Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood: 11542046, asukoht: Mustamäe tee 16, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin, e-posti aadress: [email protected] Kostja: Ä P, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress: xxxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta B2 Impact OÜ hagi Ä Pi (P) vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Viru Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi Ä Pi (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja ESTO AS (edaspidi krediidiandja, esialgne võlausaldaja) 06.07.2022 tähtajatu arvelduskrediidi lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 3200 eurot. Nimetatud krediidikonto lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 48,63% aastas. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Krediidilepingu nr xxxx Lisa nr 1 sõlmimisest tulenevalt olid alates 05.05.2023 lepingu tingimused järgmised: käesoleva lisa sõlmimisega lepivad pooled kokku krediidilimiidi suurendamises 4000 euroni, intressimääraga 37.8% aastas, krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 45,09% aastas. Hageja selgitab, et krediidikonto kasutamine on sama tavapärane nagu krediitkaardi kasutamine- klient võtab limiidi ulatuses summa kasutusele ning tagastamisel saab sama limiiti jälle kasutada. Kostja on 23.07.2022-18.05.2023 võtnud kasutusse krediidisumma 5280 eurot. Kostja on tagasimakseid teostanud perioodil 06.08.2022 kuni 06.09.2024 kokku summas 4351,21 eurot, sh põhiosa 1631,08 eurot, intress 2625,43 eurot, meeldetuletus tasu 5 eurot, tehingutasu 89,70 eurot. Kostjat hoiatati 30.12.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile: xxxx saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Kostjat teavitati, et ESTO AS käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja täiendava tähtaja jooksul lepingut ei täitnud ning võlgnevust ei tasunud, mistõttu oli alates 13.01.2025 ühepoolselt leping lõppenud. Ekirja teade loetakse poole poolt kätte saaduks pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kostja oli lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses vähemalt 3 järjestikuse maksega: 15.10.2024, 15.11.2024 ja 15.12.2024. Hageja edastas kostjale 03.02.2025 teate selle kohta, et ESTO AS on nõude loovutanud hagejale. Lisaks saatis hageja kostjale pretensiooni 18.02.2025 ja hagihoiatuse 06.03.2025. Kostja ei reageerinud kirjadele. Kostja krediidikonto lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3648,92 eurot (väljastatud krediit 5280 eurot - tagasimaksed põhiosa katteks summas 1631,08 eurot), mis tuleb seaduse kohaselt hageja kasuks välja mõista. Tulenevalt lepingu tingimustest, tuleb kasutusele võetud krediidilt tasuda intressi. Kuivõrd viimane tagasimakse kostjalt oli teostatud 06.09.2024, siis arvestab hageja intressi viimasele tagasimaksele järgnevast kuupäevast so 07.09.2024 so kuni lepingu ülesütlemiseni 13.01.2025 kogunenud intress 53,24 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so 14.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.08.2025 kokku summas 247,13 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 29.08.2025 seadusjärgses viivisemääras, so 10,15% aastas. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 03.02.2025 (5 eurot), 18.02.2025 (5 eurot), 06.03.2025 (25 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid.
Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingust nr xxxx tulenev võlgnevus põhivõlgnevus 3648,92 eurot, intress 53,24 eurot, viivis 247,13 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
2.Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.10.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 28.10.2025 ega käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud. Menetluse käik
3.15.09.2025 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas. 01.10.2025 esitatud vastuses kohtunõudele selgitas hageja, et hageja on esitanud ammendava krediidiandja poolse krediidivõimehindamise andmed, millega on tõendatud kostja krediidivõime laenu taotlemisel. Hageja soostub ümberarvestust kaaluma üksnes siis, kui kostja on põhjendanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise rikkumise.
4.31.03.2026 kohtunõudega andis kohus korduvalt hagejale tähtaja esitada täiendavaid selgitusi, põhjendusi ja tõendeid selle kohta, et laenulepingu sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas. 31.03.2026 esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele ja vastuses kohtunõudele selgitas hageja, et ei ole küsitud kostja konto väljavõtet ja seda ei saa isegi kohtunõudele vastates uuesti genereerida. Juhul kui kohus leiab siiski, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohaselt, on võimalik hinnata nõude suurust VÕS § 403 4 lg 7 alusel, st kohaldada seadusjärgset intressimäära ning välistada muud tasud. Selline õiguslik tagajärg mõjutab nõude suurust, kuid ei sea kahtluse alla lepingu ülesütlemise kehtivust ega muuda olematuks VÕS § 399 alusel tekkinud sissenõutavust. Hageja jääb seisukohale, et lepingu ülesütlemine toimus seaduslikul alusel ning kostja kohustuste rikkumise tõttu. Kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksete kuupäevad ja summad on esitatud hagiavalduses ning vajadusel täpsustatakse neid kohtule täiendavalt. Alternatiivse arvestuse esitamata jätmine ei saa kaasa tuua hagi rahuldamata jätmist ebaselguse tõttu olukorras, kus esitatud nõue on selgelt määratletud ning põhineb kehtival ja õiguspäraselt üles öeldud lepingul. Hageja on esitanud ammendava kokkuvõtte krediidiandja poolt väljaselgitatud krediidivõimest kõikidest kohustuslikest andmebaasidest, seega ei ole võimalik tagasiulatuvalt kuidagi võimalik neid andmeid muuta. Asjaolu, et väljatöötatud krediidivõime väljaselgitamine enam kohtupraktika kohaselt ei sobi, ei saa olla koheselt ka krediidiandjatele kohustuslik.
5.Viru Maakohtu 28.04.2026 määrusega jäeti hageja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata; jätkati tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluse (TsMS § 404 lg 1); anti hagejale veelkord selgitused nõude esitamiseks ja tähtaeg 13.05.2026 ning kostjale täiendav tähtaeg vastamiseks 27.05.2026. Kohus selgitas, et peale määratud tähtaegu teatab kohus täiendavalt otsuse tegemise aja. Kohtumäärus on pooltele kätte toimetatud, hagejale 04.05.2026 ja kostjale 08.05.2026. Pooled täiendavaid seisukohti ei esitanud.
01.06.2026 e-kirjas teatas kohus pooltele, et teeb asjas otsuse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 22.06.2026. Samast ajast on otsus kättesaadav ka avalikus e-toimikus. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
8.Viru Maakohtu menetluses on B2 Impact OÜ hagi Ä Pi vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 3648,92 eurot, intress 53,24 eurot, viivis 247,13 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning lepingu põhinõude tasumata osalt kuni selle kohase tasumiseni hagi esitamisele järgnevast päevast, so alates 29.08.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Hageja nõuded tulenevad kostja ja krediidiandja (esialgne võlausaldaja) vahel krediidilepingust. Kuna krediidiandja sõlmis krediidilepingu oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
10.Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra, laenusumma väljamaksmist, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidi andmisel). Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 403 4 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise
aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7 kolmas lause).
11.Kohus kontrollis nimetatud asjaolusid ning tuvastas, et hageja ei ole veenvalt põhjendanud ega tõendanud, et laenulepingu sõlmimisel oleks järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust. Kohus määras 31.03.2026 kohtunõudega hagejale tähtaja esitada kohtule täiendavad tõendid ja selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning tegi hagejale ettepaneku esitatud nõuete ümberarvestamiseks. Kohus andis hagejale korduva võimaluse enda nõuet täpsustada hiljemalt 13.05.2026. Hageja seda teinud ei ole. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud (vt selle kohta ka RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 24).
12.Kohus tuvastas, et kostja võttis ajavahemikul 23.07.2022-18.05.2023 kasutusse krediidisumma 5280 eurot. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,10% päeva intressist (nt. saadud krediit 4000,00* 0,10%= 4 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 4000,00/60= 66,66 eurot). Kostja teostas tagasimakseid perioodil 06.08.2022-06.09.2024 kokku summas 4351,21 eurot. Kuna hageja ei esitanud nõuete osas ümberarvestust ega määranud tagasimakseid uuesti, ei ole selge, millises ulatuses ja millal muutusid nõuded sissenõutavaks. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas nõuete ümberarvestamise korral oli kostja 30.12.2024 seisuga (lepingu ülesütlemise teade) tegelikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosa tagasimaksega, mis võimaldaks järeldada, et kostja rikkus krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka hinnata, kas olid täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi, s.o kas tarbija viivitas vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, samuti kas krediidiandjal oli alus leping 13.01.2025 üles öelda. Arvestades seda tegi kohus hagejale ettepaneku nõuete osas ümberarvestuse tegemiseks vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7.
Hageja ei esitanud kohtu nõudmisel nõuete osas ümberarvestust ega määranud tagasimakseid uuesti vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja väitel on kostja poolt lepingu täitmiseks tehtud maksete kuupäevad ja summad esitatud hagiavalduses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 4034 lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses) ja kohus ei või tugineda otsuses asjaolule, mida pool asja läbivaatamisel ei esitanud. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud arvestuse ja tõendite põhjal võimalik üheselt tuvastada, kuidas on laekumistega nõudeid kaetud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kas nõuete ümberarvestamise korral oli kostja 30.12.2024 seisuga (lepingu ülesütlemise teade) tegelikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosa tagasimaksega, mis võimaldaks järeldada, et kostja rikkus krediidilepingust tulenevaid kohustusi. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka hinnata, kas olid täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi, s.o kas tarbija viivitas vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, samuti kas krediidiandjal oli alus leping 13.01.2025 üles öelda ning kas leping on kehtiv. Kohus ei pea vajalikuks ega ole kohustatud asuma omal algatusel asjaolusid tuvastama ega tõenditest vastavaid andmeid välja otsima. Eeltoodu alusel, jätab kohus B2 Impact OÜ hagi Ä Pi (P) vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad ja kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.