ja A.S hagi Mittetulundusühingu "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Hagi hind
114 344 eurot 512 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Osaühing ALVETIR (registrikood 11074361, asukoht XXX–20, XXX-i, e-post XXX) Hageja A.S (isikukood XXX, e-post XXX) Hagejate lepinguline esindaja Igor Sumarok (epost XXX) Kostja Mittetulundusühing "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) (registrikood 80103955, asukoht Vabaõhumuuseumi tee 4/2–54, Tallinn, Harju Maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige A.B (e-post XXX), endine seaduslik esindaja endine juhatuse liige B.R
Kohtuistungi toimumise aeg
15.06.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu ALVETIR ja A.S 24.07.2025 hagi Mittetulundusühingu "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) vastu 103 808 euro suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista välja Mittetulundusühingult "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) osaühingu ALVETIR kasuks põhivõlg 16 000 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (16 000 eurot) alates 24.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Mõista välja Mittetulundusühingult "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) A.S kasuks välja põhivõlg 87 808 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (87 808 eurot) alates 24.07.2025 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud Mittetulundusühing "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) kanda ning mõista temalt solidaarselt
Osaühingu ALVETIR ja A.S kasuks välja menetluskulud 4332 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (4332 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing ALVETIR (hageja I) ja A.S (hageja II) esitasid 24.07.2025 Mittetulundusühingu "Enovate Circle” (endine Mittetulundusühing Veinimaailm) (kostja) vastu hagi, milles palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista 103 808 euro suurune põhivõlg ja kõrvalnõuded tulenevalt poolte vahel sõlmitud käsunduslepingust. Hagejad palusid mõista kostjalt hageja I kasuks välja põhivõlg 16 000 eurot ning hageja II kasuks põhivõlg 87 808 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel käsundusleping veinide ostmiseks, mille kohta väljastas kostja hagejatele sertifikaadid perioodil 19.03.2016–27.02.2018, mis kinnitasid, et hagejad olid andnud kostjale raha, et osta investeerimiseks veine, neid hoiustada ja realiseerida ning teenida kasumit. Hagejad investeerisid veini ostmisesse 84 080 eurot, mille nad andsid kostjale üle. Rahaliste vahendite üleandmise kohta väljastati hagejatele iga kord sertifikaat, millega tõendati, et hagejad on teinud ja tasunud eeltellimuse veinidele, mis valmivad 2017–2019. aastal. Pärast veinide ostmist ja veinide valmistamise ooteperioodi lõppu kinnitas kostja 14.04.2020 nii suuliselt kui ka kirjalikult veinide valmimist ja esitas arveid erinevate veinide tootmise ja
hoiustamisega seotud kulude eest, mis hageja ka tasus. Lisaks esitas kostja hagejatele perioodiliselt tabeleid veinide andmetega ja ülevaatega. Kostja kinnitas 05.11.2024 saadetud kirjas kostja veinide tabeli aktuaalset seisu 2024. aasta seisuga. Hagejad hakkasid uurima, millisel viisil oleks võimalik investeeringuid realiseerida või üleantud veinid tagasi saada. Hageja II palus 02.06.2025 kirjas veinid üle anda vastavalt kokkulepetele ning esitada täielik aruandlus investeeringute kohta. Kostja ei esitanud hageja II antud tähtajaks aruandlust ega muid dokumente, seega ei esitanud kostja ülekantud raha eest ostetud veini ega mingeid tõendeid veini ostmise kohta. Kuni nõude esitamise hetkeni puudus igasugune teave veini päritolu ja selle ladustamiskoha ja -tingimuste kohta. Nendest asjaoludest järeldasid hagejad, et kostja ei ole veini tegelikult ostnud.
2.Tartu Maakohus võttis hagi 15.08.2025 määrusega menetlusse. Kohus andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus.
3.Kostja esitas 27.09.2025 seisukoha (dtl 118), milles vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja selgitas, et hageja on esitanud küll sertifikaadid, kuid ta ei ole esitanud ühtegi rahalist tõestust või pangakonto väljavõtet selle kohta, et ta kostjale reaalselt ka raha üle kandis. Eeltellimuse tasumise kinnitamiseks oli sertifikaadi järgi aga vajalik arvelduskonto väljavõte. Kostja märkis, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja selgitas, et hagejatel oli võimalik, kas müüa veine Veinimaailma kaudu või saada veinid endale tagasi, kuid viimase eeldus on, et ta tasub alkoholi käitlemise, transporditasud, hoiutasud ja käibemaksu. Kostja ei olnud nõus neid aga tasuma, see on aga eeldus, et kostja hagejatele veinid anda saaks.
4.Hagejad esitasid 23.10.2025 kostja vastusele seisukoha (dtl 130), milles leidsid, et kostja esitatud vastuväited on põhjendamatud ning nende eesmärk on üksnes kohtumenetluse venitamine. Kostjal on olnud mitmeid võimalusi esitada dokumentaalseid tõendeid selle kohta, et ta täitis talle andnud käsundi – investeerimise eesmärgil kollektsiooni veinide soetamise. Kõik sellised tõendid peavad olema dokumentaalsed ja kontrollitavad. Hagejatel puuduvad igasugused dokumendid, mis kinnitaksid kostja poolt veinide ostmist, ladustamist või villimist. Kostja ei ole tänaseni esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks viinamarjasaagi ostu (ostu-müügilepingud, arved, saatelehed); viinamarjasordi, saagiaasta, piirkonna ja apellatsiooni, kus viinamarjad kasvatati; veini hoidmist vaatides (ladustamistingimused, ladustamise dokumendid); pudelite, korkide ja etikettide soetamist hagejate poolt üleantud vahendite eest (sh etikettide fotod); veini villimist vaatidest pudelitesse (teenuste arved, tööde vastuvõtuaktid, maksekinnitused); villitud veini ladustamist pudelites (ladude rendilepingud, üleandmis-vastuvõtu aktid, kindlustuspoliisid). Rahvusvahelises veininduse praktikas on elementaarne, et igale tootmis- ja turustamisprotsessile vastavad dokumendid - päritoludokumendid (Appellation d’Origine Contrôlée / Grand Cru / DOCG jms) – ilma nendeta ei ole võimalik kinnitada veini ehtsust. Apellatsioon on ametlikult tunnustatud viinamarjakasvatuse piirkond, millel on oma ökosüsteem ja kindlaks määratud nõuded toodetavatele veinidele. See on peamine mehhanism veini ja veinimaterjali päritolu kontrollimiseks; villimistunnistused (bottling certificates) – need fikseerivad villimise kuupäeva, partii mahu ja partii numbri; partii- või seerianumbrid (lot number / batch number) – igal veinipartiil peab olema unikaalne number, mis kajastub nii etiketil kui ka dokumentides; cellar book / registre de chai – näiteks Prantsusmaal ja Itaalias on veinimajadel kohustus pidada arvestust veini liikumise üle (mitu liitrit on vaatides, kui palju on villitud, kui palju müüdud). Kollektsioneeritava veini puhul on eriti oluline, et selle ehtsust kinnitaksid üksnes tootjate ja sertifitseerivate asutuste dokumendid. Ilma nendeta ei oma ükski väide „veini olemasolu“ kohta mingit väärtust, sest kollektsioneeritava veini turg on võltsingutele väga vastuvõtlik
ning ilma dokumentideta ei ole võimalik kontrollida, mida kostja tegelikult soovib hagejatele üle anda. Kostja on erinevatel aegadel saatnud hagejatele tabeleid, kus on märgitud veinipudelite kogused, tootmispiirkonnad ja aastakäigud. Samuti on ta väitnud, et on korraldanud veinivedusid erinevatesse maailma piirkondadesse (nt Macaosse) eesmärgiga neid müüa. Kuid mitte ühtegi tõendit selle kohta, et hagejad oleksid andnud kostjale korralduse veine transportida või müüa, ei ole esitatud. Samuti ei ole esitatud dokumente, mis kinnitaksid, et need veod üldse toimusid. Seega on võimalik vaid kaks varianti: tabelid koostati hagejate eksitamiseks, mis viitab pettusele või kostja peab tunnistama tabelite õigsust ning andma hagejatele üle seal märgitud veinid vastavalt piirkondadele, aastakäikudele ja kogustele. Mõlemal juhul lasub vastutus kostjal – kas valeandmete esitamise eest või kohustuste täitmata jätmise eest. Eriti kahtlane on dokumentide puudumine olukorras, kus kostja on hagejatele teatanud rahvusvahelistest veinivedudest (näiteks Macaosse). Sellised veod on alati seotud tollideklaratsioonide, aktsiisidokumentide ja transporditõenditega (nt CMR). Nende dokumentide puudumine viitab sellele, et tegelikke vedusid ei toimunud või varjatakse nende sisu. Hagejad on siiski valmis vastu võtma kõik reaalsed tõendid kostja tegevuse kohta – dokumendid veini ostmise, ladustamise ja villimise kohta, samuti veini tegeliku üleandmise, kui see vein tõepoolest eksisteerib ning selle päritolu ja asukohta on võimalik kontrollida ja kinnitada. Juhul, kui kostja ei soovi tõendid esitada, siis hageja esitab taotluse kostja pangast väljavõtte kogumist. Väljavõtte põhjal oleks võimalik kontrollida, millised kulud kostja üldse teinud seoses hageja käsundiga. Kõik kostja viited „veini olemasolule“ on seega pelgalt sõnalised ega oma tõenduslikku väärtust. Dokumentaalsete tõendite täielik puudumine näitab, et kostja ei ole tegelikult täitnud talle usaldatud kohustusi. Hagejad juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja, olles saanud märkimisväärseid rahasummasid, ei ole esitanud mitte ühtegi nõuetekohast kinnitust nende vahendite sihipärase kasutamise kohta. Kõigis kostja esitatud sertifikaatides on märgitud, et need on tasutud. Seetõttu ei saa kostja väited maksmata jätmise kohta olla tõesed – sertifikaati ei oleks väljastatud, kui makse poleks toimunud. Sertifikaat ise on makse laekumise kviitung. Veelgi enam, kogu kirjavahetuse vältel ei ole kostja kordagi nõudnud hagejatelt täiendavaid makseid, vaid on järjekindlalt vältinud kulude kohta aruandluse esitamist, viidates kas töökoormusele või võimatusele koostada tabeleid. See käitumine viitab selgetele pahatahtlikkuse tunnustele ja võimalikule pettusele. Hagejad rõhutavad, et vaidluse põhisisu seisneb selles, et puuduvad igasugused tõendid, et kostja oleks hagejate nimel veini ostnud, ladustanud või villinud. Kõik kostja väited „kauba üleandmise valmisoleku“ kohta on sisutühjad, kui puudub dokumentaalne kinnitus, et vein üldse eksisteerib. Seetõttu nõuavad hagejad hagi täielikku rahuldamist ning juhivad kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja peab kas esitama tõendid veini olemasolu kohta ja andma selle hagejatele üle või tagastama hagejatelt saadud rahalised vahendid.
5.Kohus saatis 20.03.2026 pooltele kohtukutse kohtuistungile 18.05.2026. Kostja muutis 14.04.2026 ära enda ärinime ning määras juhatuse liikmeks A.B . Kohus määras uue istungiaja, mille hageja esindaja palus edasi lükata. Kohus määras uue istungiaja 21.05.2026 kl 11.00, mille kostja tolleks ajaks endine juhatuse liige palus edasi lükata. Kohus määras veelkord uue istungiaja 15.06.2026 kl 13.00, mille peale teatas kostja endine juhatuse liige, et tal puudub kostja esindusõigus. Kohus toimetas kohtukutse kätte uuele juhatuse liikmele A.Ble 02.06.2026 kl 13:08 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel (dtl 162).
5.1.Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks kohtuistungi 15.06.2026. Kohtuistungil osalesid hagejad ja lepinguline esindaja, kuid kostja seaduslik esindaja juhatuse liige kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungisekretär helistas 15.06.2026 vahetult enne kohtuistungi algust kostja
seaduslikule esindajale telefoninumbril 5560 0009. Kostja vastas ja ütles, et ei tea midagi konkreetsest istungist ega kohtuasjast. Kui sekretär ütles, et ta on kutse kättetoimetamisportaali vahendusel kätte saanud 02.06.2026, selgitas kostja, et ta ei tutvu üleüldiselt ühegi sellise dokumendiga. Kohus pakkus kostjale võimalust osaleda kohtuistungil video vahendusel. Kostja kohtuistungil video teel osaleda ei soovinud.
5.2.Kohus selgitas kohtuistungil hagejatele, et TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hagejate esindaja märkis, et tutvus enne istungit kostja vastusega ja kostja soovis istungit ja mitte kirjalikku menetlust. Hagejad taotlesid tagaseljaotsuse tegemist ja palusid kohtul anda tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus andis hagejatele tähtaja kuni 16.06.2026 (k.a), et esitada menetluskulude nimekiri. Kohus märkis, et teeb lahendi teatavaks hiljemalt 19.06.2026. Hagejad täpsustasid oma nõuet 15.06.2026 kohtuistungil, millel palusid kohtul mõista välja kostjalt hageja II kasuks põhivõlg 87 808 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (87 808 eurot) alates hagi esitamisest 24.07.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagejad palusid kohtul mõista välja kostjalt hageja I kasuks põhivõlg 16 000 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (16 000 eurot) alates hagi esitamisest 24.07.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagejad palusid kohtul jätta menetluskulud kostja kanda.
5.3.Hagejad esitasid 16.06.2026 kohtule menetluskulude nimekirja, milles tõid välja, et on tasunud lepingulise esindaja kulu Alinea Õigusbüroo OÜ-le 2790 eurot (sh km). Kogusumma sisaldab tasu hagiavalduse koostamise, kliendiga nõupidamise, tõendite kogumise, kostja vastusega tutvumise, seisukoha koostamise ja kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungil osalemise eest. Hageja kinnitas, et eelnimetatud kulu on kantud seoses tsiviilasja nr 2-2511952 menetlusega ning palus kohtul kindlaks määrata hagejate menetluskulud ning mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskulude katteks välja 4890 eurot, mis koosneb õigusabikuludest 2790 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 2100 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hagejate kasuks välja viivis menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus võib TsMS § 410 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks kohtuistungi, kuhu kostja seaduslik esindaja ei ilmunud, vaatamata sellele, et talle oli kohtukutse nõuetekohaselt kätte toimetatud. Kohtukutse vastas TsMS § 344 nõuetele ning kohus oli kostjale kohtukutse kooskõlas TsMS § 343 lg-ga 2 nõuetekohaselt kätte toimetanud. Kohus toimetas kohtukutse praegusele kostja juhatuse liikmele A.B-le kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel kätte 02.06.2026 kl 13.08 (dtl 162). Hagejad esitasid kohtuistungil taotluse, et kohus lahendaks asja tagaseljaotsusega.
7.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–51 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
8.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
8.1.Hagejad esitasid 15.06.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 163), milles palusid mõista kostjalt hagejate kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 2100 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2790 eurot 15 tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 150 eurot. Hagejad palusid menetluskulude kindlaksmääramisel vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskuludele.
8.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 2100 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt.
8.3.Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
8.4.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu taotletud 15 tundi, kuid põhjendatud juristi tunnitasu määr on 120 eurot + km. Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100– 120 eurot. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4332 eurot (2100 + 2232 (sh km)). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.