Elva Vallavalitsuse hagi A. S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1187,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elva Vallavalitsus (rg-kood: 77000170; asukoht: XXX-i, Tartu Maakond), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja: A. S. (ik XXX; elukoht: XXX-i )
Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elva Vallavalitsuse hagi A. S. vastu.
2.Mõista välja A. S.-ilt Elva Vallavalitsuse kasuks 23.08.2019 sõlmitud eluruumi üürilepingust nr 13-13/78 tulenev võlgnevus kokku 1104,22 eurot (millest 823,56 eurot põhivõlgnevus ja 280,66 eurot viivis seisuga 13.04.2026).
3.Mõista välja A. S.-ilt Elva Vallavalitsuse kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 823,56 eurot) perioodi eest 14.04.2026 kuni 24.06.2026 k.a summas 16,49 eurot.
4.Mõista välja A. S.-ilt Elva Vallavalitsuse kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 823,56 eurot) alates 25.06.2026 kuni põhinõude tasumiseni kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.
6.Määrata Elva Vallavalitsuse põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 640 eurot, mis mõista A. S.-ilt Elva Vallavalitsuse kasuks välja.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on A. S. kohustatud tasuma Elva Vallavalitsusele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
Tsiviilasi nr 2-26-8375 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGI ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Elva Vallavalitsus (hageja) esitas 14.04.2026 hagi A. S. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 823,56 eurot, viivise 280,66 eurot ja sissenõudmiskulu 40,00 eurot välja mõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 23.08.2019 eluruumi üürilepingu, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt üüri ning kõrvalkulud esitatud arvete alusel. Hageja täitis lepingulised kohustused, võimaldades kostjale eluruumi kasutamise ja esitades kostjale teenuste eest arved. Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt ega täielikult. Tasumata arvete tõttu kujunes kostjal hageja ees põhivõlgnevus summas 823,56 eurot. Arvetel märgitud maksetähtajad on möödunud, mistõttu on nõuded muutunud sissenõutavaks ning kostja on sattunud viivitusse. Hageja on enne kohtusse pöördumist korduvalt püüdnud saavutada kostjaga kohtuvälist kokkulepet, edastades talle meeldetuletusi ning nõudekirju ning püüdes kostjaga ühendust võtta ka telefoni teel, kuid kostja ei ole nendele reageerinud ega võlgnevust tasunud. Tulenevalt võlgnevuse püsimisest pöördus hageja inkassoettevõtte poole, kes edastas kostjale võlateatise ja täiendavaid nõudekirju.
2.Kohus jättis 14.05.2026 hagi sissenõudmiskulude nõude osas käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal tõendada kulude tegelik kandmine ning nende suurus ning tuua välja meeldetuletuskirjade saatmise asjaolud. Hageja esitas tähtajaks vastuse, milles jäi oma seisukohale, et hagiavaldusega on esitatud piisavad tõendid kahju tekkimise kohta, ning tugines sissenõudekulude nõudes mh VÕS § 115, § 127 jj ning VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätetele.
3.Kohus 15.05.2026 keeldus sissenõudekulude osas hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel (jõustus 03.06.2026), ülejäänud osas võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 05.06.2026. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes seega 19.06.2026 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja selle lisadega leiab, et menetlusse võetud hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-26-8375 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud.
6.Kirjalikest tõenditest nähtub, et poolte vahel sõlmiti 23.08.2019 eluruumi üürileping, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri ning kõrvalkulud esitatud arvete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üürileandja andma teisele isikule (üürnikule) asja ajutiselt kasutamiseks ning üürnik kohustub maksma selle eest tasu. Käesoleval juhul kohustus kostja maksma hagejale üüritasu ja kõrvalkulud esitatud arvete alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ning VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita kokkulepitud tähtajal. Leping lõpetati kostja avalduse alusel alates 26.09.2023.
7.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine muuhulgas kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine. Kohus tuvastab hagiavaldusele lisatud arvete põhjal, et kostja on jätnud tasumata järgmised hageja poolt esitatud arved: arve nr 6369 maksetähtajaga 30.05.2023, arve nr 7348 maksetähtajaga 30.06.2023, arve nr 8239 maksetähtajaga 25.07.2023, arve nr 8714 maksetähtajaga 30.08.2023, arve nr 9990 maksetähtajaga 30.09.2023 ning arve nr 11437 maksetähtajaga 30.10.2023. Kohus märgib, et kõikide nimetatud arvete maksetähtajad on möödunud, mistõttu on nende alusel esitatud nõuded muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole nende arvete tasumist tõendanud ega esitanud vastuväiteid arvete sisu või suuruse kohta. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Kohus tuvastab, et kostja tasumata võlgnevus moodustab 823,56 eurot. Nõuded on muutunud sissenõutavaks, kuna maksetähtajad on möödunud.
8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni. Käesolevas asjas on viivis arvestatud iga arve põhisummalt alates maksetähtpäevale järgnenud ajast ning selle kogusumma seisuga 13.04.2026 on 280,66 eurot. Kostja ei ole viivisenõuet vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, s.o 16,49 eurot (823,56 eurot x 10,15% aastas / 365 kp x 72 kp perioodi eest 14.04.2026 kuni 24.06.2026 k.a) ja alates 25.06.2026 protsendina VÕS § 113 lgs 1 kolmandas lauses sätestatud määras so kohtuotsuse tegemise seisuga 10,15% aastas. Menetluskulud
9.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot, kuna selle tasumine oli nõude esitamise eeltingimus.
10.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kohtuväline kulu lepingulisele esindajale tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta, kokku 360,00 eurot, mis koosneb edastatud dokumentidega tutvumisest ja kliendiga konsultatsioonist 1 tundi ja hagiavalduse koostamises 2 tundi (kokku 3 tundi).
11.Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta teeb kohus kaalutlusotsuse, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-26-8375 peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
12.Käesolevas asjas tulenes hagi esitamise vajadus kostja lepingulise kohustuse rikkumisest, kuna kostja jättis tasumata üürilepingust tulenevad arved ning ei tasunud võlgnevust ka kohtuväliselt esitatud nõuete peale. Seega on hagi esitamine olnud hageja jaoks vajalik õiguskaitsevahend. Kohus leiab, et õigusabi kasutamine on olnud objektiivselt põhjendatud, arvestades: nõude koostamise vajadust (põhinõue, viivisearvestus, dokumentide koondamine), lepingulise suhte ja arvete analüüsi ja hagiavalduse vormistamist vastavalt TsMS nõuetele. Esindaja esitatud tundide arv (3 tundi) ja tunnitasu (120 eurot) ei ületa kohtupraktikas aktsepteeritavat mõistlikku taset ning vastab tavapärasele õigusteenuse hinnatasemele. Samas arvestab kohus menetluse iseloomu – tegemist on lihtmenetluses lahendatava võlanõudega, mille ese on standardiseeritud ning mille faktiline ja õiguslik keerukus on pigem madal. Seetõttu tuleb kulude põhjendatust hinnata rangemalt. Kohus leiab, et esindaja kasutamine oli vajalik, töö maht (3 tundi) on mõõdukas ja põhjendatud ja tunnitasu on proportsionaalne. Sellest tulenevalt loeb kohus hageja lepingulise esindaja tasu vajalikuks ja põhjendatuks ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 162 lg 1 alusel.
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.