Moneyzen OÜ hagiavaldus F.R vastu põhivõla 832,41 eurot, intressi 74,35 eurot, haldustasude 14,80 eurot, võlamenetlustasude 45 eurot ning kuni 25.08.2023 arvestatud viivise 51,88 eurot ning edasiulatuva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
1322,24 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Moneyzen OÜ (registrikood 12541882, asukoht XXX), Kostja F.R (isikukood XXX, elukoht teadmata)
Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Moneyzen OÜ hagi F.R vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud Moneyzen OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
30.06.2023 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 990,44 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 21.08.2023 kohtumääruses kohus kohustas hagejat esitama põhjendatud hagiavalduse.
2.25.08.2023 esitas Moneyzen OÜ hagi F.R-i vastu põhivõla 832,41 eurot, intressi 74,35 eurot, haldustasude 14,80 eurot, võlamenetlustasude 45 eurot ning kuni 25.08.2023 arvestatud viivise 51,88 eurot ning edasiulatuva viivise nõudes.
3.Maakohus kohustas 01.04.2024 määrusega hagejat täpsustama hagi eset ja alust. Puuduste kõrvaldamine tuleb esitada hagiavalduse terviktekstina. Kohus selgitas, et Hagiavaldusest ei nähtu, et lepingu sõlmimisel krediidiandja oleks nõudnud kostjalt pangakonto väljavõtte esitamist. Olukorras, kus hageja ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõudnud, tuleb hagejal haginõuet täpsustada ja esitada kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus selgitas etteruttavalt, et kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 toodud kohustust, tuleks lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
4.29.04.2024 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
5.Maakohus võttis hagi 28.05.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 14 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama.
6.Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 02.05.2022 sõlmitud laenuleping nr L221001445. Laenulepingust tulenevalt moodustavad hageja nõuded kokku 1 018,44 eurot, sealhulgas laenu tasumata põhiosajääk summas 832,41 eurot (pärast 10.12.2022 makset oli laenujääk maksegraafiku järgi on 832,41 eurot, tasumata intressid laenu põhiosa kasutamise eest summas 74,35 eurot, tasumata lepingu haldustasu summas 14,80 eurot, ning võlamenetlustasud summas 45,00 eurot, milles sisalduvad nii lepingu kehtivuse ajal arvestatud võlamenetlustasud summas 15,00 eurot kui ka lepingu lõpetamise järgsed võlamenetlustasud summas 30,00 eurot.
7.Kostjale F.R olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 13.06.2024, kuid kostja hagile hagivastust ei esitanud.
8.Hageja on esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 25.08.2023 ja 29.04.2024 esitatud andmete ja tõendite alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kui lepingu sõlmimisel ei ole kostjalt pangakonto väljavõtteid nõutud, siis ei ole kohtu hinnangul vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.
13.Kostja sai krediidiandjalt laenu summas 1000 eurot, igakuise tagasimaksega summas 41,70 eurot. Samas väidab hageja, et on 02.04.2022 kandnud kostjale kuuluvale pangakontole 964,50 eurot. Hageja poolt hagiavalduse täienduse esitamise kuupäeva 29.04.2024 seisuga esitatud eraisiku maksehäirete raportist nähtuvalt on F.R-i suhtes seitse maksehäiret algusega 16.12.2022. Hageja ja kostja vahel sõlmiti laenuleping 02.05.2022. Hageja on seisukohal, et maksehäirete puudumist kostjal laenutaotlemise ja laenu väljastamise hetkel on võimalik tuvastada ka 29.04.2024 tehtud päringuga, mille kohaselt vanim avalikustatud maksehäire oli kostjal 16.12.2022 ehk enam kui pool aastat pärast laenulepingu sõlmimist hagejaga. Hageja kinnitab samuti, et tegi päringu Ametlikesse Teadaannetesse. Kostja kohta 02.04.2022 Pensioniametist saadud andmete põhjal kostja keskmine kuue kuu sissetulek oli 1064,06 eurot. Kohus on seisukohal, et juhul kui laenuandja oleks kontrollinud vajaliku hoolsusega kostja krediidivõimelisust, sh küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, oleks laenuandjal pidanud tekkima kahtlused kostja laenuvõimelisuses, võttes arvesse, et maksehäireregistri väljavõttest nähtuvalt pidi kostja hagejaga laenulepingu sõlmimise ajaks olema eelnevalt võtnud laenu teistelt krediidiandjatelt. Hagiavaldusest ei nähtu, et laenuandja oleks kostjalt üldse kontoväljavõtteid küsinud. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
14.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 01.04.2024 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud
tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja ei esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7 sätestatuga.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule vastanud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, puuduvad hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.