Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 28. november 2024
Tsiviilasja number
2-21-18720
Tsiviilasi
Debitum Collectio OÜ hagi osaühing Taagepera Loss vastu 24 200 euro, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 15. novembri 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
osaühingu Taagepera Loss apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
34 266 eurot 30 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) Debitum Collectio OÜ (registrikood 16008417), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja (apellant) osaühing Taagepera Loss (registrikood 10151349), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 15. novembri 2023. a otsus.
2.Teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes Debitum Collectio OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED JA VASTUVÄITED, MENETLUSE KÄIK
1.Debitum Collectio OÜ (hageja) esitas 29. novembril 2021 Osaühingu Taagepera Loss (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 24 200 eurot, võla sissenõudmise kulu 40 eurot, alates 8. juunist 2018 kuni 29. novembrini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 8090 eurot 30 senti ning viivise tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. novembrist 2021 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Genial Works OÜ (töövõtja) ja kostja töövõtulepingu, mille alusel tegi töövõtja kostjale ehitustöid (leping). Töövõtja esitas tehtud ja vastu võetud tööde eest 31. mail 2018 kostjale arve nr 180503 summas 160 200 eurot. Arve nr 180503 maksetähtaeg oli 7. juuni 2018. Kostja tasus arve nr 180503 järgmiselt: 15. juunil 2018 summas 15 000 eurot, 22. juunil 2018 summas 40 000 eurot, 5. juulil 2018 summas 16 000 eurot, 31. juulil 2018 summas 25 000 eurot, 27. augustil 2018 summas 10 000 eurot ja 10. septembril 2018 summas 30 000 eurot, kokku 136 000 eurot. Arvest nr 180503 on tasumata 24 200 eurot. Töövõtja loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja teavitas kostjat nõude loovutamisest. Hageja nõuab kostjalt alates 8. juunist 2018 viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Nõue ei ole aegunud. Kostja aktsepteeris arvet nr 180503 ja tasus seda korduvalt. Kostja tunnustas sellega nõuet, mis tõi kaasa nõude aegumistähtaja katkemise ja uuesti algamise. Nõude kolmeaastane aegumistähtaeg algas nõude viimase tasumisega 10. septembril 2018. Aegumistähtaeg ei olnud, arvestades tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lõiget 3, hagiavalduse esitamise ajaks lõppenud. Asjas saab kohaldada 10-aastast aegumistähtaega (TsÜS § 146 lg 4). Kostja jättis teadlikult ja pahatahtlikult tööde eest sissenõutavaks muutunud tasu osaliselt maksmata. Kostja deklareeris arve Maksu- ja Tolliametis ja küsis arvel kajastatud käibemaksu tagasi. Kostja ei esitanud töödega seotud vastuväiteid.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Töövõtja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu. Tööd said valmis 2017. aastal. Hageja nõuded on aegunud. Kostja esitas taotluse aegumise kohaldamise kohta vaheotsuse tegemiseks. Töövõtja tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Töövõtja ja kostja leppisid kokku, et arvest nr
180503 tasutakse kompromissi korras osa ja lepingupooltel ei ole seejärel teineteise vastu nõudeid.
3.Maakohus jättis 2. juuni 2022. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 550 eurot koos viivisega. Maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud.
4.Ringkonnakohus tühistas 22. oktoobri 2022. a otsusega maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei tuvastanud hageja nõude aegumise eeldusi nõuetekohaselt.
5.Hageja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et töövõtja ja kostja sõlmisid suulise töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks Taageperal, Valga maakonnas. Töövõtja ja kostja pidasid 2017. aastal ehitustööde teostamise osas läbirääkimisi. Töövõtja tegi 13. juulil 2017 Taagepera mõisa peahoone keldrisse spaa ehitamiseks hinnapakkumise. Kostja nõustus pakkumusega samal päeval. Töövõtja ja kostja leppisid kokku, et töövõtja teeb hinnapakkumuses nimetatud tööd. Töövõtja kohustus tööd tegema 2018. aasta jooksul. Esialgne hinnapakkumine ja tööde maht muutus. Töövõtja tegi kostjale lõpuks töid enam kui 900 000 euro väärtuses. Töövõtja tegi tööd valmis. Kostja koostas akti nr 8, mis allkirjastati 13. detsembril 2018. Aktiga nr 8 võeti vastu üksnes need tööd, mille rahastamises osales Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Akt nr 8 ei hõlmanud kõiki töid. Lepingupooled ei teinud vaheakte. Lepingupooled suhtlesid ja aktsepteerisid tööde mahtu. Kostja tasus töövõtja poolt esitatud varasemad arved. Töövõtja esitas 31. mail 2018 kostjale arve nr 180503 summas 160 200 eurot. Kostja ei vaidlustanud arvet, kuid tasus selle osaliselt. Kostja jättis 24 200 eurot tasumata. Töövõtja ei sõlminud hinna alandamise tasaarvestusele vastu.
kokkuleppeid. Hageja vaidleb
kostja
6.Kostja märkis asja maakohtus uuel läbivaatamisel, et töövõtja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks. Töövõtja kohustus tööd kostjale üle andma 2017. aastal. Tööd lõppesid peamiselt 2017. a lõpus. Töövõtja ja kostja ei leppinud kokku tööde mahus ega garantiitingimustes. Töövõtja ei teinud töid mahus, mida hageja väidab. Töövõtja lahkus objektilt ja jättis tööd osaliselt tegemata. Hageja ei tõendanud tööde mahtu. Töövõtja ei pidanud tähtaegadest kinni ning tehtud tööd ei olnud nõuetekohased. Hageja ei tõendanud, mis oli lepingupoolte kokkuleppe sisu, mis töid töövõtjalt telliti, mis tööd töövõtja tegi ning millal muutus tasunõue sissenõutavaks. Töövõtja pidi hinnapakkumuse kohaselt teostama töid 460 000 euro (käibemaksuta) väärtuses. Akrediteeritud on kokku 585 622 euro 83 sendi väärtuses töid. Kostja tasus hagejale tööde eest kokku 923 018 eurot 73 senti (käibemaksuta). Töövõtja teostas arve nr 180503 järgi töid 133 500 euro (käibemaksuta) väärtuses. Tööd pidid vastama aktile 11224. Seda akti ei ole esitatud. Hageja tugineb aktile nr 8, mille kohaselt tehti arvele nr 180503 vastavaid töid üksnes 14 443 euro 42 sendi väärtuses. Arve nr 180503 töödest akrediteeriti 10%, kuid selle summast maksti 85%. Töövõtja tegi töid mahus, mille ta on juba tasu saanud. Hageja väited lisatööde tegemise kohta on hilinenud. Töövõtja ja kostja sõlmisid 2018. a kokkuleppe, mille kohaselt lõpetatakse asi kompromissiga ning pooltel ei ole teineteise vastu pretensioone. Lepingupoolte kokkuleppel alandati hinda 24 200 euro võrra või tehti tasaarvestus. Kokkuleppe sõlmiti seetõttu, et töövõtja töös olid puudused ja kostja pidi tegema kulutusi, et tööd saaks tehtud. Hagejal ei ole nende summade osas, mis on makstud, viivise nõuet. Tasunõue ei saanud muutuda sissenõutavaks enne tööde valmimist, mis toimus hageja väitel augustis 2018.
Kostjal pidi pärast tööde valmimist olema mõistlik võimalus tööde ülevaatamiseks. Kostja tasus arvet nr 180503 viimati 10. septembril 2018. Kostja ei olnud sel ajal viivituses.
MAAKOHTU LAHEND
7.Maakohus rahuldas 15. novembri 2023. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 24 200 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, viivise alates 8. juunist 2018 kuni 29. novembrini 2021 summas 8090 eurot 30 senti ning viivise tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30. novembrist 2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte suuremas summas kui põhinõue. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 9120 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Hageja nõuded ei ole aegunud. Tasunõue muutus sissenõutavaks tööde valmimisest, kuivõrd lepingupooltel ei olnud kokkulepet, et see muutub sissenõutavaks tööde vastuvõtmisega (VÕS § 637 lg 3 ja 4). Hageja tõendas, et töid tehti 2018. aastal. Tööd said valmida hiljemalt 10. detsembriks 2018, kui kostja saatis töövõtjale allkirjastamiseks PRIA-le esitatava akti. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 2018. a jooksul, algas nõude aegumistähtaega 2018. a lõppemisest, s.o 1. jaanuarist 2019 (TsÜS § 147 lg 3). Hagi esitati
29.novembril 2021, s.o enne aegumistähtaja lõppu. Kui lugeda nõude sissenõutavaks muutumise ajaks tööde kostja poolt vastuvõtmise aega, s.o kostja poolt akti allkirjastamise päeva, ei oleks nõuded aegunud. Kostja väitis, et töövõtja jättis tööd lõpetamata ning tööd ei vastanud lepingutingimustele. Kostja pidi seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi tõendama, kuid ta ei teinud seda. Tunnistaja B.B. ütlused ei kinnita kostja väiteid. B.B. ütlused ei ole piisavad, et seostada Taagepera lossi ehitustöödega seotud probleeme töövõtjaga. B.B. ei teadnud, mis töid töövõtja pidi tegema. B.B. ütluste kohaselt tegi kostja osa töid ise ning kasutas teisi töövõtjaid. B.B. ei teadnud, kas kostja juhatuse liige teavitas töövõtjat tööde puudustest ja kirjeldas puudusi. B.B. teatas puudustest kostja selleaegsele juhatuse liikmele ja suhtles telefonis töövõtja juhatuse liikmega. Ta ei täpsustanud viimati nimetatud telefonivestluste sisu. Tunnistaja A.A. kinnitas Taagepera spaa kanalisatsioonitöödega seotud probleeme, ning märkis, et töövõtja käis seda parandamas. Tunnistaja C.C., kes oli sel ajal kostja juhatuse liige, ütlustest nähtub, et töödega oli probleem, mida töövõtja kõrvaldas niipalju, kui kostja seda võimaldas. Töövõtja ei saanud äravoolutorustiku tööd parandada, kuna kostja ei tahtnud spaad kinni panna. C.C. ei esitanud ehitajatele pretensioone, kuna puuduse kõrvaldamine oli kostjast tulenevatel asjaoludel takistatud. Kostja ei tuginenud lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja väited, et ta ei saa aru, missuguste tööde eest talle arve on esitatud ja et tõendamata on, missuguste tööde tegemises kokku lepiti ja mis hinnaga, on esitatud hilinenult. Seda ei pea hindama. Kohus siiski märkis, et töövõtja ja kostja vahel oli suuline töövõtuleping, mille sisuks oli hinnapakkumuses nimetatud tööde tegemine pakkumuses nimetatud tasu eest. Tunnistajate A.A. ja C.C. ütlustest nähtub, et töövõtja tegi hinnapakkumises nimetatud tööd ja suuliselt tellitud lisatöid. Hinnapakkumuses on kirjas, milline on hinnapakkumuses kirjeldatud tööde eest kokkulepitud tasu. Tunnistajate C.C. ja A.A. ütlustest nähtub, et lisatööde väärtus oli umbes 500 000 kuni 800 000 eurot. Kostja tasus suurema osa nii hinnapakkumuses nimetatud kui ka lisatööde eest esitatud arvetest. Tõendatud ei ole, et kostja ei saanud aru arve summa kujunemisest ega sellest, mille eest arved esitati. Töövõtja ja kostja vahel oli seega kokkulepe põhi- ja lisatöödes ja nende tasus.
Kostja väitel tugines hageja lisatööde teostamisele hilinenult. Kohus leidis, et lisatöödega seotud asjaolusid on vaja asja õigemaks lahendamiseks ja kostja vastuväidetest lähtuvalt käsitleda (TsMS § 331 lg 1). Kostja sai esitada lisatööde kohta vastuväited. Tunnistajate A.A. ja C.C. ütlustest ning aktist nr 8 nähtub, et lepingujärgsed tööd on valmis ja kostja võttis need vastu. Kostja väide, et töövõtja jättis tööd lõpetamata, ei ole tõendatud. Tööd tuleb lugeda valminiks 2018. a jooksul. Töövõtjalt tellitud tööde eest maksmisele kuuluv tasu on muutunud VÕS § 637 lg 1 kohaselt sissenõutavaks. Kostja väitis, et arvega 180503 seotud töid kajastatakse aktis nr 8 vaid 14 443 euro 32 sendi ulatuses. Tunnistaja C.C. ütlustest nähtub, et aktis nr 8 kajastati PRIA poolt rahastatava projekti osa. Ülejäänud töid aktis nr 8 ei käsitletud ning nende kohta akte ei koostatud. Tunnistajate A.A. ja C.C. ütlustest nähtub, et arvel nr 180503 kajastati lisatöid, mida akt nr 8 ei sisaldanud, ning et neid töid tasustati ka varasemate arvete alusel. Kostja ei tõendanud, et lepingupooled oleksid sõlminud kompromissi, mille kohaselt neil ei ole teineteise vastu nõudeid. Kostja ei tõendanud, et ta tegi töövõtjale hinna alandamise avalduse. Kostja vastuses tehtud hinna alandamise avaldus ei vasta seaduse nõuetele. Hinna alandamise eeldused on tõendamata (VÕS § 112). Hageja lepingust tuleneva tasu nõude eeldused on täidetud. Kostja vastuväited on alusetud. Nõue on hagejale loovutatud. Tasu nõue tuleb seega rahuldada. Kostja tugines viivisenõude alusetusele, kuid ei väitnud, et viivis oleks arvestatud valesti. Kohus rahuldas TsMS § 5 lõikest 1 juhindudes viivisenõude. Kuna viivisenõue rahuldati, rahuldati võla sissenõudmiskulu nõue (VÕS § 1131 lg 1). Menetluskulud jäid hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja nõuded on aegunud. Vaidlust ei ole, et töid tehti 2017. ja 2018. aastal. Kohus tuvastas valesti, et need tööd, mille eest hageja tasu nõuab said valmis 2018. aastal. Kohus ei saanud nimetatud tööde valmimise aega tuvastada, kuna hageja ei toonud välja, milliste tööde tegemise eest ta tasu nõuab. Võimalik, et tööd, mille eest hageja tasu nõuab, tehti 2017. aastal. Sel juhul oli nõude kolmeaastane aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud. Hageja nõuded on tõendamata. Hageja ei kirjeldanud, milliste tööde eest ta tasu nõuab. Hageja ei tõendanud, milliste tööde tegemises kokku lepiti, millised tööd ta tegi ja et need tööd võeti vastu või tuleks vastuvõetuks lugeda. Lepingu alusel tehtud tööd ei olnud lõpetatud ega nõuetekohased. Kuna hageja ei toonud selgelt välja, milliste tööde tegemise eest hageja tasu nõuab, ei saanud kostja oma vastuväiteid täpsemalt välja tuua. Maakohus tuvastas nõude eeldused valesti. Maakohus ei tuvastanud, kas lepingu poolte vahel oli kokkulepe nende tööde tegemiseks, mille eest hageja tasu nõuab, kas need tööd sai lugeda vastu võetuks ja kas nende eest on tasumata. Kostja on tasunud nende tööde eest, mida kostja töövõtjalt tellis. Pooltel oli kokkulepe nende tööde teostamiseks, mis nähtuvad hinnapakkumusest summas 460 000 eurot (käibemaksuta). Töövõtja tegi ja kostja võttis vastu aktis nr 8 nimetatud tööd väärtuses 600 066 eurot 25 senti (käibemaksuta). Kostja maksis töövõtjale tööde eest kokku 902 851 eurot 73 senti (käibemaksuta). Kostja
on seega tööde eest maksnud rohkem kui on hinnapakkumuses või aktis nr 8 nimetatud tööde väärtus. Hageja ei tõendanud, et ta tegi lepingu alusel töid suurema tasu eest kui 902 851 eurot 73 senti (käibemaksuta). Kostja ei jätnud tööde eest tasumata. Maakohus luges kokkuleppe nende tööde teostamiseks, mille eest hageja tasu nõuab, valesti tõendatuks. Kohus tuvastas valesti nii selle, et kostja tellis töövõtjalt lisatöid, kui ka nende eest kokku lepitud tasu. Hageja ei väitnud enne eelmenetluse lõppu, et kostja tellis lisatöid ega selgitanud lisatööde sisu ega nende eest kokku lepitud tasu. Lisatööde tegemise asjaolu ilmnes tunnistajate ütlustest ja sellele järgnenud asja sisulisel arutamisel. Kostja ei saanud lisatööde osas vastuväiteid ega tõendeid esitada. Kohus tugines otsuses uuetele ja hilinenult esitatud väidetele. Hageja ei toonud välja lisatööde loetelu ega nende eest kokku lepitud tasu. Kohus ei märkinud, mis oli lisatööde eest kokkulepitud tasu. Osad tunnistaja A.A. poolt lisatöödena nimetatud tööd on märgitud hinnapakkumuses. Neid ei saa käsitleda lisatöödena. Kohus ei võinud tunnistajate ütlustest tekkinud lisatöid puudutavate väidetega arvestada. Maakohus luges tööde, mille eest hageja tasu nõuab, vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise valesti tõendatuks. Selleks, et nõuda tasu suuremas summas kui aktist nr 8 nähtuv tööde väärtus, peab hageja tõendama, et ta tegi rohkem töid ja need on vastu võetud või tuleks lugeda vastu võetuks. Kostja ei ole selle summa eest, mida hageja nõuab, töid vastu võtnud. Hageja ei tõendanud tööde vastuvõtmist. Hageja pidi tasu saamiseks seega tõendama, et tööd tulnuks vastu võtta, s.o et need olid valmis ja nõuetekohased. Hageja ei teinud seda. Maakohus rakendas kostja suhtes ebavõrdselt kõrget tõendamiskoormust seoses puudustest teavitamise ja hinna alandamise või tasaarvestuse avalduse esitamisega. Hageja jättis osa töid lõpetamata. Hageja töös oli puudusi, mille kostja kõrvaldas. Kostja tegi kulutusi, et aidata tööde teostamisel hagejat, et tööd saaksid õigel ajal valmis. Kostja tollane nõukogu liige A. Kasak keeldus hagejale täiendava tasu maksmast ning väljendas seda hagejale ka suuliselt. A. Kasak leidis, et kostjal on hageja vastu nõuded, mis võimaldab nii kompromisskokkulepet, tasaarvestust kui ka hinna alandamist. Kostja esindaja avaldusele ei antud õiguslikku kvalifikatsiooni, kuid see oli kvalifitseeritav nii hinna alandamise kui ka tasaarvestusavaldusena. Maakohus pani kostjale töövõtja töös olnud puudustega seoses ebamõistlikult kõrge tõendamiskoormuse võrreldes hagejaga. Kostja tõendas puudusi tunnistaja B.B. ütlustega. Kohus ei lugenud seda piisavaks. Kohus luges hageja tunnistajate ütluste alusel lisatööde tellimise ja tegemise aga tõendatuks. Kohus luges hageja tunnistajate ütluste alusel tõendatuks rohkem asjaolusid, kui tunnistajad väitsid. Kostja tunnistaja B.B. oli erinevalt hageja tunnistajatest erapooletu. Kui kohus peaks leidma, et hagejal on kostja vastu tasunõue ja see ei lõppenud A. Kasaku poolse hinna alandamise või tasaarvestuse avaldusega, teeb kostja hinna alandamise avalduse. Töövõtja mittekohase täitmise väärtus oli lepingu kohase täitmise väärtusest väiksem vähemalt nende kulude võrra, mida kostja kandis hageja tööde lõpetamiseks ja parandamiseks ning hageja abistamiseks. Nende kulude summa on suurem kui 24 200 eurot käibemaksuga. Töövõtja tehtud tööde väärtus oli samas summas väiksem, kui kokkulepitud tööde väärtus. Kostja alandab hinda 24 200 euro võrra. Kui kohus peaks leidma, et hagejal on kostja vastu tasunõue, mis ei lõppenud A. Kasaku avaldustega ega apellatsioonkaebuses esitatud hinna alandamise avaldusega, esitab kostja tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestab hageja väidetava nõude enda kahju hüvitamise nõudeaga 24 200 eurot. Kostjal tekkis kahju, kuna töövõtja rikkus lepingulist kohustust tööd lõpetada, anda lepingutingimustele vastavad tööd üle ja hoiduda kostja vara kahjustamisest.
Hinna alandamise ja tasaarvestusavalduse esitamine apellatsiooniastmes on põhjendatud, sest maakohus rikkus eelmenetluse ülesandeid ega selgitanud välja hageja nõudeid ja teiste menetlusosaliste seisukohad ja vastuväited. Maakohus rikkus menetlusõigust ka sellega, et arvestas hageja uute lisatöid puudutavate väidetega, millele kostja ei saanud vastata. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse eelmenetluse uuendamiseks. Kostja esitas sellele vastuväite. Kostja esitas tasaarvestusavalduse esimest korda 3. jaanuari 2022. a vastuse punktis 6.5. Kostja täiendab seda apellatsioonkaebuses. Kuna hageja ei täpsustanud, milliste tööde eest ta tasu nõuab, ei saanud kostja esitada maakohtus hinna alandamise avaldust. Kohus rahuldas viivisenõude valesti. Kostja esitas viivisenõudele vastuväite. Töövõtulepingust tulenev tasunõue muutub sissenõutavaks pärast tööde vastuvõtmist. Kuna hageja ei toonud välja, milliste tööde eest ta tasu nõuab ja millal need tööd valmisid ja vastu võeti, ei saa viivist arvestada. Akt nr 8 allkirjastati detsembris 2018 ja jaanuaris 2019. Hageja väitis, et tööd valmisid lõplikult augustis 2018. Kui lähtuda hageja väitest, et tööd lõppesid augustis 2018, võis tasunõue muutuda sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast seda. See osa hageja viivisenõudest, mis on arvestatud kostja poolt makstud summadelt, ei ole seega põhjendatud. Kostja ei hilinenud nende maksetega.
Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Lepingujärgsed tööd on valmis. Tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei tõendanud, et tööd jäid lõpetamata või ei vastanud lepingutingimustele. Tööde lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise eeldused ei ole täidetud. Kostja ei esitanud tööde ega arvega nr 180503 seotud vastuväiteid ega hinna alandamise ja tasaarvestusavaldusi. Kostjal puuduvad nõuded, mida ta saaks hageja nõuete tasaarvestamiseks kasutada. Pooled ei ole kompromisse sõlminud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. Maakohus luges tuvastatuks mh järgmised vaidluse lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:
töövõtja ja kostja vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping ehitustööde teostamiseks Taagepera lossi spaa ehitamisel; töövõtja on Taagepera lossi ehitamisel ehitustöid teinud; kostja on seni tasunud töövõtjale arvete alusel tööde eest 923 018 eurot 73 senti (käibemaksuta); töövõtja on esitanud kostjale arve nr 180503 summas 160 200 eurot, mis on 24 200 euro ulatuses tasumata; töövõtja on loovutanud oma töövõtulepingust tulenevad nõuded hagejale.
Nende asjaolude üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle ning ringkonnakohus võtab need TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 5 lähtudes aluseks ka kaebuse läbivaatamisel ning lahendamisel.
8.Maakohus on õigesti märkinud, et pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas arve nr 180503 tasumata osa tuleb kostjal tasuda või mitte. Hageja nõue tugineb sellele, et
töövõtja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, mille alusel tegi töövõtja kostjale ehitustöid (leping). Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel tasu ja viivist. Hageja nõude aluseks on leping ning VÕS § 635 lg 1, ja § 108 lg 1. Hageja viivisenõude (VÕS § 113 lg 1) ja sissenõudmiskulu nõude (VÕS § 1131 lg 1) edukus sõltub hageja põhinõude põhjendatusest. Võlgnik (kostja) võib VÕS § 171 lg 1 järgi esitada uue võlausaldaja (hageja) nõude vastu ka kõiki neid vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja (töövõtja) vastu nõude loovutamise ajal.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ning jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormise. Eelkõige need minetused on viinud kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni.
10.Hageja võib lepingu alusel tasu nõuda, kui hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Töövõtja tasunõude sissenõutavuse eelduseks on üldjuhul töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lõiked 3 ja 5). Samas juhul, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Suuremahuliste ehitustöövõtulepingute puhul saab pidada tööde tellija poolt vastu võtmist tavaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ka praeguses asjas lähtuda hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisel ennekõike VÕS § 637 lõikest 4. Tööde vastuvõtmist tasu sissenõutavaks muutumise eeldusena ei olnud seega vaja lepingupooletel eraldi kokku leppida, nagu on ekslikult leidnud maakohus. Eelmärgitust järeldub, et töövõtja tasunõue ei muutunud sissenõutavaks töö valmimisest, nagu leidis maakohus vaidlustatud otsuse põhjenduste p-s 12.3. Oluline on tuvastada, kas kostja on tööd (mille eest hageja tasu nõuab) vastu võtnud või saab need lugeda vastuvõetuks. Seega peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama, et tööd on vastu võetud. Kui kostja on tööd vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud tööd olid lepingukohased ja täielikud. Kostja peab sel juhul tõendama vastupidist ning saab tasu nõude täitmise kohustust vältida juhul, kui ta on kasutanud seda välistavaid õiguskaitsevahendeid (nt RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p-d 21 jj).
11.Kostja vastuväiteid arvestades on poolte vahel vaidlus, kas tööd, mille eest hageja tasu nõuab, on vastu võetud. Seejuures on kostja tuginenud menetluses mh vastuväidetele, et hageja ei ole teinud sellises väärtuses töid, mille eest ta hagiga tasu nõuab ning et kostja on juba maksnud hagejale kõigi tellitud ja tehtud tööde eest (lisaks esinesid hageja töödes puuduseid ning osa töölõike lõpetas kostja oma vahenditega).
12.Maakohtu järeldused, mille kohaselt on kostja kõik töövõtja tehtud tööd vastu võtnud ning et kostja ei ole hageja poolt tehtud tööde eest täies ulatuses tasunud, on kostja vastuväiteid arvestades ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud tööde vastuvõtmist.
1.Hagiavalduses märgitud töövõtja arvest nr 180503 kogusummas 160 200 eurot (sh käibemaks) (I kd, tl 5) on kostja poolt tasumata 24 200 eurot, käibemaksu arvestamata 20 167 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Kõnealusel arvel on viidatud üksnes aktile nr 11224, kuid maakohus pole tuvastanud ning asja materjalidest ka ei nähtu, et sellise numbriga akt oleks koostatud. Hageja on tööde teostamise ja vastuvõtmise tõendamiseks esitanud akti nr 8 (I kd, tl 73–78). See on ka ainus töövõtja ja tellija (kostja) vahel allkirjastatud akt. Muus osas kasutab hageja tööde vastuvõtmise tõendamiseks tunnistajate C.C. ja A.A. ütlusi.
2.Aktist nr 8 nähtuvate tööde teostamist ei ole kostja menetluses vaidlustanud, kuid sellest aktist nähtuvate tööde summa on üksnes 600 066 eurot 25 senti
(käibemaksuta), sh on töövõtja arvega nr 180503 hõlmatud töid akteeritud summas 14 443 eurot 42 senti (käibemaksuta). Samas puudub pooltel vaidlus selles, et töövõtja esitas kostjale lepingu täitmise käigus tasumiseks arveid ligi 1 000 000 euro eest, millest tasumata on vaidlusalune 24 200 eurot (II kd, tl 17 pöördel).
3.Hageja ei ole menetluses esitanud kontrollimist võimaldaval viisil väiteid selle kohta, mis üldse on need tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab ning kuidas lepingupooled nende tööde tegemises ja tasu suuruses kokku leppisid, mh raskendab see maakohtu menetluses üle kuulatud tunnistajate ütluste hindamist. Tunnistajana üle kuulatud kostja endise juhatuse liikme C.C. ütluste kohaselt (II kd, tl 24– 27) esitas töövõtja kostjale arveid kokku üle 800 000 euro ulatuses, sh tellis kostja hulgaliselt lisatöid. Tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta lepingupooled akte ei koostatud, v.a ülalviidatud akt nr 8. Kõik töövõtjalt tellitud ja kokkulepitud tööd võttis kostja tunnistaja kinnitusel vastu ning mingeid pretensioone kostja teostatud tööde osas ei esitanud. Arve nr 180503 osalise tasumata jätmise põhjuseks olevat olnud kostja rahalised raskused. Samas ei osanud ka tunnistaja täpsustada, milliseid töid ja millises mahus arve nr 180503 sisaldas, tuues konkreetsemalt välja ainult tunneli ehituse ja lisaruumide ehituse, kuid märkides, et osaliselt olid need tööd ilmselt hõlmatud ka varem esitatud arvetega. Tunnistaja selgitas hiljem samuti, et ta ei tea, milliseid töid arve nr 180503 täpselt kajastas, vahetult olevat asjaga tegelenud projektijuht. Suures osas langevad C.C. ütlustega kokku töövõtja ainuosaniku ja juhatuse liikme A.A. ütlused (II kd, tl 29–31). A.A. ütluste järgi esitas töövõtja kostjale (tellijale) arveid kogusummas 900 000 – 1 000 000 eurot, sh tellis kostja töövõtjalt palju lisatöid. Vastavad lisatööde tellimise kokkulepped olevat sõlmitud suuliselt. Ka A.A. väitel ei koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta akte peale akti nr 8. Nii arvel nr 180503 kui ka teistel töövõtulepingu täitmise käigus töövõtja poolt kostjale esitatud arvetel oli samuti viidatud aktidele (akti numbritele), mida tegelikult ei koostatud. Kõik töövõtjalt tellitud ja kokkulepitud tööd võttis kostja tunnistaja kinnitusel vastu ning mingeid pretensioone kostja teostatud tööde osas ei esitanud. Arve nr 180503 sisaldas tunnistaja väitel nii spaa osa kui ka lisatöid, sh spaa hoolitsuse osas ja tunneli osas. Muus osas jäi tunnistaja vaidlusaluse arve sisu osas pigem üldsõnaliseks ja esitas väiteid oletuste tasandil. Lisatööd sisaldusid tunnistaja väitel ka enne arvet nr 180503 kostjale esitatud arvetel. Viidatud tunnistajate ütlustest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada tasunõude põhjendatust. Tunnistajad on valdavalt üksnes umbmääraselt kirjeldanud tööde, sh lisatööde, tellimist kostja poolt ning nende teostamist hageja poolt. Seda, milliseid töid ja millises mahus arve nr 180503 täpsemalt sisaldas, ei ole võimalik ka ütlustest tuvastada. Samuti ei nähtu ütlusest seda, milliste arvet nr 180503 puudutavate lisatööde tegemises ja millise tasu eest lepingupooled kokku leppisid.
13.Kuna hageja ei ole ringkonnakohtul hinnangul tööde vastuvõtmist tõendanud, tuleb kontrollida, kas tööd saab lugeda vastuvõetuks. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Selleks, et saaks lugeda, et kostja on tööd vastu võtnud, peab hageja tõendama, et töövõtja tegi lepingujärgsed tööd valmis, esitas need kostjale vastuvõtmiseks ning andis tööde vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Tõendamiskoormis ei lasu sellises olukorras kostjal, nagu on ekslikult leidnud maakohus.
14.Tööd saab lugeda valmis tehtuks, kui need vastavad VÕS § 641 mõttes lepingu tingimustele ja on VÕS § 77 lg 1 tähenduses vähemalt keskmise kvaliteediga. Tööde vastuvõtmiseks antud tähtaja hindamisel arvestatakse VÕS § 7 lg 2 kohaselt võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti
muid asjaolusid (vt RKTKo 13.03.2024, 2-19-18463/69, p 12; RKTKo 6.03.2019, 2-1715317/38, p-d 13.1, 13.5).
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks alusetult keeldunud valmis tööde vastuvõtmisest. Seda ei tõenda ka ülalkäsitletud C.C. ja A.A. ütlused. Nagu eelnevalt märgitud, on esmalt ebaselge see, millised on need tööd, mille eest hageja kostjalt tasu nõuab ning mille eest kostja on väidetavalt jätnud tasumata.
16.Kokkuvõttes ei ole hageja ringkonnakohtu arvates tõendanud, et tööd, mille eest hageja raha nõuab, oleks kostja poolt vastu võetud, samuti ei saa lugeda töid kostja poolt vastuvõetuks. Tasunõude sissenõutavuse eeldused (VÕS § 82 lg 7 ja § 637 lg 4) ei ole seega tõendatud. Ringkonnakohus jätab nõude rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu jäävad rahuldamata ka viivisenõue (VÕS § 113 lg 1) ja võla sissenõudmiskulu nõue (VÕS § 1131 lg 1).
17.Ringkonnakohus märgib, et maakohtu minetusi arvestades andis ringkonnakohus
28.augusti 2024. a määrusega hagejale võimaluse esitada apellatsioonimenetluses täiendavaid seisukohti ja neid kinnitavad tõendeid. Ringkonnakohus tegi hagejale muu hulgas ettepaneku selgitada, milliste kokku lepitud tööde eest on kostja jätnud tasumata ning kuidas lepingupooled nende tööde tegemises ja tasu suuruses kokku leppisid, samuti andis ringkonnakohus võimaluse esitada neid väiteid kinnitavad tõendeid. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses eeltoodule vaatamata uusi tõendeid esitanud. Hageja jäi 26. septembril 2024 ja hiljem esitatud menetlusdokumentides seisukohale, et kostja poolt töövõtjalt tellitud ning töövõtja poolt kostjale tehtud tööd, sh lisatööd, on lõpuni tehtud kokkulepitud mahus, need on kostja poolt üle vaadatud ja vastu võetud ning tasunõue tehtud tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et töövõtja poolt teostatud töid ei ole vastuvõetud, siis tuleb need lugeda kostja poolt vastuvõetuks.
18.Maakohus leidis, et hagi on esitatud aegumistähtaja kestel ja ei ole seega aegunud. Maakohtu hinnangul muutus tasunõue sissenõutavaks 2018. aasta jooksul, seega algas nõude aegumine TsÜS § 147 lg 3 järgi 2018. aasta lõpust ning hagi aegumise tähtaeg ei saanud lõppeda enne 31. detsembrit 2021. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et hageja väidete põhjal ei ole võimalik vaidlusaluste tööde valmimise (ega vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise) aega tuvastada, kuna ei ole teada, milliste tööde eest on arve nr 180503 esitatud. Samas, kuna ringkonnakohus jätab hagi tõendamatuse tõttu rahuldamata, ei ole hagi aegumise üle otsustamisel määravat tähtsust.
19.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei vasta ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muudele väidetele, sh väidetele seonduvalt kostja esitatud hinna alandamise avalduste ja tasaarvestusavaldustega.
20.Kuna kohus jätab käesoleva otsusega hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
21.Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses kostja menetluskulude suurust kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Menetluskulude jaotust saab menetlusosaline vaidlustada üksnes käesoleva otsuse peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.