Toimetada kohtumäärus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib menetlusosaline esitada Tartu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Avaldaja Korteriühistu XXX xxx//xx esitas 02.02.2026 puudutatud isiku T.P L. vastu avalduse võlgnevuse väljamõistmiseks, kuna puudutatud isikul on korteriühistu ees tasumata korteriomandiga seotud igakuised majandamiskulud ja muud korteriühistu poolt esitatud arved.
2.Pärast esialgse avalduse esitamist esitas avaldaja 03.03.2026 täiendatud avalduse, milles täpsustas nõude aluseid, suurust ning esitas täiendavad tõendid nõude põhjendatuse kinnitamiseks. Avaldaja väitel on puudutatud isik korteriomandi XXX omanik ning korteriühistu liige, kellel lasub korteriomandi- ja korteriühistuseadusest ning korteriühistu põhikirjast tulenev kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid ja remondifondi makseid (dtl 61–67). Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja tasumata majandamiskulude põhivõlgnevuse 581,02 eurot arvete nr 23452, 23466, 23480, 23494, 23508, 23522 ja 23536 alusel (dtl 74–80), remondifondi varasema võlgnevuse 1257,50 eurot, arvetel kajastatud viivise 16,10 eurot ning viivise majandamiskulude põhivõlgnevuselt 581,02 eurolt määras 0,03% päevas alates 04.03.2026 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
3.Avaldaja selgituste kohaselt koosnevad puudutatud isikule esitatud arved muu hulgas hooldus- ja haldustasust, remondifondi maksetest, prügiveo-, vee- ja elektrikuludest. Remondifondi makse suuruses 0,35 eurot ruutmeetri kohta on kehtestatud korteriühistu 29.07.2020 koosoleku otsusega (dtl 68–69). Prügiveo kulude arvestamine elanike arvu alusel tuleneb 31.10.2023 üldkoosoleku otsusest 70–71). Avaldaja väitel kajastub pärast 13.09.2024 koosoleku kokkukutsumist arvetel remondifondi makse suuruses 1 euro ruutmeetri kohta (dtl 72).
4.Avaldaja on esitanud perioodi august 2025 kuni veebruar 2026 kohta puudutatud isikule esitatud arved ning nende aluseks olevad teenusepakkujate arved (dtl 81–133). Avaldaja väitel põhinevad arvetel kajastatud kulud muu hulgas HBFinantspartner OÜ, Eesti Keskkonnateenused AS-i, RagnSells AS-i, Tartu Veevärk AS-i ja Enefit AS-i või Enefit OÜ poolt korteriühistule esitatud arvetel. Kulude jaotamise põhimõtteid on täiendavalt selgitatud avaldaja esitatud e-kirjas (dtl 156).
5.Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku tehtud maksete selgitused ei võimaldanud üheselt tuvastada, milliste kohustuste täitmiseks maksed olid mõeldud, mistõttu arvestati laekumised vanimate sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Avaldaja väitel laekus puudutatud isikult perioodil 01.01.2025–28.02.2026 kokku 1161,70 eurot (dtl 135), mille arvestus kajastub kliendilaekumiste aruandes (dtl 136–137). Avaldaja selgituste kohaselt kanti remondifondi saldod korteriühistu raamatupidamisse pärast korteriühistu registreerimist ning saldode arvestus kajastub remondifondi saldode tabelis ja seda selgitavates dokumentides (dtl 138–142).
6.Avaldaja esitas 17.06.2026 kohtu nõudel täiendavad selgitused remondifondi makse suuruse määramise aluste ja nõudesumma kujunemise kohta (dtl 165–166). Remondifondi makse suurus 0,50 eurot/m2 kehtestati korteriühistu üldkoosoleku otsusega 11.09.2024 ning see kehtis alates 2024. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta juunini (dtl 168). Remondifondi makse suurus 1 euro/m 2 kehtestati 17.06.2025 toimunud üldkoosoleku otsusega ning see kehtis alates 2025. aasta juulist kuni 07.05.2026 (dtl 169). Nõudeperioodil kohaldati vastavalt järgmisi remondifondi määrasid: 08.10.2024–07.06.2025 0,50 eurot/m2 ning 09.07.2025–07.05.2026 1,00 eurot/m2. Arvetel nr 23312, 23326 ja 23340 kajastatud 0,50 eurot/m2 vastab 11.09.2024 üldkoosoleku otsusele, samas kui avalduses viidatud 1,00 eurot/m2 tugineb 17.06.2025 üldkoosoleku otsusele. Avaldaja selgitas, et arvel nr 23536 (10.02.2026) kajastatud 1257,50 eurot ei ole tekkinud üksnes nõudeperioodi arvetest, vaid kujutab endast varasemast perioodist pärineva remondifondi võlgnevuse jääki. Korteriühistu moodustamisel kanti kõigi korteriomanike remondifondi saldod, sealhulgas võlgnevused ja ettemaksed, üle korteriühistu raamatupidamisse algsaldodena. Esitatud dokumentidest nähtub, et korteri 19-6 remondifondi võlgnevus oli ülekandmise hetkel 2452,20 eurot ja pärast osalisi tasumisi on selle jääk 1257,50 eurot, mis kajastub arvel nr 23536.
7.Kohus võttis avalduse menetlusse ja luges menetlusdokumendid TsMS § 326 lg-te 1 ja 2 alusel puudutatud isikule kättetoimetatuks 02.05.2026 tema rahvastikuregistri järgsele aadressile XXX. Samuti luges kohus avaldaja 17.06.2026 vastuse puudutatud isikule kättetoimetatuks 27.06.2026 TsMS § 326 lg-te 1 ja 2 alusel, puudutatud isik kohtunõudele tähtaegselt (06.07.2026) ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( ) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
10.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et puudutatud isik on korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena rikkunud liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete alusel on tuvastatav, et puudutatud isik on XXX xx//x korteri nr 6
(registriosa nr xxxxx) (aadress: XXX xxx//xx, XXX) omanik. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ( ) § 1 lg 4 kohaselt on kõik korteriomanikud korteriühistu liikmed ning KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad korteriomanikud korteriomandi ühise valitsemisega seotud õigusi ja täidavad sellega seotud kohustusi korteriühistu kaudu. KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud täitma seadusest, põhikirjast ja korteriomanike otsustest tulenevaid kohustusi.
11.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid majandamiskulude katmiseks. KrtS § 41 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt peab majanduskava sisaldama muu hulgas korteriomanike kohustuste jaotust ning remondifondi tehtavate maksete suurust. KrtS § 40 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha seaduses sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve.
12.Kohus on korteriühistu põhikirja (dtl 61–67), üldkoosoleku otsuste (dtl 68–72, 168–169) ning avaldaja esitatud selgituste alusel tuvastanud, et puudutatud isikul lasus korteriühistu liikmena kohustus tasuda korteriühistule majandamiskulusid ja remondifondi makseid üldkoosoleku otsustega kehtestatud ulatuses.
13.Kohus on perioodi august 2025 kuni veebruar 2026 arvete (dtl 74–80), nende aluseks olevate teenusepakkujate arvete (dtl 81–133), kulude jaotamise selgituste (dtl 156), kliendilaekumiste aruande (dtl 135–137), remondifondi saldode arvestuse (dtl 138–142) ning avaldaja 17.06.2026 esitatud täiendavate selgituste (dtl 165–169) alusel tuvastanud, et puudutatud isikule esitati nõudeperioodil majandamiskulude arved nr 23452, 23466, 23480, 23494, 23508, 23522 ja 23536 ning nende alusel jäi tasumata majandamiskulude põhivõlg 581,02 eurot.
14.Kohus on samuti tuvastanud, et arvel nr 23536 kajastatud 1257,50 euro suurune remondifondi võlgnevus ei ole tekkinud üksnes nõudeperioodil, vaid kujutab endast korteriühistu moodustamisel korteriühistu raamatupidamisse üle kantud varasema remondifondi võlgnevuse jääki. Esitatud remondifondi saldode arvestusest ning seda selgitavatest dokumentidest nähtub, et korteri 19-6 remondifondi algvõlg oli 2452,20 eurot ning pärast osalisi tasumisi jäi tasumata 1257,50 eurot (dtl 138–142, 165–166). Kohus peab nimetatud arvestust usaldusväärseks ning tõendatuks.
15.Kohus on üldkoosoleku otsuste alusel tuvastanud, et remondifondi makse suurus oli ajavahemikul 2024. aasta oktoobrist kuni 2025. aasta juunini 0,50 eurot/m2 ning alates 2025. aasta juulist 1,00 eurot/m2 (dtl 168–169). Samuti nähtub üldkoosoleku otsusest, et prügiveo kulud jaotati elanike arvu alusel (dtl 70–71). Kohus leiab, et nõude aluseks olevad arved on koostatud korteriühistu kehtivate otsuste kohaselt ning nende aluseks olevad kulud on tõendatud teenuseosutajate arvetega (dtl 81–133).
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks selle täitmise tähtpäeva saabumisel. Kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 tähenduses kohustuse rikkumine, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1).
17.Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isiku tehtud maksete puhul ei olnud maksekorralduste selgituste põhjal võimalik üheselt tuvastada, milliste kohustuste täitmiseks maksed olid mõeldud, mistõttu arvestati laekumised VÕS § 88 alusel vanimate sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Kohus peab sellist arvestust põhjendatuks.
18.TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 kohaselt kontrollib kohus hagita menetluses avalduse põhjendatust ning hindab tõendeid omal algatusel. Kohus on esitatud kirjalike tõendite kogumi alusel tuvastanud, et puudutatud isikul on avaldaja ees tasumata majandamiskulude võlgnevus 581,02 eurot ning remondifondi võlgnevus summas 1257,50 eurot. Seetõttu mõistab kohus M. L. avaldaja kasuks välja kokku 1838,52 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega. Avaldaja on nõudnud arvetel kajastatud viivist 16,10 eurot. Kohtule esitatud avalduses ei ole märgitud viivisearvestust, samas on kohtu hinnangul avaldaja kõrvalnõuet selle summalist suurust
arvestades võimalik käsitada ka sissenõudmiskulude nõudena KrtS § 42 lg 2 p 3 tähenduses. Nimelt sätestab viidatud paragrahv, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 50 eurot, kui korteriühistu nõue on üle 1000 euro. Kuna avaldaja põhinõue ületab eelnimetatud summat, on põhjendatud M. L. avaldaja kasuks välja mõista ka sissenõudmiskulud 16,10 eurot.
19.Avaldaja on lisaks palunud mõista puudutatud isikult välja viivise tasumata majandamiskulude põhivõlgnevuselt 581,02 eurolt määras 0,03% päevas alates 04.03.2026 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kuna kohus on tuvastanud, et puudutatud isik on jätnud majandamiskulud tähtajaks tasumata, mõistab kohus M. L. avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 04.03.2026–07.07.2026 eest seadusjärgses määras 20,39 eurot ning jooksva viivise tasumata majandamiskulude põhinõudelt alates 08.07.2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja nõuet ja esitatud asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul õiglane, et menetluskulud kannab võlgnik T.P . Seega mõistab kohus M. L. avaldaja kasuks välja menetluskulud, s.o tasutud riigilõivu, 50 eurot. Kohus selgitab avaldajale, et käesolevas asjas on avaldaja tasunud riigilõivu kokku 340 eurot, kuigi maksekäsu kiirmenetluse järel hagita menetluses kuulub tasumisele riigilõiv 50 eurot (RLS § 59 lg-d 5 ja 61). Seega tagastab kohus avaldajale kohtumääruse jõustumisel enamtasutud riigilõivu 290 eurot (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1).