Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nr Tsiviilasi
Hagi hind Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 25. juuni 2026 2-25-19584 Aktiva Finance Group OÜ hagi F.H vastu 3598 euro 30 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks 5784 eurot 92 senti nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht XXX, Harju Maakond), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja F.H (isikukood XXX, elukoht XXX-i, XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 17.11.2025 hagi F.H vastu osaliselt.
2.Mõista F.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 94 eurot 34 senti, mis on lepingust nr L89010262147 tulenev põhivõla jääk perioodil 10.06.2025–10.04.2026, 41 eurot 57 senti, mis on intress 10.06.2025–10.04.2026 eest ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhivõlalt (94 eurot 34 senti) alates 21.04.2026 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
3.Mõista F.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 185 eurot 41 senti, mis on lepingu nr L89009128205 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutavad osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 mõttes. Mõista F.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis iga osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni osamakse täieliku tasumiseni. F.H kohustub tasuma osamaksed järgneva maksegraafiku kohaselt: Maksekuupäev 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027
4.Mõista F.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 1512 eurot 60 senti, mis on lepingust nr L89010262147 tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 mõttes. Mõista F.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja VÕS § 94 kohane intress põhivõla kogujäägilt ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis iga osamakse tasumisele järgnevast päevast kuni osamakse täieliku tasumiseni. F.H kohustub tasuma osamaksed järgneva maksegraafiku kohaselt: Maksekuupäev 10.06.2026 10.07.2026 10.08.2026 10.09.2026 10.10.2026 10.11.2026 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027 10.08.2027 10.09.2027 10.10.2027
5.Jätta menetluskulud F.H kanda. Mõista F.H-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 190 eurot 80 senti ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2025 hagi F.H (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 3898 eurot 30 senti, intress 279 eurot 2 senti, laenuhaldustasu 14 eurot 50 senti, viivis 1151 eurot 17 senti 30.04.2024–17.11.2025 eest ning lepingus kokku lepitud määras viivis põhivõlalt alates 17.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, millest tulenevad nõuded on krediidiandja loovutanud 18.03.2025 hagejale: 09.07.2022 sõlmitud tähtajaline tarbijakrediidileping nr L89009128205 (leping I), mille järgi sai kostja krediiti 1000 eurot, intress oli 18,90% aastas, krediidikulukuse määr 27,15%, igakuine lepingu haldustasu 2 eurot 90 senti. Tagasimaksed tuli teha 60 kuu jooksul iga kuu kümnendal kuupäeval.
25.10.2022 sõlmitud tähtajaline tarbijakrediidileping nr L89010262147 (leping II), mille järgi kostja sai krediiti 3780 eurot, intress oli 20,90% aastas, krediidikulukuse määr 26,25%, igakuine lepingu haldustasu 2 eurot 90 senti eurot, laenulepingu sõlmimise tasu 75 eurot 60 senti eurot. Tagasimaksed tuli teha 60 kuu jooksul iga kuu kümnendal kuupäeval.
1.2.Hageja leidis lepingu I kohta, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlusel märgitud andmetest lähtuvalt, tegi päringud Maksu- ja Tolliametisse ning maksehäireregistrisse (dtl 6– 8). Kostjal ei olnud krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid. Kostja oli märkinud laenutaotlusele enda sissetulekuks 900 eurot ja finantskohustusteks 80 eurot (dtl 42), Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringust selgus, et kostja viimase 11 kuu keskmine sissetulek oli 869 eurot 20 senti, arvestades kostja muid finantskohustusi 80 eurot kuus ning lepinguga lisanduvat igakuist kohustust 28 eurot 97 senti eurot jäi kostjale kätte ligikaudu 87% sissetulekust (760 eurot 23 senti) eurot igapäevasteks majandamiskuludeks. Kostja oli krediidivõimeline, sest kohustused moodustasid vaid 13% tema sissetulekust.
1.3.Hageja leidis lepingu I kohta, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, kui ta kontrollis kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotlusel märgitud andmetest lähtuvalt ning tegi päringud Maksu- ja Tolliametisse ja maksehäireregistrisse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid ei olnud. Kostja laenutaotluse järgi oli tema sissetulek 1000 eurot ja igakuised finantskohustused 400 eurot (dtl 43). Maksu- ja Tolliametisse tehtud päringust selgus, et kostja viimase 12 kuu keskmine sissetulek oli 907 eurot 78 senti, muud finantskohustused olid 400 eurot kuus ning lepinguga lisanduva igakuise kohustuse 106 eurot 74 senti, juures jäi kostjale igapäevasteks majandamiskuludeks ligikaudu 401 eurot 4 senti ehk 44% enda sissetulekust. Kuivõrd kohustused moodustasid 56% kostja sissetulekust, oli kostja krediidivõimeline.
1.4.Kuivõrd kostja rikkus lepingust I tulenevaid kohustusi, ütles krediidiandja lepingu I üles 29.04.2024, millega muutusid kõik lepingust tulenevad osamaksed sissenõutavaks (dtl 39). Kostja oli lepingu I jaoks maksnud krediidiandjale tagasi põhiosa katteks 234 eurot 58 senti, kostja maksis hagejale tagasi 300 eurot, millest hageja arvestas põhivõla katteks 260 eurot ning sissenõudmiskulude katteks 40 eurot. Tasumata põhivõlg on 505 eurot 42 senti.
1.5.Kostja rikkus lepingust II tulenevaid kohustusi, kui ta jättis 10.01.2024, 10.02.2024 ja 10.03.2024 kolm järjestikust osamakset tähtaegselt tasumata. Krediidiandja saatis 09.04.2024
kostja postiaadressile lepingu ülesütlemise hoiatuse, kus tõi välja, et kui kostja ei tasu võlgnevust kahe nädala jooksul hiljemalt 23.04.2024, on krediidiandjal õigus leping üles öelda (dtl 38). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja 29.04.2024 lepingu II üles ning saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (dtl 39). Krediidiandja edastas ülesütlemisavalduse ka aadressile Ida 8, Tartu, 50605 XXX. Krediidiandja edastas 18.03.2025 kostja postiaadressile teate, et on loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kostja oli krediidiandjale tagasi maksnud 537 eurot 12 senti ning hagejale 200 eurot, millest hageja arvestas põhivõla katteks 150 eurot 2 senti ning sissenõudmiskulude katteks 50 eurot. Tasumata põhivõlg on 3092 eurot 88 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingustest I ja II tulenevalt järgmised summad. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 595 eurot ja hageja õigusabikulud 507 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise menetluskuludelt: Hageja palub kostjalt lepingust I tulenevalt välja mõista: põhivõlg 505 eurot 42 senti intress 19 eurot 96 senti laenuhaldustasu 2 eurot 90 senti sissenõutavaks muutunud viivis 148 eurot 21 senti edasiulatuv viivis (alates 18.11.2025 lepingujärgses viivisemääras 18,90%) Hageja palub kostjalt lepingust II tulenevalt välja mõista: põhivõlg 3092 eurot 88 senti intress 259 eurot 6 senti laenuhaldustasu 11 eurot 60 senti sissenõutavaks muutunud viivis 1002 eurot 96 senti edasiulatuv viivis (alates 18.11.2025 lepingujärgses viivisemääras 20,90%) ühe aasta eest 646 eurot 41 senti
2.Tartu Maakohus võttis hagi 12.12.2025 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja 21 päeva, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid kätte 03.01.2026 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel.
3.Kostja esitas 26.01.2026 hagile vastuse (dtl 71–82), milles vaidles hagile täies ulatuses vastu ning tegi ettepaneku lahendada kohtuasi kompromissiga. Hagiavalduse p 2.1 kohaselt on kostja tasunud hagejale kokku 500 eurot, aga pole lisanud tõendit, et oleks võimalik mõista kuidas ja millal on see hageja hinnangul tasutud. Kostja esitab enda arvelduskonto väljavõtte, millelt nähtub, et ta on tasunud hagejale 18.03.2025–26.01.2026 1152 eurot 39 senti. Kostja ei saa aru, mille järgi on krediidiandja eristanud tagasimaksed kõigist muudest summadest. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et ta on tasunud 12.07.2022– 18.03.2025 krediidiandjale kokku 6301 eurot 28 senti, erinevus hageja arvutustest on 5018 eurot 26 senti. Kostja on saanud krediiti 4780 eurot ja maksnud tagasi 7452 eurot 67 senti. Hageja ei ole esitanud nõuetekohased andmeid vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamise kohta, krediidiandja ei küsinud arvelduskonto väljavõtteid ega tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kostjal oli laenuvõtmise hetkel mitmeid arveldusarveid ning teisi tarbijakrediidi kohustusi, mida oleks saanud laenuandja küsida. Kostja leiab, et on tasunud laenuandjale nii põhisumma kui ka kogu intressi. Samuti ei ole kostja nõus täiendavate kuludega. Kostja pole nõus hageja sissenõudmiskuludega (90 eurot) ja riigilõivu tasumisega kuna kostja on juba enne hagimenetlust olnud hagejaga kirjavahetuses, et saada selgust nõude sisus. Oleks varasemalt
leitud selgus ja saavutatud kostjaga kompromiss enne hagimenetlust, siis jäänuks ka nimetatud kulud ära. Ka leiab kostja, et kui hagejaga oleks olnud võimalik teha kohene kokkulepe laenu lõpetamiseks, poleks vaja olnud viivist arvestada. Kostja pole nõus hageja õigusabikulude hüvitamisega kuna on arusaamatu miks hageja, olles ise suurim võlgade menetleja, peab kasutama oma tütarettevõtte õigusteenust. Kostja esitas asja lõpetamise ja edasiste vaidlustega kaasnevate kulude ärahoidmise eesmärgil omapoolse kompromissettepaneku tasuda intressivabalt hagejale kolme aasta jooksul kuiselt võrdsete osamaksetena 750 eurot.
4.Tartu Maakohus andis 14.04.2026 hagejale tähtaja, et esitada ümberarvutus ning selgitada põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemist, kohus märkis, et kohtu esialgsel hinnangul ei ole krediidiandja laenamise põhimõtet järginud. Kohus selgitas, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena tuleb hagejal tagasimaksed uuesti määrata, võttes arvesse intressimäära ja muude kulude vähenemisega. Kohus palus ka välja tuua, kas leping on ümberarvestuse tulemusena kohaselt üles öeldud, muuhulgas, kas kostja oli ka ümberarvutuse korral VÕS § 416 lg 1 mõttes enne lepingu ülesütlemist kolme järjestikuse tagasimaksega viivituses.
4.1.Hageja esitas 21.04.2026 seisukoha, milles leidis, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu I järgi sai kostja krediiti 1000 eurot, ta on tagasi maksnud 893 eurot 64 senti, millest 593 eurot 64 senti maksis ta krediidiandjale ning 300 eurot pärast nõude loovutamist hagejale. Ümberarvestuse järgi oleks hageja tasunud kõik osamaksed perioodil 10.08.2022–10.11.2026 ning osaliselt 10.12.2026 osamakse. Lepingu I ülesütlemine ei oleks ümberarvutuse korral kehtiv, sest lepingu I ülesütlemise ajaks 29.04.2024 ei oleks kostja olnud kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivituses. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu I kohased tulevikus sissenõutavaks muutavad osamaksed alljärgnevalt ning lepingujärgne viivis 18,9% aastas iga sissenõutavaks muutunud osamaksele järgnevast päevast. Maksekuupäe v 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027
4.2.Lepingu II järgi sai kostja krediiti 3780 eurot ning on tagasi maksnud 1721 eurot 84 senti, millest 1521 eurot 84 senti tasus ta krediidiandjale ning 200 eurot hagejale. Ümberarvutuse järgi oleks hageja tasunud kõik osamaksed perioodil 10.11.2022–10.05.2025 ning osaliselt 10.06.2025 osamakse. Lepingu II ülesütlemine ei oleks ümberarvutuse korral kehtiv, sest lepingu II ülesütlemise ajaks 29.04.2024 ei oleks kostja olnud kolme järjestikuse osamakse tasumisega viivituses. Hageja esitas alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palus VÕS § 108 lg 1 ja § 369 kohaselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingu II järgsed osamaksed, mis on praeguse seisuga sissenõutavaks muutunud ning tulevikus sissenõutavaks muutavad osamaksed ja lepingujärgne viivis 20,9% aastas iga sissenõutavaks muutunud osamaksele järgnevast päevast:
746 eurot 73 senti põhivõlg perioodil 10.06.2025–10.04.2026 41 eurot 57 senti intress perioodil 10.06.2025–10.04.2026 viivis 20,9% aastas tasumata põhiosalt kuni põhiosa tasumiseni
Hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel ja viivis 20,9% päevas iga sissenõutavaks muutunud osamaksele järgnevast päevast: Maksekuupäev Põhiosa jääk Põhiosa Intress Igakuine osamakse 10.05.2026 1588,77 76,17 2,85 79,02 10.06.2026 1512,60 76,62 2,71 79,33 10.07.2026 1435,98 78,83 78,83 10.08.2026 1357,15 79,42 79,42 10.09.2026 1277,73 80,84 80,84 10.10.2026 1196,89 82,99 82,99 10.11.2026 1113,90 83,79 83,79 10.12.2026 1030,11 85,90 85,90 10.01.2027 944,21 86,85 86,85 10.02.2027 857,36 88,41 88,41 10.03.2027 768,95 91,34 91,34 10.04.2027 677,61 91,64 91,64 10.05.2027 585,97 93,63 93,63 10.06.2027 492,34 94,98 94,98 10.07.2027 397,36 96,92 96,92 10.08.2027 300,44 98,43 98,43 10.09.2027 202,01 100,20 100,20 10.10.2027 101,81 101,81 101,81
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks VÕS § 402 lg 1 mõttes. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et krediidiandja on kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles öelnud ning loovutanud talle sellest tulenevad nõuded, mille ta soovib käesolevalt maksma panna. Kohus selgitas hagejale, et kohtu esialgsel hinnangul ei järginud krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet ning palus esitada nõude ümberarvutuse. Hageja esitas lepingute I ja II kohta nõude ümberarvutuse ning esitas lepingute täitmisnõude, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista nii sissenõutavaks muutunud kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuv ümberarvutusejärgne põhivõlg ja seadusjärgne intress ning lepingujärgne viivis.
6.Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I) ning seejärel VÕS § 4034 lg 7 ümberarvutuse õiguslikke tagajärgi ning tulevikus sissenõutavaks muutuvaid põhiosamakseid TsMS § 369 mõttes ja teeb menetluslikud otsustused (II). I
7.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima,
sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
7.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
7.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
7.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet, kasutama andmekogusid ja kontrollima mõistlikul viisil kostja esitatud teavet VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja sõlmisid kehtivalt lepingud I ja II. Hageja on esitanud kohtule lepingu sõlmimise tõendamiseks digitaalsed lepingudokumendid (dtl 16–29) ning kostja ei ole esitanud selle kohta vastuväiteid, kohus leiab, et lepingud I ja II on kehtivad ning krediidikulukuse määr on kooskõlas seaduses sätestatud piirangutega VÕS § 406 2 mõttes. Kohus leiab, et krediidiandja rikkus kostjaga lepinguid I ja II sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta ei kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta ega küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet vastupidiselt eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikale. Hageja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tugines krediidiandja kostja krediidivõimelisuse hindamisel eelkõige kostja laenutaotluses toodud andmetele ning tegi päringud Maksu- ja Tolliametisse ning maksehäire registrisse. Kohus leiab, et eeltoodu ei olnud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav, sest selliselt ei saanud krediidiandja välja selgitada kostja muid finantskohustusi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on VÕS § 4034 lg 13 kohaselt krediidiandja tõendamiskoormis. Hageja ei tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud arvelduskonto väljavõtet ega kooskõlas Riigikohtu praktikaga seda, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades rikkus krediidiandja lepingute I ja II sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
II
9.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul VÕS § 4034 lg 7 järgi ei võlgne. Hageja on esitanud 21.04.2026 kohtule ümberarvutuse lepingute I ja II kohta ning palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista nii sissenõutavaks muutunud põhivõla ja intressi kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 järgi.
9.1.Hageja on lepingute I ja II kohta esitatud ümberarvutustes leidnud, et kostja põhivõlg lepingu I järgi on 185 eurot 41 senti ning lepingu II järgi 2335 eurot 50 senti (746,73 + 1588,77). Kohus leiab, et kostja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on põhivõla arvutus ebatäpne, sest hageja väitel on kostja talle tagasi maksnud 500 eurot (200 + 300) (dtl 9 ja 94), kuid kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on ta hagejale tasunud 1152 eurot 39 senti (dtl 77). Hageja on üksnes väitnud, et kostja on talle tasunud 500 eurot (200 + 300), kuid ei ole esitanud kostjalt laekunud summade kohta tõendeid.
9.2.Kostja esitas tõendina hagejale tehtud maksete kohta enda arvelduskonto väljavõtte, millest nähtuvalt on ta hagejale tasunud 1152 eurot 39 senti (dtl 77). Hageja väitis endiselt paljasõnaliselt, et kostja on talle tasunud 500 eurot (300 + 200), kuid ei esitanud kostja tõendile vastuväiteid ega öelnud, et kostja ei oleks talle tegelikult tagasi maksnud 1152 eurot 39 senti, rääkimata tõenditest, millest võiks järeldada, et kostja ei ole sellises ulatuses hagejale tagasimakseid teinud. Kohus tuvastab, et lisaks krediidiandjale tasutud summadele ning hagejale tasutud 500 eurole on kostja teinud hagejale lepingustest I ja II tulenevate kohustuste katteks täiendavalt tagasimakseid 652 eurot 39 senti.
9.3.Kohus leiab, et kuivõrd ülekannete selgitustest ei ole võimalik järeldada, milliste kohustuste katteks on kostja täiendavalt 652 eurot 39 senti tasunud, ning kumbki pool ei ole määranud, millised kohustused täidetakse VÕS § 88 lg-te 1–5 mõttes, loeb kohus summa tasutuks VÕS § 88 lg 6 p-le 1 ja lg 7 ning § 415 lg 2 kohaselt kõige varem sissenõutavaks muutunud kohustuste ja kõrvalnõuete katteks. Kõige varasemad sissenõutavaks muutunud kohustused on lepingu II järgi põhivõlg perioodil 10.06.2025–10.04.2026 kokku 746 eurot 73 senti ning intress 41 eurot 57 senti sama perioodi eest. Kohus arvestab 652 eurot 39 senti VÕS § 415 lg 2 järgi tasutuks tolle perioodi põhivõla katteks, tasumata põhivõla jääk on seega 94 eurot 34 senti (746,73 – 652,39). Kohus leiab, et kostja rikkus lepingust II tulenevaid kohustusi, kui jättis 10.06.2025–10.04.2026 eest tasumata põhivõlast 94 eurot 34 senti ning kostja vastutab rikkumise eest. Kostjalt tuleb see summa hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 alusel välja mõista. Rahuldada tuleb VÕS § 94 lg 1 järgi ka seadusjärgne intressinõue 41 eurot 57 senti, mille igakuine suurus on ümberarvutuste kohta esitatud tabelis välja toodud perioodi 10.06.2025–10.04.2026 kohta (dtl 114).
9.4.Hageja on palunud välja mõista ka viivise lepingu II järgselt tasumata põhivõlalt perioodil 10.06.2025–10.04.2026 eest. Hageja on palunud välja mõista viivise lepingujärgses määras, alternatiivselt seadusjärgses määras. Kohus leiab, et kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on intressimäär ning kokkulepitud intressimäär on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tühine, kohaldub seadusjärgne viivisemäär VÕS § 94 mõttes. Osamaksed perioodil 10.06.2025–10.04.2026 on muutunud sissenõutavaks, kostja on osamaksete tasumisega selles ulatuses viivitanud ning hagejal on VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt õigus nõuda osamaksete tasumisega viivitamisel seadusjärgset viivist. Arvestades nõude ümberarvutust, on hagejal VÕS § 113 lg 2 järgi õigus nõuda viivist alates ümberarvutuse esitamisest 21.04.2026.
10.Kohus märgib, et eeltoodut arvestades on kostja põhivõlg lepingu I järgi 185 eurot 41 senti ning lepingu II järgi 1683 eurot 11 senti (746,73 – 652,39 + 1588,77). Hageja on
palunud põhivõlast lepingute I ja II järgi välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 järgi.
10.1.Kohus märgib, et tulevase nõude täitmise hagi võib TsMS § 369 järgi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Tulevikus sissenõutavaks muutuvate maksete saamiseks on võimalik hagi esitada siis, kui hageja muudab usutavaks selle, et võlgnik oma kohustust õigel ajal ei täida. Enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on hagi esitamise lubamise eesmärk hageja õiguste efektiivsem kaitse. Kui hageja õiguste rikkumine tulevikus on ilmne, ei pea hageja rikkumist ära ootama, vaid võib hagi juba rikkumise osas ette esitada.
10.2.Hageja on välja toonud, et kostja ei ole täitnud lepinguid käesolevaks ajaks üle aasta. Viimane makse on hagejale tehtud 20.12.2024. Seetõttu leiab hageja, et kostja kohtueelne käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita või tal ei ole võimalust. Seega esinevad asjaolud mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Kohus leiab, et kuigi kostja esitatud arvelduskonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja tasunud osamakseid ja hiljem kui hageja väitis, on hageja muutnud usutavaks, et kostja ei täida õigel ajal kohustusi ka tulevikus, arvestades seda, et lepingud sõlmiti juba 2022. aastal osamakseid on tasutud osaliselt viimasel paaril aastal.
10.3.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 järgi lepingu I kohaselt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed ning seadusjärgne viivis iga osamaksega tasumisega viivitamise eest. Seadusjärgset intressi hageja ümberarvutuses taotlenud ei ole (dtl 94). Kohus selgitab, et VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt on lepingujärgne intressimäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tühine, mistõttu kohaldub lepingujärgse intressimäärana VÕS § 94 intressimäär ning viivist saab arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lause kohaselt igalt osamakselt alates osamakse tasumise kuupäevale järgnevast päevast kui iga osamakse täieliku tasumiseni. Maksekuupäe v 10.12.2026 10.01.2027 10.02.2027 10.03.2027 10.04.2027 10.05.2027 10.06.2027 10.07.2027
10.4.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 108 lg 1 ja TsMS § 369 järgi lepingu II kohaselt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, sealhulgas seadusjärgse intressi ning seadusjärgse viivis iga osamaksega tasumisega viivitamise eest. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on lepingujärgne intressimäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tühine, mistõttu kohaldub lepingujärgse intressimäärana VÕS § 94 intressimäär ning viivist saab arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lause kohaselt igalt osamakselt alates osamakse tasumise kuupäevale järgnevast päevast iga osamakse täieliku tasumiseni. Osamaksed tuleb välja mõista järgmise maksegraafiku järgi (dtl 114–115): Maksekuupäev 10.06.2026
11.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte kanda vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kuivõrd hageja palus kostjalt algselt välja mõista ligikaudu 5689 eurot 40 senti ning kohus rahuldab hagi ligikaudu 1833 euro 92 sendi ulatuses, tuleb menetluskuludest jätta 24% kostja kanda ning 76% hageja kanda.
11.1.Kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Hageja esitas kohtule 03.06.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 130–131), milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1102 eurot, millest riigilõiv on 595 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (km-ta) kolme tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega.
11.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 595 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid nimekirjast ega hindama iga komponenti eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-219796/80, p 17 jj).
11.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu kaks tundi ning põhjendatud juristi tunnitasu määr 100 eurot (km-ta). Kohus arvestab, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega, tegemist oli tüüphagiga, Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120
eurot. Kohus arvestab seejuures, et sarnase teenuse turuhind on tavapäraselt olnud kindlaks määratud summana 85–100 eurot, millele on lisandunud tasu ümberarvutuse eest.
11.4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 190 eurot 80 senti (km-ta) (795 × 0,24). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.