Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:

Puudutatud isik on Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 25 korteriühistu liige;

Puudutatud isikule kuulub aadressil Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Sadama tn 25 korteriomand nr X;

Puudutatud isik ei ole tasunud perioodil 01.03.2022-31.10.2023 esitatud arveid kogusummas 2583,27 eurot ning nimetatud arvetelt arvestatud viivist summas 236,11 eurot.

Puudutatud isik tunnistab avaldaja põhinõuet summas 2583,27 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes ja lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 56 kannavad elamu majandamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui ühistu liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti. KrtS 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud tingimustel ja korras võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab ühistu juhatus majanduskava igaks majandusaastaks, mis koosneb samas lõikes loetletud osadest. KrtS § 41 lg 2 järgi võib majandamiskavas jätta kindlaks määramata üksnes tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud selliste kulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist. Riigikohus on märkinud, et kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek (Riigikohtu 20. juuni 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-8045 p 11).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõude, mis on tekkinud seoses kommunaalarvete tasumata jätmisega. Avaldaja tugineb nõude esitamisel korteriomandi nr 17 omanikul (puudutatud isikul) tekkinud võlgnevusele kommunaalmaksete tasumise osas perioodi 01.03.2022 - 31.10.2023 eest ning alltoodud arvetele (dtl 74-93) ja arvestusele (dtl 63): Kuupäev

Tähtaeg

Arve nr

Põhisumma

Viivis

Kokku arve

Tasutud algsaldo

Kuu lõpuks tasuda 1 806,72 €

31.03.2022

30.04.2022

22/03/017

204,48 €

204,48 €

30.04.2022

31.05.2022

22/04/017

138,43 €

138,43 €

2 011,20 €

31.05.2022

30.06.2022

22/05/017

66,32 €

66,32 €

409,23 €

30.06.2022

31.07.2022

22/06/017

86,90 €

86,90 €

496,13 €

1806,72

342,91 €

31.07.2022

31.08.2022

22/07/017

66,67 €

66,67 €

562,80 €

31.08.2022

30.09.2022

22/08/017

545,51 €

30.09.2022

31.10.2022

22/09/017

58,75 €

7,28 €

552,79 €

1 115,59 €

7,03 €

65,78 €

1 181,37 €

31.10.2022

30.11.2022

22/10/017

30.11.2022

31.12.2022

22/11/017

58,74 €

7,66 €

66,40 €

1 247,77 €

59,14 €

7,75 €

66,89 €

1 314,66 €

31.12.2022

31.01.2023

31.01.2023

28.02.2023

22/12/017

186,39 €

9,60 €

195,99 €

1 510,65 €

23/01/017

58,73 €

9,60 €

68,33 €

1 578,98 €

28.02.2023 31.03.2023

31.03.2023

23/02/017

58,99 €

58,99 €

1 637,97 €

30.04.2023

23/03/017

59,33 €

10,73 €

70,06 €

1 708,03 €

30.04.2023

31.05.2023

23/04/017

86,40 €

10,89 €

97,29 €

1 805,32 €

31.05.2023

30.06.2023

23/05/017

59,25 €

11,28 €

70,53 €

1 875,85 €

30.06.2023

31.07.2023

23/06/017

549,82 €

11,26 €

561,08 €

2 436,93 €

31.07.2023

31.08.2023

23/07/017

59,26 €

15,54 €

74,80 €

2 511,73 €

31.08.2023

30.09.2023

23/08/017

61,80 €

15,54 €

77,34 €

2 589,07 €

30.09.2023

31.10.2023

23/09/017

59,38 €

15,39 €

74,77 €

2 663,84 €

31.10.2023

30.11.2023

23/10/017

58,98 €

16,69 €

75,67 €

2 739,51 €

2583,27 €

156,24 €

2739,51 €

Kokku

Puudutatud isik nimetatud arveid tasunud ei ole ja arvestuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole.

Puudutatud isik on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas tunnistanud põhivõlga summas 2583,27 eurot (dtl 140). Puudutatud isik ei ole esitanud mingeid sisulisi vastuväited korteriühistu poolt esitatud arvetele ega neil näidatud arvestustele. Sellises olukorras ei pidanud korteriühistu peale kommunaalarvete oma nõude tõendamiseks muid tõendeid esitama. Kohus analüüsis avaldaja poolt perioodi märts 2022 kuni veebruar 2023 puudutatud isikule esitatud kommunaalarveid (dtl 74-82) ning tuvastas, et puudutatud isiku võlgnevus hakkas tekkima alates märtsi 2022 arvest. Kohus esitatu pinnalt ei tuvastanud, et korteriühistu arved, mille alusel tekkinud võlga puudutatud isikult nõutakse, oleks mingil moel ebaõiged või alusetud.

Seega leiab kohus, et puudutatud isikult kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2583,27 eurot. Puudutatud isik võlgnevuse olemasolu vaidlustanud ei ole.

Avaldaja on palunud kohtule esitatud avalduses puudutatud isikult välja mõista viivise kogusummas 338,21 eurot (236,11€+51,81€+50,29€) perioodi 01.08.2022 kuni 26.02.2024 eest (dtl 162). Puudutatud isik leiab, et korteriühistul ei ole viivise kulu omal tekkinud, selletõttu ei pea mõistlikuks ja põhjendatuks viivisnõuet mittetulundusühingul tulu teenimiseks. Viivisnõue on käesolevas asjas lihtsalt hüpotees (dtl 140).

KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Avaldaja on 06.11.2024 ärakuulamisel selgitanud, et avaldaja soovib viivise väljamõistmist põhivõlalt summalt 2583,27 eurot perioodi 01.08.2022-26.02.2024 kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudelt, s.o. 2583,27 eurolt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 162).

Kohus leiab, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puudutatud isik on jäänud viivistusse oma rahalise kohustuse täitmisega korteriühistu eest ning avaldajal on seadusest tulenev õigus nõuda kohutuse tähtaegselt täitmata jätmise eest viivist. Seega kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele arvete tähtaegse tasumata jätmise eest viivis summas 338,21 eurot.

Lisaks kuulub kooskõlas TsMS § 367 rahuldamisel avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult välja viivis põhinõudelt 2583,27 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõudmise kulu summas 50 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 3, kuivõrd võlgnikule on edastatud 16.08.2023 (dtl 99) ja 16.10.2023 (dtl 101) meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks. Puudutatud isik on nõustunud nimetatud summa tasumisega (dtl 140). Seega on põhjendatud nimetatud summa väljamõistmine avaldaja kasuks.

Eelnevast tulenevalt kuulub puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele võlgnevus summas 2583,27 eurot, viivis 338,21 eurot, sissenõudekulu summas 50 eurot. Lisaks kuulub kooskõlas TsMS § 367 puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 2583,27 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.02.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades asjaoluga, et avaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu summas 620 eurot. Puudutatud isik avaldaja menetluskuludele vastu ei ole vaielnud.

Avaldaja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõiv puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele.

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot ja 130 eurot. Puudutatud isik antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot ja 130 eurot on korteriühistu võlavaidluse puhul liiga kõrge ning on seisukohal, et mõistlik ja enam kooskõlas sarnase teenuse turuhinnaga oleks tunnihind 100 eurot.

Avaldaja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 3 tundi 45 minutit. Kohus leiab, et avaldaja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 3 tundi 45 minutit vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele.

Eelnevast tulenevalt kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 420 eurot, s.o riigilõiv summas 50 eurot ja esindajakulu

summas 375 eurot.

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.