lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-18522/26

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-18522/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

Harju Maakohus Kädi Vaker 26.06.2026, Tallinn 2-25-18522 M. K. hagi V. R.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise- ja varalise kahju hüvitamise nõudes 15 680 eurot

nende Hageja: M. K. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Lennart Oja (epost: XXX) Kostja: V. R. (isikukood XXX; e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja: Kristel Kangilaski; e-post: XXX

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 18.03.2026

RESOLUTSIOON

Võtta vastu M. K. 19.01.2026 hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 225-18522 hagiavalduse punkti 2 nõuete osas.

Rahuldada M. K. hagi V. R.-i vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaraliseja varalise kahju hüvitamise nõudes osaliselt.

Kohustada V. R.-i avaldama sotsiaalmeediaplatvormi Facebook kontol „XXX“ järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „Minu poolt M. K. kohta avaldatud väide, et M. K. on võlgnik, kes keeldub tehtud töö eest tasumast, on vale.“

Kohustada V. R.-i avaldama sotsiaalmeediaplatvormi konto „XXX“ kaudu Facebook gruppides „Märgatud: TARTUS“ ja „XXX“ järgneva ebaõigeid väiteid ümberlükkava teate: „Minu poolt M. K. kohta avaldatud väide, et M. K. on võlgnik, kes keeldub tehtud töö eest tasumast, on vale.“

Kohustada V. R.-i mitte piirama Facebooki kasutajatele punktides 3 ja 4 märgitud ümberlükkava teate postituse nähtavust vähemalt 60 päeva.

Välja mõista V. R.-ilt (isikukood XXX) M. K. (isikukood XXX) kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 750 eurot.

Välja mõista V. R.-ilt (isikukood XXX) M. K. (isikukood XXX) kasuks varalise kahju hüvitis summas 930 eurot.

Jätta menetluskulud V. R.-i kanda.

Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist.

10.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.08.20262-23-5567/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 04.08.20262-26-112534/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.08.20262-25-16681/22Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 28.07.20262-24-13465/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 28.07.20262-26-109999/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.07.20262-26-15831/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tagastada hagejale riigilõiv summas 140 eurot ja kanda M. K. arvelduskontole nr XXX selgitusega „tsiviilasi nr 2-25-18522“. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hageja nõude aluseks olevad asjaolud

1.Hageja esitas 03.11.2025 hagi V. R.-i (kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise- ja varalise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja sotsiaalmeediaplatvormil Facebook järgmised postitused: 

07.05 2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki profiilil „XXX“

„Selle ahju tellis M. K.. Ahju eest maksta ei taha.“ (edaspidi postitus 1).  07.05.2025, 09.05.2025, 10.05.2025, 11.05.2025, 12.05.2025 ja 13.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „See mees ei taha tehtud tööde eest maksta. VÕLGLANE.“ (edaspidi postitus 2) 

16.05.2025, 18.05.2025 ja 20.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehele „XXX“

„Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest.“ (edaspidi postitus 3).  24.05.2025, 25.05.2025, 27.05.2025, 30.05.2025, 03.06.2025, 04.06.2025 ja 06.06.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „See mees on võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest.“ (edaspidi postitus 4).  21.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ gruppi „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „See mees on võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest.“ (edaspidi postitus 5).  04.06.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ gruppi „Märgatud: TARTUS“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest. Ei tasu tegemist teha selle mehega.“ (edaspidi postitus 6) 

10.05.2025 A. T. küsimusele „Kas on öelnud, et miks ei taha maksta?“

„Mõni inimene tegelebki pettustega.“ (edaspidi Postitus 7). Kõik avaldatud väited sisaldavad ebaõiged faktiväiteid, mida kostja on korduvalt uuesti jaganud ja edasi postitanud. Hageja ei ole tellinud kostjalt ega üheltki kostjaga seotud isikult ühtegi tööd, toodet ega teenust, millest hagejal oleks tulnud kohustus kostja või kostjaga seotud isiku ees. Hetkel on käimas lepinguline vaidlus hageja ja kostjaga seotud äriühingute vahel (MTÜ XXX poolt XXX OÜ-le tehtud ahju parandus- ning ehitustöödega, XXX OÜ on taganenud lepingust, sest töös esinesid olulised puudused), kuid sellest ei tulene hagejale kui eraisikule ühtegi kohustust. Juhul, kui kostja pidas väiteid avaldades silmas hagejat kui XXX OÜ esindajat, oleks

kostja saanud oma postitusi pärast hagejalt nõudekirja saamist muuta, kuid kostja ei teinud seda. Hagejat avalikult võlglaseks ja pettusega tegelejaks nimetamisega teotas kostja hageja au, sest asetasid hageja halba valgusesse. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet, kuna paljud inimesed peavad teda võlglaseks ja petturiks, mis nähtub postituste all olevast kommentaariumist. Ka mõned hageja tuttavad on pöördunud hageja poole küsimusega, miks hageja oma võlga ära ei tasu. Lisaks avaldas kostja hageja nõusolekuta õigusvastaselt hageja isikuandmeid (hageja nimi ja pilt). Hageja nõudis kostjalt korduvalt postituste eemaldamist, kuid kostja ei teinud seda. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma advokaadi poole. 06.06.2025 saatis hageja kostjale esindaja vahendusel nõudekirja, milles palus postituste kustutamist, avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ning hagejale mittevaralise- ja varalise kahju hüvitamist. Vastuses nõudekirjale teatas kostjas, et tema on omapoolsed kohustused täitnud, kuid hageja mitte. Hoolimata sellekohase sisuga vastusest, eemaldas kostja osaliselt avaldatud postitused. Hageja hinnangul on õiglane mittevaraline hüvitis 750 eurot. Hageja palub arvestada kahju hüvitise suuruse määramisel sellest, et kostja avaldas hageja kohta väga suure liikmete arvuga gruppides („Märgatud: TARTUS“ 63 000 liiget, „XXX“ 20 800 liiget, kostjal on Facebookis 3600 sõpra) kuu aja jooksul arvukalt ebaõigeid väiteid koos hageja pildiga ja kostja ei eemaldanud postitusi koheselt pärast hagejalt nõudekirja saamist. Hageja on kandnud kulutusi kohtueelsete kohtukulud kandmisel summas 930 eurot. Hageja esitas 19.01.2026 osalise menetluse lõpetamise taotluse, sest kostja on rahuldanud hagi punktis 2.1 ja 2.2 märgitud nõude pärast hagiavalduse esitamist. Hageja palus lõpetada menetlus hagiavalduse resolutsiooni punkti 2 osas ja tagastada hagejale poole hagiavalduse resolutsioonis nr 2 esitatud nõuetelt tasutud riigilõivust summas 218,74 eurot. Kostja vastuväited

2.Kostja hagiga ei nõustu ja palub jätta hagi täies ulatuse rahuldamata. Kostja on kustutanud sotsiaalmeediaplatvormi Facebooki kontol „XXX“ 07.05.2025 avaldatud väite „Selle ahju tellis M. K.. Ahju eest maksta ei taha.“. Ka 10.05.2025 avaldatud väide „Mõni inimene tegelebki pettustega“ on hagiavalduse esitamise seisuga kustutatud. Seega on kostja täitnud hagiavalduse resolutsiooni 2.1 nõude. Hageja taotleb hagi resolutsiooni punkides 3 ja 4 ebaõigete väidete ümberlükkamist. Kostja väidab, et kostja esitatud väited on õiged. Kuigi tõesti leping on sõlmitud MTÜ XXX ja XXX OÜ vahel, on lepingu allkirjastanud hageja ja kostja. Kostja on avaldamisel pidanud silmas hagejat kui XXX OÜ seaduslikku esindajat, sest tema ainuisikuliselt otsustab, kas XXX OÜ tasub tehtud töö eest või mitte. Kostja ei vaidle vastu, et XXX OÜ on lepingust taganenud ja hageja on esitanud eksperthinnangu, kuid kostja on selle usaldusväärsuse vaidlustanud. Kuna kostja ei ole avaldanud seega ebaõigeid andmeid, tuleks hagi jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus tuvastab ebaõigete andmete avaldamise, vaidleb kostja kahju hüvitise suurusele vastu. Kostja hinnangul tuleks arvestada, et hageja ja kostja juhitavate äriühingute vahel oli lepinguline suhe, millest oli tõusetunud võlgnevuse vaidlus. Samuti tuleks võtta arvesse, et avaldatud postitused ei ole äärmiselt inetud, halvustavad ega häbistavad ning kostja kustutas suurema jälgijate arvuga gruppides („Märgatud: TARTUS“ ja „XXX“) avaldatud postitused nõude saamise järgselt. Kostja vaidleb vastu ka hageja varalise kahju hüvitamise nõudele 930 eurot, sest kuna kostja ei ole kohustust rikkunud, puudub alus ka õigusabikulude väljamõistmiseks. Kostja hinnangul ei ole nõutav kahjuhüvitis ka mõistliku suurusega. Põhjendatud õigusabikuluks saab pidada õigusabi mitte rohkem kui kolme tunni ulatuses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 441 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti

rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

4.Hageja esitas 19.01.2026 avalduse menetluse lõpetamiseks hagiavalduse punkti 2 nõuete osas, sest kostja on vaidlusalused postitused pärast hagiavaldus esitamist kustutanud. Hageja on selgitanud, et loobub hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 märgitud nõuetest. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. Kohus võtab hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 märgitud nõuetest loobumise vastu ja lõpetab menetluse.

Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

6.Kohus loeb tuvastatuks ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas Facebooki profiilil „XXX“, „XXX“ ja Märgatud: TARTUS“ hageja kohta ajavahemikul 07.05.2025 kuni 06.06.2025 järgmised postitused koos hageja isikuandmetega (nimi ja profiilipilt):  „See mees ei taha tehtud tööde eest maksta. VÕLGLANE.“;  „Selle ahju tellis M. K.. Ahju eest maksta ei taha.“;  „Võlglane, ei taha maksta tehtud töö eest.“;  „Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest. Ei tasu tegemist teha selle mehega.“;  „Mõni inimene tegelebki pettustega.“.
7.Käesolevas vaidluses on kesksel kohal, kas avaldatud väited on faktiväited (kas tõesed) või väärtushinnangud ning kas need teotavad hageja au, sh kas kostja avaldas õigusvastaselt hageja isikuandmeid tema Facebooki profiilipildi ja nime avaldamise näol.
8.Seega tuleb esmalt kohtul tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja isikuõigusi, mis tekitasid hagejal mittevaralist- ja varalist kahju. Hagiavalduse aluseks on hagis märgitud aegadel kostja poolt sotsiaalmeedia kontodel avaldatud väited, mistõttu tuleks kohtul tuvastada, kas kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid väiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Väidete avaldamine
9.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
10.VÕS § 1047 lg 1 järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise esmane eeldus on seega see, et kostja avaldas hageja kohta andmeid.

Kohus tuvastab, et kostja postitas: •

07.05 2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki profiilil „XXX“

„Selle ahju tellis M. K.. Ahju eest maksta ei taha.“ (edaspidi postitus 1; dtl 11).

•

07.05.2025, 09.05.2025, 10.05.2025, 11.05.2025, 12.05.2025 ja 13.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt

„See mees ei taha tehtud tööde eest maksta. VÕLGLANE.“ (edaspidi postitus 2; dtl 12-16) •

16.05.2025, 18.05.2025 ja 20.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehele

„XXX“

„Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest“ (edaspidi postitus 3). •

24.05.2025, 25.05.2025, 27.05.2025, 30.05.2025, 03.06.2025, 04.06.2025 ja 06.06.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt

„See mees on võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest“ (edaspidi postitus 4). •

21.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ gruppi „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt

„See mees on võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest“ (edaspidi postitus 5; dtl 17). •

04.06.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ gruppi „Märgatud: TARTUS“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt

„Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest. Ei tasu tegemist teha selle mehega“ (edaspidi postitus 6; dtl 18) •

10.05.2025 A. T. küsimusele „Kas on öelnud, et miks ei taha maksta?“

„Mõni inimene tegelebki pettustega“ (edaspidi Postitus 7; dtl 12).

12.Avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (RKTKo 09.01.2013 nr 3-2-1-166-12, p 13). Kostja poolt eelnevalt loetletud kuupäevadel avaldamist saab pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 mõttes. Hageja on kohtu ette toonud, et kostja sotsiaalmeedia postitustel on suur jälgijaskond (kontol „Märgatud: TARTUS“ grupil on 63 200 liiget (dtl 135) ja grupil „XXX“ 20 800 liiget (dtl 137) ja kostja Facebooki kontol on ca 3500 sõpra (dtl 11)), mistõttu on kostja avaldatud ebaõiged väited ja ebakohased väärtushinnangud jõudnud kümnete tuhandete inimesteni. Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Seega tegemist on kolmandatele isikutele kättesaadava infoga ja kohus tuvastab, et kostja poolt eelnevalt väljatoodud väidete postitamine hageja kohta oli avaldamine VÕS §§-de 1046 ja 1047 mõttes. Ebaõige faktiväide või väärtushinnang ja selle õigusvastasus
13.Hageja palub ümber lükata väite „Minu poolt M. K. kohta avaldatud väide, et M. K. on võlgnik ja pettur, kes keeldub töö eest tasumast, on vale“. Hageja hinnangul on kostja avaldatud väide faktiväide, sest selle tõesust on võimalik kontrollida. Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena nagu need on. Kostja on leidnud, et väide, et „M. K. on pettur“ on väärtushinnang. Kohtul lasub kohustus tuvastada, kas avaldatud väited „võlgnik“ ja „pettur“ on faktiväited või väärtushinnangud.
14.Kohtupraktikas on selgitatud, et faktiväide on asjaolu, mis on põhimõtteliselt kontrollitav ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Peab olema fakt, mida saab ümber lükata. Seevastu väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust.

Isiku mainet kahjustavaid andmeid avaldanud isik saab avaldamise õigusvastasust VÕS § 1047 lg 2 järgi välistada avaldatud andmete tõele vastavuse tõendamisega. Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb lg 2 kohaselt mitte isiku maine kahjustamisest, vaid isiku mainet kahjustavate (au teotavate) andmete tõele mittevastavusest ehk ebaõigsusest (RKTKo nr 3-2-1-5-07, p 31). Riigikohus on samuti selgitanud, et kohtul tuleb tuvastada, kas see faktiväide vastas tõele. Selleks lasus kostjal tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 2 selle faktiväite tõesuse tõendamiskoormis. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1 kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning seejärel 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-1-37-15, p 11). Kooskõlas VÕS § 1046 lg-ga 2 tulnuks kostjal tõendada, et kostja rikkumine oli õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kohus selgitas 18.03.2026 istungil, et kohtu esialgsel hinnangul on hageja võlglaseks nimetamine faktiväide, sest selle tõesust saab kontrollida. Viidet pettusele võiks käsitleda väärtushinnanguna, sest see on hinnang inimese tegevusele (dtl 169, ajamärge 00:19:08, 00:21:24). Kohus selgitas kostjale tõendamiskoormist (dtl 169; ajamärge 00:19:08, 00:21:24). 14.1 •

Postitused 1 kuni 6– Kostja väidab:

07.05 2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki profiilil „XXX“

„Selle ahju tellis M. K.. Ahju eest maksta ei taha.“ (edaspidi postitus 1; dtl 11). • 07.05.2025, 09.05.2025, 10.05.2025, 11.05.2025, 12.05.2025 ja 13.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „See mees ei taha tehtud tööde eest maksta. VÕLGLANE.“ (edaspidi postitus 2; dtl 12-16) •

16.05.2025, 18.05.2025 ja 20.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehele „XXX“

„Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest.“ (edaspidi postitus 3). • 24.05.2025, 25.05.2025, 27.05.2025, 30.05.2025, 03.06.2025, 04.06.2025 ja 06.06.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „See mees on võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest.“ (edaspidi postitus 4). • 21.05.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ gruppi „XXX“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „See mees on võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest.“ (edaspidi postitus 5; dtl 17). • 04.06.2025 kostja poolt kontrollitaval Facebooki lehel „XXX“ gruppi „Märgatud: TARTUS“ koos hageja Facebooki profiilist lisatud kuvatõmmisega, kust oli näha tema nimi ning profiilipilt „Võlglane, ei taha maksta tehtud tööde eest. Ei tasu tegemist teha selle mehega.“ (edaspidi postitus 6; dtl 18). Sisuliselt väidab kostja, et hageja on võlglane ega soovi tehtud töö eest tasuda. Kohtu hinnangul on tegemist negatiivse faktiväitega, mis on hageja au teotav. Kostja on leidnud, et tema poolt

avaldatud väide on õige, sest kuigi lepingu on sõlminud tõepoolest MTÜ XXX ja XXX OÜ, on leping allkirjastatud M. K. ja V. R.-i poolt. Kostja pidas postitusi avaldades silmas M. K. kui XXX OÜ seaduslikku esindajat. Hageja kui XXX OÜ seaduslik esindaja on ainuotsustav selle eest, kas XXX OÜ tasub teostatud tööde eest või mitte (dtl 109, p 2.5). Kohus nõustub hagejaga, et MTÜL- l XXX on töö eest tasumise nõue XXX OÜ, mitte isiklikult hageja vastu. Kohus asub seisukohale, et vahet tuleb teha juriidilisel ja füüsilisel isikul ning on sellele tähelepanu juhtinud ka 18.03.2026 istungil (dtl 169, ajamärge 00:25:05). Kohtule esitatud XXX OÜ äriregistri väljavõttest nähtub, et XXX OÜ-l on kolm juhatuse liiget, kellel kõigil on õigus esindada ettevõtet kõikides tehingutes (dtl 134). See näitab, et ettevõtet ei juhi ainult hageja, vaid lepingute sõlmimise õigus ja ainuotsustusõigus teostatud tööde eest tasumiseks on ka teistel juhatuse liikmetel. Kuna avaldatut tuleb võtta nagu keskmine lugeja postituse sisust aru sai ja kuivõrd postitustest ei nähtu mingit seost XXX OÜ-ga, on kostja avaldanud, et M. K. on isiklikult võlglane, kes ei soovi tehtud töö eest tasuda. Kuna tõendatud on, et leping sõlmiti MTÜ XXX ja XXX OÜ vahel (dtl 27) ja töö eest tasumise kohustus oli XXX OÜ-l, mille osas on samuti vaidlus (XXX OÜ on töös oluliste puuduste esinemise tõttu taganenud; dtl 29-80; 111-114), siis tuvastab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite „M. K. on võlgnik“. 14.2 Postitus 7 – 17.01.2025 avaldas kostja: 10.05.2025 A. T. küsimusele „Kas on öelnud, et miks ei taha maksta?“ „Mõni inimene tegelebki pettustega“ (edaspidi Postitus 7; dtl 12). Kostja väidab sisuliselt, et M. K. on pettur. Hageja on selgitanud, et sõna „pettus“ tähendab eesti keeles petmist, valetamist. Pettur on eesti keeles isik, kes petab ehk tegeleb pettustega ning seda saab kontrollida ja tõendada (dtl 187, p 2; 188-189). Kostja konkreetselt postituse 7 sisu osas selgitusi jaganud ei ole. Kostja on 02.04.2026 menetlusdokumendis üksnes leidnud, et kostja hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, mille ümberlükkamist hageja nõuda ei saa (dtl 184). Kohtu hinnangul on tegemist väärtushinnanguga, sest kostja on andnud hageja tegevusele (väites, et hageja ei tasu tehtud töö eest) enda subjektiivse hinnangu. Kuigi eesti keele seletav sõnastik avab sõna „pettus“ ja „pettur“ tähenduse, ei tähenda see seda, et see oleks faktiliselt tõendatav. Kohtupraktikas ei peeta faktiväiteks ka näiteks väiteid väljapressimise kohta või vargaks nimetamist, kui neid väiteid just ei esitata õigusteadmistega isikutele, kellele on teada, millise koosseisu peab täitma, et väljapressimine või vargus kvalifitseeruks KarS tähenduses. Ebakohase väärtushinnangu korral tuleb õigusvastasuse tuvastamiseks kohaldada VÕS § 1046, mille lg 1 kohaselt saab õigusvastane olla üksnes au teotav ja ebakohane väärtushinnang. Selle üle otsustamisel tuleb teha hinnanguline otsustus. Seda tehakse kahes etapis. Esmalt tuleb õigusvastasuse hindamisel tuvastada: 1) väärtushinnangu au teotav iseloom (väärtushinnang on au teotav, kui sellel on konteksti arvestades vastavas kultuuriruumis halvustav või negatiivne tähendus, vt RKTKo 3-2-1-159-14, p 17) ning seejärel 2) väärtushinnangu ebakohasus ehk anda hinnang väärtushinnangu kujundamise ja avaldamise viisile. Vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, eelduslikult õigusvastane (RKTKo 3-2-1-37-15, p 11). Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227). Kohus on seisukohal, et väitel „M. K. on pettur“ on oma sisult olenemata kontekstist ja tähendusest negatiivse sisuga, sest see viitab keskmisele mõistlikule isikule, et hagejat ei saa usaldada ehk hageja näol on ebausaldusväärse isikuga.

Väärtushinnang on eeldatavasti ebakohane, kui: a) see on kujundatud ilma põhjenduseta või ebaõigete andmete alusel; b) see põhineb küll teistel andmetel, kuid on oma sisult põhjendamatult negatiivne; c) jäetakse petlik mulje, et avaldajale on teada mingid asjaolud, millel väärtushinnang põhineb; d) väärtushinnang võib olla ebakohane ka üksnes oma väljendusviisi tõttu, nt on eeldatavasti õigusvastane isiku sõimamine avalikuse ees; d) isik, kelle koha väärtushinnang avaldati ei ole andnud selleks põhjust, st avaldajal ei ole mõistlikku õigustust adressaati avalikuse ees negatiivselt kajastada. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12), mh võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine. Kohasus võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnang võib olla ebakohane tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (RKTKo 3-2-1-159-14, p 17). Arvestades, et hageja ei ole kostja ees võlgnevuses, on kostja väide ebakohane.

15.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustava faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu. Oma käitumisega on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 alusel. Isikuõigusi rikkuvate ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasust kontrollitakse VÕS § 1047 lg-te 1-3 ja § 1046 alusel (RKTKo 18.02.2015 nr 3-2-1159-14, p 11). Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg-t 2.
16.Kostja ei ole tõendanud väite õigsust, mistõttu puudub õigusvastasust välistav alus VÕS § 1047 lg 2 järgi. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Seega puuduvad ka VÕS § 1047 lg 1 järgsed alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse.
17.Lisaks eeltoodule ei ole kostja avaldanud mitte üksnes ebaõiget faktiväidet, vaid ka negatiivse väärtushinnangu hageja kohta. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS § 1046 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostja on andmete avaldamisega kahjustanud hageja mainet.
18.Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel tegutses kostja kahju tekitamisel vähemalt kaudse tahtlusega (VÕS § 104 lg 5). Kostjal lasus hoolsuskohustus kontrollida avaldatavaid andmeid (VÕS § 1047 lg 3). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole hoolsuskohustust täitnud. Õiguskirjanduses tuuakse välja, et VÕS § 1047 lg 3 sisaldab nõutava hoolsuse standardit juba õigusvastasuse tunnusena, mistõttu sellisel juhul ei kohaldata VÕS § 1050 lg-t 1 (Võlaõigusseaduse IV, kommenteeritud väljaanne, Varul, P jt, Juura 2020, lk 805). Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel. Ebaõigete andmete ümberlükkamine
19.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on antud juhul taotlenud ebaõigete andmete ümberlükkamist.
20.Kohus rahuldab hageja nõude seoses hageja kohta avaldatud väite ümberlükkamiseks osaliselt ja kohustab kostjat ebaõiged andmed ümber lükkama VÕS § 1047 lg 4 alusel. Andmete ümberlükkamist saab üldjuhul nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RKTKm 17.12.2014 nr 3-2-1-140-14, p 14; RKTKo 19.03.2019 nr 2-17-17140, p 11).
21.Hageja taotleb kohustada kostjat avaldama ja mitte piirama Facebooki kasutajatele selle postituse nähtavust vähemalt 60 päeva sotsiaalmeediaplatvormi Facebooki kontol „XXX“ järgneva sisuga postituse „Minu poolt M. K. kohta avaldatud väide, et M. K. on võlgnik ja pettur, kes keeldub tehtud töö eest tasumast, on vale.“. Samuti taotleb hageja kohustada kostjat avaldama ja mitte piirama Facebooki kasutajatele selle postituse nähtavust vähemalt 60 päeva sotsiaalmeediaplatvormi Facebook konto „XXX“ kaudu Facebooki gruppides „Märgatud: TARTUS“ ja „“XXX“ järgneva sisuga postituse „Minu poolt M. K. kohta avaldatud väide, et M. K. on võlgnik, kes keeldub tehtud töö eest tasumast, on vale.“. Kuna kohus tuvastas, et väide „M. K. on pettur“ on ebakohane väärtushinnang, ei saa selle väite ümberlükkamist taotleda. Seega rahuldab kohus hageja ümberlükkamise nõude osaliselt ning kohustab kostjat avaldama ja mitte piirama Facebooki kasutajatele selle postituse nähtavust vähemalt 60 päeva sotsiaalmeediaplatvormi Facebooki kontol „XXX“ ja Facebook konto „XXX“ kaudu Facebooki gruppides „Märgatud: TARTUS“ ja „“XXX“ järgneva sisuga postituse „Minu poolt M. K. kohta avaldatud väide, et M. K. on võlgnik, kes keeldub tehtud töö eest tasumast, on vale.“. Mittevaraline kahju
22.Järgnevalt lahendab kohus hageja nõude kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuhüvitis summas 750 eurot.
23.Kohus tuvastas, et kostja avaldas ebaõige ja hageja mainet kahjustavad faktiväite ning ebakohase väärtushinnangu. Kostja on avaldanud hagejat kahjustavaid väiteid sotsiaalmeediaplatvormi Facebooki kontol „XXX“ ja Facebook konto „XXX“ kaudu Facebooki gruppides „Märgatud: TARTUS“ ja „“XXX“. Kostja on oma tegevusega põhjustanud hagejale õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel. Kostja rikutud sätte eesmärgiks on kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 128 ja 134 alusel.
24.Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (RKTKo 23.03.2023 nr 2-21-5449, p 15).
25.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
26.Kohtupraktikas tuuakse esile, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral maksta alati kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (RKTKo 04.10.2017 nr 2-15-16007, p 18 ja RKTKo 25.10.2017 nr 2-18-15284, p 14). Kohtu väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (RKTKo 26.06.2017 nr 3-2-1-18-13, p 22, 23).
27.Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa mõõta rahaliselt, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2,5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades muu hulgas rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (RKTKo

25.09.2013 nr 3-2-1-80-13, p-d 19, 20). Praegu on hageja taotlenud mittevaralise kahju väljamõistmist 750 euro suuruses summas.

28.Kostja on leidnud, et mõistlik mittevaralise kahjuhüvitise suurus peaks olema 300 eurot (dtl 103, p 2.10). Kuivõrd kohus tuvastas, et kostja avaldatud väited olid õigusvastased (kostja ei tõendanud väite õigsust ja väited oli hageja mainet kahjustavad), on hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid:

 Kostja on tekitanud hagejale kahju korduvalt samasisuliste ebaõigete faktiväidete, sh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, mida on jälginud väga suur hulk inimesi (dtl 135139). Postituse all olevad kommentaarid on hagejat halvustavad.  Kostja poolt avaldatud väide on ebaõige ja hageja mainet kahjustav.  Kostja postituste juures on kostja kuvanud hageja Facebooki profiili koos hageja pildiga, mis teeb postitused isiklikumaks ning kõigile oli aru saada, kelle kohta postitused käivad.  Hageja palus rikkumise lõpetada, kuid kostja vastas „Vähemalt oled nüüd kuulus“ (dtl 17-18).  Kuigi kostja on kohtmenetluse ajal kõik postitused eemaldanud, ei ole kostja kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust. Kostja jätkas kohtumenetluse ajal oma tegevuse õigustamist, leides, et kuna hageja on XXX OÜ seaduslik esindaja ning lepingu allkirjastaja ja XXX OÜ ja kostjaga seotud ettevõtte vahel on töövõtulepingust tulenev vaidlus, oli kostjal õigus postitused hageja kohta postitada.  Lisaks kahjuhüvitisele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud, mis samuti peaks rikkujat distsiplineerima.

30.Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, asub kohus seisukohale, et hageja taotletav mittevaralise kahjuhüvitis 750 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju summas 750 eurot. Varaline kahjunõue
31.Hageja on kandnud kohtueelseid õigusabikulusid kokku summas 930 eurot (dtl 85-86), mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Õigusabikulud hõlmavad kulusid hageja õigusliku olukorra analüüsimiseks ning nõudekirja koostamiseks viie tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (km/ta).
32.Kostja on leidnud, et kuigi kostja ei ole rikkunud kohustust ja puudub alus õigusabikulude väljamõistmiseks, saab põhjendatud õigusabikuludeks pidada mitte rohkem kui kolm tundi (dtl 110, p 2.13-2.14).
33.VÕS § 128 lg 2 ja 3 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2) ja otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
34.VÕS § 131 sätestab, et isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju.
35.Hagiavalduse kohaselt, kuna kostja ei eemaldanud postitusi pärast kostja isiklikku kostja poole pöördumist, siis pöördus hageja advokaadi poole. Kokku kulus hagejal õigustoimingute

tegemiseks viis tundi, advokaadi tunnihind oli 150 eurot (km/ga). Hageja on välja toonud, et hageja kandis kohtueelselt õigusabikulusid järgmiste toimingute eest (dtl 86): „06.06.2025 Nõudekirja koostamine V. R.-ile ebaõigete andmete avaldamise lõpetamiseks, nende ümberlükkamiseks ja tekitatud kahju hüvitamsieks (3.5h) ja selleks vajali eelnev töö, st kliendiga nõupidamine, kliendilt saadud materjalide läbivaatus, olukorra õiguslik analüüs ja kliendile selgitused.“

36.Kahju suuruse määramisel tuleb lähtuda VÕS §-st 127 jj. Kahju peab olema seotud ebaõigete andmete avaldamisega. Kostjal on õigus kahju suurusele vastu vaielda.
37.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-138-10 (punktis 29) asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel hüvitatavad.
38.VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh mõistlikke kulusid hüvitise vähendamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete kindlakstegemiseks. Seega on tegemist materiaalõigusliku kahjuhüvitusnõudega, mitte TsMS-i alusel lahendatava menetluskulude hüvitise kindlaksmääramisega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-19-13 (punkt 11) selgitanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
39.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt edastas hageja lepinguline esindaja 106.06.2025 kostjale nõudekirja, milles nõudis ebaõigete väidete ümberlükkamist ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kogusummas 1665 (=750+915) ja postituste kustutamist (dtl 20-24). Kostja vastas nõudekirjale 06.06.2025, kus kirjutas: „Kuidas ma avaldan valet, kui inimene on tehtud tööde eest võlgu. Lepingud on olemas ja mina täitsin oma kohustused. Teine põll ei ole oma kohustust täitnud. Ja on võlgu.“ (dtl 25).
40.Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuigi kostja eitas rikkumist, kustutas kostja osad postitused, sest üleval oli veel postitus 1 ja 7 (dtl 7, p 16). Tuginedes eeltoodule astus kostja nõudekirja saamise järgselt osaliselt rikkumist likvideerima. See tähendab omakorda, et hageja poolt kohtueelse õigusabi saamine lepingulise esindaja poolt oli vajalik ning kohtueelse õigusabi kulu kui varalise kahju hüvitise nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
41.Kostja leiab, et põhjendatud kohtueelse õigusabikulu töö maht oleks kolm tundi (dtl 110, p 2.14). Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja esindajal pidanuks kohtueelsete toimingutele kuluma vähem aega, sest viis tundi asjaolude tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja nõudekirja koostamiseks, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud ajakulu.
42.Seetõttu tuleb hageja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja varaline kahju summas 930 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
43.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja esitas taotluse hagiavalduse

resolutsioonis nr 2 märgitud nõuetest loobumiseks, sest kostja eemaldas postituse 1 ja 7. Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas nimetatud nõude osas menetluse. Kohus tuvastas, et kostja ei olnud kohtumenetluse ajaks postitust 1 ja 7 veel kustutanud – hagiavaldus esitati 03.11.2025, kuid postitus 7 oli veel üleval 16.10.2025 (dtl 152). Kostja on ise tunnistanud, et postitus 1 jäi ekslikult kustutamata (dtl 142). Seega täitmis kostja postituste eemaldamise nõude pärast hagi esitamist ning hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 märgitud nõude osas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

44.Hageja taotles hagist loobumisel riigilõivu tagastamist summas 218,74 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja esitas oma olemuselt 5 erinevat mittevaralist nõuet (lõpetada 07.05.2025 postitatud väite avaldamine, lõpetada 10.05.2025 postitatud väite avaldamine, lükata ümber 07.05.2025 avaldatud väide, lükata ümber 10.05.2025 avaldatud väide, hüvitada mittevaraline kahju summas 750 eurot). Lisaks mittevaralistele nõutele esitas hageja ka varalise kahjuhüvitamise nõude summas 930 eurot. Kooskõlas TsMS § 132 lg-s 1 ja TsMS 124 lg-s 1 sätestatuga on hagihind kokku 15 680 eurot (4x3500+750+930), millelt hageja tasus riigilõivu kokku 980 eurot. Hagiavalduse punktis 2 märgitud nõetest loobumisel ja selles osas menetluse lõpetamisel on menetluses lükata ümber 07.05.2025 avaldatud väide, lükata ümber 10.05.2025 avaldatud väide, hüvitada mittevaraline kahju summas 750 eurot ja hüvitada varaline kahju 930 eurot. See teeb hagihinnaks 8680 eurot, millele vastab riigilõivumäär 700 eurot. Seega tuginedes TsMS § 150 lg 2 p-le 2 tagastab kohus hagejale hagis osalise loobumise tõttu 140 eurot (=(980-700):2).
45.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, sest tuvastas, et väidet „M. K. on pettur“ on ebakohane väärtushinnang, mille ümberlükkamist ei saa taotleda, on kohus siiski hageja nõude suuremas osas rahuldanud ning rahuldamata jäetud osa on üksnes marginaalne.

Tuginedes eeltoodule jätab kohus menetluskulud TsMS § 161 lg 1 alusel kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast otsuse jõustumist.

48.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.07.20262-26-113310/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 23.07.20262-26-114920/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja