Hageja: B2 Impact OÜ (OK Incure OÜ õigusjärglane, rg-kood: 11542046; asukoht XXX-i ), lepinguline esindaja Pille Martin Kostja: M. M. (ik XXX; XXX-i )
Menetlemise viis
vastu võlgnevuse
elukoht:
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi M. M. vastu osaliselt.
2.Välja mõista M. M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks võlgnevus kokku 216,40 eurot (millest 169,93 eurot põhivõlgnevus, 2,37 eurot seadusjärgne intress ajavahemiku 04.11.2023 kuni 19.02.2024 eest, 12,04 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodist 20.02.2024 kuni 15.09.2024 ja 32,06 eurot viivis perioodist 17.09.2024 kuni 17.06.2026).
3.Välja mõista M. M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 169,93 eurot) alates 18.06.2026 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise seisuga 10,15% aastas).
5.Määrata B2 Impact OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 160 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, 40 eurot kohtutäituri tasu ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu), mis mõista M. M.-ilt B2 Impact OÜ kasuks välja.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on M. M. kohustatud tasuma B2 Impact OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 2 1 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
Tsiviilasi nr 2-24-113336 võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.OK Incure OÜ (B2 Impact OÜ õiguseellane, hageja) esitas 09.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. M. (kostja) 287,82 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 06.08.2024 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 02.09.2024 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Hageja 16.09.2024 esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 190,13 eurot, intressi 22,72 eurot perioodi 04.11.2023 kuni 19.02.2024 eest, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 20.02.2024 kuni 15.09.2024 eest 43,91 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise kuni põhinõude jäägi täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõivu 100 eurot, kohtutäituri tasu 40 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot. Hageja palus väljamõistetud menetluskuludelt mõista välja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 28.07.2023 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr 5731314 krediidilimiidiga 200 eurot. Samal päeval tegi krediidiandja kostja arvelduskontole väljamakse 200 eurot. Lepingu järgi oli arve tasumise tähtpäev iga kuu 27. kuupäev, minimaalse kuumakse arvutamise periood 60 kuud, aastane intressimäär 40,44%, päevane intressimäär 0,11% ja krediidi kulukuse määr 49,67%. Kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid kokku 30,07 eurot, millest 9,87 eurot arvestati põhiosa, 20,13 eurot intressi ja 0,07 eurot viivise katteks, mistõttu jäi põhiosa jäägiks 190,13 eurot. Kostja jättis tasumata 27.11.2023 sissenõutavaks muutunud 10 euro, 27.12.2023 sissenõutavaks muutunud 10 euro ja 29.01.2024 sissenõutavaks muutunud 10 euro suurused osamaksed. Krediidiandja saatis kostjale 30.01.2024 lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teate, milles märkis võlgnevuseks 30,38 eurot ning andis selle tasumiseks täiendava tähtaja kuni 19.02.2024. Kostja võlgnevust ei tasunud ega võtnud krediidiandjaga ühendust, mistõttu loeti leping 20.02.2024 ülesöelduks ja nõue loovutatuks OK Incure OÜ-le. Hageja esitas kostjale 20.02.2024 nõudekirja summas 279,07 eurot, 06.03.2024 pretensiooni summas 282,19 eurot ja 20.03.2024 hagihoiatuse summas 285,74 eurot. 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-113336
3.Kohus võttis 06.03.2025 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte isiklikult allkirja vastu TsMS § 313 lg 2 ja 3 alusel 19.04.2025. Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 23.04.2025 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, selle lisade ning hageja esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsustab kohus, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kuna käesolevas asjas ei ületa põhinõue 3500 eurot ja hagihind 7000 eurot, menetleb kohus asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel. Kohtul tuleb vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud enda ärakuulamist. Kohus piirdub lihtmenetluses õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2). Kostjale anti võimalus esitada hagile vastus ja tõendid, kuid kostja seda ei teinud. See ei vabasta kohut kohustusest hinnata hagi põhjendatust esitatud asjaolude ja tõendite alusel.
6.Kirjalikest tõenditest nähtub, et 28.07.2023 sõlmiti kostja ja IPF Digital AS vahel krediidikontoleping nr 5731314, mille alusel avati kostjale krediidilimiit 200 eurot. Tegemist oli tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. Lepingu personaalsetes tingimustes oli märgitud krediidilimiidiks 200 eurot, minimaalse kuumakse arvutamise perioodiks 60 kuud, aastaseks intressimääraks 40,44%, päevaseks intressimääraks 0,11% ning krediidi kulukuse määraks 49,67% aastas. Kohus kontrollis krediidikulukuse määra vastavalt VÕS § 4061 ja § 4062 nõuetele. Lepingus märgitud andmete alusel kujuneb krediidi kogukulu 47,31 eurot, millest tulenevalt on krediidikulukuse määr 49,67% aastas. Eesti Panga 31.05.2023 avaldatud andmetel oli tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%, mistõttu oli lepingu sõlmimise ajal kohaldatav kolmekordne ülempiir 50,16% aastas. Seega ei ole leping VÕS § 406 2 lg 1 alusel tühine.
7.Hageja on esitanud tõenditena krediidikontolepingu ja tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, 28.07.2023 maksekorralduse 200 euro väljamaksmise kohta, laekumiste arvestuse, 12.02.2024 meeldetuletuse tasumata arvete kohta, 30.01.2024 lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teate, väljavõtte teate saatmise kohta ning nõudekirjad. Nendest tõenditest nähtub, et krediidiandja kandis 28.07.2023 kostja arvelduskontole 200 eurot, kostja tegi tagasimakseid kokku 30,07 eurot ning sellest arvestati põhiosa katteks 9,87 eurot. Seega jäi kasutusse võetud krediidi põhiosa jäägiks 190,13 eurot.
8.Kohus peab tarbijakrediidivaidluses omal algatusel kontrollima ka seda, kas krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hindas enne lepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust piisavalt. Hageja tugines sellele, et kostja märkis taotluses sissetulekuks 1200 eurot, majapidamiskuludeks 100 eurot, finantskohustusteks 0 eurot ja ülalpeetavate arvuks 0 ning et krediidiandja kontrollis kostja sissetulekut pensioniregistri andmete alusel, mille järgi oli kostja sissetulek 849,21 eurot. Hageja selgituste kohaselt arvestati krediidivõimelisuse hindamisel sissetulekuks 849 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot, finantskohustusteks 0 eurot ja IPF-le tasutavaks kuumakseks 10 eurot, mille tulemusel jäi vaba raha jäägiks 627 eurot. Kohus võtab hindamisel arvesse Finantsinspektsiooni soovitusliku juhendi „Vastutustundliku laenamise nõuded“ põhimõtteid. Juhendi p 5.2 kohaselt peab krediidiandja vaidluse korral tõendama vastutustundliku laenamise nõude piisava hoolsusega täitmist, näidates muu hulgas, millised sise-eeskirjad kehtisid, milline oli 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-113336 krediidivõimelisuse hindamise arvutuse käik, milliseid andmeid koguti ja kuidas nende põhjal kujunes järeldus tarbija suutlikkusest krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Juhendi p 7.7.1 järgi tuleb tarbija varalise seisundi hindamiseks koguda teavet tarbija sissetulekute ja varaliste kohustuste, sealhulgas regulaarsete makse-, finants- ja muude kohustuste kohta. Juhendi p 7.8 järgi ei saa tarbija varalise seisundi hindamisel pidada piisavaks tuginemist üksnes tarbija esitatud andmetele, suulistele ütlustele, puudulikele dokumentidele või tarbija enda hinnangule. Juhendi p-de 7.12, 7.13 ja 9.8 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi asjakohaste dokumentide ja tõendite õigsuse kontrollimiseks ning kontrollima tarbija sissetuleku ja kohustuste kohta esitatud teavet võimalusel krediidiasutuse kontoväljavõtte abil, kui muu kogutud teave ei ole krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Juhendi p 9.16 kohaselt peab krediidiandja kogutud ja kontrollitud teabe põhjal analüüsima, kas tarbija on võimeline krediiti oma regulaarsete sissetulekute arvelt tagastama, kas tema krediidivõimelisus on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik ja kas ta suudab krediiti teenindada ka olemasolevaid kohustusi arvestades. Juhendi p 9.18.1 järgi ei ole vastutustundliku laenamise nõudega kooskõlas see, kui krediidiandja ei võta kasutusele piisavaid meetmeid, et tagada enne krediidiotsuse tegemist tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks piisava ja kontrollitud informatsiooni olemasolu. Kohus arvestab, et juhendi p-de 7.1 ja 7.14 järgi võib kogutava teabe ulatus sõltuda krediidisummast, krediiditoote eripärast ja tarbijast endast ning krediidiandja võib juhendi soovitusi krediidisuhte iseloomu järgi mõistlikult kohandada. See ei vabasta krediidiandjat siiski kohustusest tõendada, et konkreetse tarbija krediidivõimelisust hinnati piisavate ja kontrollitud andmete alusel. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja pangakonto väljavõtet või muul viisil piisavalt kontrollinud kostja tegelikke regulaarseid kohustusi, maksekäitumist ja majapidamiskulusid. Ainuüksi kostja taotluses esitatud andmed ja pensioniregistri päring ei anna kohtule piisavat alust järeldada, et krediidiandjal võis tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses põhjendatud veendumus kostja krediidivõimelisuses. Sellises olukorras ei saa kohus olemasolevate tõendite põhjal lugeda piisavalt tõendatuks, et krediidivõimelisuse hindamine vastas VÕS § 4034 nõuetele. Kuna selle asjaolu tõendamise koormus lasub krediidiandjal, tuleb kahtlus lahendada tarbija kasuks. Seetõttu ei saa kohus lugeda põhjendatuks hageja nõuet osas, milles see ületab kostja kasutusse võetud krediidisumma ja sellest maha arvestatud tegelikult tasutud maksed. Kohus rahuldab põhinõude summas 169,93 eurot (200 eurot – 30,07 eurot).
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi muutub kohustus sissenõutavaks lepingus kindlaksmääratud tähtajal ning VÕS § 100 lg 1 kohaselt on kohustuse rikkumine muu hulgas kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine. Hageja esitatud meeldetuletusest ja ülesütlemisteatest nähtub, et kostja jättis tasumata vähemalt kolm järjestikust osamakset: 27.11.2023 sissenõutavaks muutunud 10 euro, 27.12.2023 sissenõutavaks muutunud 10 euro ja 29.01.2024 sissenõutavaks muutunud 10 euro. Krediidiandja andis kostjale 30.01.2024 saadetud teates täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 19.02.2024 ning hoiatas, et tähtaja edutul möödumisel loetakse leping ülesöelduks. Kuna kostja võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasunud, loeti leping 20.02.2024 ülesöelduks. Hageja nõue on pärast lepingu ülesütlemist loovutatud OK Incure OÜ-le ning hageja on selle õigusjärglane.
10.Hageja on esitanud lisaks põhinõudele ka nõude mõista välja intress 22,72 eurot perioodi 04.11.2023 kuni 19.02.2024 eest. Kuna kohus ei saa esitatud tõendite põhjal lugeda piisavalt tõendatuks, et hageja järgis krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohalduvad VÕS § 4034 lg 7 tagajärjed. Selle sätte kohaselt ei või krediidiandja sellisel juhul nõuda tarbijalt krediidi kasutamise eest lepingujärgset intressi ega muid krediidiga seotud kulusid, kuid tal säilib õigus nõuda tagasi välja antud krediidisumma ning seaduses sätestatud intressi ja viivist. Kuna kohus ei loe tõendatuks vastutustundliku laenamise põhimõtte nõuetekohast järgimist, ei saa hageja tugineda lepingulisele intressimäärale. VÕS § 94 alusel 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-113336 on hagejal õigus nõuda üksnes seadusjärgset intressi 4% aastas, mis ajavahemikul 04.11.2023 kuni 19.02.2024 moodustab 2,37 eurot, millise kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
11.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist 43,91 eurot perioodi 20.02.2024 kuni 15.09.2024 eest ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 17.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni. VÕS § 4034 lg 7 kohaldamise tõttu mõistab kohus viivise välja seaduses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega nõuda ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist VÕS §-s 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Eesti Panga poolt avaldatud intressimäära teadete kohaselt enne 01.01.2024 oli määr 4,50%, enne 01.07.2024 oli 4,25%, enne 01.01.2025 oli 3,15%, enne 01.07.2025 oli 2,15% ja enne 01.01.2026 oli 2,15%. Seega kohus mõistab põhinõudelt 169,93 eurot sissenõutavaks muutunud viivise välja perioodist 20.02.2024 kuni 15.09.2024 k.a summas 12,04 eurot järgmise arvestuse kohaselt Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Per.päevi
Perioodi summa
20.02.2024-30.06.2024
12,5
0,034153
0,058036
7,660752
01.07.2024-15.09.2024
12,25
0,03347
0,056875
4,379375
Ja perioodist 17.09.2024 kuni 17.06.2026 k.a summas 32,06 eurot järgmise arvestuse kohaselt Võlaperiood
% aastas
% päevas
Summa päevas
Per.päevi
Perioodi summa
17.09.2024-31.12.2024
12,25
0,03347
0,056875
6,02875
01.01.2025-30.06.2025
11,15
0,030548
0,05191
9,39571
01.07.2025-31.12.2025
10,15
0,027808
0,047255
8,69492
01.01.2026-17.06.2026
10,15
0,027808
0,047255
7,93884
Kohus rahuldab ka hageja nõude viisise väljamõistmiseks tasumata põhivõlalt seadusjärgses määras (s.o otsuse tegemise seisuga 10,15%) alates kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 18.06.2026 kuni kohustuse täitmiseni.
12.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskuluna 25 eurot. Hageja on selgitanud, et saatis kostjale 20.02.2024 nõudekirja, 06.03.2024 pretensiooni, 20.03.2024 hagihoiatuse ning 01.04.2024 täiendava teate. Sissenõudmiskulu arvestuse kohaselt nõuab hageja 06.03.2024 pretensiooni eest 15 eurot, 20.03.2024 hagihoiatuse eest 5 eurot ja 01.04.2024 teate eest 5 eurot, kokku 25 eurot. Kuigi krediidikonto üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht näevad ette võimaluse nõuda makseviivituse korral sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist ning nõutud summa jääks iseenesest VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud piirmäära sisse, on tegemist krediidilepingust ja selle täitmise rikkumisest tuleneva krediidiga seotud kuluga. Kuna kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte nõuetekohast järgimist, ei või krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 järgi nõuda tarbijalt krediidiga seotud kulusid. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulu nõude 25 euro ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagi rahuldamata jäämine puudutab üksnes nõude ümberarvestust seoses VÕS § 403 4 lg 7 kohaldamisega, mida kohus pidi tarbijakrediidivaidluses kontrollima omal algatusel ka kostja vastuväideteta. Hagi aluseks olevad põhilised asjaolud – lepingu sõlmimine, krediidi kasutusse võtmine, maksete tegemata jätmine ja võlgnevuse olemasolu – leidsid tõendamist. Seega andis kohtusse pöördumiseks ja menetluskulude kandmiseks põhjuse kostja 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-24-113336 lepingurikkumine. Neil asjaoludel on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, kuna selle tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
15.Hageja taotleb menetluskuluna ka kohtutäituri tasu 40 eurot. Kohtutäituri tasu otsusest nähtub, et kohtutäiturile esitati menetlusdokumendid kostjale kättetoimetamiseks pärast seda, kui makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul muul viisil kostjale kätte toimetada. Kohtutäitur tegi menetlusdokumendi kättetoimetamiseks vajalikud toimingud ning koostas 29.07.2024 aruande kättetoimetamise ebaõnnestumise põhjuste kohta. Kuigi dokumenti ei õnnestunud kohtutäituri kaudu kätte toimetada, oli kohtutäituri kasutamine vajalik ja põhjendatud menetlustoiming, sest see oli suunatud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisele ning menetluse jätkumise võimaldamisele. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt oli tasu suurus 40 eurot. Tegemist on asja läbivaatamisega seotud vajaliku kuluga TsMS § 138 lg 2 tähenduses, mille kandmise vajaduse põhjustas kostja võlgnevus ja sellega seotud kohtumenetluse algatamine. Seetõttu tuleb ka 40 euro suurune kohtutäituri tasu kostjalt hageja kasuks välja mõista.
16.Hageja taotleb lisaks riigilõivule 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu. TsMS § 4842 kohaselt tuleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasuda menetluskulu 20 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuna see tulenes hageja poolt nõude kohtuliku maksmapaneku alustamisest ning selle suurus on seaduses kindlaks määratud. Seetõttu tuleb ka 20 euro suurune maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu kostjalt hageja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.