X.T hagi HetEst OÜ vastu HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
3500 eurot
Kaebuse hind
HetEst OÜ 17.05.2024 apellatsioonkaebus (täpsustatud 07.06.2024)
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margit Lahevee (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetlus apellant): HetEst OÜ (registrikood 11403043), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.04.2024 otsus tühistada osaliselt, osas, milles kohus tunnistas HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse kehtetuks, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi jääb rahuldamata nõudes tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus kehtetuks ning anda uus menetluskulude jaotus.
2.HetEst OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.1.X.T hagi HetEst OÜ vastu HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku otsuste 1, 2 ja 3 tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks rahuldada osaliselt.
3.2.Tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 1 all vastu võetud otsus kehtetuks.
3.3.Ülejäänud nõuetes jätta hagi rahuldamata.
4.Jätta poolte menetluskulud maakohtus 2/3 ulatuses X.T kanda ja 1/3 ulatuses HetEst OÜ kanda.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
Hageja esitas kohtule järgneva nõude:
tuvastada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosolekul päevakorrapunktide 1-3 all vastu võetud otsuste tühisus
alternatiivselt tuvastada, et otsused pole vastu võetud või tunnistada need otsused kehtetuks.
2.X.T (hageja) on HetEst OÜ (kostja) osanik. Talle kuulub osalus nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist. Ülejäänud osanikeks on F.F (osa nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist) ja Q (osa nimiväärtusega 254 EUR, mis moodustab 10% kostja osakapitalist). X.T ja F.F on ka kostja juhatuse liikmed. Käesolevas hagis esitatud nõuded on suunatud kostja 27.11.2020 osanike koosoleku otsuste puudumise tuvastamisele või alternatiivselt kehtivuse lõpetamisele, kuid asjas omab tähendust ka sellele koosolekule eelnenud koosolekute ja nende kokkukutsumise kronoloogia. Seega toome mh välja asjakohaste koosolekute ja nende kokkukutsumise ajalise ülevaate.
3.Käesoleva vaidluse esemeks oleva 27.11.2020 koosolekuga sama päevakorraga osanike koosolek kutsuti juhatuse liikme F.F poolt juhatuse nimel esmalt kokku 30.09.2020 edastatud teatega, mille kohaselt pidi koosolek toimuma 09.10.2020. Teade sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes) ning Assertum Audit pakkumine erikontrolli läbiviimiseks HetEst OÜ-s.
4.Osanikud X.T ja Q esitasid 05.10.2020 vastuväited seoses kavandatava koosoleku kokkukutsumise korraldusega ning samuti oma vastuväited otsuse eelnõude osas. Muu hulgas heideti ette asjaolu, et juhatuse liige F.F on kostja juhatuse kui kollektiivse organi nimel osanike koosoleku kokkukutsumisel rikkunud ÄS § 171 lg 1 nõuet. Nimetatud sätte kohaselt saab osanike koosoleku kokku kutsuda juhatus ehk kollektiivne organ ühiselt, mitte iga üksik juhatuse liige. Tähelepanu juhiti asjaolule, et F.F kui osanik saab teha
juhatusele ettepaneku koosolek kokku kutsuda vastavalt ÄS § 171 lg 2 p 3. Seega 30.09.2020 F.F-i poolt esitatud teade rikub oluliselt osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Selline osanike koosolek ei ole õigustatud otsuseid vastu võtma.
5.09.10.2020 koosolekule ilmusid kohale kõik osanikud. Olenemata kõigi osanike kohalolekust ei saanud koosolekut sisuliselt pidama hakata, kuna koosolekul ei valitud koosoleku juhatajat ega protokollijat. F.F, kes oli otsustanud ainuisikuliselt juhatuse nimel osanike koosoleku kokku kutsuda, oli ühtlasi ainuisikuliselt määranud koosoleku juhatajaks ja protokollijaks vastavalt oma lepingulised esindajad SM ja GV.
6.Osanikud X.T ja Q nõudsid koosoleku juhataja ja protokollija valimist koosolekul osalevate osanike vahel läbiviidava hääletamise teel. Hoolimata X.T ja Q vastuväidetest keeldusid koosoleku kokkukutsuja poolt määratud juhataja ja protokollija juhataja ja protokollija valimiseks hääletamise läbiviimisest. Eelnimetatud põhjustel ei saanud 09.10.2020 koosolekut pidada (ja seda olenemata kõigi osanike kohal viibimisest), mistõttu kõik osalejad lahkusid koosolekult.
7.19.10.2020 teatega kutsuti kostja juhatuse nimel F.F-i poolt kokku osanike korduskoosolek, mis pidi toimuma 18.11.2020 Advokaadibüroo TRINITI ruumides. Koosolek jäeti kokkukutsuja poolt ära.
8.28.10.2020 teatega kutsuti X.T poolt kokku uue päevakorraga osanike koosolek, mis pidi toimuma 05.11.2020 bnt Advokaadibüroo ruumides. Koosolek jäeti osanike kokkuleppel ära.
9.18.11.2020 edastas F.F osaühingu juhatuse nimel taas kostja osanike korduskoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 27.11.2020. Teade sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), Assertum Auditi pakkumine erikontrolli läbiviimiseks HetEst OÜ-s ning kostja osanike 09.10.2020 koosoleku protokoll.
10.23.11.2020 esitas X.T 27.11.2020 koosoleku päevakorra täiendamise nõude ja ühtlasi ka vastuväite saabuva koosoleku korduskoosolekuks lugemise osas. Nimelt, osanike koosolekut oli teates korduskoosolekuks nimetatud põhjendusel, et 09.10.2020 toimuma pidanud osanike koosolek ei olnud vastavalt kostja põhikirja punktile 3.2. otsustusvõimeline. Koosoleku kokkukutsuja F.F väitis, et 09.10.2020 toimuma pidanud koosolekul oli esindatud 1 143 häält, mis moodustab 45% kõigist hääleõiguslike osadega määratud häältest, mistõttu esines alus lugeda 27.11.2020 toimuvat koosolekut korduskoosolekuks vastavalt ÄS § § 171 lg 6.
11.Nagu eelpool öeldud, 27.11.2020 koosolekuga sama päevakorraga koosoleku oli F.F ainuisikuliselt juhatuse nimel kokku kutsunud juba 09. oktoobriks 2020. Koosoleku pidamise ebaõnnestumise põhjuseks ei olnud ÄS § 171 lg 6 sätestatud olukord. Samuti ei olnud täidetud eelnimetatud sättes kehtestatud tingimus, et korduskoosoleku teade peab olema saadetud mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut.
12.Nii mainitud 09.10.2020 koosoleku kui 27.11.2020 koosoleku päevakorras olid järgmised punktid: HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614; Juhatuse liikme ja osaniku X.T ja osaniku Q vastu nõuete esitamise otsustamine. Osanikuga õigusvaidluse pidamise korral selleks esindaja määramine; Erikontrolli läbiviimise otsustamine. Erikontrolli läbiviimise korral selle läbiviija määramine.
13.27.11.2020 koosoleku päevakorda esitasid X.T ja Q omalt poolt täiendavad punktid, kuid neid keelduti päevakorda võtmast tuginedes asjaolule, et korduskoosoleku päevakorda ei
saa vastavalt ÄS § 171 lg 6 muuta. Samas, nagu eelpool kirjeldatud ei olnud seadusest tulenevalt tegemist korduskoosolekuga. Osanikud X.T ja Q esitasid juba 05.10.2020 ka vastuväited ja seisukohad koosoleku otsuste eelnõude ja hääletamispiirangute kohaldamise küsimuses. Samasid vastuväiteid korrati 27.11.2020 koosoleku päevakorra osas.
14.27.11.2020 koosolek toimus Advokaadibüroo TRINITI ruumides. Kõik kolm osanikku olid kas isiklikult kohal või esindatud. Koosolekul osales ka notar C, kes tõestas koosoleku protokolli ja esitas notari tähelepanekute aruande koosolekul toimunu osas.
15.Samamoodi nagu 09.10.2020 koosolekul, tekkis ka seekord vaidlus küsimuses, kas koosoleku juhatuse nimel ainuisikuliselt kokku kutsunud juhatuse liige saab ainuisikuliselt otsustada ka koosoleku juhataja ja protokollija isikute üle või tuleb need koosolekul osalejate poolt hääletamise teel valida. X.T esindaja ML esitas vastuväite, mille kohaselt ei saa koosolekut läbi viia, kui nõuetekohaselt pole valitud koosoleku juhatajat ja protokollijat. F.F oli määranud koosoleku juhatajaks ja protokollijaks vastavalt SM ja MJ, kes jäid seisukohale, et koosoleku kokkukutsujal on õigus ka juhataja ja protokollija määrata. ML selgitas, et kuna koosolekul päevakorras olevate otsuste vastuvõtmisel kohaldub hääletamispiirang ja osanike vahel on juba tekkinud vaidlus selle rakendumise üle konkreetsete osanike suhtes, on koosoleku juhataja ja protokollija roll ka sisuline, mitte üksnes formaalne. Olukorras, kus otsuste vastuvõetuks lugemise ja häälte arvestamise üle on vaidlus, sõltub otsuste vastuvõetuks lugemine ja formuleerimine otseselt koosoleku juhataja ja protokollija otsustest. ML palus protokollida vastuväite, et selliselt ei saa koosolekut pidada, see on vastuolus seaduse ja osaühingu väljakujunenud praktikaga. Koosoleku läbiviimiseks tuleb osanikel valida koosoleku juhataja ja protokollija. Valimise protseduuri läbi ei viidud, koosolekuga läksid edasi juhataja ja protokollija, teised lahkusid.
16.Samuti oli tekkinud vaidlus selle üle, kas 27.11.2020 koosolekut saab lugeda 09.10.2020 koosoleku korduskoosolekuks. ML esitas selles osas vastuväite, sama vastuväite olid osanikud X.T ja Q esitanud ka kirjalikult 23.11.2020. Vastuväite kohaselt ei ole 27.11.2020 koosoleku näol tegemist 09.10.2020 toimuma pidanud koosoleku korduskoosolekuga, kuna 09.10.2020 osanike koosolek ei saanud toimuda põhjusel, et koosoleku kokkukutsuja rikkus seaduses ettenähtud korda koosoleku juhataja ja protokollija valimisel ning keeldus juhataja ja protokollija määramise küsimuses osanike hääletamise läbiviimisest. Koosolek ei jäänud ära tulenevalt asjaolust, et kohal ei olnud piisav arv osanikke, kuna kõik olid kohale tulnud. Ka 18.11.2020 ära jäänud koosoleku puhul ei ole tegemist ÄS § 171 lg 6 tähenduses olukorraga, kus koosolek jäi ära häälte puudumise ja sellest tuleneva otsustusvõimetuse tõttu. Seega vastuväite kohaselt oli 27.11.2020 koosoleku näol tegemist tavapärase osanike koosolekuga ning mitte korduskoosolekuga. Notar on oma selgitustes notariaalaktile juhtinud tähelepanu, et tal pole võimalik anda hinnangut, kas 27.11.2020 koosolek on osanike esmane koosolek või korduskoosolek, kuid vaatamata sellele soovib osaleja protokolli tõestamist notari poolt.
17.Koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu järgmised otsused: -kostjale esindaja määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimine. Vaatamata ÄS § 177 lõikest 1 tuleneva hääletamispiirangu kohaldumisele võeti otsuse tegemisel arvesse F.F-i hääl. Kui hääletamispiirangut oleks kohaldatud, ei oleks otsust saanud vastu võtta. Osanike X.T ja Q osas õigusvaidluse pidamine, hagi esitamine kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes. Erikontrolli määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1. Erikontrolli läbiviijaks määrata Assertum Audit OÜ.
18.04.12.2020 edastas F.F-i esindaja SM ülejäänud osanikele notariaalselt tõestatud 27.11.2020 koosoleku protokolli. 16.12.2020 esitasid osanikud X.T ja Q kirjalikud vastuväited HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku ja sellel vastu võetud otsuste osas, mis olid täienduseks juba enne koosolekut ja koosolekul suuliselt esitatud. 15.12.2020 tegi F.F HetEst OÜ kontolt esimese väljamakse Advokaadibüroole TRINITI summas 1800 eurot tuginedes talle kohalduvat hääletamispiirangut rikkudes tehtud osanike otsusele.
19.Hageja leiab, et otsused on tühised, kuivõrd: -koosoleku on kokku kutsunud üks juhatuse liige, aga selle oleks saanud kokku kutsuda ainult juhatus kui organ tervikuna; -koosolek kutsuti kokku korduskoosolekuna, kuid tegu ei olnud seaduse mõttes korduskoosolekuga; -koosolekul ei antud osanikele võimalust valida juhatajat ega protokollijat – nad nimetati kokkukutsuja poolt.
20.Kui kohus peaks leidma, et otsused ei ole tühised, palub hageja tuvastada otsuste puudumine või tunnistada otsused kehtetuks, kuna: -vastu võetud otsused rikuvad hea usu põhimõtet ja ei ole tehtud osaühingu, vaid osanik F.F-i huvides ja kantuna osanike vahelistest erimeelsustest; -koosolekul on ebaõigesti rakendatud hääletamispiirangut; -otsuse 2 osas (nõuete esitamine Q ja X.T vastu) on otsus täiendavalt ka sisuliselt põhjendamata ja üldsõnaline – puudus teave, mille põhjal otsustust teha. Kostja seisukohad
21.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
22.Seadus ei sätesta osanike koosoleku kokkukutsumisel nõuet, et koosoleku kutsuvad kokku kõik juhatuse liikmed ühiselt või organi tasandil. Juhul, kui juhatuse liikmel on ainuisikuline esindusõigus, on vastav juhatuse liige pädev kokku kutsuma ka osanike koosolekut.
23.Hageja on asunud seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et 27.11.2020 koosoleku juhataja ja protokollija oli määratud koosoleku kokkukutsuja poolt ning vastavaid isikuid ei valitud hääletamise teel, oleks justkui rikutud koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda. Hageja väited ei tugine kehtival õigusel. Hagiavaldusest ei nähtu samas, millise normi kohaselt on kohustuslik valida osaniku koosolekule juhataja ja protokollija hääletamise teel. Sellist normi äriseadustik (ega ükski teine kehtiv õigusakt) ette ei näe.
24.Hagiavalduse kohaselt on rikkumiseks asjaolu, et 27.11.2020 osanike koosolekule kohaldus ÄS § 171 lg 6 ehk korduskoosoleku regulatsioon. Oma väidet põhjendab hageja asjaoluga, justkui nn algsel 09.10.2020 koosolekul otsustati ühiselt, et koosolekut ei saa hoolimata osanike kohalolekust pidada. Hageja eksitab kohut. 09.10.2020 koosoleku protokollist nähtub üheselt, et „koosolek ei olnud vastavalt Ühingu põhikirja punktile 3.2 otsustusvõimeline.“ Ühingu põhikirja p 3.2 sätestab, et osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb üle kahe kolmandikku osadega esindatud häältest. 09.10.2020 osanike koosoleku otsust ei ole vaidlustatud, ÄS § 178 lg-s 1 sätestatud otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Järelikult on jõustunud osanike koosoleku otsusega üheselt sedastatud, et 09.10.2020 osanike koosolek ei olnud otsustusvõimeline, mitte et koosolekul otsustati ühiselt koosolekut mitte pidada. Seega sai 09.10.2020 koosolekule pidada korduskoosolekut, mida 27.11.2020 ka tehti. Järelikult ei ole koosoleku läbiviimisel rikutud mistahes koosoleku läbiviimise regulatsiooni.
25.ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ja õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist. Vaidlust ei ole selles, et tsiviilasjas 2-20-9614 on õigusvaidlus X.T ja HetEst OÜ vahel ning X.T ja F.F-i vahel. Järelikult, õigusvaidluses HetEst OÜ-ga ei kehti F.F-i kui osaniku suhtes hääletamispiirangut ja 27.11.2020 otsuse päevakorra punkti hääletamispiirangut. 1 osas ei ole rikutud Hageja on hagiavalduse punktis 51 esitanud käsitluse, mille kohaselt on sisuline vaidlus üksnes X.T ja F.F-i vahel ning HetEst OÜ on menetluses üksnes formaalselt. Sellest tulenevalt on hageja tuletanud konstruktsiooni, et F.F on seega tsiviilasjas 2-20-9614 järelikult huvide konfliktis. Hageja käsitlus on otseses vastuolus ÄS regulatsiooni ja eesmärgiga õigusvaidluste pidamisel osanike ja ühingu vahel.
26.Veel enam, on tähelepanuväärne, et väites, et F.F on justkui tsiviilasjas 2-20-9614 kostjana huvide konfliktis, ei näe hageja enese tegevusel ühelt poolt hagi esitanud osanikuna ja teiselt poolt hagi HetEst OÜ nimel juhatuse liikmena õigeks võtnud juhatuse liikmena vähimatki huvide konflikti. Hageja kuritarvitab massiliselt oma õigusi kõikides kohtumenetlustes, kus hageja osaleb. Hageja säärane käitumine ei vääri õiguskaitset ning on läbivalt taunitav.
27.Ainetud on hageja väited sellest, et kui 27.11.2020 osanike koosoleku otsus nr 1 ei ole tühine, on see alternatiivselt kehtetu. Hagiavaldusest ei nähtu, milles konkreetselt seisneb rikkumine, mis toob väidetavalt kaasa kehtetuse. Otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud ühtegi seaduse ega põhikirja punkti. Otsus on kooskõlas nii seaduse kui põhikirjaga. Asjaolu, et hagejale vastuvõetud otsused ei meeldi, ei tähenda, et F.F oleks kuritarvitanud oma õigusi.
28.Hageja etteheited päevakorra punkti 1 osas ehk tsiviilasjas nr 2-20-9614 osas mõlemale kostjale, st nii F.F-ile kui HetEst OÜ-le samade esindajate nimetamiseks eesmärgil F.F-i õigusabikulud suunata ühingule on pahatahtlikud ning tõendamata. Hagejad isegi ei põhista, veel vähem ei tõenda F.F-i väidetavat kavatsust isiklikult õigusabikulusid mitte kanda. Tegemist on alusetu fabritseeritud etteheitega, milline ei anna alust TsÜS § 32 ega § 38 alusel 27.11.2020 osanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Sama sisutud on hageja etteheiteid päevakorra punkti 2 osas. Teisalt iseloomustavad sellistes kategooriates arutlemised üheselt hagejat ja tema arusaamist osanikuna ja juhatuse liikmena käitumisest ning ühingu kasutamisest oma isiklikes huvides. Kõige ilmekam näide pärinebki tsiviilasjast nr 2-20-9614, kus hageja on proovinud samaaegselt osanikust hageja ja kostjast osaühingu juhatuse liikme rollis läbi hagi õigeksvõtu saavutada enda soovitud tulemust ehk F.F-i juhatusest eemaldamist. Osanike vahelises vaidluses püüab ühingut ja juhatuse liikmeks olemist enda huvides ära kasutada just hageja. Hageja etteheited jätkuvad ka päevakorrapunkti nr 3 ehk erikontrolli osas. Hageja ei sisusta samas, mil viisil erikontroll juhatuse liikme tegevuse kontrolliks saab ka teoreetiliselt kahjustada ühingut ning täita TsÜS § 32 ja § 38 kohaldamise eeldusi. Maakohtu otsuse põhjendused
29.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunktide 1 ja 3 all vastu võetud otsused kehtetuks. Jättis hagi ülejäänud osas rahuldamata, jättis menetluskulud 1/3 ulatuses hageja ja 2/3 ulatuses kostja kanda. Esiteks on hageja seisukohal, et koosoleku kutsus juhatuse kui kollektiivse organi asemel kokku üks juhatuse liige, kuigi seadus sellist võimalust ette ei näe (ÄS § 171 lg 1).
30.Kohus selle seisukohaga ei nõustu. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Seadus ei sätesta osanike
koosoleku kokkukutsumisel nõuet, et koosoleku kutsuvad kokku kõik juhatuse liikmed ühiselt. Juhul, kui juhatuse liikmel on ainuisikuline esindusõigus, on vastav juhatuse liige pädev kokku kutsuma ka osanike koosoleku.
31.Teiseks leiab hageja, et otsused on tühised, kuivõrd kostja 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorra kujundamise ja koosoleku läbiviimise (sh otsuste vastuvõtmise) puhul rakendati ÄS § 171 lg 6 sätestatud korduskoosoleku regulatsiooni, kuigi tegu ei olnud korduskoosolekuga ÄS mõttes. Kohus nõustub, et tegu ei olnud 09.10.2020 koosoleku korduskoosolekuga, kuivõrd järgitud ei ole ÄS § 171 lg-s 6 sätestatut (uue koosoleku kokkukutsumise teade peab olema saadetud osanikele mitte varem kui kaks päeva pärast esimest koosolekut ja mitte hiljem kui kümnendal päeval pärast esimest koosolekut). Kohus käsitleb koosolekut esmase koosolekuna.
32.Kohus tuvastas hageja omaksvõtu alusel, et koosoleku kutse edastati osanikele 18.11.2020 ehk järgitud oli (uue) koosoleku kokkukutsumise ajalist kriteeriumit (kutse kättesaamine vähemalt nädal enne koosolekut). Samuti oli pooltele vähemalt nädal enne koosolekult edastatud otsuste vastuvõtmiseks vajalikud materjalid. Seda küll osaliselt juba enne 18.11.2020 kutse välja saatmist, aga kohtu hinnangul puudus vajadus neid peale ära jäänud koosolekuid korduvalt edastada. Kohus on seisukohal, et osanike X.T ja Q esitatud täiendavate päevakorra punktide päevakorda mitte lülitamine (viidates asjaolule, et korduskoosolek viiakse vastavalt ÄS § 171 lg-st 6 tulenevalt läbi sama päevakorraga nagu algne koosolek) oli rikkumine, kuid mitte oluline rikkumine. Osanikel oli võimalus enda soovitud punktid lülitada järgmise koosoleku päevakorda, paludes vajadusel ise uue koosoleku kokkukutsumist. Sealjuures on hageja X.T ka ise juhatuse liige, kes saab uue koosoleku kokku kutsuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et koosoleku nimetamine korduskoosolekuks ei too kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisust.
33.Kolmandaks on hageja seisukohal, et koosoleku läbiviimise ja otsuste tegemise korda on oluliselt rikutud ka seeläbi, et koosolekule ei valitud nõuetekohaselt juhatajat ega protokollijat, vaid need määras ainuisikuliselt juhatuse liige (ja vähemusosanik), kes koosoleku kokku kutsus.
34.Kohus leiab, et ainuüksi seaduse sõnastusest, mille kohaselt juhataja ja protokollija nimed kantakse protokolli, ei saa teha järeldust, et neid ei tuleks valida. Kõik koosolekul vastu võetavad otsustused langetatakse hääletamise teel. Seal hulgas koosoleku korraldust puudutavad otsustused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka protokollija ja juhataja tulnuks valida hääletuse teel. Nende nimetamine koosoleku kokkukutsuja poolt oli koosoleku läbiviimise korra rikkumine. Samas leiab kohus, et tegu ei olnud olulise rikkumisega, mis oleks kaasa toonud otsuste tühisust. Hääletustulemused ei sõltu protokollijast ega juhatajast (kuigi nad saavad vähesel määral mõjutada, kuidas midagi kirja pannakse).
35.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et otsused ei ole tühised. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas esinevad alused otsuste lugemisel mitteotsusteks või nende kehtetuks tunnistamiseks.
36.Päevakorrapunkti 1 otsuse (HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614) vaidlustamisel palub hageja teise alternatiivina (st kui otsuse tühisust ei tuvastata) tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud või see on kehtetu. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kostja osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes. Nimelt otsustati esindaja määramist tsiviilasjas, mille sisuks oli X.T hagi F.F-i tagasikutsumiseks HetEst OÜ juhatusest. Päevakorrapunkti 1 osas leidsid X.T ja Q, et vastupidiselt otsuse eelnõus märgitule ei saa nimetatud küsimuses hääletada osanik F.F, kuna tsiviilasi, milles
osaühingule esindajat määratakse on suunatud F.F-i tagasikutsumisele osaühingu juhatusest. Nimetatud vaidluses vastanduvad F.F-i kui kostja huvid otseselt osaühingu huvidega, kuna hagi on suunatud F.F-i ja osaühingu vahelise õigussuhte lõpetamisele. Kohus jagab hageja seisukohta, et selle otsuse vastuvõtmisel oleks tulnud piirata F.F-i hääleõigust. Seda ei tehtud. Vastupidi - otsuse vastuvõtmine on protokolli kantud üksnes osanik F.F-i poolthäälte alusel, kellele kohaldus hääletamispiirang. Seega kehtivalt ei saanud vastav otsus ühtegi häält. Hääleõiguse piirangu mõte on ühingu huvide kaitse liikme erihuvide eest ning selle eesmärgiks on osaniku ja osaühingu huvide konflikti vältimine, sest osanikul võib tehingut tehes tekkida soov eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele (vt selle kohta ka RKTKm 3-2-1-144-11, p 13). Kuivõrd otsuse vastuvõtmisel on rikutud hääletamispiirangut, tuleb otsus tunnistada kehtetuks.
37.Päevakorrapunkti nr 2 all tehtud otsuse osas (X.T ja Qga õigusvaidluse pidamiseks, hagi esitamiseks kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes) leidis hageja, et see on vastu võetud ilma sisuliste põhjendusteta ja avaldamata ühtegi selgitust väidetavate nõuete vm etteheidete sisu kohta. Kohus tuvastas koosoleku notariaalse protokolli alusel, et X.T ja Q vastu esitatava nõude sisu on järgmine - hagi kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise nõudes ning alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes. Kohus nõustub, et otsus on pigem üldsõnaline ja ei ole esitatud ei põhjendusi ega nõude sisu, ei selgu, milles täpsemalt on rikkumised seisnenud ja millises summas soovitakse esitada kahjunõuded. Samas on kohus seisukohal, et sellise otsuse vastuvõtmine ei ole keelatud. Kohus ei tuvastanud, et otsus oleks seaduse, põhikirja või hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus jätab nõude otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
38.Päevakorrapunkti 3 osas läbiviidud hääletus (erikontrolli määramine) on hageja hinnangul eesmärgistatud üksnes ühe juhatuse liikme tegevuse kontrollimiseks. Ta leiab, et see on osanik F.F-i poolne õiguste kuritarvitamine ja ülejäänud osanike pahatahtlik survestamine. Kohus nõustub hageja etteheidetega, et käesoleval juhul ei olnud selge, miks üksnes ühe juhatuse liikme tegevust peaks erikontrolli abil kontrollima ning miks on välistatud ainult ühe osaniku/juhatuse liikme (X.T) hääleõigus antud küsimuses. Pooled ei vaidle selle üle, et nii F.F kui X.T on mõlemad olnud vaidlusalusel perioodil osaühingu juhatuse liikmed. ÄS § 187 lg-s 2 on sätestatud, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Enne erikontrolli teostamist ei ole võimalik ühel juhatuse liikmel välistada oma puutumust väidetavalt osaühingule kahju tekitanud tehingute või muude juhtimisega seotud tegevuste osas. F.F-il on juhatuse liikmena X.T-ga samaväärne esindusõigus ja juurdepääs osaühingu raamatupidamisele ja otsuste vastuvõtmisele nii juhatuse kui osanike tasandil. Seetõttu ei ole erikontrolli läbiviimine ainult ühe juhatuse liikme (X.T) suhtes õigustatud ning isegi kui selle üle osanike koosolekul otsustada, siis tulenevalt ÄS § 177 lg 1 sätestatud piirangutest, ei ole kummalgi juhatuse liikmel (X.T-l ega F.F-il) osanikena antud küsimuses hääleõigust. Hääleõiguse piirang on jäetud F.F-i osas ebaõigesti kohaldamata. Vastupidi - otsuse vastuvõtmine on protokolli kantud üksnes osanik F.F-i poolthäälte alusel, kellele kohaldus hääletamispiirang. Seega kehtivalt ei saanud vastav otsus ühtegi häält. Kohus leiab, et selline otsus on seadusega vastuolus ja tuleb kehtetuks tunnistada. Kostja apellatsioonkaebus
39.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, so osas, millega Harju Maakohus rahuldas X.T hagi, ning teha uus otsus, millega jätta X.T hagi HetEst OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus on
eksinud ÄS § 177 lg 1 kohaldamisel, asudes otsuses seisukohale, et kostja osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 on vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes.
40.Maakohus asus seisukohale, et HetEst OÜ osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 on vastu võetud hääletamisepiirangut rikkudes, sest nimetatud vaidluses vastanduvad F.F-i huvid otseselt osaühingu huvidega, kuna eelnimetatud tsiviilasjas on hagi suunatud F.F-i ja osaühingu vahelise õigussuhte lõpetamisele ehk otsuse vastuvõtmisel oleks tulnud piirata F.F-i hääleõigust.
41.Hageja on hagiavalduse punktis 51 esitanud käsitluse, mille kohaselt on sisuline vaidlus üksnes X.T ja F.F-i vahel ning HetEst OÜ on menetluses üksnes formaalselt. Sellest tulenevalt on hageja tuletanud konstruktsiooni, et F.F on seega tsiviilasjas nr 2-20-9614 järelikult huvide konfliktis. Hageja käsitlus on otseses vastuolus ÄS regulatsiooni ja eesmärgiga õigusvaidluste pidamisel osanike ja ühingu vahel. Kostja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-20-9614 on pooleli õigusvaidlus, milles X.T esitas hagi HetEst OÜ ja F.Fi vastu, st X.T on tsiviilasjas hageja ning HetEst OÜ kostja 1 ja F.F kostja 2. Kuivõrd HetEst OÜ ja F.F on mõlemad kostjad tsiviilasjas nr 2-20-9614, ei vastandu F.F-i ja osaühingu huvid omavahel, mistõttu on maakohus otsuses põhjendamatult järeldanud, et osanike 27.11.2020 koosoleku otsus kostjale esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-209614 on vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes.
42.Ka kohtupraktikas on tavapärane, et olukorras, kus üks juhatuse liige esitab hagi korraga osaühingu teise juhatuse liikme ja osaühingu vastu, määratakse kostjatele sama esindaja, sest kostjate vahel puudub, vastupidiselt maakohtu hinnangule, huvide konflikt (vt RKTKo asjas nr 2-17-10474; TrtRnKo asjas nr 2-21-7287; TlnRnKo asjas nr 2-16-8482). Seega, päevakorrapunkti 1 vastuvõtmisel ei ole rikutud ühtegi seaduse ega põhikirja punkti. Järelikult, õigusvaidluses HetEst OÜ-ga ei kehti F.F-i kui osaniku suhtes hääletamispiirang ja 27.11.2020 otsus päevakorrapunkti 1 osas on kehtiv.
43.Vale on maakohtu järeldus, et erikontrolli läbiviimine ainult ühe juhatuse liikme suhtes ei ole õigustatud. Lisaks leiab maakohus, et osanike koosolekul puuduvad ÄS § 177 lg 1 sätestatud piirangu tõttu erikontrolli määramisel mõlemal juhatuse liikmel hääleõigus
44.Maakohus selgitas, et nõustub hageja etteheitega kostjale, et käesoleval juhul ei olnud selge, miks üksnes ühe juhatuse liikme tegevust peaks erikontrolli abil kontrollima ning miks on välistatud ainult ühe osaniku hääleõigus antud küsimuses. ÄS § 191 lg 1 kohaselt võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.
45.Riigikohus on 7.05.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-08 punktis 10 selgitanud, et erikontroll on eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja toimingutele ning eesmärgiga selgitada, kas võib esineda aluseid, millele tuginedes on õigus esitada nõudeid juhtorganite vastu. Lisaks on Riigikohus on 20.06.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-55-16 punktis 18 leidnud, et osanikel peab olema võimalus saada erapooletu spetsialisti arvamus ühingut puudutavate varaliste küsimuste kohta, ja seda ei asenda osaniku õigus küsida juhatuselt ühingu tegevuse kohta küsimusi või tutvuda ühingu dokumentidega.
46.Riigikohus on 9.12.2015 asjas nr 3-2-1-158-15 punktis 18 sedastanud, et asjaolu, et mõni avaldajatest on olnud äriühingu juhtorgani liige või ühingu töötaja, ei välista nende õigust taotleda erikontrolli määramist.
47.Kostja selgitab, et erikontrolli läbiviimise tingimused on sätestatud ÄS §-s 191. F.F on ÄS § 191 lg 1 järgi osanik, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist ning erikontrolli läbiviimiseks toimus osanike koosolek, kus otsustati erikontrolli läbiviimine ja
selle läbiviija Assertum Audit OÜ. Nii on kostja osanik ja juhatuse liige F.F seadusega osanikule ettenähtud õigust kasutanud, seejuures pole F.F kuidagi piiranud juhatuse liikme X.T õigusi – X.T-l on samuti seadusest tulenev õigus korraldada osanike koosolek ning otsustada erikontrolli läbiviimine ja selle läbiviija.
48.Vale on maakohtu järeldus, et osanike koosolekul puudus mõlemal kostja juhatuse liikmel hääleõigus erikontrolli otsustamisel. ÄS § 177 lg 1 järgi osanik ei või hääletada, kui otsustatakse küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
49.Maakohtu selline järeldus ei põhine seadusel ega vasta selle eesmärgile. Maakohtu sellise seisukoha järgi oleks teise juhatuse liikme suhtes erikontrolli otsustamine alati välistatud, kui osaühingus tegutsevad osanikud on ise juhatuses. ÄS paragrahvi 177 lg 1 mõte on just välistada üksnes selle juhatuse liikme hääleõigus, kelle osas kontrolli läbiviimist otsustatakse. Osanikul peab olema võimalus välja selgitada aluseid, millele tuginedes on õigus esitada nõudeid juhtorganite vastu Vastus apellatsioonkaebusele
50.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
51.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kohus tunnistas HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse kehtetuks, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, muus osas jätta otsus muutmata. Tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi jääb rahuldamata nõudes tunnistada HetEst OÜ 27.11.2020 osanike koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus kehtetuks ning anda uus menetluskulude jaotus.
52.Ringkonnakohus leiab, et osas, milles maakohtu otsus jääb muutmata ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahelda maakohtu otsuse lõppjärelduse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi eeltoodu ulatuses maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid, v.a arvatud osas, milles ringkonnakohus selgelt korrigeerib maakohtu seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmise.
53.Asja materjalidest nähtub: -X.T (hageja) on HetEst OÜ (kostja) osanik. Talle kuulub osalus nimiväärtusega 1143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist. Ülejäänud osanikeks on F.F (osa nimiväärtusega 1 143.00 EUR, mis moodustab 45% kostja osakapitalist) ja Q (osa nimiväärtusega 254 EUR, mis moodustab 10% kostja osakapitalist). X.T ja F.F on ka kostja juhatuse liikmed. -Osanike koosolek kutsuti juhatuse liikme F.F-i poolt juhatuse nimel esmalt kokku 30.09.2020 edastatud teatega, mille kohaselt pidi koosolek toimuma 09.10.2020. 09.10.2020 koosolekule ilmusid kohale kõik osanikud. Olenemata kõigi osanike kohalolekust ei saanud koosolekut sisuliselt pidama hakata, kuna koosolekul ei valitud koosoleku juhatajat ega protokollijat. Osalejad lahkusid koosolekut pidamata. -19.10.2020 teatega kutsuti kostja juhatuse nimel F.F-i poolt kokku osanike korduskoosolek, mis pidi toimuma 18.11.2020 Advokaadibüroo TRINITI ruumides. Koosolek jäeti kokkukutsuja poolt ära.
-28.10.2020 teatega kutsuti X.T poolt kokku uue päevakorraga osanike koosolek, mis pidi toimuma 05.11.2020 bnt Advokaadibüroo ruumides. Koosolek jäeti osanike kokkuleppel ära. -18.11.2020 edastas F.F osaühingu juhatuse nimel kostja osanike korduskoosoleku kokkukutsumise teate, mille kohaselt pidi osanike koosolek toimuma 27.11.2020. Teade sisaldas osanike koosoleku päevakorda, sellele oli lisatud Advokaadibüroo TRINITI OÜ pakkumine kostjale õigusteenuse osutamiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), Assertum Auditi pakkumine erikontrolli läbiviimiseks HetEst OÜ-s ning kostja osanike 09.10.2020 koosoleku protokoll. -23.11.2020 esitas X.T 27.11.2020 koosoleku päevakorra täiendamise nõude ja ühtlasi ka vastuväite saabuva koosoleku korduskoosolekuks lugemise osas. -Nii 09.10.2020 koosoleku kui 27.11.2020 koosoleku päevakorras olid järgmised punktid: HetEst OÜ-le esindaja määramine tsiviilasjas nr 2-20-9614; Juhatuse liikme ja osaniku X.T ja osaniku Q vastu nõuete esitamise otsustamine. Osanikuga õigusvaidluse pidamise korral selleks esindaja määramine; Erikontrolli läbiviimise otsustamine. Erikontrolli läbiviimise korral selle läbiviija määramine. -27.11.2020 koosolekule ilmusid kõik osanikud mh esindajate kaudu, kuid osanikud X.T ja Q lahkusid enne otsuste vastuvõtmist. -Vaidlustatud 27.11.2020 koosoleku protokolli järgi võeti koosolekul vastu järgmised otsused: 1)Kostjale esindaja määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimine. 2) Osanike X.T ja Q osas õigusvaidluse pidamine, hagi esitamine kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-d kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes. 3)Erikontrolli määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1. Erikontrolli läbiviijaks määrata Assertum Audit OÜ.
54.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas kehtetuks 27.11.2020 koosolekul vastu võetud otsused: 1)Kostjale esindaja määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagi F.F-i HetEst OÜ juhatusest tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimine ja 3)Erikontrolli määramine vastavalt ÄS § 191 lg 1, sh erikontrolli läbiviijaks määrata Assertum Audit OÜ. Kuna apellatsioonkaebuse esitas vaid kostja, siis on maakohtu otsus osas, milles tuvastati vaidlustatud koosoleku otsuse 2) Osanike X.T ja Qi osas õigusvaidluse pidamine, hagi esitamine kahju hüvitamise ja HetEst OÜ-t kahjustava tegevuse keelamise ja alusetult makstud dividendi tagastamise nõudes, kehtivus, jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1).
55.Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses avaldas hageja, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning maakohtu poolt otsuses väljendatu on õige. Seega puudub apellatsioonimenetluses vaidlus ka selle üle, et koosoleku otsuste tühisust ei toonud kaasa asjaolud, millele hageja tugines maakohtus, täpsemalt: -koosoleku on kokku kutsunud üks juhatuse liige, aga selle oleks saanud kokku kutsuda ainult juhatus kui organ tervikuna; -koosolek kutsuti kokku korduskoosolekuna, kuid tegu ei olnud seaduse mõttes korduskoosolekuga; -koosolekul ei antud osanikele võimalust valida juhatajat ega protokollijat – nad nimetati kokkukutsuja poolt.
56.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidluse all see, kas kostjale esindaja määramine tsiviilasjas 2-20-9614 (X.T hagis F.F-i ja HetEst OÜ vastu F.F-i HetEst OÜ juhatusest
tagasikutsumise nõudes), sh õigusabilepingu sõlmimise otsustamisel sai arvesse võtta F.Fi hääli.
57.Maakohus asus seisukohale, et HetEst OÜ osanike 27.11.2020 koosoleku otsus HetEst OÜ-le esindaja määramiseks tsiviilasjas nr 2-20-9614 on vastu võetud hääletamispiirangut rikkudes, sest nimetatud vaidluses vastanduvad F.F-i huvid otseselt osaühingu huvidega, kuna eelnimetatud tsiviilasjas on hagi suunatud F.F-i ja osaühingu vahelise õigussuhte lõpetamisele. Ringkonnakohtu arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et tsiviilasjas nr 220-9614 vastanduvad selles asjas ilmtingimata kostjate F.F-i ja HetEst OÜ huvid. See on küll käesolevas asjas hageja, kes samal ajal on ka tsiviilasjas nr 2-20-9614 hageja, seisukoht, kuid see, kas F.F on käitunud juhatuse liikmena äriühingu huvide vastaselt, selgub alles lõpplahendist. Ennatlikult sellist seisukohta ei ole võimalik väljendada. Kuna juhatuse liikme tagasikutsumise hagis on kostjateks nii äriühing kui ka üks juhatuse liikmetest, siis on eelviidatud vaidluses eelduseks, et juhatuse liige ei ole andnud põhjust enda juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-10474 väljendanud seisukoha, et ÄS § 184 lg 5 kohaldamiseks peab juhatuse liige olema olulisel määral tegutsenud osaühingu huvide vastaselt, osanike ületamatute erimeelsustega ei saa juhatuse liikme tagasikutsumist põhjendada, osaühingu huvide vastaselt tegutsemise tõendamise kohustus on hagejal, kes on esitanud juhatuse liikme tagasikutsumise hagi nii OÜ kui ka asjaomase juhatuse liikme vastu.
58.ÄS § 177 lg 1 kohaselt osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, nõusoleku andmist osanikule tema osa võõrandamiseks, osaniku ja osaühingu vahel tehingu tegemist või osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.
59.Kuna eeltoodust tulenevalt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse osanikuga õigusvaidluse pidamist ja õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist ning küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse või nõukogu liikmena, leidis maakohus lõppjäreldusena põhjendatult, et vaidlustatud osanike koosoleku päevakorrapunkti 1 all oleva otsuse hääletamisel ei saanud F.F hääletada, sest viidatud õigusvaidluses hinnatakse F.F-i kui juhatuse liikme tegevust. Seega tunnistas maakohus põhjendatult vaidlustatud osanike koosoleku otsuse nr 1 kehtetuks.
60.Asjas on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus ka selle üle, kas maakohtu otsus, millega tunnistati vaidlustatud koosoleku otsus 3 (erikontrolli määramine) kehtetuks põhjusel, et selge ei ole see, miks üksnes ühe juhatuse liikme tegevust peaks erikontrolli abil kontrollima, on põhjendatud.
61.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud erikontrolli määramise eesmärki. ÄS § 191 lg 1 järgi osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus ekslikult, et F.F ei saanud osanike koosolekul erikontrolli määramise otsustamisel teise juhatuse liikme X.T suhtes hääletada, sest ta on samuti juhatuse liige. ÄS § 177 lg 1 järgi kohaldus hääletamispiirang X.T suhtes. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga ka selles, et kui äriühingul on juhatuse liikmeid kaks, siis vastutavad nad igal juhul kahju tekitamisel solidaarselt äriühingu ees, mistõttu erikontrolli määramine ainult ühe juhatuse liikme suhtes ei ole õigustatud. Ringkonnakohus toob esile, et juhatuse liikmed vastutavad solidaarselt juhul, kui nad olid
selle juhatuse liikme, kes oli kokkuleppe järgselt kohustatud konkreetset ülesannet täitma, kohustuse rikkumisest või selle võimalikust rikkumisest teadlikud või pidid teadlikud olema ning ei teinud midagi selleks, et hoida ära või vähendada sellest tulenevaid kahjulikke tagajärgi. Kuna igal juhatuse liikmel on eeltoodust tulenevalt teise juhatuse liikme suhtes järelevalvekohustus ei saa nõustuda maakohtu otsuses väljendatuga, et osanike koosolekul vastuvõetud otsus 3, mille eesmärgiks on saada erapooletu isiku, erikontrolli läbiviija, seisukoht ühe juhatuse liikme poolt teostatud tehingute ja toimingute kooskõla kohta äriühingu huvidega, tuleb tunnistada kehtetuks. Menetluskulude jaotus
62.Kuna lõppkokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt ning apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades vaidluse olemust, esitatud nõuded ning nende rahuldamise ulatust, tuleb poolte menetluskulud maakohtus jätta 2/3 ulatuses X.T kanda ja 1/3 ulatuses HetEst OÜ kanda, poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 18.06.2025 otsusega
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-2704 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29. novembri 2024. a otsus samas asjas osas, milles tunnistati kehtetuks HetEst OÜ osanike 27. novembri 2020. a koosolekul päevakorrapunkti 1 all vastu võetud otsus, samuti menetluskulude jaotuse osas. Tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas. Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kõigis astmetes X.T kanda.
2.Rahuldada HetEst OÜ kassatsioonkaebus.
3.Määrata HetEst OÜ menetluskulude suuruseks 7814 eurot (maakohtus 3000 eurot + ringkonnakohtus 2996 eurot + Riigikohtus 1818 eurot). Mõista X.T-lt HetEst OÜ kasuks välja kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulude katteks 7814 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.1.Jätta hagi rahuldamata.
5.2.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes X.T kanda.
5.3.Määrata HetEst OÜ menetluskulude suuruseks 7814 eurot ja mõista see X.T-lt HetEst OÜ kasuks välja.
5.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.