalikult menetluse õiguse tagamise seisukohast talle asjaolusid arvestades ilmselgelt oluline. Kirjalikust seisukohast nähtub, et kannatanule tõlgiti dokumente suuliselt prokuratuuris. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt saatis kannatanu kohtule kirju ka eesti keeles. Kannatanu väitel ei olnud tal võimalik tõlke puudumise tõttu dokumente tegelikult mõista. Selline vastuväide ringkonnakohut ei veena. Kannatanu esitas kohtuotsuse peale sisuka kaebuse, milles on analüüsitud kogutud tõendeid ja nendele vastuväiteid esitatud. Ka apellatsiooni väited ei kinnita seda, et kannatanu tõendite sisuga kursis pole. Eeltoodust tulenevalt ei nähtu, et kirjaliku tõlke tagamata jätmisega oleks kuidagi halvendatud kannatanu kaitseõiguse teostamist. Kannatanu ei ole lisaks märkinud, millistest „keerukatest menetlustoimingutest“ ta aru ei saanud.
46.Kannatanu heidab ette, et kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi, keeldudes tema tõendite vastuvõtmisest. Kolleegium selgitab, et kohtumenetluses kannab süüdistusfunktsiooni prokuratuur. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kes otsustab talle esitatud tõendite alusel, kas süüdistatav on toime pannud süüdistuse sisuks oleva kuriteo. Seejuures lahendab kohus kriminaalasja prokuratuuri esitatud süüdistuse piirides. Kohtul ei ole pädevust hinnata, kas keegi süüdistuses nimetamata isikutest on toime pannud kuriteo. Taotlusi ja tõendeid oli kannatanul võimalik ja tuligi esitada kohtueelses menetluses. Nagu öeldud, ei ole lühimenetluses uute tõendite esitamine kohtus enam võimalik.
47.Praeguses asjas on kannatanu küll apellatsioonis selgitanud, millist moraalset ja varalist kahju ta on kandnud seoses liiklusõnnetuse ja erinevate ametkondade poolt põhjustatud sekundaarse kahjuga, ent ta ei ole kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitanud. Kuna praegusel juhul ei ole tsiviilhagi esitatud, ei saanudki maakohus kannatanu kahjunõuet lahendada.
48.Kuna tsiviilhagi esitatakse kohtusse koos süüdistusaktiga, siis isegi kriminaalasja saatmisel kohtusse üldmenetluses, ei oleks kohus saanud (ega saaks) hilinenult esitatud tsiviilhagi vastu võtta. KrMS § 225 lg-test 1 ja 1 1 tuleneb, et tsiviilhagi tuleb esitada 10 päeva jooksul alates kohtueelses menetluses kriminaaltoimiku tutvustamisest ja hiljem esitatud tsiviilhagi tagastab prokuratuur määrusega ja selgitab õigust esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. See tähtaeg on möödunud. Kannatanu teadis, et tsiviilhagi ja vajalikud dokumendid kahju tõendamiseks tuleb tal endal esitada. Nimelt nähtub lepingulise esindaja A. Anissimovi 11. aprilli 2023. a kirjast uurijale, et E.U. kogub dokumendid ja kavatseb esitada tsiviilhagi (I kd, tl 6). Prokurör selgitas kannatanule korduvalt õigust tsiviilhagi esitamiseks ja pakkus selle koostamisel ka abi, ent antud tähtajaks kannatanu tsiviilhagisse kantavaid andmeid ei esitanud (vt I kd, tl 126 ja 127). Lisaks selgitas prokurör 16. mai 2024. a määruses, et peale hagi saabumist menetlusse on võimalik kaaluda ka veoauto juhi kindlustusandja kaasamist menetlusse tsiviilkostjana. Sestap ei ole usaldusväärsed kannatanu väiteid, et neil soovitati süüdlase ja solidaarsete vastutajate suhtes rahalistest nõuetest loobuda läbi sihiliku desinformeerimise. Prokurör saatis süüdistusakti kohtusse tsiviilhagita. Tsiviilhagi esitamine ja selles kostjate ning nõuete ringi kindlaksmääramine on kannatanu õigus, millesse prokuratuur sekkuda ei saa. Prokuratuuri vahendavale rollile hagi esitamisel viitab KrMS § 381 lg 3, mille järgi tuleb tsiviilhagi esitada prokuratuuri kaudu.
49.Kohus peab tsiviilhagi lahendamisel järgima ka lühimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud selgitamiskohustust. Sellega võib kaasneda vajadus anda pooltele võimalus esitada nõude lahendamise seisukohalt olulise vaidlusaluse asjaolu kohta lisatõendeid, 11(16)
mis lühimenetluses tähendab üldjuhul kohtu kohustust tagastada kriminaaltoimik KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile (vt ka RKKKo, 06.03.2026, 1-24-2367/24, p 21). Kuna kannatanu tsiviilhagi ei esitanud, puudus kohtul kohustus nii tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud selgitamiskohustuse täitmiseks kui ka alus lühimenetluses asja tagastamiseks prokuratuurile, et pooled saaksid esitada lisatõendeid.
50.Väär on kannatanu etteheide, et ekspertiiside tegemata jätmisega jäeti ta ilma võimalusest esitada kahjunõue. E.U. le liiklusõnnetusega põhjustatud tervisekahjustuse osas on kohtueelses menetluses läbi viidud kohtuarstlik ekspertiis ja vastava ekspertiisiakti esitas prokuratuur ka kohtule (I kd, tl 73 jj). Samuti ei eelda tsiviilhagi nõuete tõendamine alati ekspertiisi(de) tegemist. Reeglina oskab inimene selgitada, milles talle tekitatud moraalne kahju seisneb ning ka varalist kahju saab tõendada muul moel. Näiteks on apellant pidanud kahjuks muu hulgas saamata jäänud sissetulekut ning ravi- ja rehabilitatsioonikulusid. Selliste kulude tõendamine ei eelda ekspertiisi määramist, vaid neid kulusid põhistavate arvete ja varasemat sissetulekut tõendavate tõendite esitamist. Seega ei ole maakohus ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte vastu eksinud.
51.Viimaks leiab kannatanu, et asja uuel arutamisel tuleks laiendada eeluurimise piire ning tuvastada M. Štšepelevi tööandja – juriidilise isiku vastutus. Nimelt on kannatanu veendunud, et juriidiline isik oli samaväärselt M. Štšepeleviga süüdi kuriteos, mis viis ettevaatamatusest raskete tagajärgedeni. Kirjalikus vastuses on nimetatud liiklusõnnetuses vahetult süüdiolevate juriidiliste isikutena OÜ-d Ekovir ja tema kohustuste eest vastutavat kindlustusseltsi, OÜ-d N&V ning ERGO Insurance SE-d.
52.Ringkonnakohus selgitab, et ei saa maakohut kohustada väljuma süüdistusakti piiridest, sest küsimus sellest, kas kuriteo võis toime panna süüdistatava kõrval veel keegi süüdistusaktis nimetamata isik, ei ole praeguse apellatsioonimenetluse ese. Kui kannatanu leiab, et tema suhtes on süüteo toime pannud veel keegi süüdistuses nimetamata isik, on tal õigus pöörduda kuriteokaebusega uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Kui kriminaalmenetluse alustamiseks esineb ajend ja alus, peab menetleja kriminaalmenetluse algatama. Kui ajend või alus puudub, peab menetleja põhjendama kriminaalmenetluse alustamata jätmist. Kohtueelset menetlust juhib prokuratuur. (II)
53.Kannatanu palub, et ringkonnakohus kõrvaldaks kõikide rikkumiste tagajärjed, algataks ise uurimise ja hindaks kogu protsessi „üldise õigluse“ seisukohast, lammutaks ebaseadusliku struktuuri, võtaks vastutusele kõik ebaseaduslikke otsuseid teinud ametnikud, teavitaks Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseid tuvastatud rikkumistest, algataks esimese astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse ning hindaks, kas kannatanu vastu on toime pandud KarS § 89 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
54.Kohtukolleegium saab apellatsioonist aru nii, et inimsusevastast kuritegu näeb apellant selles, kuidas teda abikaasaga alates 22. märtsist 2022. a, s.o Eesti riigi piiri ületamisest koheldi, kui neile ei antud kaitset, elatusvahendeid ja abi. Neile keelduti kuni elamisloa saamiseni Eesti tervishoiusüsteemis abi andmisest ning jäeti ilma kodanikuõigustest. Apellant kirjutab, et oli juba autoõnnetuse hetkeks abikaasaga Eesti riigi poolt maha jäetud ning Eesti ja rahvusvahelise õiguse õigusruumist välja tõugatud. Osaks sellest ebaõiglastest protsessist peab apellant aga pärast liiklusõnnetust toimunut, kui E.U. lt ja tema abikaasalt võeti juurdepääs efektiivsele õigusemõistmisele ning õigusele nõuda kahju. Seda tõendavad dokumendid tahab ta saata kohtule ning taotleb ringkonnakohtult kõikide nende olukorda puudutavate materjalide 12(16)
väljanõudmist kõikidest riigiinstantsidest ja mitte-riigiorganisatsioonidest, kuulata üle kõik tunnistajad, otsesed ja kaudsed tagakiusamise kaasosalised ja need inimesed, keda apellant süüdistab.
55.Ringkonnakohus selgitab, et eelviidatud küsimuste lahendamine ei ole selle apellatsioonimenetluse esemeks. Kolleegium saab hinnata, kas maakohus on teinud konkreetse kriminaalasja raames esitatud süüdistuse piirides seadusliku kohtuotsuse. Muud kriminaalmenetluse välised etteheited ei ole ses menetluses lahendatavad.
(III)
56.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus M. Štšepelevi süüditunnistamises KarS § 423 lg 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud.
57.Maakohus tuvastas, et M. Štšepelev juhtis 12. jaanuaril 2023 kell 12.15 Ida-Viru maakonnas Toila vallas Tallinn-Narva mnt 152. km veoautot Mercedes-Benz AXOR 1840LS (reg-nr XXX ) koos haagisega Kraker CF-200 (reg-nr XXX ). Haagis kaldus oma sõidureast välja vasakule vastassuunavööndisse ning põrkas kokku vastu sõitnud mootorsõidukiga SAAB 9-3 (reg-nr XXX ), mida juhtis G.K. . Selles kokkupõrkes sai lisaks muudele vigastustele eluohtliku tervisekahjustuse SAAB 9-3 kõrval esiistmel olnud E.U. .
58.Maakohus märkis otsuses, et nende asjaolude osas vaidlust ei ole. Apellant seevastu leiab, et liiklusõnnetus toimus Tallinn-Narva mnt 151. km-l. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et 12. jaanuari 2023. a sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjeldavas osas märgitu kohaselt vaadeldakse Tallinn-Narva mnt 151.-152. km vahelist teelõiku. Liiklusõnnetuse tunnustega teelõiguna on märgitud 152. km, kus mõlemal pool kraavis on näha plasttükke ja mootorsõidukite detailide osi nii parem- kui vasakpoolses kraavis (I kd, tl 18). 151. km tähistavat kilomeetriposti, millele kannatanu osutab kui enda sõnu kinnitavale tõendile, ei ole märgata ka fotodel, mis on kleebitud apellatsiooni teksti vahele. Seega ei ole ringkonnakohtu käsutuses andmeid, mis kinnitaks apellandi kahtlusi protokolli valeandmete kandmise kohta.
59.Apellant ei pea viga juhuslikuks veel sel põhjusel, et 151. km on mõlemalt poolt avatud ala, mistõttu ei saa seal tuulepuhanguid esineda. Ringkonnakohtu arvates kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll seda, et ilm oli liiklusõnnetuse päeval ja vaatluse ajal sündmuskohal tuuline. Sündmuskoha fotodelt nähtuvalt on liiklusõnnetuse teelõik pikk sirge ning ala avatud. Kaugemal eemal paistab metsavöönd. Apellant leiab, et avatud alal tuulepuhanguid ei esine. Ta ei ole viidanud ühelegi allikale, mis sellist väidet kinnitaks. Teisalt on süüdistatav M. Štšepelev rääkinud ülekuulamisel ka metsatukast, millest mööda sõites tuli tuulehoog. Sellest järeldab ringkonnakohus, et tuulehoog tabas liiklusvahendit metsavööndist mööda, s.o avatud alale sõites. Süüdistatava jutt tuulepuhangust on üksnes üks tõend, millele maakohus tõendeid hinnates hinnangu andis, leides, et tugev tuul oli üks asjaolusid, mida M. Štšepelev oleks pidanud sõidukiiruse valikul arvestama.
60.Muus osas luges esimese astme kohus lühidalt kokku võetuna M. Štšepelevi süüditunnistamise aluseks olevad faktilised asjaolud tuvastatuks järgmiste tõenditega. Tunnistaja G.K. rääkis, et
12.jaanuaril 2023 kella 12 ajal sõitsid nad koju Aa mõisast. Teeolud olid head, tee veidi libe, lund peaaegu polnud ja nähtavus oli hea. Tema kasutas püsikiirusehoidjat kiirusel 85 km/h. Ühel hetkel märkas ta vastassuunavööndist vastutulevat veoautot, mille kabiiniosa kaldus nende suunavööndisse, nagu tahaks keerata vasakule. Pärast seda läks veoauto külglibisemisse ja blokeeris ära kogu sõidutee. Tema sõitis veoauto haagise tagumise telje rattasse. Sündmuskoha vaatluse ajal oli ilm tuuline, temperatuur oli -6 ̊C. Suurim lubatud sõidukiirus oli teelõigul 90 13(16)
km/h. Vaadeldav teelõik oli libe. Mootorsõiduk SAAB 9-3 asetses Tallinna suuna sõidurajal suunaga Tallinna poole, Mercedes-Benz koos haagisega Kraker asetses Narva suunas vaadates külili parempoolses kraavis parema külje peal. Sõidumeeriku tahhograafi andmeid vaadeldi 3. aprilli 2023. a protokollis ning tuvastati, et 12. jaanuaril 2023 viimasel sõiduajal kell 11.57–12.11 oli sõiduki kiirus ühtlaselt 90 km/h. Kell 12.10.25–12.10.35 toimus kiire aeglustumine kuni 0 km/h-ni. Lisaks osutas maakohus veel kannatanu E.U. ütlustele, sõidukite teisaldamise aktile ning tuvastas kannatanu vigastused kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 23EAOI0226. Kohus osutas veel M. Štšepelevi kahtlustatavana antud ütlustele, mille kohaselt sõitis tema Tallinn-Narva mnt 152. km veoautoga Mercedes-Benz, mille taga oli haagis. Ta sõitis maanteel metsaalast mööda ja vasakul oli Kohtla-Järve VKG. Siis tuli vasakult tugev tuulepuhang. Ta märkas vastassuunast lähenemas halli sõiduautot. Kuna haagis oli laadimata, hakkas see tuuleiili tõttu „sõidukit voltima“ ning see läks külglibisemisse. Haagis keeras kabiini ümber telje ja viskas teelt välja, misjärel jäi veoauto paremale küljele.
61.Apellant ei vaidlusta asjaolu, et M. Štšepelev tuleb mõista süüdi. Küll aga leiab ta, et süüdistatava teole antud kvalifikatsioon on vale. Lisaks on apellant ette heitnud vigu kriminaalmenetluse läbiviimisel.
62.Apellant heidab ette, et menetlusdokumentides on pidurdusjälje fotografeerimata jätmist põhjendatud sellega, et maantee oli kaetud lumega. See ei ole aga apellandi arvates sündmuskoha fotosid arvestades õige.
63.Ringkonnakohus möönab, et tõendeid pidurdusjälgede kohta antud asjas fikseeritud ei ole. Ainus viide mootorsõidukite rehvijälgedest on asitõendi vaatlusprotokollis. Seal märgitu kohaselt on vaadeldaval teelõigul näha erinevate mootorsõidukite rehvijälgi, mille muster erineb liiklusõnnetuses osalenud sõidukite rehvijälgedest (I kd, tl 18). Sellest järeldab ringkonnakohus, et pidurdusjälgede fikseerimata jätmist võis takistada asjaolu, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite rehvijäljed ei olnud selgelt tuvastatavad. Sündmuskoha vaatlusprotokollile on lisatud fotod, mille pealt ei ole samuti võimalik selgelt eristada pidurdusjälgi. Seetõttu jääb vastuseta kannatanu sadade videote vaatluse järel tekkinud teooria sellest, millise pidurdusjälje põhjustab laetud või laadimata haagisega veoauto tuulepuhangu või selle puudumise korral.
64.Apellant heidab ette seda, et pole fikseeritud veoauto rehvimustri sügavus. Ringkonnakohus märgib, et taolist puudust tõendite kogumisel möönis juba kriminaalasja juhtinud prokurör. Paraku ei olnud rehvimustri sügavuse mõõtmine enam võimalik, sest ajal, mil kannatanu esitas taotluse saata kriminaalasi täiendavaks uurimiseks, oli veoauto tagastatud. Seda kinnitab ka üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kohaselt tagastati veoauto koos poolhaagisega Aipros OÜ-le
22.märtsil 2023 (I kd, tl 48). Küll aga nähtub liiklusvahendi vaatluse protokollist, et MercedesBenzi rehve vaadeldi. Vaatlusprotokollist selguvalt on kõikidel rehvidel sarnane muster. Ilma mustrita rehve ei täheldatud. Sama täheldati ka haagise puhul (I kd, tl 38). Kannatanu toob uurimise puudusena eraldi välja, et liiklusõnnetuse põhjustanud liiklusvahend tagastati juba nädala pärast. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, puudus menetlejal põhjus vajalike andmete kogumise järel liiklusvahendi edasiseks kinnipidamiseks ja see tagastati. Mingit vandenõu või kokkulepet ringkonnakohus sellises tegevuses ei näe.
65.Apellandi arvates pidi liiklusõnnetuse põhjustama veoauto tehniline rike või raskendas pidurdamist rehvimustri puudumine. Kannatanu arvates on ilmne, et rool kiilus hetkega kinni, mistõttu ei saanud M. Štšepelev veoautot kuidagi juhtida.
14(16)
66.Kannatanu eesmärgiks taoliste väidete esitamisel on tõendada, et vastutust M. Štšepelevi kõrval peaks kandma ka tema juriidilisest isikust tööandja. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole selliste järelduste tegemine praeguses apellatsioonimenetluses võimalik. Liiklusvahendi vaatlusprotokollist nähtub, et Mercedes-Benzi korraline ülevaatus oli teostatud 23. novembril 2022, mil see tunnistati tehniliselt korras olevaks. Haagis Krakeri korduv tehniline ülevaatus teostati 3. jaanuaril 2023, mil see oli samuti tehniliselt korras. Mercedes-Benzi ülevaatus toimus vaid paar kuud ja haagise oma paar nädalat enne liiklusõnnetust. Vaatlusega tuvastati, et mõlemal liiklusvahendil oli nähtav sarnane muster. Mustrita rehve ei täheldatud. Vaatluse käigus ei tuvastatud liiklusvahenditel puudusi (välja arvatud välised vigastused, mis on omased kokkupõrke tagajärgedele). Gaasipedaal liikus vabalt ning töökorras oli ka käsipidur (I kd, tl 38).
67.Ringkonnakohtu hinnangul on üksnes 2. jaanuaril 2023 LS § 207 lg 2 järgi M. Stšepelevile määratud rahatrahvi põhjal meelevaldne väita, et ta juhtis tehniliselt katkist liiklusvahendit. See säte näeb tõepoolest ette vastutuse tehnonõuetele ja erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki, autorongi, masinrongi või trammi juhtimise eest (I kd, tl 149). Siinkohal tuleb aga märkida, et paar kuud enne õnnetust oli Mercedes-Benz läbinud korralise tehnoülevaatuse, mis kestis kuni 31. oktoobrini 2023. Isegi kui M. Štšepelevit karistati LS § 207 lg 2 järgi haagise juhtimise eest, mis ei vastanud tehnonõuetele, läbis see päev pärast süüdistatavale määratud rahatrahvi, s.o 3. jaanuaril 2023, korduva ülevaatuse ning selle ülevaatus kehtis kuni 31. detsembrini 2023. M. Štšepelevile ei ole süüdistuses tehtud etteheidet, et liiklusõnnetuse võis põhjustada tehniliselt katkine liiklusvahend. Lisaks kinnitavad kogutud tõendid, et M. Štšepelev oli õnnetuse toimumise ajal kaine (I kd, tl 32). Tahhograafi andmed näitavad, et ta oli hommikuni puhanud ja täidetud oli miinimumpuhkeaeg (I kd, tl 44). Prokuratuur süüdistas M. Štšepelevit valedes juhtimisvõtetes.
68.Kriminaalasja materjalidest nähtub, et mida aeg edasi, seda rohkem teooriaid apellandil seoses liiklusõnnetuse tekkepõhjuste ja võimalike süüdlaste ringiga on tekkinud. Kui prokuratuuri 16. mai 2024. a määruses on seoses M. Štšepelevi ja tema tööandja tegevuse uurimist taotletud kuue menetlustoimingu tegemist, siis kannatanu 27. aprillil 2026. a kirjalikus arvamuses, mida hiljem nimetatakse ka mustandiks, on välja toodud erinevate täiendavate uurimistoimingute tegemata jätmist. Näiteks on ette heidetud, et materjalides puuduvad mootori juhtseadme EDU/ECU ja GPS seadme ja ABS/EBS andmed, uuritud ei ole M. Štšepelevi telefonikõnesid ja vestlusi pärast liiklusõnnetust, transpordivahendi tehnilise seisukorra eest vastutavate isikute ringi ei ole üle kuulatud jne. Ringkonnakohus märgib, et kohtueelses menetluses juhib menetlust prokuratuur. Temal on ühtlasi ka pädevus anda uurimisasutusele korraldusi. Prokuröril peab menetlust juhtima tulemuslikult, sh kasutades riigi ressursse heaperemehelikult ja tal on voli seaduse piires otsustada, milliseid tõenditega esindada riiklikku süüdistust kohtus.
69.Lisaks sellele on apellant püstitanud erinevaid hüpoteese liiklusõnnetuse põhjuste kohta. Kohtukolleegium märgib, et saab maakohtu otsuse seaduslikkust hinnata tõendikogumi pinnalt, mis on kohtule esitatud.
70.Maakohus nõustus süüdistuse objektiivse koosseisuga. KarS § 422 koosseisupäraseks teoks on juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumine. Kohus põhjendas otsuse lehekülgedel 7-8 jälgitavalt, millistest asjaoludest tulenevalt ta leidis, et M. Štšepelev jättis sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtted kohaldamata selliselt, et vajadusel vältida liiklusohu tekkimist. Arvestades teelõigul valitsenud ilmastikuolusid ja laadimata haagist, oleks M. Štšepelev pidanud sõidukiiruse valikul arvestama võimaliku libeduse ja sellest tingitud kontrollimatu libisemisega ning ta oleks pidanud sõitma igaks juhuks aeglasemalt, et vajaduse korral ohutult seisma jääda. Liiklusõnnetuse põhjustas M. Štšepelevi poolt sõiduki kiiruse ja juhtimisvõtete kohandamata jätmine selliselt, et vajadusel vältida liiklusohu tekitamist. Seda tõdemust ei lükka ümber 15(16)
apellatsiooniväide, et ka G.K. juhtis sõidukit püsikiirusel, ent tema sõiduk juhitavust ei kaotanud. Sõiduauto ja veoauto juhtimine on erinev, sh eeldab veoauto juhtimine eriväljaõpet. Haagisega veoauto ja sõiduauto pidurdusteekond on üldteadaolevalt erinev. Haagis pikendab pidurdusteekonda suurema kogumassi tõttu. 20-aastase juhtimisstaažiga M. Štšepelev pidanuks olema eriti tähelepanelik, sõites libedal teel laadimata haagisega piirkiirusel, arvestamata ilmastikuolusid.
71.Rikkumine tõi kaasa M. Štšepelevi juhitud mootorsõiduki haagise kaldumise vastassuunavööndisse, kus see põrkas kokku mootorsõidukiga SAAB 9-3, mille tagajärjel sai sõidukis kõrvalistujana viibinud E.U. le raske tervisekahjustuse. Maakohus argumenteeris põhjalikult ja nõustumisväärselt, miks ei saa M. Štšepelevile ette heita liiklusnõuete tahtlikku rikkumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et M. Štšepelev pani teo toime hooletusest (vt otsuse lk 9 ja 10). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on õigesti kvalifitseerinud M. Štšepelevi teo KarS § 423 lg 1 järgi. (IV)
72.Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja E.U. apellatsioon jätta rahuldamata.
73.Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 2026. a määrusega määrati OÜ Advokaadibüroo Tibar ja Partnerid advokaadile Kadi Sitskale riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suuruseks 44 eurot ja 64 senti, sealhulgas käibemaks 8 eurot ja 64 senti. Ringkonnakohus jätab selle summa Eesti Vabariigi kanda, kuivõrd see tekkis kohustusega vastata määruses esitatud küsimustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.