Võlaõigus

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 13.06.2023 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 23-042076-VL (leping), mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 2 750,00 eurot intressimääraga 18.900% aastas (laenulepingu põhitingimused, Euroopa standardinfo teabeleht punkt 3) ning laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 10.06.2027. Laenusumma kandis hageja 13.06.2023 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 20.960% aastas. Laenusaaja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (lepingu tüüptingimuste p 4.1). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis Hageja 15.07.2024 Kostjale kirjalikult posti teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb Hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata Hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges Hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 14.08.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust tulenev võlgnevus 2 765,43 eurot, millest põhiosa moodustab 2 364,38 eurot, põhiosa viivised 242,15 eurot ja intress 158,90 eurot. Põhivõlgnevus tekkis alates 10.05.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult või osaliselt tasumata 10.05.2024, 10.06.2024 ja 10.07.2024 põhiosa maksed kogusummas 103,35 eurot (kostjalt laekus 10.05.2024 põhivõla katteks 3,62 eurot ja 06.06.2024 põhivõla katteks 35,10 eurot), mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. 10.08.2024 muutus sissenõutavaks ka põhiosamakse summas 47,98 eurot ning lepingu ülesütlemise tulemusena kogu tagastamata laenujääk 2 213,05 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus 2 364,38 eurot. Tasumata on intressimaksed alates 10.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni kokku summas 158,90 eurot

järgnevalt: 10.05.2024 summas 38,08€; 10.06.2024 summas 38,98€; 10.07.2024 summas 37,20€; 10.08.2024 summas 38,44€; 14.08.2024 summas 4,96€; 14.08.2024 summas 1,24€. 10.05.2024–10.07.2024 tasumata intressimaksed olid samuti lepingu ülesütlemise aluseks. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ning intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millest tulenevalt kuulus lepingu kehtivuse ajal tasumisele intress kokku summas 128,55 eurot. Hageja on arvestanud kostja tasumistest intressi katteks kokku 420,13 eurot. Nimetatud summade vahe on 291,58 eurot (420,13 – 128,55), mille Hageja arvestab põhivõla katteks. Lisaks arvestab hageja põhivõla katteks ka kõik lepingu kehtivuse ajal tasutud viivised summas 2,08 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja hagiavalduses kostjalt põhivõla tasumist summas 2 070,72 eurot (2 364,38 - 291,58 - 2,08) ning maksevõime hindamise asjaolude välja toomine ei ole hagiavalduse esitamisel vajalik. Hageja palub mõista Xilt Swedbank AS-i kasuks välja laenulepingust nr 23- 042076-VL tulenev põhivõlgnevus kokku 2 070,72 eurot ning viivis ümberarvestatud põhinõudelt (2 070,72 EUR) 18.900% aastas alates 26.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni; menetluskulud (riigilõiv 350 eurot); viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud 04.04.2026.a kostja elukoha aadressil xxx postkasti jätmisega. Kostjal oli kohustus hagile vastata 21 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kuna kostja ei ilmunud istungile teeb kohus TsMS § 410 alusel ja hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib vaid hagi kohta õiguslikud põhjendused ja kuna kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud küsimused. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (20,960%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,72%. 13.06.2023 hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr 23-042076-VL kokkulepitud määr 20,960% vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine.

Kuna hageja soovib kostjalt välja mõista üksnes põhinõude ja viivise, on teinud ümberarvestuse hagiavalduse esitamisel, siis kohus ei kontrolli vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist laenu andmisel. Hageja palub kostjalt välja mõista ümberarvestatud põhinõude 2070,72 eurot ning viivis ümberarvestatud põhinõudelt (2070,72 EUR) 18.900% aastas alates 26.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja pole vastust esitanud ega väitnud, et ta oleks laenuvõla ära tasunud, olles seega laenu tagastamise kohustuse rikkumises ja viivituses VÕS § 100 järgi. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja viivist. Kohus rahuldab hagi ning mõistab VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1, § 401 lg 1, 2, § 402 lg 1 kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2070,72 eurot. Hageja viivisenõue on TsMS § 367, VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 2070,72 eurot ning viivis ümberarvestatud põhinõudelt (2070,72 EUR) 18.900% aastas alates 26.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 350 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 350 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 350 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja muid kulusid välja ei ole toonud ja toimiku põhjal hageja menetluskulusid hinnates (TsMS 174 lg 1) leiab kohus, et muid hüvitatavaid kulusid hagejal menetluses ei ole. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (350 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.