3.Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers K Ii (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri ja usaldusisiku ülesannetest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
4.Kinnitada K Ii pankrotimenetluses lõpparuanne ja kinnitamata pankrotimenetluse kulud 0,25 eurot (ülekandetasu).
5.Kinnitada pankrotihaldur Hillar Villersi tasu ja kulud kokku 1 759,87 eurot koos käibemaksuga.
6.Määrata pankrotihalduri tasuks koos käibemaksuga 1 759,87 eurot. Pankrotihalduri tasu makstakse välja võlgniku pankrotivara arvelt PankrS § 65 lg 11 kohaselt JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (konto nr xxx Swedbank AS-is), millise kaudu pankrotihaldur tegutseb.
7.K Ii kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses kohustatud täitma FiMS §-s 47 sätestatud reegleid.
8.Nimetada kohustustest vabastamise menetluses K Ii usaldusisikuks E M (isikukood xxx e-post xxx).
9.Esimene aruanne usaldusisiku ülesannete täitmise kohta tuleb esitada maakohtule hiljemalt 01.12.2025. a.
10.Avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 163 lg 7).
EDASIKAEBAMISE KORD
Võlgnik või võlausaldaja võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu PankrS § 164 lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 04.07.2024. a määrusega kuulutati välja K Ii pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 05.07.2024. a ilmus K Ii (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 05.08.2024. a toimus K Ii (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. 15.10.2024. a kinnitas Viru Maakohus jaotusettepaneku tunnustatud nõuete, nende rahuldamisjärkude ja jaotiste osas.
2.18.11.2024 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. 18.11.2024. a avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlgniku lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta. Samuti teatas ta sellest, et lõpparuandele saab esitada vastuväiteid 10 päeva jooksul alates teate ilmumisest. Vastuväiteid kohtule ei esitatud.
3.Esitatud lõpparuande kohaselt: 3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 46,53 eurot. Võlgnikule on laekunud Tervisekassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt alltoodud tabelis esitatud summad: 2024. aasta juuli august september oktoober november
Laekumisi pankrotivarasse arvestuslikult – 3 678,44 eurot. Haldur arvestab arvestuslikust summast maha augusti laekumise ja mittearestitava summa vahe 467,92 eurot kuna võlgnik oli lapseootuspuhkusel (käesolevaks ajaks saanud emaks) ja ebaõiglane oleks teha teistmoodi arvestusi. Samuti ei arvesta haldur pankrotivara koosseisu tööandjalt oktoobris laekunud toetust lapse sünni puhul summas 98,40 eurot kuna seda käsitleda pankrotivara koosseisus oleks samuti ebaõiglane. Seega laekumistest pankrotivara koosseisus 3 210,52 eurot Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisomandis oli korteriomand registriosa numbriga xxx, elamumaa 100%, Ida-xxx. Pankrotihaldur saavutas võlgniku endise abikaasaga kohtuvälise kokkuleppe ühisomandi lõpetamiseks, millise tulemina laekus pankrotivara koosseisu 2 500,00 eurot. Kokku pankrotivara koosseisus rahalisi vahendeid 6 010,52 eurot
3.2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 2.
Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 (vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded) – puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad. Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad. Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud): Pankrotimenetluse kinnitamata kulud summas 1 760,12 eurot. Pankrotihalduri tasu 1 442,52 eurot, lisandub käibemaks 317,35 eurot. Ülekandetasu (SEB Pank AS-is olevad rahalised vahendid Swedbank AS-i) 0,25 eurot. Halduri tasu arvestus. Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 11 3 ) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning ajaarvestust ei pidanud. PankrS § 65 lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Käesolevas lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 1 442,52 eurot, millele lisandub käibemaks 317,35 eurot. Nimetatud summa vastab nii PankrS § § 65 lg 113 kui ka § 651 lg 1 sätestatule. Välja maksmata/kandmata/kinnitamata kulude (so prognoositav halduri tasu) suuruseks on seega 1 759,87 eurot.
3.3.Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 3. I ja III järgu nõuded puuduvad Jaotise alusel on teostatud järgnevad II järgu väljamaksed: Võlausaldaja Tunnustatud nõue xxx OÜ (RK xxx) 1 834,62 xxx AS (RK xxx) 11 254,77 xxx AS (RK xxx) 9 825,79 AS xxx (RK xxx) 3 504,92 xxx AS (RK xxx) 1 791,39 xxx OÜ (RK xxx) 1 055,74 xxx OÜ (RK xxx) 184,53 xxx AS (RK xxx) 2 115,86
3.4.Andmed pandiesemete müügist saadu kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 4. Pankrotivara koosseisus puudus pandiese.
3.5.Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 5. Võlgniku omandis oli sõiduk xxx (reg.märk xxx), millise osas märgib pankrotihaldur, et müügitehing oleks formaalselt pankrotimenetluses tagasivõidetav, kuid selleks puudub majanduslik otstarbekus. Auto24.ee andmetel jäävad sama väljalaskeaasta sarnased sõidukid
samasesse hinnaklassi, millisega sõiduk võõrandati. Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo on null, kuna osakute eest on raha välja võetud. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi juriidilistes isikutes ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Lõpparuande koostamise ajaks ei ole muud müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadavat vara.
3.6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 6. Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldaja ning võlgniku huvidest. Rahalised vahendid on hoiustatud pangakontol.
3.7.Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei saanud vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 7. I ja III järgu nõuded puuduvad. Võlausaldaja xxx OÜ (RK xxx) xxx AS (RK xxx) xxx AS (RK xxx) AS xxx (RK xxx) xxx AS (RK xxx) xxx OÜ (RK xxx) xxx OÜ (RK xxx) xxx AS (RK xxx)
3.8.Andmed menetluses esitatud hagide kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 8. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi.
3.9.Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta vastavalt PankrS § 162 lg 2 p 9. Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud p 3.2.
3.10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse põhjus ja kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud selgituste kohaselt on makseraskused tekkinud seoses lahkuminekuga ja võlgnikul ei olnud võimalik oma sissetulekutest kohustusi täita. Pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega maksejõuetuse tekke kohta. Käesoleval ajal puuduvad võlgnikul sissetulekud ja varakogum kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid selleks võib suure tõenäosusega pidada 2024. aastat. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et
tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. PankrS § 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud. Usaldusisiku nimetamine. FiMS § 46 lg 1 sätestab muuhulgas, et kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. FiMS § 68 lg 1 sätestab küll, et usaldusisikuna tegutsemise õigus on isikul, kes on kantud usaldusisikute nimekirja. Haldur ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud usaldusisikute nimekirja kantud usaldusisik Ene Mändla.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.
5.PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.
6.PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide.
7.PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks pankrotiseaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.
8.Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.
9.Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole.
10.Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.
11.Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.
12.Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on
jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.
13.PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest käesolevas pankrotimenetluses. Kohus vabastab pankrotihalduri Hillar Villersi tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses pärast lõpparuande kinnitamist.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus
14.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 04.07.2024. a pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
15.FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
16.Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 04.07.2024. a, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur määrata võlgniku usaldusisikuks E M, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks E M.
17.Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata
sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
18.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
19.Kohus hoiatab, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
20.Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS § 46. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 01.12.2025. a. Halduri tasu.
21.PankrS § 65 lg 1 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Haldur palub kinnitada K Ii (pankrotis) lõpparuanne ja pankrotimenetluse kulud summas 1 759,87 eurot. Juhindudes PankrS § 66 lg 1 kinnitab kohus pankrotihalduri tasu ja kulud 1 759,87 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et halduri tasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kohus määrab tasu suuruseks 1 759,87 eurot, mis maksta välja pankrotivarast haldurile. Pankrotihalduri tasu makstakse välja võlgniku pankrotivara arvelt PankrS § 65 lg 11 kohaselt JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (konto nr xxx Swedbank AS-is), millise kaudu pankrotihaldur tegutseb.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.