Võlaõigus

Edasikaebamise kord Tegemist on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Pooled võivad siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2/13

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kostja esitas hagejale laenutaotluse, milles märkis oma sissetulekuks 1200 eurot ja kohustusteks 0 eurot. Ülalpeetavate arvu kostja välja ei toonud. Kostja avaldas, et elab üürikorteris, ning et tema tööandja on „xxx“. Samuti esitati hagejale kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1232,71 eurot ja igakuisteks kohustusteks on 0 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 369 eurot. Kostja pangakonto väljavõttelt nähtus, et kostjal puudusid kulutused hasartmängudele. Laenutaotluse esitamise ajal puudusid avalikustatud maksehäired. Hageja arvestas võetava kohustuse suuruseks 77,19 eurot kuus. Igakuiselt jäi kostjale vaba raha muude kulutuste tarbeks 786,52 eurot. Eeltoodust johtuvalt pidas hageja kostjat krediidivõimeliseks.

Hageja ja kostja sõlmisid 19.11.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX (edaspidi leping), mille alusel hageja andis kostjale laenu 2126 eurot tagasimakseperioodiga 60 kuud, intressiga 31% aastas, haldustasuga 4% aastas, lepingutasuga 126 eurot ning krediidi kulukuse määraga 47,88%.

Lepingu sõlmimisel 19.11.2022 avaldas kostja soovi ka krediidiandja pakutavate lisateenuste B Secure, B Secure + kasutamiseks. Lisateenuse B Secure kuutasu on 14,99 eurot, lisateenuse B Secure + kuutasu on 24,99 eurot. Lisateenus B Secure + tellimise korral on lisateenus B Secure tasuta.

Hageja kandis lepingu alusel kostja arvelduskontole 2000 eurot.

Kostja tegi lepingu alusel hagejale makseid kokku 833,82 euro ulatuses, millest 192,16 eurot arvestati põhiosa katteks, 562,46 eurot intressi katteks, 3,34 eurot viivise katteks ning 75,86 eurot lepingu haldustasu katteks.

Kostja jättis täielikult tasumata 11.12.2023, 10.01.2024, 12.02.2024 ja 11.03.2024 osamaksed.

Kostja jättis lisateenuste B Secure, B Secure + kasutamise eest tasumata perioodil 10.11.2023 – 11.03.2024 ehk viie kuu jooksul.

Hageja edastas 13.02.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava 30-päevase tähtaja kohustuste täitmiseks.

Hageja edastas 13.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millega üles lepingu üles.

Hageja kandis maksehäire teate edastamisega seoses kulu 14,99 eurot. 3/13

Hageja põhjendas lisaks, et juhul, kui kohtu hinnangul ei ole tulevikunõude puhul võimalik hageja intressinõuet rahuldada hageja taotletud kujul (määras), siis palub hageja (analoogselt viivisenõuetega) nõuda kostjalt välja intressi põhinõudelt (tagastamata krediidiosalt) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates põhiosamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus piirdub kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 2 õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. See tähendab, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). 14.Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude. Hageja tugineb sellele, et kostja on saanud sõlmitud lepingu alusel laenu, mida ta ei ole tagasi maksnud ning millelt ta ei ole intressi ja muid tasusid maksnud. 15.Hageja esile toodud asjaolude kohaselt andis hageja lepingu alusel kostja käsutusse rahasumma, mille kostja kohustus tagastama igakuiste osamaksetena ning mille kasutamise eest kostja kohustus tasuma intressi. Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses. Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt. 16.Hageja nõue võiks seega rahuldamisele kuuluda VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1 ja § 402 lg 1 alusel eeldusel, et sõlmitud on tarbijakrediidileping, leping on kehtiv (ei ole tervikuna ega osaliselt tühine), krediit on välja makstud, kostjal on tekkinud kohustus krediit tagastada, tasuda intressi ja muid tasusid ning kostja on vastavaid kohustusi rikkunud. 17.Kohus tuvastab, et kostja ja hageja on teinud 19.11.2022 tahteavaldused tarbijakrediidilepingu nr XXX (leping) sõlmimiseks lepingu eri- ja üldtingimustest ning maksegraafikust nähtuvatel tingimustel (dtl 41-61, 62-64, 383-389). Seega on hageja ja kostja kohtu hinnangul lepingu 19.11.2022 sõlminud. 18.Kohus tuvastab, et lepingueelne teave, lepingu eri- ja üldtingimused ning maksegraafik on PDF failidena kostjale hageja iseteenindusportaalis kättesaadavaks tehtud (dtl 390-391). Seega on hageja kohtu hinnangul kostjale viivitamata andnud lepingudokumendid püsival andmekandjal. 19.Lepinguga andis hageja kostjale laenu 2126 eurot. Lepingu kohaselt tuli laen tagastada 60 kuumaksega iga kuu 10. kuupäeval alates 12.12.2022 kuni 10.11.2027 vastavalt maksegraafikule. Lepingu kohaselt kuulus laenusummalt tasumisele intress 31% aastas. Lepingu kohaselt kuulus tasumisele lepingutasu 126 eurot, mis arvatakse väljamakstavast laenusummast maha. Lepingu kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele ka haldustasu 4% laenusummast aastas. 20.Kohus tuvastab, et hageja maksis 19.11.2022 kostjale lepingu alusel välja laenu 2000 eurot (dtl 72). Kohtu hinnangul täitis hageja seeläbi kostja ees oma lepingust tuleneva põhikohustuse anda krediit kostja kasutusse. 21.Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et kostja on lepingu alusel laenu kätte saanud, ning et hageja on kostjale edastanud lepingudokumendid püsival andmekandjal. Seetõttu ei ole 5/13

tulenevalt VÕS § 408 lg-s 2 ja § 410 lg-s 1 sätestatust alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu. 22.Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2022 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 406 2 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,90%. 23.Lepingu kohaselt oli kostjale antud krediidi kulukuse määr 47,88% (dtl 41). Kohus kontrollis krediidi kulukuse määra arvestust Finantsinspektsiooni hallatava minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori abil eeldusel, et krediidisumma 2126 eurot võetakse kasutusse viivitamata ja täies mahus 60 kuuks intressiga 31% aastas koos ühekordse lepingutasuga 126 eurot ja igakuise kontohaldustasuga 7,2 eurot. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator andis lähedase tulemuse (47,99%). 24.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et kostjale võimaldatud krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära. Kohtu hinnangul ei ole seetõttu alust pidada lepingut tühiseks krediidi kulukuse määra VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatud piirmäära ületamise tõttu. 25.Hageja selgituste kohaselt lähtus hageja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja taotluses toodud andmetest, mida hageja kontrollis oma andmebaasis olevate andmete, avalikest registritest nähtuvate andmete ning kostja esitatud arvelduskonto väljavõtte põhjal järgmiselt:

näiteks 2022 juulis 1430 eurot, augustis 55 eurot, oktoobris 20 eurot ja novembris 25 eurot. Kohtu hinnangul ei saanud hageja kostjalt tema täiendava konto väljavõtet küsimata olla veendunud selles, et kostja väidetud andmed igasuguste finantskohustuste puudumise kohta on tõesed.

7/13

31.Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et lepingus sätestatud intressimäär 31% aastas on seaduse jõul vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani ning leping on muude krediidiga seotud tasude osas tühine. 32.VÕS § § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 33.Krediidiandja peab seega ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 34.Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole üksnes juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24). Praegusel juhul ei ole aga kõigi osamaksete tähtaeg saabunud (dtl 62-64). 35.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole lepingu tühisus tervikuna, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui see ületab seadusjärgset intressimäära. Seega kehtib leping ülejäänud osas edasi ja seda tuleb maksete ümber arvestamisel silmas pidada (TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500/35, p 32). 36.Erialakirjanduses on selgitatud, et tagasimaksed tuleb uuesti määrata lepingu sõlmimise hetke seisuga, st enam tasutud intressi ja muude tarbija poolt makstud tasude võrra tuleb vähendada võlgnetavat põhiosa, arvestades poolte vahel kokku lepitud tingimusi (VÕS II komm (2019), § 4034 lg 7, p 3.3.a.a). 37.Lepingujärgsete maksete uuesti määramine on oluline mh põhjusel, et see võib mõjutada asjaolu, kas tarbijal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt ka TlnRnKo 18.10.2023, 2-21-129990/25, p 32). 38.Hageja määras 25.09.2025 esitatud nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljastatud krediidi põhisumma 2000 eurot tagasimaksed kuni 10.01.2025 tagasimakseni vastavad oma suuruselt lepingujärgses maksegraafikus sätestatud kuumaksete suurustele ning pärast nimetatud tagasimakset on laenu põhiosa jääk jagatud ülejäänud tagasimaksete vahel selliselt, et kõik tagasimaksed alates 10.02.2025 tagasimaksest (v.a. viimane tagasimakse) on võrdse suurusega. Tagasimaksete koguarv vastab lepingule. Hageja selgitas, et ei nõua uuesti määratud maksete korral kostjalt intressi isegi mitte seadusjärgses ulatuses. Sisuliselt lähtus hageja seega tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel intressimäärast 0%. 39.Hageja määras 22.01.2026 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljastatud krediidi põhisumma 2000 eurot on jaotatud tagasimaksete vahel võimalikult võrdselt (12.12.2022 kuni 10.03.2026 on tagasimakse suurus 33,33 eurot ja 10.04.2026 kuni 10.11.2027 on tagasimakse suurus 33,34 eurot). Tagasimaksete koguarv vastab lepingule. Hageja selgitas, et ei nõua uuesti määratud maksete korral kostjalt intressi isegi mitte seadusjärgses ulatuses. Sisuliselt lähtus hageja seega tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel intressimäärast 0%. 40.Hageja määras 30.03.2026 nõude ümberarvestuses tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljastatud krediidi põhisumma 2000 eurot ja põhisumma jäägilt arvestatud seadusjärgne intress kuulub tagasimaksmisele võrdse suurusega osamaksetena. Tagasimaksete koguarv vastab lepingule. 41.Kohus on seisukohal, et hageja 25.09.2025 ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga. 8/13

42.Lepingu üldtingimuste p 6.1 kohaselt kohustus laenuvõtja laenusumma laenuandjale tagasi maksma igakuiste annuiteetmaksetena eritingimustes ette nähtud tingimustel. Lepingu üldtingimuste p 7.3 kohaselt sisaldub intress eritingimustes nimetatud kuumakse summas ja seda tasutakse laenuandjale kord kuus eritingimustes ette nähtud kuumakse tasumise tähtpäeval. Lepingu eritingimuste p 1.15 kohaselt on kuumakse summa kindlaks määratud maksegraafikus ning p 1.16 kohaselt on kuumaksete arv 60. Lepingu eritingimuste p 3.1. kohaselt on maksegraafik eritingimuste lahutamatu osa. 43.Lepingu tingimusi aitab mõista hageja lepingueelse teabe dokument, mille kohaselt koostatakse maksegraafik annuiteetmaksetena ehk võrdsete maksetega (dtl 65). 44.Hageja pidanuks eelkäsitletud lepingu tingimuste valguses määrama tagasimaksed uuesti selliselt, et kostjale väljamakstud krediidi 2000 eurot tagasimaksete koguarv vastab lepingule ning tagasimaksed on valdavalt ühesuurused. 45.Olukorras, kus hageja lähtus tagasimaksete uuesti määramisel seadusjärgse intressimäära asemel sisuliselt intressimäärast 0%, tulnuks ettenähtud tagasimaksete arvu vahel seega võimalikult võrdselt jaotada krediidi põhiosa. 46.Kohtu hinnangul ei ole lepinguga kooskõlas tagasimaksete suuruse osaline uuesti määramine lähtuvalt lepingus kokku lepitud kuumakse summast, kuivõrd vastavad kuumakse summad kujunesid niisuguseks põhjusel, et leping nägi ette intressi määraga 31% aastas arvestamise laenusumma jäägilt ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei või hageja kostjalt sellises määras intressi nõuda (vt ka TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 3234). 47.Kohtu hinnangul on hageja tagasimaksed selliselt uuesti määranud selleks, et lepingu ülesütlemist saaks ka uuesti määratud tagasimaksete valguses kehtivaks pidada. Selliselt määratud tagasimaksed ja seeläbi tekkiv kaheastmeline laenu tagastamise graafik ei ole aga kuidagi lepingu ja selles sätestatud tagasimaksete määramise põhimõtetega kooskõlas. 48.Eeltoodust johtuvalt ei ole hageja 25.09.2025 ümberarvestus kohtu hinnangul kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga ning kohtul ei ole võimalik seda asja lahendamisel aluseks võtta. 49.Kohus on seisukohal, et nii hageja 22.01.2026 esitatud ümberarvestus kui ka hageja 30.03.2026 esitatud ümberarvestus on kooskõlas lepingu ja VÕS § 403 4 lg-s 7 sätestatuga ning kohus saab need asja lahendamisel aluseks võtta. 50.Kohus tuvastab, et kostja tegi lepingu alusel tagasimakseid 833,82 euro ulatuses, ning et viimase tagasimakse tegi kostja 10.11.2023 (dtl 78). 51.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 13.02.2024 avalduse, milles teatas, et kostjal on hagejaga sõlmitud lepingu(te) alusel võlg 441,08 eurot, ning et hageja lõpetab lepingu, kui kostja ei tasu võlga hiljemalt 12.03.2024 (dtl 73-75). 52.Kohus tuvastab, et hageja saatis kostjale 13.03.2024 avalduse, milles teatas, et leping on üles öeldud (dtl 76-77). 53.Arvestades kostja tehtud tagasimaksed 833,82 eurot kostjale väljastatud laenu 2000 eurot põhiosa katteks vastavalt hageja 22.01.2026 ümberarvestusele, saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks hageja 22.01.2026 ümberarvestatud maksegraafiku järgsed osamaksed alates 12.12.2022 osamaksest kuni 10.12.2024 osamakseni tervikuna ning lisaks 0,57 euro suuruse osa 10.01.2025 osamaksest. 54.Arvestades kostja tehtud tagasimaksed 833,82 eurot kostjale väljastatud laenu 2000 eurot põhiosa ja seadusjärgse intressi katteks vastavalt hageja 30.03.2026 ümberarvestusele, saab kostja tehtud tagasimaksete alusel lugeda tasutuks hageja 30.03.2026 ümberarvestatud maksegraafiku järgsed põhiosa ja intressi osamaksed alates 12.12.2022 osamaksest kuni 9/13

10.10.2024 osamakseni tervikuna ning lisaks 5,13 euro suuruse osa 11.11.2024 põhiosa osamaksest. 55.Seega ei olnud kostja ei hageja 22.01.2026 ümberarvestusest ega hageja 30.03.2026 ümberarvestusest lähtudes 13.02.2024 seisuga täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning vastav VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldus ei olnud täidetud. 56.Seetõttu oli ülesütlemine nii 22.01.2026 ümberarvestusest kui ka 30.03.2026 ümberarvestusest lähtudes tagajärjetu. 57.Hageja palus 25.09.2024 hagiavalduses kostjalt välja mõista 2697,06 eurot, millest 1933,84 eurot on tagastamata krediidisumma, 244,57 eurot on sissenõutavaks muutunud intress, 35,45 eurot on lepingu haldustasu, 15 eurot on sissenõudmiskulud, 139,94 on lisateenuste kulud ning 328,26 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise tagastamata krediidisummalt alates 25.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 31% aastas. 58.VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tõttu on VÕS § 403 4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt lepingujärgne intressimäär vähenenud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärani, leping on muude tasude osas tühine ning hageja uuesti määratud tagasimakseid arvestades ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Seega puudub alus hageja põhinõude rahuldamiseks hagiavalduses taotletud ulatuses, kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu asjaomases suuruses põhinõuet. Samuti puudub alus hageja lepingujärgse intressinõude rahuldamiseks hagiavalduses taotletud ulatuses, kuivõrd lepingujärgne intressimäär on vähenenud seadusjärgse määrani ning enamtasutud intressi arvel on põhinõue vähenenud. Ühtlasi puudub alus hageja lepingu haldustasu nõude ja lisateenuste kulude hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest leping on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt muude tasude osas tühine. Ka puudub alus sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamiseks, kuivõrd kostja ei olnud sissenõudmiskulude kandmise ajal lepingu täitmisega viivituses. 59.Kuivõrd VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist, puudub alus viivisenõude rahuldamiseks seadusjärgse viivisemäära alusel arvestatust suuremas ulatuses. Kuivõrd leping ülesütlemisega ei lõppenud, puudub ühtlasi alus viivise nõudmiseks arvates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast. 60.Hageja palus 25.09.2025 menetlusdokumendis rahuldada hagi hagiavalduses toodud ulatuses või alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja 1667,68 eurot, sellelt arvutatud viivise VÕS § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 76,98 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 61.Kuivõrd hageja 25.09.2025 ümberarvestus ei ole kooskõlas lepingu ja VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga, puudub alus hageja põhinõude ja viivisenõude rahuldamiseks vastava ümberarvestuse alusel 25.09.2025 menetlusdokumendis taotletud ulatuses. 62.Hageja palus 22.01.2026 menetlusdokumendis rahuldada hageja alternatiivse nõude, juhuks kui kohus ei nõustu hageja primaarsete nõuetega, ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1166,18 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 63.Kohtu hinnangul ei ole hageja 22.01.2026 menetlusdokumendis esitatud alternatiivne nõue piisavalt selge, kuivõrd sellest ei nähtu, missuguses ulatuses on hageja põhinõue sissenõutavaks muutunud ning kunas ja missuguses ulatuses see muutub sissenõutavaks tulevikus. Seetõttu ei ole piisavalt selge ka seonduv viivisenõue. Seetõttu ei ole kohtu

10/13

hinnangul võimalik 22.01.2026 menetlusdokumendis esitatud alternatiivse nõude rahuldamine. 64.Hageja palus 30.03.2026 menetlusdokumendis hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses. Juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palus hageja rahuldada hagiavalduse hageja 22.01.2026 menetlusdokumendis toodud ulatuses. Alternatiivselt, kui kohus asub seisukohale, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingust tulenev, 30.03.2026 vastuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud, põhivõlgnevus 564,54 eurot, intress 39,18 eurot, viivis põhiosa võlgnevuselt 564,54 eurot alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, perioodil 10.04.2026 – 10.11.2027 sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa ja intressi osamaksed vastavalt esitatud tabelile ning viivis igalt alates 10.04.2026 sissenõutavaks muutuvalt põhiosa osamakselt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Hageja märkis oma põhjendustes lisaks, et juhul, kui kohtu hinnangul ei ole tulevikunõude puhul võimalik hageja intressinõuet rahuldada hageja taotletud kujul (määras), palub hageja (analoogselt viivisenõuetega) nõuda kostjalt välja intressi põhinõudelt (tagastamata krediidiosalt) VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras alates põhiosamakse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 65.Arvestades kostja tagasimaksed hageja 30.03.2026 ümberarvestuse alusel uuesti määratud tagasimaksete katteks, on kostjal tähtaegselt tasumata ümberarvestatud maksegraafiku järgne 11.11.2024 põhiosa osamakse 26,13 euro ulatuses ja järgnevad põhiosa osamaksed tervikuna ning intressi osamaksed alates 11.11.2024 intressi osamaksest tervikuna. 66.Seega on kohtuotsuse tegemise seisuga kostjal hagejale tähtaegselt tasumata laenu põhiosa 634,58 euro ulatuses ning intress 44,84 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue ja intressinõue vastavas osas põhjendatud. 67.Arvestades, et kostja ei ole alates 10.11.2023 lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega osale kohtumenetluses, on alust eeldada, et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu. 68.Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue alates 10.06.2026 sissenõutavaks muutuvate laenu põhiosa osamaksete väljamõistmiseks. 69.Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõue 10.06.2026 sissenõutavaks muutuva intressi osamakse 1,13 eurot väljamõistmiseks. 70.Kohtu hinnangul ei ole hagejal võimalik esitatud tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi väljamõistmise nõudega saavutada hageja taotletavat eesmärki. Hagejal on VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt õigus seadusjärgsele intressile tegelikult kehtiva seadusjärgse intressimäära järgi. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär on aga perioodiliselt muutuv ning selle suurus alates 01.07.2026 ei ole käesoleval hetkel teada. Seetõttu ei võimalda viimase teadaoleva intressimäära järgi arvestatud tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi nõue hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seda ei võimaldaks ka hageja alternatiivne käsitlus (mille hageja on esitanud 30.03.2026 menetlusdokumendi põhjendustes, kuid jätnud esitamata menetlusdokumendi resolutsioonis), kuivõrd sellest ei nähtu, kuidas VÕS § 94 järgne tulevikus sissenõutavaks muutuv intress tuleks välja arvestada, mistõttu ei oleks nõue niisugusel kujul täidetav. 71.Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus VÕS § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1, TsMS § 369, lepingu ja hageja 30.03.2026 avalduse alusel hageja põhinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 634,58 eurot ning alates 10.06.2026 sissenõutavaks muutuvad laenu põhiosa osamaksed vastavalt hageja 30.03.2026 ümberarvestatud maksegraafikule kogusummas 637,54 eurot. 11/13

72.Samuti rahuldab kohus VÕS § 94, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 402 lg 1, § 403 4 lg 7, TsMS § 369, lepingu ja hageja 30.03.2026 avalduse alusel hageja intressinõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud intressi 44,84 eurot ja 10.06.2026 sissenõutavaks muutuva intressi osamakse 1,13 eurot. 73.Kohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hageja nõude tulevikus sissenõutavaks muutuva intressi väljamõistmiseks läbi vaatamata. 74.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras osaliselt selge ega põhjendatud, kuivõrd hageja 30.03.2026 ümberarvestusest nähtuvalt on põhinõue sissenõutavaks muutunud osamaksete kaupa erinevatel aegadel pärast hagi esitamist. 75.Kohus oli seejuures hagejale 19.03.2026 kohtunõudes selgitanud, et hagejal tuleb esile tuua, millises osas ja millal on hageja nõue sissenõutavaks muutunud ning millises osas ja millistel kuupäevadel muutub hageja nõue ülejäänud osas sissenõutavaks (dtl 407). Hageja esitas sellele vaatamata 30.03.2026 menetlusdokumendis viivisenõude ülalkirjeldatud kujul. 76.Et vastav hageja viivisenõue hõlmab aga ka põhivõlgnevuselt tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist, on kohtu hinnangul hageja nõue mõista kostjalt välja viivis põhivõlgnevuselt piisavalt selge ja põhjendatud tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas. 77.Kohtu hinnangul on piisavalt selge ja põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt välja viivis alates 10.04.2026 sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt laenu põhiosa osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 78.Alates 10.04.2026 sissenõutavaks muutunud laenu põhiosa osamaksetelt kohtuotsuse tegemise seisuga VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis on 0,78 eurot (arvestatuna 34,74 eurolt alates 11.04.2026 kuni 05.06.2026 ning 34,80 eurolt alates 12.05.2026 kuni 05.06.2026). 79.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 ja hageja 30.03.2026 avalduse alusel hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 0,78 eurot, viivise põhivõlalt 634,58 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla 634,58 eurot tasumiseni ning viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt laenu põhiosa osamaksetelt arvates nende sissenõutavaks muutumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodud tabelile. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 80.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 81.Arvestades nii seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6 alusel tohtinud kostjaga lepingut sõlmida ning lepingu ülesütlemine ei ole VÕS § 403 4 lg 7 alusel uuesti määratud tagasimaksete korral kehtiv, aga ka seda, et nende rikkumiste tõttu ei olnud avalduse/hagi esitamise ajal ega ole ka käesoleva otsuse tegemise ajal hageja nõue suuremas osas sissenõutavaks muutunud, on siinses asjas õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (analoogsele seisukohale analoogsetel asjaoludel on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus, vt TlnRnKo 30.09.2024, 2-23-126294/34, p 14.2.2-14.2.3). 12/13

82.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse korral ei määra kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik

13/13

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.