Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
22. juuni 2026. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-4682
Tsiviilasi
A.C pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. veebruari 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
BB Finance OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564), lepinguline esindaja Kaisa Kivisikk Vastustaja: A.C (isikukood XXX) pankrotihaldur O.W Võlausaldajad pankrotimenetluses:
Asja läbivaatamine
-
PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910)
-
Bondora AS (registrikood 11483929)
-
IPF Digital AS (registrikood 11034137)
-
Bigbank AS (registrikood 10183757)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 18. veebruari 2026. a määrus muutmata ja BB Finance OÜ 5. märtsi 2026. a määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta BB Finance OÜ määruskaebusele lisatud uued tõendid (3. augusti 2023. a laenuleping nr XXXXXXXXXXX; 12. augusti 2023. a laenuleping nr XXXXXXXXXXX; 22. augusti 2023. a laenuleping nr XXXXXXXXXXX; laenulepingute personaalsed ja üldtingimused; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, ettemaksukonto väljavõte, nõuete ümberarvestus; 3. augusti 2023. a, 12. augusti 2023. a ja 22. augusti 2023. a laenuväljamaksete väljavõtted) asja materjalide juurde võtmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad haldur ja vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest. Määrus loetakse pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi kättetoimetatuks viie päeva möödumisel määruse postitamisest või e-toimikus nähtavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 23. mai 2024. a määrusega välja A.C (võlgnik) pankroti, nimetas pankrotihalduriks O.W (haldur) ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Maakohus avaldas Ametlikes Teadaannetes pankrotiteate 23. mail 2024. Võlausaldajad olid PankrS § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt
23.juuliks 2024.
2.Haldur avaldas 19. detsembril 2024. a Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta, vastuväidete esitamise tähtpäev oli 6. jaanuar 2025. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldur esitas vastuväited: PLACET GROUP OÜ nõudele 361,03 eurot, Bondora AS nõudele 1415,49 eurot, IPF Digital AS nõudele 635,20 eurot ning BB Finance OÜ (võlausaldaja) nõudele 3460,66 eurot. Võlausaldaja esitas haldurile nõude ümberarvestuse ja palus sellest tulenevalt lugeda nõude suuruseks 2111,04 eurot.
3.Haldur esitas lõpliku võlausaldajate nimekirja maakohtule kinnitamiseks 18. jaanuaril 2026. Haldur palus jätta tunnustamata PLACET GROUP OÜ nõude 361,03 eurot, Bondora AS nõude 145,49 eurot ja BB Finance OÜ nõude 3460,66 eurot. Haldur loobus IPF Digital AS nõude 82,66 euro osas vastuväitest, kuid ülejäänud nõudele 552,54 eurot vaidles haldur jätkuvalt vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus kinnitas 18. veebruari 2026. a määrusega võlausaldajate nimekirja võlgniku pankrotimenetluses järgnevalt: II rahuldamisjärk - muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk
Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood IPF Digital AS (11034137) Bigbank AS (10183757) Kokku
Tunnustatud nõue (eurodes) 74,44 19 525,55 19 599,99
Rahuldamisjärk II II
Jaotis, % 0,38 99,62
Maakohus jättis tunnustamata järgmised nõuded: -
PLACET GROUP OÜ nõude 361,03 eurot,
-
Bondora AS nõude 1415,49 eurot,
-
IPF Digital AS nõude 560,76 eurot
-
BB Finance OÜ nõude 3460,66 eurot.
Maakohtu määruse kohaselt esitas võlausaldaja BB Finance OÜ haldurile nõudeavalduse võlausaldaja ja võlgniku vahel 22. augustil 2023. a sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX. Lepingust tulenev võlgnevus on 3460,66 eurot, mis koosneb põhivõlast 2971,96 eurot, intressivõlast 446,82 eurot, viivisevõlast 11,43 eurot, meeldetuletustasust 10 eurot ja muudest kuludest 20,45 eurot. Haldur esitas võlausaldaja nõudele täies ulatuses vastuväite. Haldur leidis, et võlausaldaja rikkus laenulepingu nr XXXXXXXXXXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldaja ei arvestanud enne laenulepingu sõlmimist sellega, et võlgnikul olid kohustused teiste krediidiandjate ees. Võlgnik sai laenu 20. aprillil 2023. a Bigbank AS-lt 16 688,59 eurot, 1. juulil 2023. a Bondora AS-lt 500 eurot, 13. juulil 2023. a Bigbank AS-lt 4900 eurot,
2.augustil 2023. a PLACET GROUP OÜ-lt 190 eurot ja 3. augustil 2023. a IPF Digital AS-lt 500 eurot. Samuti sai võlgnik vahetult enne laenulepingu nr XXXXXXXXXXX sõlmimist võlausaldajalt lepingute nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX alusel kaks laenu. Nende lepingute alusel olevad kohustused refinantseeriti laenulepingus nr XXXXXXXXXXX. Lisaks oli võlausaldaja teadlik, et võlgnikul võis esineda hasartmängusõltuvus, sest vahetult enne laenulepingu nr XXXXXXXXXXX sõlmimist kulutas võlgnik hasartmängudele 1210 eurot. Haldur andis vastuväite saanud võlausaldajatele tähtaja seisukohtade, tõendite või ümberarvestuste esitamiseks. Võlausaldaja edastas nõude ümberarvestuse tähtaegselt ja palus tunnustada nõuet 2114,13 eurot. Maakohus nõustus halduriga, et võlausaldaja nõude ümberarvestus ei ole usaldusväärne, arusaadav ega kontrollitav. Lepingu nr XXXXXXXXXXX alusel tehti väljamakse 390 eurot, kuid selle on võlgnik 10. septembri, 17. oktoobri ja 10. novembri 2023. a tagasimaksetega tasunud. Ümberarvestuses ei ole arvestatud võlgniku 10. augusti 2023. a tagasimakset 86,07 eurot. Lisaks eelmärgitud laenu väljamaksele on refinantseeritud võlgniku varasemaid kohustusi võlausaldaja ees. Ümberarvestuses viidatud 3. augusti ja 12. augusti 2023. a väljamaksed on võlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt tehtud lepingute nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX alusel, kuid kõnealuseid lepinguid ja nendest tulenevaid nõudeid ei ole nõudeavaldusega esitatud. Maakohus leidis, et võlausaldaja nõue 3460,66 eurot tuleb jätta tunnustamata. Halduri vastuväide, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundlikku laenamise põhimõtet, on põhjendatud. Võlausaldaja ei ole võlgniku tegelikku maksevõimet enne laenulepingu nr XXXXXXXXXXX sõlmimist tuvastanud. Pangakonto väljavõtte kohaselt oli võlgniku igakuiseks netosissetulekuks 1876,26 eurot, kuid tema kohustused olid sissetulekust suuremad. Võlgniku laekumistest moodustasid olulise osa ülekanded füüsilistelt isikutelt, teistelt krediidiandjatelt ja hasartmängukeskkonnast. Võlausaldaja ei ole kontrollinud, kas võlgniku sissetulek oli piisav võlgniku ja tema ülalpeetava elamiskulude ning olemasolevate
ja tulevaste laenukohustuste täitmiseks. Maakohtu hinnangul oli võlgnik asjas esitatud tõenditest tulenevalt laenu andmise ajal krediidivõimetu. Maakohus leidis, et kuna võlausaldaja esitatud nõude ümberarvestus ei ole kontrollitav, ei saa seda nõude tunnustamisel aluseks võtta.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 18. veebruari 2026. a määrus osas, millega jäeti võlausaldaja nõue tunnustamata ja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks või teha uus määrus, millega tunnustada võlausaldaja nõuet 2111,04 eurot, või teise alternatiivina 2114,13 eurot. (määruskaebuses on viimase nõude juures eksitud maakohtu määruse kuupäevaga ja kaebaja on end nimetanud PLACET GROUP OÜ-ks). Võlausaldaja arvates on tähtaegselt haldurile esitatud ümberarvestuse nõue 2114,13 eurot põhjendamatult võlausaldajate nimekirjast välja jäänud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole kogu nõude rahuldamata jätmine. Maakohtu põhjenduste kohaselt jäi arusaamatuks nõude kujunemine. Võlausaldaja selgitas, et nõue on kujunenud võlgniku taotluste alusel sõlmitud lepingute jadana. Võlausaldaja ja võlgniku vahel oli kehtiv üks leping korraga ning iga uue väljamakse tegemisel eelmine leping lõpetati. Eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud nõue kanti üle järgmisesse lepingusse. Võlausaldaja sõlmis 3. augustil 2023. a tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXX, mille alusel sai võlgnik laenu 355 eurot, millele lisandus lepingutasu 31,95 eurot, kokku 386,95 eurot. Tagasimakseid võlgnik ei teinud. 12. augustil 2023. a esitas võlgnik taotluse uue lepingu sõlmimiseks ja nimetatud lepingu alusel sissenõutavaks muutunud põhinõude jääk 386,95 eurot ja intressinõue 3,35 eurot kanti üle lepingusse nr XXXXXXXXXXX. Võlausaldaja sõlmis võlgnikuga 12. augustil 2023. a tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXX, mille alusel sai võlgnik laenu 1500 eurot, millele lisandus lepingutasu 113,22 eurot. Võlgnik tagasimakseid ei teinud. 22. augustil 2023. a esitas võlgnik taotluse uue lepingu sõlmimiseks ja sissenõutavaks muutunud põhinõude jääk 2000,17 eurot ja intressinõue 20,26 eurot kanti üle lepingusse nr XXXXXXXXXXX. Võlausaldaja sõlmis võlgnikuga 22. augustil 2023. a tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXX, mille alusel sai võlgnik laenu 510 eurot, millele lisandus lepingutasu 150,61 eurot. Võlgnik ei teinud tagasimakseid. 22. augustil 2023. a esitas võlgnik taotluse uue lepingu sõlmimiseks ja sissenõutavaks muutunud põhinõude jääk 2660,78 eurot ja intressinõue oli 0 eurot. Võlausaldaja sõlmis võlgnikuga 22. augustil 2023. a tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXX. Lepingu krediidisumma oli 3223,83 eurot, mis sisaldas väljamakset võlgnikule 390,00 eurot ja lepingutasu 183,05 eurot. Võlgnik tasus tagasimaksetena 716,32 eurot. Võlausaldaja andis võlgnikule laenu erinevate lepingutega kokku 2755 eurot, millest võlgnik on tagasi maksnud 716,32 eurot. Tagastamata laenu suurus on 2038,68 eurot (2755-716,32). Võlausaldaja palus pankrotimenetluses tunnustada nõuet 2114,13 eurot, millest põhinõue on 2038,68 eurot ja seadusjärgne intressinõue 75,45 eurot. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et võlgniku tagasimakset 86,07 eurot ei ole ümberarvestuses arvesse võetud. Nimetatud tagasimakse on ümberarvestuses kajastatud
osamakse päeval, mil see lepingulise kohustuse katteks arvestati. Ettemaksukontole laekunud summad arvestati lepinguliste kohustuste katteks päeval, mil saabus osamakse tähtpäev, v.a kui võlgnik esitab iseteeninduskeskkonnas taotluse ennetähtaegseks osaliseks tagastamiseks või tagasikandeks enda kontole. Selliseid taotlusi võlgnik ei esitanud. Juhul kui kohtu hinnangul oleks tulnud tagasimakse arvestada ettemaksukontole laekumise kuupäeva seisuga, on nõude ümberarvestuse suuruseks 2111,04 eurot.
6.Haldur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud jätta võlausaldaja kanda. Haldur selgitas vastuväites, et PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuli tõendid esitada koos nõudeavaldusega ja hiljemalt vastuväitele esitatud seisukohaga. Haldur on vastuväites märkinud, et vastuväite kohta esitatud seisukohale määratud tähtajast hiljem esitatud seisukohti ja tõendeid arvesse ei võeta. Vaidlust ei ole selles, et 23. juuli 2024. a nõudeavalduses tugines võlausaldaja üksnes 22. augusti 2023.a tarbijakrediidilepingule nr XXXXXXXXXXX. Laenulepinguid nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX nõudeavalduses ei nimetatud ega esitatud. Oma
31.detsembri 2025. a seisukohas halduri vastuväitele palus võlausaldaja tunnustada nõuet vastavalt ümberarvestusele, kuid selles puudusid viited laenulepingutele nr XXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXX ning selgitused nõude kujunemise kohta. Neil põhjustel oli võlausaldaja nõude ümberarvestus ebaselge ja nõuet ei saanud tunnustada. Alles määruskaebuses esitas võlausaldaja esmakordselt väite, et nõue kujunes varasemate lepingute alusel (nende lepingute nõuded refinantseeriti), mida varasemalt ei esitatud. Halduril ega maakohtul ei olnud võimalik nendest laenulepingutest tulenevaid asjaolusid võlausaldajate nimekirja koostamisel arvestada. Võlausaldaja ei ole uute tõendite esitamise lubatavust põhjendanud ning määruskaebusega esitatud uued tõendid tuleb jätta tähelepanuta.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 1. aprillil 2026. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 esimese lause alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja võlausaldaja määruskaebus rahuldamata.
9.Võlausaldaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles tema nõuet ei tunnustatud ja leiab, et tema nõuet tuleb tunnustada 2111,04 euro või alternatiivselt 2114,13 euro ulatuses.
10.Võlausaldaja esitas uued väited ja koos määruskaebusega uued tõendid (3. augusti 2023. a laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, 12. augusti 2023. a laenulepingu nr XXXXXXXXXXX,
22.augusti 2023. a laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, laenulepingute personaalsed ja üldtingimused, Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehed, ettemaksukonto väljavõtte, nõuete ümberarvestuse, 3. augusti 2023. a, 12. augusti 2023. a ja 22. augusti 2023. a laenuväljamaksete väljavõtted). Riigikohus on 20. detsembri 2023. a määruse nr 2-22-1652 punktis 11.4 rõhutanud, et võlausaldajate nimekirja kinnitamisel on tõendite kogumise korraldamise osas sätestatud PankrS §-des 1001–1003 erikord. Hagita menetlusele omane uurimispõhimõte ei kohaldu ja kohus omal algatusel tõendeid ei kogu. Eriregulatsioon kohaldub ka määruskaebuse
esitamisel. Võlausaldajate nimekirja kinnitamisel ei saa PankrS § 1001 lg-te 3 ja 5 ning § 1003 lg 1 kohaselt üldjuhul ringkonnakohtus uusi asjaolusid, tõendeid ega taotlusi esitada. Kohus omal algatusel tõendeid ei kogu ning hindab hilinenult esitatud tõendeid vaid juhul, kui menetlusosaline põhjendab, miks ta ei saanud asjaolule varem tugineda või tõendit varem esitada. Võlausaldaja ei ole määruskaebuses esitanud taotlust uute väidetega arvestamiseks ega tõendite juurdevõtmiseks ja puuduvad põhjendused, miks lisatud tõendeid varem haldurile ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et viidatud tõendid on esitatud hilinenult ja kuivõrd maakohus ei rikkunud võlausaldajate nimekirja kinnitamisel menetlusõiguse normi, ei saa võlausaldaja uusi tõendeid määruskaebusega esitada. Ringkonnakohus loeb eelpool loetletud tõendid võlausaldajale tagastatuks.
11.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.1.Pankrotiseaduses on sätestatud eriregulatsioon nõuete tunnustamiseks ning nõude tunnustamist ei menetleta hagimenetluse sätete järgi. Nõude tunnustamisel pankrotimenetluses esitatakse haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks (PankrS § 94). Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldajaga, et maakohus jättis tema nõude põhjendamatult tunnustamata. Maakohus põhjendas õigesti, et nõue tuleb jätta tunnustamata, kuna võlausaldaja nõudeavaldus oli puudustega ja vaatamata halduri põhjalikule ja asjakohasele selgitusele ei toonud võlausaldaja halduri vastuväitele vastates esile ühtegi nõude kujunemist ja alust kontrollida võimaldavat asjaolu ega lisanud tõendeid.
11.2.Riigikohus on rõhutanud halduri rolli olulisust võlausaldajate nimekirja koostamise (nõuete kaitsmise) kohtueelses kirjalikus menetluses. Halduri ülesanne on tagada nimekirja koostamine seaduses sätestatud vormis ning tagada eelmenetluses võlausaldajate õigused, sh õigus esitada vastuväiteid, seisukohti ja protsessuaalseid taotlusi. Seejärel tuleb halduril kogutud teave ning dokumendid esitada maakohtule, asjakohasel juhul koos enda seisukohaga, nagu näeb ette PankrS § 1002 lg 5. Selliselt toimimine võimaldab maakohtul nimekirja kinnitada kiiremini, lahendades esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt (RKTKm 20. mai 2026, tsiviilasi nr 2-23-1967, p 18.2). Asjas puudub vaidlus, et võlausaldaja nõudeavalduse aluseks olev laenuleping nr XXXXXXXXXXX on VÕS § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidileping. Kuigi võlausaldaja palub esmalt tühistada maakohtu määruse osas, milles jäeti kogu tema nõue tunnustamata, ei ole ta määruskaebuses väitnud, et maakohtu järeldus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta oleks ekslik, ega esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks järgitud. Rikkumisega nõustumisele viitab ka ümberarvestuse esitamine. Võlausaldaja edastas haldurile mahuka ja suures osas sisutühja materjali (dtl 1184–1306) lepingu nr XXXXXXXXXXX kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise kohta ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel.
11.3.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud võlausaldaja ümberarvestuse ebaselguse ja tõendamatuse tõttu nõude täielikult tunnustamata.
11.4.Asja materjalidest nähtuvalt viitas haldur 11. detsembri 2025. a vastuväites PankrS § 94 lg-le 1 ja selgitas, et nõudeavalduses esitatud iga asjaolu, s.o nõude sisu, aluse ja suuruse kohta tuleb võlausaldajal esitada tõendid ning VÕS 4034 lg 7 järgi nõude ümberarvestus. Haldur hoiatas, et eeltoodu täitmata jätmisel võib võlausaldaja nõue jääda tunnustamata. Haldur tõi vastuväites ka esile, et võlgnik sai vahetult enne vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXXXX sõlmimist võlausaldajalt endalt kaks laenu: 3. augustil 2023 lepingu nr XXXXXXXXXXX alusel ja 12. augustil 2023 lepingu nr XXXXXXXXXXX alusel. Need kohustused refinantseeriti lepinguga nr XXXXXXXXXXX (dtl 1318). Haldur andis võlausaldajale tähtaja hiljemalt 31. detsembriks 2025 esitada haldurile kirjalik seisukoht, taotlused ning tõendid seisukohas nimetatud asjaolude kohta ja taotlused tõendite kogumiseks. Samuti selgitas haldur, et kohus jätab pärast seda tähtaega esitatud seisukohad ja taotlused võlausaldajate nimekirja kinnitamisel tähelepanuta.
11.5.Võlausaldaja esitas vastusena halduri vastuväitele lepingu nr XXXXXXXXXXX ümberarvestuse tabelina ja palus aluseks võtta selles esitatud nõude 2114,13 eurot. Nõude kujunemist võlausaldaja ühegi lausega ei selgitanud, nõude aluseks olevaid asjaolusid esile ei toonud ning tõendeid ei esitanud (dtl 1315–1318). Kui haldur teatas võlausaldajale nõude puudustest pärast nõuete esitamise tähtaega ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuid võlausaldaja neid ei kõrvalda üldse, võib kohus lugeda nõude mitteesitatuks (vt ka P. Varul jt. Pankrotiseadus II. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2024, § 94 komm. 3.2).
11.6.Maakohus on määruses õigesti põhjendanud, miks võlausaldaja nõue on ebaselge ja arusaamatu. Ümberarvestuses viitas võlausaldaja ka kolmele varasemale võlgnikule tehtud laenu väljamaksele, mis on tehtud lepingute alusel, mida ei ole pankrotimenetluses esitatud. Ringkonnakohus leiab, et nõude ebaselgus ning nõude alusdokumentide (tõendite) esitamata jätmine on praegusel juhul nõudeavalduse oluline puudus, mistõttu ei vasta selline avaldus PankrS § 94 lg 1 nõuetele.
12.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.