Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Lk 2 / 6

1-26-4188 KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 14.07.2026. a.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lk 3 / 6

1-26-4188 Tõnis Holmi süüdistatakse selles, et tema 2025. aasta jaanuarikuus, kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, X maakonnas X vallas X ähvardas tahtlikult A.T-d (A.T) tervisekahjustuse tekitamisega, hoides paremas käes viskeasendis kööginuga, millega tegi diivanil istuva A.T suunas löögiliigutuse. A.T tundis hirmu ning ohtu enda elule ja tervisele. A.T-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Tõnis Holm oli alkoholijoobes ning käitus ettearvamatult ja ähvardas kannatanut noaga, millega on võimalik tekitada inimesele tervisekahjustus. Samuti Tõnis Holm, 09.02.2026, eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal, X maakonnas X vallas X külas, istus A.T juhitavas sõiduautos kõrvalistmel, ähvardas tahtlikult korduvalt A.Td maha lüüa ning haaras X keskuse kõrval X bussipeatuse juures sõidu ajal sõiduki rooli selliselt, et sõiduk läks külglibisemisse. A.T suutis sõiduki peatada. Seejärel keeldus Tõnis Holm sõidukist väljumast ja jätkas ähvardustega kannatanu maha lüüa. Seejärel alustas A.T uuesti sõitu ning Tõnis Holm haaras uuesti sõiduki roolist. A.T suutis sõiduki peatada, mille järel võttis Tõnis Holm ära A.T koti, milles oli mobiiltelefon, et A.T ei saaks kutsuda abi ning haaras kannatanut riietest. Tõnis Holm ütles korduvalt, et lööb kannatanu maha, millega tekitas kannatanus hirmu enda elu ja tervise üle. A.T-l oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest Tõnis Holm oli alkoholijoobes, käitus ettearvamatult ja liikluses ohtlikult ning oli varasemalt kannatanu suhtes vägivalda kasutanud ja teda kehavigastuse tekitamisega ähvardanud. Sellega pani Tõnis Holm toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti kahtlustatakse Tõnis Holmi selles, et olles varasemalt süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.08.2020 otsusega kriminaalasjas 1-20-5508 KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi, olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi täheldatud isik, - 13.08.2025 kella 15.00 paiku X maakonnas, X vallas, X külas, X haaras käega jõuliselt A.T käsivarrest ning seejärel lõi teda tahtlikult jalgadega eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi keha erinevatesse piirkondadesse, millega tekitas A.T-le füüsilist valu ja tervisekahjustused - verevalumid reitel ja käsivarrel. Seejärel A.T liikus kööki, Tõnis Holm järgnes temale ja viskas A.T-le potist kuuma vett näopiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. - samuti tema, 11.11.2025 kella 02.30 ajal X maakonnas, X vallas, X külas, X püüdis neljal korral oma parema käe rusikaga lüüa A.T-d näkku. Tema tahtlik tegu jäi lõpule viimata, kuna kannatanu eemaldus löökidest, astudes samm eemale. Seejärel haaras Tõnis Holm viinapudeli ning püüdis viinapudelit käes hoides A.T-d lüüa. Tema tahtlik tegu jäi lõpule viimata, sest kannatanu takistas enda suunas tulevat lööki, haarates pudelist kinni. Löögiliigutuse takistamisel tundis kannatanu paremas labakäes füüsilist valu ning sai tervisekahjustuse – haava parema käe väikse sõrme siseküljel. - samuti tema, 04.01.2026 kella 10.00 ajal X maakonnas, X vallas, X külas, X lõi tahtlikult ühel korral parema käega A.T-d kaela piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seejärel haaras Tõnis Holm A.T-d riietest, lükkas kannatanu diivani peale pikali, ronis kannatanule kaksiraksi selga ja proovis kannatanut korduvalt lüüa pea piirkonda, kuid kannatanu takistas lööki, pannes padja kaitseks ette. Tõnis Holm oli kogu keharaskusega põlvedega kannatanu selja peal, millega tekitas A.T-le füüsilist valu ja hingamisraskused. Sellega pani Tõnis Holm toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lk 4 / 6

1-26-4188 Prokurör tegi ettepaneku Tõnis Holm süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Samuti süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, liitkaristuseks mõista 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.11.2025 s.o 1 päev karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Tõnis Holm ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata Tõnis Holmile kohustus osaleda käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Tõnis Holmi tegema kohtuotsuse jõustumisest kuni käitumiskontrolli lõpuni omal kulul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks alkoholi biomarkeri fosfatidüületanool (PEth) laboratoorseid vereanalüüse ning esitama vastava tasulise vereanalüüsi vastuse kriminaalhooldusametnikule viimase määratud tähtajaks. Analüüside arv, mida rakendada, on üks analüüs katseaja kolme kuu kohta. Esmasel analüüsil nõutav näit puudub. Juhul, kui Tõnis Holmi PEth näit on suurem kui 20 ng/ml, peab iga järgmise analüüsi PEth näit olema eelmisest väiksem. Kui Tõnis Holm saavutab PEth näidu 20 ng/ml või alla selle, tuleb edaspidi PEth vereanalüüse anda ja analüüsitulemusi esitada kriminaalhooldusametniku äranägemisel ja määratud ajaks. Lisaks peab sellisel juhul olema iga järgmine analüüsi PEth näit samuti 20 ng/ml või alla selle. Vereanalüüse tehakse SYNLAB Eesti OÜ laborites. Ühe vereanalüüsi maksumus on 70 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei taotlenud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1419 eurot seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ja KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale Lk 5 / 6

1-26-4188 määratud tasu 379,44 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Tõnis Holmil tasuda menetluskulud 1798,44 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 149 eurot ja viimasel kuul 159,44 eurot iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.