Andrei Anufrievi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1. jaanuari 2025. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101250000325 tühistamiseks Kaebaja Andrei Anufriev Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Artjom Fedjajev ja Annaliisa Vincjunaite Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Andrei Anufrievi kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 1. jaanuaril 2025 piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 2101250000325.
3.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Andrei Anufrievi kasuks välja menetluskulu 40 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. juulil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Politsei- ja Piirivalveamet väljastas 1. jaanuaril 2025 Andrei Anufrievile (kaebaja) Narva-1 PP (Maantee) piiripunktis sisenemiskeelu nr 2101250000325. PPA keeldus kaebajat vastavalt
3-25-274 riigipiiri seaduse (RiPS) §-le 91 riiki lubamast põhjendusel, et kaebajat peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (märge vormikohasel otsuse blanketil lahtris (I)).
1.Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 1. jaanuari 2025. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101250000325 tühistamiseks. Lisaks palus kaebaja peatada esialgse õiguskaitse korras eelnimetatud haldusakti kehtivuse.
2.Tallinna Halduskohus andis 3. veebruari 2025. a määrusega Andrei Anufrievi kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Ühtlasi andis kohus PPA-le tähtaja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osas seisukoha esitamiseks.
3.PPA esitas kohtule 11. veebruaril 2025 vastuse, milles palub jätta Andrei Anufrievi kaebuse rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus andis 11. veebruari 2025. a kohtunõudega kaebajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluse täiendavaks põhistamiseks. Kaebaja esitas 21. veebruaril 2025 kohtule vastuse.
5.Tartu Halduskohus võttis 27. veebruari 2025. a määrusega Andrei Anufrievi kaebuse PPA
1.jaanuari 2025. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101250000325 tühistamiseks menetlusse ja määras vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohus jättis sama määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.PPA esitas 1. aprillil 2025 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebus rahuldamata.
2.Tartu Halduskohus otsustas 27. mai 2026. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.
3.1.Haldusaktist ei nähtu, millistel faktilistel asjaoludel on PPA oma järeldused kaebaja kohta teinud. Sissesõidukeelu saab kehtestada üksnes eeldusel, et oht on tegelik ja piisavalt tõsine. PPA on jätnud arvestamata, et kaebaja omab Soome Vabariigi elamisluba, mis on väljastatud 15. veebruaril 2024 ja mis kehtib kuni 15. veebruarini 2029. Elamisloaga kaasneb kaebajale piiramatu töötamise õigus. Kaebaja elas ja töötas Soome Vabariigis elamisloa alusel ka enne eelnimetatud elamisloa kehtivusperioodi ajavahemikul juuli 2018 kuni märts 2024. Kaebaja ei ole pannud toime tegusid või käitunud viisil, mille tõttu saaks teda pidada ohtlikuks.
3.2.Kaebaja on olnud seaduskuulelik ja on püsivalt alates aastast 2018 elanud ja töötanud Soome Vabariigis. Tema elamisluba on seal korduvalt uuendatud ning ta ei ole ohuks Euroopa Liidule. Kaebaja sai elamisloa oma poja juurde kolides. Kaebaja sai Soome Vabariigis töövigastuse ning kaotas seoses vigastusega töökoha. Kaebaja suundus Venemaa Föderatsiooni, kus sai korralikku ravi. Kaebaja soovis 2025. a jaanuaris pöörduda tagasi Soome Vabariiki, kus viibib kinnipidamisasutuses ka tema poeg. Poja moraalne toetamine ja külastamine on oluline nii pojale kui ka kaebajale. Kaebajal on Soome Vabariigis liisingus sõiduauto, mille viimine Venemaa Föderatsiooni on keelatud. Kaebaja vajab töökohta oma finantskohustuste täitmiseks, mistõttu on tal vaja kiirelt Soome Vabariiki naasta. Samuti on
3-25-274 kaebaja jaoks oluline Eesti Vabariigi külastamine, kuna Narvas elavad kaebaja eakad vanemad ning Tallinnas kaebaja tütar ja tema poeg, kellega suhtlemine on kaebaja jaoks oluline.
4.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
4.1.Piiriametnik tuvastas kaebajal Soome elamisloa. Koostöös Soome Vabariigi ametnikega tuvastati, et kaebaja sai elamisloa, kuna tema Eesti Vabariigi kodanikust poeg elab Soome Vabariigis, kuid viibib praegusel momendil vanglas. Pärast vanglast vabanemist kuulub ta Soome Vabariigist väljasaatmisele, mistõttu nii poja kui ka kaebaja elamisload tunnistatakse kehtetuks.
4.2.Kaebaja esitatud ütlused Eesti Vabariigis viibimise ja transiidi kohta ei olnud usaldusväärsed. Julgeolekuolukord Euroopas on pärast 24. veebruari 2022. a alanud sõjategevust oluliselt muutunud ning Eestil on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus seada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele. Vastustaja ei ole rikkunud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrust nr 2016/399.
4.3.Sisenemiskeeld on oma olemuselt ühekordne tõkend, mis väljastatakse ajaliselt piiratud olukorras. Pärast Narva piiripunktis sisenemiskeelu saamist võib kaebaja ületada Venemaa Föderatsiooni ja Euroopa Liidu vahelisi piire ning kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Euroopa Liidu sisenemise tingimustele vastamisel saab kaebaja realiseerida õigust Schengeni liikmesriikidesse sisenemiseks nii Eesti Vabariigi välispiiri kui ka teiste Schengeni liikmesriikide välispiiride ületamisel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Vaidluse all on PPA 1. jaanuari 2025. a piiril väljastatud sisenemiskeelu nr 2101250000325 õiguspärasus. Kaebaja hinnangul ei esinenud alust, sh julgeolekulist temale sisenemiskeelu tegemiseks. Vastustaja hinnangul on otsus õiguspärane ning õigusaktidega kooskõlas.
6.Kaebajale sisenemiskeelu tegemise ajal kehtinud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), kinnitatud vormi (sisenemiskeelu otsus). PPA vormistatud otsuse näol on tegemist sisenemiskeelu otsusega Schengeni piirieeskirjade art 14 tähenduses. Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 1 järgi on kolmanda riigi kodanikul, kes ei vasta kõigile Schengeni piirieeskirjade art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu art 6 lg-s 5 osutatud isikute kategooriasse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p e näeb lühiajalise viibimise eesmärgil liikmesriiki sisenemise ühe tingimusena ette, et isik ei ohusta ühegi liikmesriigi avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 5 p a näeb ühe erandina ette, et kolmanda riigi kodanikul, kes ei täida kõiki lõikes 1 sätestatud tingimusi, kuid kellel on elamisluba või pikaajaline viisa, on lubatud elamisloa või pikaajalise viisa andnud liikmesriigi territooriumile jõudmiseks sõita läbi teiste liikmesriikide territooriumi, välja arvatud juhul, kui liikmesriik, kelle välispiiri ületamist ta taotleb, on kandnud ta oma sisenemiskeeluregistrisse ning keeluga kaasnevad juhised sisenemise või läbisõidu keelamiseks. Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 2 kohaselt võib sisenemise keelata üksnes põhjendatud otsusega. Otsus koos keeldumise täpsete põhjustega antakse Schengeni piirieeskirjade V lisa B osas esitatud standardvormi kujul. Täidetud standardvorm tuleb asjaomasele kolmanda riigi kodanikule kätte anda.
3-25-274
7.Otsuses on tuginetud RiPS §-le 91, mille lg 1 näeb ette, et isikud, transpordivahendid ja kaup, kellele või millele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse EL õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades EL kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Sisenemiskeelu kohaldamise põhjendusena on vaidlusalustes otsustes välja toodud, et isikut peetakse ohtlikuks ühe või mitme EL-i liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele (alus (I)). Seega võib vaidlusalusest sisenemiskeelu otsusest järeldada, et PPA lähtus otsuseid tehes Schengeni piirieeskirjade art 6 lg 1 p-st e, leides, et kaebaja ohustab avalikku korda, sisejulgeolekut, rahvatervist või rahvusvahelisi suhteid. Kohtule esitatud materjalide pinnalt pole aga piisavalt arusaadav, milles seisneb kaebajast lähtuv ohtlikkus.
8.Kaebajal oli Schengeni liikmesriigi (Soome Vabariik) väljastatud elamisluba, mis lubas tal viibida ja siseneda Schengeni liikmesriikide ja Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile, seda ka transiidi eesmärgil. Kaebaja kohta ei ole Schengeni infosüsteemi (SIS) sisestatud hoiatust sisenemiskeelu eesmärgil. Samuti puudub hoiatusteade sisenemiskeeldude registris. Asjaolu, et kaebaja elamisluba võidakse tulevikus kehtetuks tunnistada ja et see oli antud pereliikmest lähtuvalt ei muuda haldusakti kehtivust riiki sisenemise ajal. PPA ei ole piisavalt arvestanud, et kaebajal oli kehtiv reisidokument ja alus Euroopa Liidu liikmesriigis viibimiseks ja sinna sisenemiseks (elamisluba). Seda järeldust ei muuda ka PPA esitatud piiriületuse andmetes märgitud PPA ametniku selgitustes esitatu, et kaebaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohtule jääb selles väljavõttes kajastatu ja vastuses kaebusele esitatud põhjenduste valguses raskesti mõistetavaks, milles seisnes ütluste ebausaldusväärsus. Kui selleks oli kitsalt mõnevõrra vastuoluline teave kaebaja helistamise kohta pojale, siis ei ole see sellise raskusastmega, mis annaks aluse Eestisse sisenemise ning Soome Vabariiki edasi liikumise piiramiseks olukorras, kus kaebajal oli kehtiv Soome Vabariigi väljastatud elamisluba. Otsuses märgitud selgitused viitavad sellele, et PPA omistas sisenemiskeelu tegemisel ebakohase kaalu Soome ametivõimudelt saadud infole, et kuna kaebaja poeg on Soomes kinnipidamisasutuses ja vabastamisel saadetakse ta riigist välja ja seejärel langeb kaebaja perekonnaliikme elamisloa alus ära ehk esineb alus selle kehtetuks tunnistamiseks, siis ei ole kaebaja piiri ületamine lubatav. Elamisluba oli kehtiv ning selle võimalik kehtetuks tunnistamine tulevikus ei mõjuta haldusakti kehtivust piiri ületamise hetkel. Samuti ei kinnita eeltoodud PPA selgitused kuidagi kaebajast lähtuvat ohtu avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele. Kohtule esitatud PPA selgitused ja tõendid ei veene kohut, et kaebajast lähtus selline oht, mis õigustas sisenemiskeelu tegemist. Samuti ei kinnita ohtlikkust kaebaja ütluste usaldusväärsusele antud hinnang piiril. Eelnevat arvestades ei vastanud kaebaja Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 1 tingimustele.
9.Väljastatud sisenemiskeelu puhul ei ole PPA õigusliku alusena viidanud Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2022. a korraldusele nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“, mistõttu nendele alustele ei ole PPA sisenemiskeelu tegemisel tuginenud. Pealegi poleks ka nimetatud määruse alusel alust kaebajale sisenemiskeelu tegemiseks, sest nimetatud määruse alusel on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes on Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omav isik ning samuti, kes on transiidil Eesti territooriumi viivitamata läbimiseks oma elukohariiki jõudmiseks. Veelgi enam, Eestis asusid sisenemiskeelu hetkel ka kaebaja lähedased, kelle külastamine võis määruse nr 247 alusel samuti olla lubatav olenevalt nende riigis viibimise õiguslikust alusest.
3-25-274
10.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA 1. jaanuaril 2025 piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 2101250000325 on õigusvastane, sest otsuses märgitud keeldumise tingimused ei olnud täidetud.
11.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus menetluskuluna kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 40 eurot. Kuna kaebus kuulub rahuldamisele, siis tuleb vastav menetluskulu mõista kaebajale välja vastustajalt. Seega mõistab kohus Politsei- ja Piirivalveametilt kaebaja kasuks välja menetluskulu 40 eurot.
12.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.