Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kooskõlas TsMS § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Harju Maakohtule 12.10.2022.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 3416,13 eurot. Kostja volitas 11.06.2021.a hagejat taotlema Haridus-ja Teadusministeeriumilt õpihuvilaagrite toetust Sihtasutusele Noored teaduses ja Ettevõtluses, eesmärgil korraldada toetusmeetme abil laste suvelaager. Toetus kiideti 05.07.2021.a heaks ning kanti summas 7440 eurot kostja arvele. Toetusest kanti 1600 eurot hageja arveldusarvele selgitusega „aruandvale isikule kulude tegemiseks“. Hagejale oli antud õigus teha saadud rahaga eesmärgipäraseid kulutusi suvelaagri korraldamiseks ja elluviimiseks. Juulis ja augustis suvelaager toimus ning sellest võttis osa 37 last, kellele korraldati toitlustamine ja erinevaid üritusi ning õpitubasid, milleks vajalikke kulutusi kandis hageja oma isikliku konto kaudu. Laagrite tegevuse lõppemise järel esitas hageja 02.09.2021.a laagri tegevuste ja kulutuste kohta koostatud raporti kostjale. Hageja planeeris ja teostas kõik laagri üritused igapäevaselt, paaril korral teostasid konkreetseid õpitubasid hageja poolt kutsutud abilised A. L. ja N. Š.. Hageja leppis nendega kokku, et nad saavad oma töö eest tasu laagri toetusmeetme arvel, kui kostja toetusmeetme elluviimiseks planeeritud tööjõukulu pärast laagri lõppemist hagejale üle kannab. Lisaks hageja poolt planeeritule võeti laagri tegevuskavva ka teemasid kostja ettepanekul EHPARP projekti raames. Hageja kanti 02.09.2021.a kostja töötajate nimekirja töötajana töövõtulepingu alusel perioodil 01.07.2021.a. kuni 31.08.2021.a. Laagri lõppedes koostas hageja ja esitas iseseisvalt Haridus-ja Teadusministeeriumile aruande HTM 2789 toetusmeetme kasutamise kohta. Aruande esitamise järel selgus, et kostja keeldub toetusmeetme arvel saadud rahast hagejale tehtud töö eest tasu maksmast. Hageja hilisematele tasu nõudmistele vastates hakkas kostja väitma, et töö jäi üldse tegemata, töö oli tehtud puudulikult või et tal üldse puudub kohustus töö eest tasuda, kuna pole sõlmitud kirjalikku lepingut. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. 25.03.2024.a haginõude täpsustuse kohaselt leiab hageja, et kuivõrd pooled ei olnud eelnevalt tasu suuruses kokku leppinud, kuulub kohaldamisele VÕS § 637 lg 1. Töövõtulepingu alusel kahe kuu vältel tööüleannete täitmise eest makstavaks tavaliseks ehk mõistlikuks tasuks tuleb pidada keskmist brutokuupalka. Hagi esitamise aja seisuga – IV kvartalis 2022.a. oli keskmine brutokuupalk 1735 eurot (statistikaameti andmete alusel). Kahe kuu eest moodustab summa 3470 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 3470 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

töölepingut, kuna hagejal ei olnud kostjaga töölepingulist suhet. Hageja ei teatanud töötamisest ka Eesti Töötukassale, seega ei arvanud ta ka ise, et ta on töölepingulises suhtes. Hageja viide ülekande selgitusele “aruandvale isikule kulude tegemiseks”, viitab kohustusele esitada kulude kohta aruanne SA-le Noored Teaduses ja Ettevõtluses, mitte sellele, et hageja tegeleb projektiga kuni aruandluseni. Kostja ja hageja ei ole kokku leppinud makstavas tasus. Kostja poolt rahalise kohustuse täitmise nõudmise eelduseks on hageja poolt “Kopli suve lummus” projektitaotluses määratletud tööde teostamine, mida ei ole siiamaani teostatud vastavalt taotluses lubatud kvaliteedile. Kostja ei ole andnud õigust hagejale ise määrata hageja enda töötasu. Hageja vihjed Statistikaameti 2022. aasta IV kvartali töötasule on ebakohased, kuna tööd teostati 2021. aasta suvel ning arvestades hageja vähest töökogemust ning töötu staatust on samuti ebarealistilk, et tema töötasu küündiks vastava valdkonna spetsialistide keskmise töötasuni. Hageja on “Kopli suve lummus” projektiga samal ajal teostanud teisi töid kostjale, saades tasu 5 EUR/h. Hagejale on volitus antud vaid selleks, et teostada kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud taotluse esitamiseks Sihtasutuse nimel Kultuuriministeeriumile. Taotluse esitamine ei ole andnud õigust hilisemaid tegevusi (nt erinevate tasude määramist) iseseisvalt teostada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on tema väidetavalt teostatud tööd vastu võtnud, kuna kostja ei ole neid töid vastu võtnud. Vastupidi, kostja on mitu korda nõudnud hagejalt vaegtööde teostamist, mida hageja ei ole teinud. See, et Haridus- ja Teadusministeerium ei ole summat tagasi nõudnud, ei välista sellist nõuet tulevikus. Kostjale ei ole samuti laekunud informatisooni, et projekti aruanne oleks heaks kiidetud. Haridus- ja Teadusministeerium ei ole hageja lepingupartner ega saa mõjutada hageja ja kostja vahelist õiguslikku suhet. Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnitust nõudest loobumise kohta ei ole kostjale kunagi saadetud. Kuni käesoleva ajani ei ole hageja töid teostanud, ega ka vastanud, mis ajaks ta lubatud tööd teostab. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivis kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatuga. Kohtu seisukoht ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 09.01.2023.a kohtumääruses (dtl 318-321).

TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva otsuse resolutsiooni.

Hageja väidetel on poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, millise kohaselt volitas kostja hagejat taotlema Haridus- ja Teadusministeeriumilt õpihuvilaagrite toetust kostjale eesmärgil korraldada toetusmeetmete abil laste suvelaager. Hageja planeeris ja teostas kõik laagri üritused igapäevaselt ning soovib tehtud töö eest saada kostjalt tasu summas 3416,31 eurot, mida kostja keeldub maksmast. Kostja hagi ei tunnista. Kostja on esitanud vastuväited hagile, millise kohaselt pooled ei ole sõlminud töölepingut, pooled ei ole kokku leppinud makstavas tasus, kostja ei ole võtnud vastu väidetevalt teostatud töid, tööd ei vasta lubatule, töö ei vasta lepingutingimustele, töö ei ole valminud, lepingut on oluliselt rikutud.

Seega on pooled erimeelt selles, kas nende vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Samuti on vaidlus selles, kas kostja peab hagejale maksma hagetava rahasumma.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

Hageja on kohtu ette toonud, et ta koostas kostja volitusel taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile õpihuvilaagrite toetuse saamiseks (dtl 986). Vastav taotlus HTM/2789 kiideti 05.07.2021.a heaks ning toetus summas 7440 eurot kanti kostja arvele (dtl 987-989, 990).

Kostja poolt on 16.07.2021.a tasutud hagejale 1600 eurot selgitusega „Aruandvale isikule kulude tegemiseks“ (dtl 991-996). Kohtule esitatud väljavõttega on tõendatud, et soovi avaldanud isikute andmed registreeriti suvelaagrisse „Kopli suve lummus“ (dtl 997). Asjaolu, et suvelaager toimus kinnitavad kohtule esitatud lastevanemate vastavad avaldused, milliste kohaselt osalesid lapsed 26.07.-30.07.2021.a, 09.08-13.08.2021.a,

16.08-19.08.2021.a õpihuvilaagris „Kopli suve lummus“ (dtl 1054-1062), laagri juhendaja avaldus koos fotodega (dtl 1069-1070) ning kuvatõmmised laagri tegevuste jäädvustamisest (dtl 1063-1067).

Kohtu ette toodu kohaselt on hageja kandnud laagri korraldamisega täiendavaid kulusid ja esitanud kostjale 02.09.2021.a sellekohase kuluraporti koos kuludokumendtidega, paludes tasuda täiendavad kulud ja töötasu (dtl 998-1041). Kulude kandmine nähtub ka hageja arvelduskonto väljavõttest (dtl 991-996). Hageja on koostanud aruandluse toetusmeetme kasutamise kohta ning lisanud osalejate nimekirja (dtl 1046-1050, 1051).

04.09.2021.a on kostja vastanud, et A. ja N. kannan esmaspäeval üle, aga hagejale on lubatud tasuda siis, kui projekti rahastaja on aruande heaks kiitnud ja teised pooleli olevad teemad on tehtud (dtl 1052). Muid vastuväiteid kostja hagejale esitanud ei ole, tasu suurust vaidlustanud ei ole. Seega nähtub osundatust, et kostja on hagejale tasu lubanud.

Hageja on kohtu ette toonud, et tööd on teostatud, hageja on laagreid korraldanud ning sellega seotud kulusid kandnud, väljastades kostjale vastava aruande koos kuludokumentidega ning palunud kulud koos töötasuga hagejale välja maksta. Kostja seda teinud ei ole.

Ka on hageja esitanud vastava aruande Haridus- ja Teadusministeeriumile HTM/2789-1 toetusmeetme kasutamise kohta koos tulude ja kulude loeteluga ning osalenud noorte nimekirjaga (dtl 1046-1050). Vastuseks hageja 02.05.2023.a päringule on Haridus- ja Teadusministeerium 09.06.2023.a vastanud, et on tuvastatud, et vastavalt toetuse eraldamise aluseks olnud määrusele ei ole alust vaidlustada korrektselt esitatud andmetega aruannet. Tuvastatud on, et laagri tegevused on edukalt ellu viidud (dtl 536).

Kohus on seisukohal, et kostja väited ei ole aluseks jätta hagi rahuldamata. Esmalt selgitab kohus, et hageja pole väitnud, et poolte vahel on sõlmitud tööleping, seda ei saa järeldada ka kohtule esitatud tõenditest ega kohtu ette toodud asjaoludest. Vastupidi, töötamise registri väljavõttest nähtub, et hageja on kantud registrisse 07.09.2021.a töötamise algusega 01.07.2021.a kuni 31.08.2021.a võlaõigusliku lepingu alusel (dtl 192). Seega eeltoodu alusel on tuvastatud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimine.

Kohus selgitab, et töövõtuleping on alati tasuline leping tulenevalt VÕS § 635 lg 1. Samuti saab kohtu ette toodud asjaoludest järeldada, et pooled on vahetanud tahteavaldusi makstava tasu osas. Vaata selle osas ka käesoleva kohtuotsuse punkte 17 ja 18.

Kohtule esitatud 02.09.2021.a hageja e-kirjast kostjale nähtub väga detailselt tasu suurus, mida kostja vaidlustanud ei ole. Seega on hagejal õigus tasu nõuda.

VÕS § 644 lg 1 järgi peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul.

Kostja väited selle kohta, et töid teostatud pole, tööd ei vasta lubatule, töö ei vasta lepingutingimustele, töö ei ole valminud ning lepingut on oluliselt rikutud on otsitud ja paljasõnalised. Varasemalt on kostja hagejale tasu lubanud (dtl 1052).

Samuti nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et tasu maksmiseks on kostja nõudnud hagejalt teiste pooleli olevate teemadega tegelemist (dtl 1052, 1086). Nimetatu aga pole aluseks projekti „Kopli suve lummus“ raames tehtud töö eest hagejale mittetasumiseks.

Eelneva alusel saab järeldada, et kostja on asunud otsima erinevaid ettekäändeid üksnes selleks, et hageja nõuet mitte tasuda. Kohus on seisukohal, et kostja on loetlenud otsitud ning ebaolulisi puudusi, mille võimalik olemasolu ei õigusta töö eest tasumata jätmist (vaata selles osas Riigikohtu 28.10.2008.a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-80-08 punkt 22).

Kostja vastuväited selles osas, et hageja on samal ajal teostanud teisi töid kostjale saades tasu 5 eurot tunnis, on käesoleval juhtumil asjakohatud, kuivõrd vaidlusaluse projekti raames selliseid kokkuleppeid ei nähtu. Vastupidi, hageja viited palgakulule kajastavad teistsuguseid kokkuleppeid ja arvutuse aluseid (dtl 130, 132-131, 998, 1000, 1001). Ka Haridus-ja Teadusministeeriumile esitatud aruandest nähtub planeeritud palgakulu summas 3960 eurot (dtl 1046-1050).

Kostja etteheited selles osas, et hageja on saanud töötukassalt töötu toetust, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus märgib, et hageja on saadud toetuse tagastanud (dtl 1071-1072, 1074). Lisaks selgitab kohus, et antud juhtumil on kanne töötamise registris loodud 07.09.2021.a ning töötamise algus on seal märgitud tagantjärgi so alates 01.07.2021.a (dtl 192). Kohus selgitab, et töötamise registreerimisel on kohustatud isikuks tööd võimaldav isik kooskõlas maksukorralduse seaduse (MKS) § 252.

Hageja on 25.03.2024.a oma haginõuet täpsustanud ja palunud kostjalt välja mõista kahe kuu brutokuupalk hagi esitamise seisuga summas 3470 eurot (dtl 982).

Kohus nõustub hagejaga selles, et kooskõlas VÕS § 637 lg 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Samas aga ei kinnita kohtu ette toodud asjaolud ning tõendid seda, et pooled ei ole üldse tasu osas tahteavaldusi vahetanud. Vastupidi, planeeritud palgakulu on aruandes kui ka kostjale esitatud kuluraportites kajastatud ning sellest lähtuvalt on hageja kostjalt ka tasu nõudnud (dtl 998). Kostja ei ole tasu suuruse osas vastuväiteid esitanud, vaid on sidunud tasu väljamaksmise teiste teemadega (dtl 1052). Vaata selles osas ka käesoleva kohtuotsuse punktid 27-28.

Kohus nõustub kostjaga selles, et antud juhul ei ole põhjendatud lähtuda tasu osas hagi esitamise aja seisuga keskmisest brutopalgast, sest tööd teostati 2021.a suvel. Kohus leiab, et käesoleval juhtumil tuleb lähtuda aruandes kajastatud planeeritud palgafondist, kuivõrd ka seal on viidatud keskmisest väiksemale palgale samadel ametikohtadel (dtl 1049). Kuna hageja on tööd teinud, kuid tasu ta kostjalt saanud ei ole, siis tuleb hagi rahuldada ning lähtuda esialgses hagis aluseks võetud planeeritud palgakulust.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 3416,31 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse

esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 420 eurot.

Kohus on 23.02.2024.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-132286 rahuldanud hageja menetlusabi taotluse osaliselt ning andnud hagejale riigi õigusabi 50 % ulatuses. TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 28.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16; 02.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56; 10.02.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 1).

Kuivõrd kohus on 28.11.2024.a kohtumäärusega käesolevas asjas määranud kindlaks hageja esindaja esindajatasu summas 716,14 eurot tuleb nimetatud summa kostjalt riigi kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga ning see vastab esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidele ning teostatud menetlustoimingutele.

Vastavalt TsMS § 179 lg 3 käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Sellest tulenevalt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist summalt 716,14 eurot Eesti Vabariigi kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.