Kaija Piirmets (eesistuja), Aleksandr Kondrašov, Siret Siilbek
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-143892
Kohtuasi
Lennuabi OÜ hagi Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.06.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3073,63 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Lennuabi OÜ (registrikood lepinguline esindaja Nele Mals
14065010),
Kostja Turkish Airlines Inc. Eesti filiaal (registrikood 12480784), lepinguline esindaja advokaat Berta Kaleva Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.06.2025 otsus osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud 75% ulatuses Lennuabi OÜ kanda ning 25% ulatuses Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali kanda.
3.1.Jätta Lennuabi OÜ hagi Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali vastu rahuldamata.
3.2.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 75% ulatuses Lennuabi OÜ kanda ja 25% ulatuses Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-24-143892 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Lennuabi OÜ (hageja) esitas 29.11.2024 Turkish Airlines Inc. Eesti filiaali (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus välja mõista 6618,09 eurot. Kostja esitas 23.12.2024 maksekäsu kiirmenetluses osalise vastuväite, vaieldes vastu reisijate MP ja SP nõude 1200 euro osas, reisijate RT, VT, TH ja TS nõude 2400 euro osas ja reisijate RK ja RK nõude 1200 euro osas. Kostja ei vaidlustanud maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudeid reisija LL lennu tühistamise eest nõutud 600 euro suuruse hüvitise, reisija MM`i lennu hilinemise eest nõutud 300 euro suuruse hüvitise, 400 euro suuruste sissenõudmiskulude ega 280 euro suuruste õigusabikulude osas.
2.Hageja esitas 29.01.2025 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 3300 eurot, perioodil 29.11.2024–29.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 65,68 eurot, sissenõudmiskulud 240 eurot ja viivise põhisummalt (3300 eurot) seadusjärgses määras alates 30.01.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt reisis LL broneeringu THJQ4N alusel 01.11.2023 kostja opereeritaval lennul TK0567 suunaga Tallinn-Istanbul-Zanzibar. Lend TK0567 pidi saabuma 02.11.2023 kell 04.30, kuid lend tühistati ja asenduslendu pakuti reisijatele 04.11.2023. Lennu vahemaa suunaga Tallinn-Zanzibar on 7406,61 km. Nimetatud lennu puhul ei jõudnud reisija sihtpunkti ja reisijal tekkis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004 (edaspidi määrus (EL) nr 261/2004) art 7 lg 1 p c alusel õigus nõuda hüvitist 600 eurot. Kostja on tasunud 01.11.2023 lennu TK0567 eest 09.04.2024 hüvitist kaasreisijale HRle Lennuabi OÜ vahendusel.
3.1.RT, VT, TH ja TS reisisid broneeringu VSX6L4 alusel 24.01.2024 kostja opereeritaval lennul TK0176 suunaga Tallinn-Istanbul-Mauritius. Lend TK0176 pidi saabuma 24.01.2024 kell 13.05, kuid lend tühistati ja asendati uue lennuga, mis väljus järgmisel päeval, s.o 25.01.2024, kell 15.40. Lennu vahemaa suunaga Tallinn-Mauritius on 9368,4 km. Seega jõudsid reisijad sihtpunkti enam kui 24 tunnise hilinemisega ja reisijatel tekkis määruse (EL) nr 261/2004 art 7 lg 1 p c alusel õigus nõuda hüvitist 600 eurot.
3.2.MM reisis broneeringu Veu86d alusel 03.12.2023 kostja opereeritaval lennul TK162 suunaga Tallinn-Istanbul-Ho Chi Minh City. Lend TK162 pidi saabuma 03.12.2023 kell 17.00, kuid lend saabus 03.12.2023 kell 20.17. Seega hilines lend 3 tundi ja 17 minutit. Lennu vahemaa Tallinn-Ho Chi Minh City vahel on 8154,29 km. Seega tekkis reisijal tulenevalt määruse (EL) nr 261/2004 art 7 lg 2 p c alusel õigus nõuda hüvitist 300 eurot.
2-24-143892
3.3.Kõik reisijad loovutasid oma hüvitisnõuded hagejale. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märkis esmalt, et on 28.02.2025 maksekäsu kiirmenetluses omaks võetud nõuded summas 900 eurot tasunud.
6.Nõuetele seoses 24.01.2024 Tallinn-Istanbul-Mauritius lennu TK0176 tühistamisega vaidles kostja täies ulatuses vastu. Viidatud lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud. Erakorraliseks asjaoluks olid rasked ilmastikuolud Mauritiuse lennujaamas. 24.01.2024 METAR ja TAF raportitest (dtl 85–86) nähtub, et Mauritiuse lennujaamas esinesid 24.01.2024 tugevad tuuled, äike ja hoovihmad, mis mõjutasid ka nähtavust Mauritiuse lennuväljal. Kuna äikesetormidega kaasnes paratamatult ka äike, mis on lennundusjulgestuse seisukohalt ohtlik, eriti lennuki tankimise ajal, võttis kostja turvalisuse tagamiseks vastu otsuse lend TK0176 tühistada. Lennundusettevõte ei saa lähtuda tavapärase ilmajaama ilmaennustustest ja raportitest. Lisaks tuleb pikkade lendude puhul lähtuda mitte reaalaja ilmastikuoludest, vaid ilmastikuennustusest, kuivõrd pika lennu jooksul võivad ilmastikuolud oluliselt muutuda. Kostja ei saa ega oleks saanud kontrollida ega mõjutada ilmastikuolusid Mauritiuse lennujaamas ning pidi, võttes arvesse lennunduse parimaid standardeid ja oma kohustust alati prioriseerida ohutust graafikust kinnipidamisele, reisijate lennu tühistama. Lendamiseks sobimatud ilmastikuolud Mauritiuse lennujaamas on ettenägematu ja vältimatu asjaolu, mis oli väljaspool kostja kontrolli. Võttes arvesse, et hageja põhinõuded on täielikult alusetud ja põhjendamatud, tuli täielikult rahuldamata jätta ka kõik hageja viivise- ja sissenõudmiskulude nõuded. Seejuures on hageja sissenõudmiskulude nõue ka pahatahtlik. Nõuete loovutamise lepingutest nähtub, et hageja saab tasu nõude sissenõudmise eest. Vältida tuleb olukorda, kus kliendid (reisijad) maksavad hagejale tasu nõude sissenõudmise eest ning lisaks saab hageja veel täiendavalt sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 lg 1 alusel. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 19.06.2025 otsusega osaliselt hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot, perioodil 29.11.2024–29.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivise 65,68 eurot, sissenõudmiskulud 240 eurot ning viivise põhisummalt (2400 eurot) protsendina võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.01.2025 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3065 eurot koos seadusjärgses määras viivise tasumise kohustusega alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulus hagi osaliselt rahuldamisele põhjusel, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist hagi osaliselt õigeks võtnud ning tasunud võlgnevuse suuruses 900 eurot. Käesolevas menetluses olid olulised järgmised asjaolud:
01.11.2023 pidi toimuma lend nr TK0567 Tallinn-Istanbul-Zanzibar. Lend tühistati. 28.02.2025 tasus kostja hüvitisnõude reisija LL eest 600 eurot; 02.12.2023 kell 18.40 pidi väljuma lend nr TK162 Tallinn-Istanbul-Ho Chi Men. Lend hilines 3 tundi ja 17 minutit; 28.02.2025 tasus kostja hüvitisnõude reisija MM eest 300 eurot;
2-24-143892
23.01.2024 kell 18.45 pidi väljuma lend nr TK0176 Tallinn-Istanbul-Mauritius (planeeritud saabumisaeg sihtkohta 24.01.2024 kell 13.05 kohaliku aja järgi, s.o 09.05 UTC). Lend tühistati selgitusega „due to operational reasons“ (dtl 40–51, 126); 25.01.2024 toimus lend Tallinn-Istanbul-Mauritius (väljumisaeg 25.01.2024 kell 15.40). Lennu vahemaa suunal Tallinn-Mauritius on 9368,4 km. Lennu hilinemine enam kui 24 tundi; reisijad RT, VT, TH, TS omasid lennule nr TK0176 broneeringut VSX6L4; reisijad RT, VT, TH, TS on loovutanud oma nõuded hagejale (dtl 62, 64, 66, 68, 151, 153, 155, 157, 159); hageja esitas 29.11.2024 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse; kostja tunnistas 31.12.2024 võlgnevust suuruses 900 eurot (LL ja MM osas);
kostja tasus 28.02.2025 võlgnevuse suuruses 900 eurot (LL ja MM nõue).
9.Maakohus asus seisukohale, et lennuettevõtjal on õigus raskete ilmastikuolude tõttu lend tühistada ja sellele otsustusele ei ole kolmandatel isikutel põhjust hinnanguid anda. Maakohus leidis aga, et kostja esitatud TAF ilmastikuraport (dtl 97) ei tõenda kostja väidetut, et lennu tühistamise ajal (24.01.2024 kell 01.12 UTC) oli Mauritiuse lennujaamas äikesetorm. Arvestades asjaoluga, et graafikujärgselt pidi lend TK0176 olema väljunud 23.01.2024 kell 23.20 UTC ei saanud hilisemad sündmused ehk TAF ilmastikuraportiandmed seisuga 24.01.2024 kell 05.10 UTC mõjutada kostja otsustust lend ilmastikuolude tõttu tühistada, kuivõrd sel ajal (05.10 UTC) pidi lend juba toimuma, lennuplaan antud ja lennuk õhus olema. Hilisemad ilmastikuprognoosid ei saanud mõjutada kostja varem tehtud otsustusi. Ka kostja esitatud meediakajastused ei toetanud kostja väidet, et Mauritiuse lennuväljal oli lennu edasilükkamise otsuse tegemise ajal (s.o 23.01.2024 kell 20.51 UTC) või lõpliku tühistamise otsuse tegemise ajal (s.o 24.01.2024 kell 00.26 UTC) äikesetorm või ohtlik ja maandumisrajaga risti puhuv tuul.
10.Maakohus ei nõustunud kostjaga selles, et kohtusse pöördumine ja hüvitise väljamaksmise viibimine on tingitud hageja käitumisest. Hageja pöördus kostja poole, pöördumised jäid tähelepanuta. Seega oli viivisenõue kostja vastu suuruses 65,68 eurot põhjendatud. Kostja täitis põhinõude osaliselt 28.02.2025, s.o kolm kuud pärast makseettepaneku saamist. Kostja viivitamist ei saanud põhjendatuks pidada olukorras, kus kostja tunnistab nõuet ja nõudele vastuväited puuduvad. Maakohus rahuldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel taotluse. Lisaks kuulus rahuldamisele hageja taotlus võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Kostjal ei ole olnud takistusi kohtuväliselt kohustus tähtaegselt täita. Kostja sellesisulised väited on otsitud ja paljasõnalised.
11.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 6 alusel kostja kanda. Maakohus oli seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest suuruses 140 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu käesolevas menetluses, kus tuli esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid, pidas maakohus põhjendatuks kostjalt välja mõista esindaja kulu suuruses 2575 eurot. Apellatsioonkaebus
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis menetluskulud kostja kanda ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta samuti hageja kanda.
2-24-143892
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et need ei tõenda kostja vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Kostjal on kohustus tõendada põhjendatud kahtluse esinemist, et lennu TK0176 maandumise ajal esinesid Mauritiuse lennujaamas lendamiseks ohtlikud ilmastikuolud, mida on kostja veenvalt teinud. Kostja ei pidanud erakorraliste asjaolude tõendamiseks näitama, et lennu tühistamise ajal esinesid halvad ilmastikuolud, kuna see ei ole hüvitise maksmisest vabanemise eelduseks. Ka hageja ei tuginenud sellele, et kostja pidanuks tõendama halbade ilmastikuolude esinemist lennu tühistamise ajal. Maakohtu eksliku järelduse põhjuseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ehk lennuhüvitise maksmise kohustusest vabanemise eelduste ebaõige hindamine.
13.1.Maakohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Maakohtu põhjendused on ebaselged ning nendest ei nähtu üheselt, kas kostjale heidetakse ette üksnes seda, et ta ei tõendanud halbade ilmastikuolude esinemist lennu tühistamise ajal, või on maakohtu hinnangul üldiselt probleemiks ka see, et kostja on esitanud tõendid, mille kellaajad ei kattu lennu tühistamise ajaga. Kuigi kostja vaidleb sellele maakohtu ekslikule käsitlusele vastu, siis ei selgitanud maakohus kostjale, et erakorraliste asjaolude tõendamiseks peab kostja näitama, et halvad ilmastikuolud esinesid juba lennu tühistamise ajal. Samuti ei viidanud maakohus sellele, et kostja peaks esitama just need ilmastikuraportid, millele kostja lennu tühistamisel tugines.
13.2.Maakohus jättis hageja kõrvalnõuete põhjendatuse hindamisel arvestamata kostja vastuväited. Nimelt ei olnud hageja enne hagiavalduse kättetoimetamist kostjale nõuetekohases vormis nõuete loovutamisest teavitanud. Sellest tulenevalt ei olnud kostjal kohustust hageja nõuet rahuldada ja aja eest, mil kostja põhjendatult nõude tasumisest keeldus, ei saanud viivist arvestada. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda viivist, siis ei saa hageja nõuda sissenõudmiskulusid VÕS § 1131 alusel, kuna selle eelduseks on viivisenõude olemasolu. Lisaks ei ole maakohus sissenõudmiskulude nõude puhul hinnanud seda, mis on hageja sissenõudmiskulude tegelik eesmärk ning kas võiks esineda alus VÕS § 6 lg 2 kohaldamiseks.
13.3.Kostja märgib, et rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist, kuid enne hagi kättetoimetamist kostjale, mistõttu ei olnud hageja nõude osalise rahuldamise põhjuseks hagi esitamine. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kostja tunnustas hageja nõuet 900 euro ulatuses juba maksekäsu kiirmenetluses, mistõttu puudus alus arvata, et kostja hageja nõuet ei rahulda. Seega ei saa 900 euro tasumist käsitada kostjapoolse hagi õigeksvõtuna ning maakohus pidanuks TsMS § 163 lg 1 alusel jätma hageja menetluskulud vähemalt 25% ulatuses hageja enda kanda. Alternatiivselt oleks maakohus pidanud hageja menetluskulud jätma osaliselt hageja enda kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda.
selle rahuldamata
ja
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hagi rahuldati, sh menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi
2-24-143892 tervikuna rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
16.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Kostja vaidlustab maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Hagi rahuldamata jäetud osas on maakohtu otsus edasi kaebamata jõustunud (TsMS § 456 lg 4).
17.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 8 refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).
18.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas lennu tühistamise tingisid praegusel juhul erakorralised asjaolud, mis vabastaksid kostja määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg 3 alusel hüvitise maksmisest vastavalt sama määruse art-le 7.
19.Kolleegium nõustub maakohtuga, et lennuettevõtjal on õigus raskete ilmastikuolude tõttu lend tühistada ja kohtul ei ole alust asendada lennuohutuse küsimustes lennuettevõtja kutsealast hinnangut enda omaga. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et kostjal tuli määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg 3 alusel hüvitise tasumise kohustusest vabanemiseks tõendada, et lennu tühistamise ajal, s.o 24.01.2024 kell 01.12 UTC, oli Mauritiuse lennujaamas äikesetorm. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hinnata, kas kostjal oli lennu tühistamise otsuse tegemise ajal olemasolevate meteoroloogiliste andmete põhjal mõistlik alus eeldada, et lennu saabumise ajal s.o 24.01.2024 kell 09.05 UTC Mauritiuse lennujaama ei ole lend ohutult teostatav. Kostja on selle tõendamiseks esitanud TAF ilmastikuraporti (dtl 97), millest nähtub, et alates 24.01.2024 kell 06.00 UTC kuni 25.01.2024 kell 12.00 UTC ennustati tugevaid äikesetorme, raskeid vihmahooge, tugevat vihma ning külgtuuli kiirusega 35 sõlme. Kostja on selgitanud, et 30 sõlme tugevust külgtuult peetakse lennunduses tugevaks külgtuuleks, mis võib oluliselt takistada lendude õhkutõusmist ja maandumist (dtl 97, p 7.8). Arvestades, et lend pidi maanduma Mauritiuse lennujaamas 24.01.2024 kell 09.05 UTC, langes lennu saabumisaeg prognoositud raskete ilmastikuolude perioodi. Eeltoodut kinnitavad ka kostja esitatud meediakajastuse väljavõte (dtl 102, tõlge dtl 105), kostja meteoroloogilise analüüsi ja aruandluse juhi selgitus (dtl 216, tõlge dtl 217) ning troopilise tsükloni kaart koos lennu TK0176 teekonnaga (dtl 218). Toimiku materjalidest nähtub ühtlasi, et kostja lükkas lennu väljumist esmalt kahel korral edasi, kuid prognoositud ebasoodsate ilmastikuolude püsimise tõttu otsustas lennu reisijate ja meeskonna ohutust silmas pidades tühistada (dtl 126, 130–140). Seega on kostja tõendanud, et lennu tühistamise põhjustasid määruse (EL) nr 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses erakorralised asjaolud, mille tagajärgi ei olnud võimalik vältida ka kõigi vajalike meetmete rakendamisel.
20.Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata põhinõude osas, siis jääb hagi rahuldamata ka viivise nõuete ja sissenõudmiskulude nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna ringkonnakohus muudab tehtud lahendit, siis tuleb muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Kuigi hagi jääb rahuldamata ning menetluskulud tuleks üldreeglina TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda, siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul menetluskulud maakohtus seoses kostja poolt põhinõude 900 euro ulatuses
2-24-143892 õigeksvõtuga TsMS § 168 lg 6 alusel jätta kostja kanda, kuna kostja rahuldas põhinõude osaliselt alles pärast seda, kui hageja oli kohtu poole pöördunud. Arvestades, et kostja on hageja nõude õigeks võtnud 900 euro ulatuses ning hageja esitas hagiavalduses nõude 3605,68 euro välja mõistmiseks, siis on põhjendatud jätta arvestades asja tulemust menetluskulud 75% ulatuses hageja kanda ning 25% ulatuses kostja kanda. Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud samas suhtes ning ka neist jääb 75% ulatuses hageja kanda ning 25% ulatuses kostja kanda.
22.Erinevalt maakohtu otsustatust jätab ringkonnakohus menetluskulud 75% ulatuses hageja kanda ning 25% ulatuses kostja kanda. Maakohus ei ole kostja menetluskulusid kindlaks määranud. Seega ei määra ringkonnakohus praegusel juhul menetluskulusid rahaliselt kindlaks (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p-d 20–22). Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest.
23.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.