Coop Pank AS, rk 10237832, asukoht Maakri 30, Tallinn, lepinguline esindaja Hedit Kalmiste
KOSTJA
S. T. , ik XXX, elukoht hagiavalduses XXX Suuline menetlus – istung 29.04.2026
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt S. T. hageja Coop Pank AS kasuks Coop Pank AS ja S. T. vahel 04.10.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev tasumata põhivõlgnevus 9516,49 eurot, tasumata intressid 709,01 eurot, lepingu haldustasu 6 eurot ja 11.06.2026 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3096,20 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S. T. hageja Coop Pank AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (9516,49 eurot) tasumata jäägilt alates 12.06.2026 lepingujärgses määras 0,0497% päevas kuni põhivõla 9516,49 euro tasumiseni.
Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt S. T. hageja Coop Pank AS kasuks menetluskulude (riigilõivu) katteks 910 eurot.
5.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik
1.27.02.2025 esitas Coop Pank AS Viru Maakohtule hagi S. T. vastu võlgnevuse nõudes ning 21.03.2025 hagi uue tervikteksti.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (peale 01.04.2024 ühinemiskannet on laenuandjaks Coop Pank AS) ning kostja S. T. 04.10.2022 väikelaenuleping nr XXX, laenusummaga 12 000 eurot, intressiga 17,9% aastas ja tagasimakse tähtajaga 10.10.2029. Lepingu intressimäär on 17,9% aastas ja viivise määr on samuti 17,9% aastas (dtl 10-22). Laenusumma kanti hageja poolt kostja kontole 04.10.2022 (dtl 76). Krediidi kulukuse määraks kujunes 20,55% aastas, võttes aluseks laenusummat 12000 eurot, laenulepingu kestvust 84 kuud, intressimäära 17,9% aastas, igakuist haldustasu 1,50 eurot, ühekordset lepingutasu 240 eurot ning arvestades eeldusega, et kogu laenusumma võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus.
3.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seoses märgib hageja, et kostja esitas hagejale laenutaotluse, milles soovis laenu 12 000 eurot, tööandjaks märkis XXX OÜ, sissetulekuks 1000 eurot kuus ja igakuiseks finantskohustuseks 57 eurot. Hageja sise-eeskirjade kohaselt tehakse krediidiotsus laenu väljastamiseks automatiseeritud otsustusalgoritmi (edaspidi otsustusmootor) kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele, teostab otsustusmootor automaatsed päringud nii Coop Pank grupi (Coop Pank, Coop Liising ja laenu väljastamise ajal eksisteerinud Coop Finants) finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse kui ka kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusmootori eelseadistuste põhjal kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada. Coop Pank grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidest saab otsustusmootor info taotleja kohustuste, maksekäitumise ja võlgnevuste kohta, samuti võimalike muude kohustuste rikkumiste kohta. Lisaks tehti kostja kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et kontrollida ja koguda täiendavat teavet: 1) rahvastikuregistrist ja Transpordiametist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid. Kostjal oli taotlemise hetkel kehtiv isikutunnistus ja Eesti Vabariigi pass ning juhiluba; 2) Krediidiinfo andmebaasist päriti kostja krediidiskoori ning selgitati välja, et aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid polnud; kostja krediidiskoor oli 6,60 (hageja väljastab krediiti krediidiinfo skooriga kuni 27,9); 3) Taust.ee andmebaasist päriti infot kostja võlgnevuste kohta. Päringu tulemusel selgus, et kehtivad võlgnevused puuduvad; 4) Maksu- ja Tolliameti süsteemist kontrolliti infot kehtiva töösuhte ning palgalaekumiste kohta. Kostjal oli kehtiv tööleping XXX OÜ-ga alates 03.05.2022. Sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks küsis hageja kostjalt konto väljavõtteid, mille analüüsist selgus, et kostja regulaarseks sissetulekuks on töötasu XXX OÜ-lt. Kuue kuu
keskmine sissetulek oli 1038,77 eurot. Konto väljavõtte analüüsist selgus, et kostjal on igakuiseid regulaarseid finantskohustusi teiste krediidiandjate (XXX) ees kogusummas 57,28 eurot. Eeltoodud andmetest lähtuvalt leidis hageja, et maksimaalne laenusumma kostja sissetulekuid arvesse võttes võib olla 12 465,27 eurot ja igakuine tagasimakse kuni 416 eurot. Hageja tegi vastavalt kostja taotlusele positiivse krediidiotsuse summale 12 000 eurot, perioodiga 84 kuud, igakuise tagasimaksega 253,87 eurot. Analüüsitud andmete alusel leidis hageja, et kostja ei lange ühegi riskiprofiili alla, mis annaks aluse nimetatud summas laenu väljastamise keelamiseks ja igakuised kohustused summas 253,87 eurot on kostjale jõukohased. Hageja on seisukohal, et laenu väljastamisel on hageja täitnud kõiki vastutustundliku laenamise sätteid ja põhimõtteid ning on laenu väljastanud kooskõlas võlaõigusseadusega ja teiste seadusandlike aktidega.
4.Kostja tekkis püsiv võlgnevus lepingust tulenevate maksete tasumisel alates 10.05.2024 osamaksest. Hageja saatis kostjale SMS-i teel kokku 6 meeldetuletust võla tasumiseks: - mai 2024 osamakse tasumise meeldetuletuseks tasuta sõnumi 15.05.2024 ja 22.05.2024 sõnumi, millele rakendus 5 eurone võla menetlemise tasu; - juuni 2024 osamakse tasumise meeldetuletuseks tasuta sõnumi 15.06.2024 ja 22.06.2024 sõnumi, millele rakendus 5 eurone võla menetlemise tasu; - juuli 2024 osamakse tasumise meeldetuletuseks tasuta sõnumi 15.07.2024 ja 22.07.2024 sõnumi, millele rakendus 5 eurone võla menetlemise tasu. Võla menetlemise tasu suurus tuleneb hageja hinnakirjast.
5.Kuivõrd kostja ei täitnud vaatamata meeldetuletustele maksekohustust, andis hageja 31.07.2024 kostjale tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks hiljemalt 23.08.2024 (dtl 31). Kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, mistõttu hageja ütles 28.08.2024 kostjaga sõlmitud lepingu erakorraliselt üles (dtl 32).
6.Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 31.08.2024 ühekordse makse summas 1050 eurot, mille arvelt hageja vähendas laenu põhiosa võlgnevust ning sissenõudmiskulusid (s.o kostjale saadetud võlateated).
7.Hagi esitamise seisuga on lepingust tulenev võlgnevus kokku 11109,47 eurot, millest laenu põhiosa võlgnevus on 9516,49 eurot, intressivõlgnevus 709,01 eurot, viivise võlgnevus 877,97 eurot ja haldustasu 6 eurot.
7.1.Põhinõue 9516,49 eurot koosneb tagasimaksmata krediidisumma jäägist, mis muutus sissenõutavaks alates lepingu lõppemisest. Lepingu lõppemise seisuga oli tagasimaksmata krediidisumma 10 163 eurot. Kostja poolt 31.08.2024 tasutud 1050 euro arvelt luges hageja kõigepealt täidetuks lepingu kehtivuse ajal tasumata põhinõude osamaksed ja ülejäänud osas vähendas osaliselt tagasimaksmata krediidisummat (646,51 euro võrra), mille järel jäi tagasimaksmata krediidisumma jäägiks 9516,49 eurot
7.2.Vastavalt lepingu punktile 4 maksab laenusaaja väljamakstud, kuid tagastamata laenusummalt laenuandjale intressi 17,9% aastas. Intressimäär on väljendatud 360-päevase aasta baasil. Kostja ei tasunud intressimakseid alates 10.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.08.2024. Lepingu lisaks olevast maksegraafikust nähtuvad intressimaksed alates võlgu jäämise ajast kuni lepingu ülesütlemiseni: 10.05.2024 summas 157,39 eurot, 10.06.2024 summas 155,98 eurot, 10.07.2024 summas 154,54 eurot, 10.08.2024 summas 153,08 eurot, 11.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni (28.08.2024) summas 88,02 eurot (selgituseks, et kuna leping öeldi üles 28.08.2024 ehk enne järgmise graafikujärgse (s.o 10.09.2024) intressimakse tasumise tähtpäeva, siis on ka viimase intressimakse summa graafikujärgsest intressimaksest (10.09.2024 – 151,60 eurot) erinev ehk 88,02 eurot). Seega kujunes hagis küsitud intressinõue järgmiselt: 157,39 + 155,98 + 154,54 + 153,08 + 88,02 = 709,01 eurot.
7.3.Lepinguga ettenähtud viivisemääraks on kokku lepitud 0,0497% päevas / 17,9% aastas (lepingu punkt 2). Lepingu kehtivuse ajal on arvestatud viivist 12,44 eurot, s.o 5,19 + 0,08 + 3,79 + 0,06 + 2,38 + 0,04 + 0,89 + 0,01 = 12,44. Peale lepingu ülesütlemist arvestatud viivis 865,53 eurot on arvestatud perioodi eest 29.08.2024 kuni hagi esitamiseni 27.02.2025 järgmiselt: Põhiosa võlasumma
Võlaperiood
9516,49
29.08.2024 27.02.2025
Viivise määr aastas
- 17,9%
Viivise määr Perioodi päevas päevade arv
Viivise summa
0,0497%
865,53
Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 9516,49 eurolt kuni põhinõude täitmiseni alates 28.02.2025 lepingujärgses määras 17,9% aastas.
7.4.Lepingu igakuine haldustasu 1,50 eurot on kokku lepitud lepingu punktis 2 ja on ühtlasi sätestatud ka hageja hinnakirjas, mille kohaselt lepingu igakuine haldustasu väikelaenu puhul on 1,50 eurot. Kostja jättis maksmata 10.05.2024, 10.06.2024, 10.07.2024 ja 10.08.2024 haldustasu kokku summas 6 eurot.
8.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Menetluskuluks on tasutud riigilõiv.
9.29.04.2026 istungil jäi hageja oma esitatud nõude juurde. Võimalusel palub viivist arvestada päevamääraga, sest päevamäär on täpsem kui aastamäär. Kostja vastuväited
10.Kostja on 10.04.2025 kirjas kohtule uurinud võimaliku maksegraafiku koostamise võimalust ja märkinud, et lähipäevil saab töövestlusele ja loodab, et asjad lähevad paremaks. Nõuetekohast vastust hagile kostja ei esitanud.
11.Hageja kinnitusel pidasid pooled vastavalt kohtu suunistele läbirääkimisi, aga kompromisskokkuleppe jäi sõlmimata. 29.04.2026 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
13.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,
millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Coop Finants AS (praegune Coop Pank AS) on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
15.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja ja Coop Finants AS (praegune Coop Pank AS) vahel on 04.10.2022 sõlmitud väikelaenuleping nr XXX 12000 euro laenamiseks, krediidi kulukuse määraga 20,55% aastas. Lepingu intressi määraks oli 17,9% aastas ja viivise määraks lepingujärgne intressimäär ehk samuti 17,9% aastas ehk 0,0497% päevas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 28.08.2024.
16.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
17.Tarbijakrediidilepingu kehtivuse kontrollimiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega peab krediidiandja tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib.
18.04.10.2022 lepingu sõlmimise ajal tuli arvestada Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määraga 16,3% aastas (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/ #/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu krediidi kulukuse määr 20,55% aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega ei ole leping VÕS § 406 2 lg 1 järgi tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
19.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.
20.Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate
maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 403 4 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
21.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 403 4 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).
22.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
23.Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.
Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu 31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).
24.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kontrollis kostja esitatud teavet arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Laenuandja teostas automatiseeritud päringuid Coop Pank grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete andmebaasidesse ja ka kolmandate osapoolte andmebaasidesse: rahvastikuregistrisse ja Transpordiametisse, krediidiinfo ja taust.ee andmebaasi, Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Laenuandja on hindamisel võtnud arvesse, et kostja töötab ja tema nelja kuu keskmine sissetulek oli 1038,77 eurot. Konto väljavõtte analüüsist selgus, et kostjal on igakuine finantskohustus AS XXX ees summas 57,28 eurot. Aktiivsed ja hiljutised maksehäired puudusid. Laenuandja on arvestanud maksimaalseks igakuiseks tagasimakseks kuni 416 eurot ning on seejärel andnud laenu igakuise laenumaksega 253,87 eurot.
25.Eeltoodut hinnates leiab kohus, et hageja on tõendanud, et on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikke kohustusi. Laenuandja on nõudnud laenutaotlejalt tema pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (4 kuud), mis on võimaldanud hinnata nii kostja sissetulekuid kui ka kohustusi. Laenuandja sai arvestada andmetega, mis talle olid kättesaadavad ja nähtavad ning ei saanud arvestada andmetega, mida kostja laenusaajana ei avaldanud. Sealjuures ei saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks laenuandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa laenuandja kontrollida ega ette näha, nt isiku töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui isik võtab pärast laenulepingu sõlmimist uusi finantskohustusi.
26.Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud laenu 12 000 eurot ning on teinud tagasimakseid põhiosa katteks kokku 2483,51 eurot. Seega tasumata põhivõlgnevuse suuruseks on 9516,49 eurot (12 000 – 2483,51). Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
27.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Tasumata on laenulepingu maksegraafiku intressi osamaksed perioodil 10.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 28.08.2024 määraga 17,9% aastas kokku summas 709,01 eurot (vt. hagi p. 7.2), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata lepingu haldustasu perioodil 10.05.2024 – 10.08.2024 igakuiselt 1,50 eurot, kokku 6 eurot. Kohus peab hageja nõuet põhjendatuks ja see kuulub rahuldamisele.
29.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et
taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis 0,0497% päevas/17,9% aastas, s.h. lepingu kehtivuse ajal arvestades iga tasumata põhinõude ja haldustasu osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni kokku summas 12,44 eurot ning edaspidine viivis tasumata põhinõudelt 9516,49 eurolt alates lepingu lõppemisest 29.08.2024 kuni hagi esitamiseni 27.02.2025 kokku summas 865,53 eurot. Hageja on arvestanud viivist kohaldades viivisemäära 0,0497% päevas. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise päevamääraga 0,0497% päevas tasumata põhinõudelt 9516,49 eurolt alates 28.02.2025 – 11.06.2026 (k.a) 469 päeva eest, mis on 2218,23 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuuluvad kostjalt väljamõistmisele kõik sissenõutavaks muutunud viivised 11.06.2026 seisuga kokku summas 3096,20 eurot (12,44 + 865,53 + 2218,23).
31.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12.06.2026 edasiulatuv viivis 0,0497% päevas kuni põhivõla 9516,49 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 6420,29 eurot (9516,49 – 3096,20).
32.Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
34.Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 910 eurot.
35.Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
36.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
37.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.