lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-125979/7

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-125979/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1054
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tagasiside numbriliikuvuse protsessi muutmise plaanile
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2026-05-21
Volikiri
Riigikohus · Väljaminev kiri · 2026-01-16
Vastus_ lepitusmenetluse avalduse menetlusse võtmise kohta
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2024-09-03
Vastus_lepitusmenetluse avalduse menetlusse võtmise kohta
Patendiamet · Väljaminev kiri · 2024-08-14
Teade lepitusmenetluse avalduse menetlusse võtmise kohta
Patendiamet · Sissetulev kiri · 2024-08-14
Teade
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Sissetulev kiri · 2026-05-13

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Määrus 1215/2012Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012 , kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud)

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Elisa Eesti AS10069659(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 14. juuli 2026

Tsiviilasja number

2-25-125979

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10069659; asukoht XXX, 13425, XXX)

hagi

U.R

vastu

võlgnevuse

Hageja lepinguline esindaja Anu Volokitin (e-post ) Kostja: U.R (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Elisa Eesti AS hagi U.R vastu võlgnevuse väljamõistmiseks menetlusse võtmisest ja lugeda hagi koos lisadega Elisa Eesti AS-le tagastatuks.
2.Jätta menetluskulud Elisa Eesti AS kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Määrus toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.08.20262-23-5567/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 04.08.20262-26-112534/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.08.20262-25-16681/22Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.07.20262-24-13465/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 28.07.20262-26-109999/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20262-26-15831/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Elisa Eesti AS (hageja) esitas 29. oktoobril 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U.R (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu 28. mai 2026. a määrusega anti tsiviilasi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuivõrd kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada.
2.Tartu Maakohus jättis 10. juuni 2026. a määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 16. juunil 2026 täiendatud hagiavalduse.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, sest hagi ei allu Eesti kohtule.
4.TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Sama sätte lg 2 järgi kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
5.TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või järgmistes Euroopa Liidu määrustes: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1215/2012 [Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus]. Kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses tarbija (VÕS § 1 lg 5). Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 18 lõige 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Määruse art 17 lg 1 sätestab, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks II peatüki 4. jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on: a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga, b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Arvestades määruse art 17 lg 1 viidet art-le 6, saab artiklit 17 üldjuhul kohaldada kostja suhtes, kelle alaline elukoht on mõnes liikmesriigis. Hageja nõuded tulenevad hageja ja kostja vahel 11. oktoobril 2018 sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja /või müügilepingust, samuti 3. oktoobril

2019. a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust ning seadmete rendi- ja/või müügilepingust. Kostja on tarbija.

6.Määruse art 62 lg 1 kohaselt, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus riigisisest materiaalõigust. Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Eesti rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 8. veebruarist 2010 XXX 10–8, XXX-i, xxx, XXX, Eesti, kuid maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja nimetatud aadressil ei ela. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri vastusest nähtub, et 14. märtsil 2025 on kostja esitanud isikut tõendava dokumendi taotlemisel oma kontaktandmeteks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled ei ole sõlminud kehtivat kohtualluvuse kokkulepet Eesti kohtu kasuks kooskõlas määruse nr 1215/2012 artikliga 19 ja TsMS § 104 lg-ga 3. Kohus leiab, et kostjal ei ole Eestis kehtivat elukohta TsÜS § 14 lg 1 tähenduses. Töötamise registri ja Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole kostja Eestis töösuhtes olnud pärast 2021. a. Arvestades, et kostja on tarbija ning tema alaline elukoht ei ole Eestis, ei allu käesolev vaidlus Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 järgi Eesti kohtule. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel.
7.TsMS § 372 lg 4 teise lause järgi kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hageja esitas hagiavalduse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
8.Tulenevalt TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 372 lg 5 esimesest lausest võib hagiavaldusse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja tsiviilasja nr 2-25-125979 menetluses ei osalenud. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.07.20262-26-113310/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.07.20262-26-114920/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja