Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 25. juuni 2026
Tsiviilasja number
2-24-11828
Tsiviilasi
Kertu Kirrilandi pankrotimenetlus ja kohustustest vabastamise menetlus Võlausaldajate nimekirja kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. novembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Holm Bank AS-i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline esindaja Sarmi Värv Võlgnik Kertu Kirriland (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Pankrotihaldur Mark Uska
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. novembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-11828 osas, milles maakohus jättis Kertu Kirrilandi pankrotimenetluses tunnustamata Holm Bank AS-i (registrikood 14080830) nõude 13 543 eurot 68 senti.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega kinnitada pankrotimenetluses võlausaldajate nimekiri järgnevalt:
Kertu
Kirrilandi
II rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded Jrk nr
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349)
1,53
Primero Finance OÜ (12401448)
1889,64
12,06
Holm Bank AS (14080830)
13 543,68
86,41
Kokku:
15 673,32
100%
3.Jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-11828 ülejäänud osas muutmata.
4.Rahuldada Holm Bank AS määruskaebus osaliselt.
5.Avaldada teade Kertu Kirrilandi pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja kinnitamise määruse muutmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus pankrotihaldurile, vastuväite esitanud ja saanud võlausaldajatele.
6.Lugeda tsiviilasjas nr 2-24-11828 Tartu Maakohtu 26. novembri 2025. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
6.1.Kinnitada võlausaldajate nimekiri Kertu XXXXXXXXXXX) pankrotimenetluses järgnevalt:
Kirrilandi
(isikukood
II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2) Jrk nr
Võlausaldaja nimi (isiku- või registrikood)
Nõude suurus (eurot)
Jaotis (%)
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349)
1,53
Primero Finance OÜ (12401448)
1889,64
12,06
Holm Bank AS (14080830)
13 543,68
86,41
Kokku:
15 673,32
100%
Tegemist ei ole solidaarsuskohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue loeti PankrS § 100 3 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks.
6.2.Jätta Kertu Kirrilandi pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded:
6.3.Menetlusosaliste menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
6.4.Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata määrus haldurile ja võlgnikule.
7.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võivad pankrotihaldur, vastuväite esitanud või vastuväite saanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetatuks lugemisest pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 esimese lause järgi ehk viie päeva möödumisel määruse postitamisest või selle e-toimikus nähtavaks tegemisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 4. novembri 2024 määrusega välja Kertu Kirrilandi (võlgnik) pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks Mark Uska. Teade pankroti väljakuulutamisest avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 4. novembril 2024 ja võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26. novembril 2024. Võlausaldajad olid pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1 järgi kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 6. jaanuaril 2025. Pankrotihaldur koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ja teatas 7. jaanuaril 2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 24. jaanuarini 2024.
2.Pankrotihaldur esitas 30. jaanuaril 2025 maakohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Võlausaldajad esitasid nõudeid 21 199 euro 20 sendi ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuetena järgmiselt: -
Holm Bank AS-i 10. detsembri 2024. a nõudeavalduse (dtl 585 jj) kohaselt sõlmisid Holm Bank AS ja võlgnik 28. septembril 2023 laenulepingu nr XXXXXXXXXXX, mille kohaselt andis Holm Bank AS võlgnikule laenu 16 959 eurot 94 senti. Lepingu p 1 kohaselt maksti laen välja laenusaaja soovil nõuete refinantseerimiseks kolmandatele isikutele, s.o Ühisraha OÜ-le 4473 eurot 70 senti ja Bigbank AS-le 12 486 eurot 24 senti. Leping sõlmiti tagastamise tähtajaga 20. september 2030. a, intressimääraga 14,99% aastas. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu põhiosa, lepingutasu ja intresside tagastamine toimuma 20. oktoobrist 2023 kuni 20. augustini 2030 igakuiste 415 euro 29 sendi suuruste osamaksetena ja 20. septembril 2030 osamaksena summas 414 eurot 74 senti. Laenulepingu p 3 järgi on lepingu koostamise päeval krediidi kulukuse esialgne määr 26,68% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,99% aastas, laenutähtpäev on 20. september 2030, lepingutasu on 169 eurot 60 senti, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 17 865 eurot 86 senti, millest tasumata põhiosa 16 177 eurot 10 senti, tasumata intress 1190 eurot 24 senti (14,99% aastas 21. maist 2024–4. novembrini 2024), tasumata viivis 348 eurot 83 senti (14,99% aastas 21. juunist 2024–4. novembrini 2024), lepingutasu jääk 144 eurot 69 senti ja tasumata sissenõudekulu 5 eurot.
-
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas jõustunud kohtulahenditest tulenevad nõuded kokku 240 eurot.
-
Primero Finance OÜ esitas võlgnikuga 1. detsembril 2023 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr XXXXXXXXXXXXX tuleneva nõude 3093 eurot 34
senti, millest tasumata laenu põhiosa on 2610 eurot 34 senti, tasumata intress 273 eurot 80 senti, vahendustasu 73 eurot 20 senti ning puksiirteenus 136 eurot (dtl 651 jj). Tähtajaks võlausaldajad ega võlgnik haldurile kirjalikke vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur esitas vastuväite Primero Finance OÜ nõudele 3093 eurot 34 senti summas 1203 eurot 70 senti. Võlausaldaja nõustus halduri vastuväitega ja vastuses halduri vastuväitele vähendas oma nõuet 1889 euro 64 sendini. Holm Bank AS-i nõudele haldur vastuväidet ei esitanud.
3.Maakohus jättis 28. märtsi 2025. a määrusega võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastas selle haldurile. Haldur jättis 28. märtsil 2025 Holm Bank AS-i nõudeavalduse käiguta ja määras tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise selgitamiseks ning nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse esitamiseks.
4.Holm Bank AS-i 2. aprilli 2025. a (dtl 747jj) vastuse kohaselt on panga poolt tehtud krediidivõimelisuse hindamine põhinenud mitmest sõltumatust allikast saadud andmetel ning võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Võlausaldaja jäi esialgses nõudeavalduses toodud nõude juurde. Võlausaldaja esitas alternatiivse nõudena ümberarvestuse nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7, mille kohaselt on võlgniku tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist 14 400 eurot 9 senti.
5.Haldur esitas Holm Bank AS-ile vastuväite.
6.Holm Bank AS vaidles halduri vastuväitele vastu. Holm Bank AS leiab, et on täitnud oma kohustust vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisel igakülgselt ning arvestas võlgniku tegelikku ja tõendatud sissetulekut, mis oli otsuse tegemise hetkel piisav laenukohustuse täitmiseks. Krediidivõimelisuse hindamine lähtus konkreetsetest ja kontrollitavatest andmetest, sealhulgas konto väljavõttest ja võetud kohustustest, ning arvestas igakuiste elamiskulude määramisel nii võlgniku kui ka ühe ülalpeetava tavalisi elamiskulusid. Võlausaldaja ei nõustu halduri seisukohaga ega esitatud vastuväitega, mille kohaselt on nõue tervikuna ebaselge ja ei ole tunnustatav põhjusel, et väidetavalt ei ole võlausaldaja kontrollinud võlgniku varasemate tarbijakrediidilepingute kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist nende sõlmimisel. Tegemist ei ole olukorraga, kus võlausaldaja oleks üle võtnud võlgniku kohustused varasemate krediidiandjate ees või kus oleks kuidagi jätkatud kehtetu lepingu täitmist. Võlausaldajal puudub kohustus analüüsida või hinnata kolmandate isikute ja võlgniku vahel varem sõlmitud lepingute kehtivust või nende sõlmimisel järgitud põhimõtteid. Võlausaldaja nõuded tulenevad kehtivast tarbijakrediidilepingust, mille alusel on võlgnikule väljastatud laenusumma ja mida ei saa pidada tühiseks üksnes põhjusel, et väljastatud vahendeid on kasutatud varasemate kohustuste täitmiseks.
7.Pankrotihaldur esitas 20. aprillil 2025 kohtule uue taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Pankrotihaldur esitas täiendava vastuväite Holm Bank AS-i nõudele täies ulatuses. Halduri vastuväite kohaselt ei ole Holm Bank AS tõendanud vastutustundlikku laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 4034 lg 13). Võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel ning laenu väljastamisel ei ole nõuetekohaselt täidetud vastutustundliku laenamise nõudeid ja tuvastamata on jäetud isiku tegelik krediidivõime. Halduri hinnangul ei saa olla sisulist vahet, kas kehtetust tarbijakrediidilepingust tulenevad alusetud kohustused refinantseeriti sama või uue krediidiandja poolt, kuivõrd tarbija õigused peavad olema samaväärselt tagatud mõlemal juhul.
MAAKOHTU LAHEND
8.Maakohus kinnitas 26. novembri 2025. a määrusega võlausaldajate nimekirja võlgniku pankrotimenetluses järgmiselt (II rahuldamisjärk (PankrS § 153 lg 1 p 2)): Jrk nr
Võlausaldaja nimi (isiku- või registrikood)
Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (70000349)
Primero Finance OÜ (12401448)
Nõude suurus (eurot)
Kokku:
Jaotis (%)
11,27
1889,64
88,73
2129,64
100%
Tegemist ei ole solidaarsuskohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue loeti PankrS § 100 3 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks.
Maakohus jättis Holm Bank AS-i nõude 17 865 eurot 86 senti ja Primero Finance OÜ nõude summas 1203 eurot 70 senti tunnustamata. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda.
10.Maakohus leidis, et kuivõrd Primero Finance OÜ on teinud seadusest tulenevalt nõude ümberarvestuse ning on nõustunud halduri vastuväitega, tuleb tema nõue ümberarvestatud ulatuses, 1889 eurot 64 senti, võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. Ümberarvestatud summat ületavas osas jättis maakohus nõude tunnustamata.
11.Maakohus leidis, et Holm Bank AS-i nõue 17 865 eurot 86 senti tuleb jätta tunnustamata. Kohus nõustus halduri poolt välja tooduga (dtl 769 jj), et halduri vastuväitele esitatud Holm Bank AS-i seisukohale vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ei ole lisatud ühtegi tõendit ja seega on seisukohas esile toodud uued asjaolud tõendamata. Maakohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 9 järgi ei pea refinantseerimislepingu puhul tarbija krediidivõimet uuesti hindama juhul, kui krediidisumma või selle kokkulepitud ülemmäär ei suurene märkimisväärselt või refinantseerimislepinguga uut laenu tarbijale ei anta (vt nt RKTKo 09.10.2024. a, nr 2-20-1490, p 26). Praegusel juhul ei ole võlgnikule refinantseerimislepinguga küll uut laenu antud, kuid Holm Bank AS-il oli kohustus refinantseeritavaid Ühisraha OÜ ja Bigbank AS lepinguid refinantseerimislepinguga kõrvutada ning võrrelda krediidisummasid ja ülempiiri. VÕS § 403 4 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Võlausaldajal tuleb need asjaolud välja tuua. Maakohus leidis, et juhul, kui võlausaldaja ei ole algseid lepinguid kõrvutanud refinantseerimislepingu tingimustega, tuleb tal igal juhul vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgida ja tarbija krediidivõimet kontrollida. Algsete laenude andmisel tuli igal juhul täita vastutustundliku laenamise kohustust ning refinantseerimislepingu puhul restruktureerimismeetmed õigesti valida. Kui emb kumb on nõuetekohaselt täitmata, on krediidiandja rikkunud laenu andmisel vastutustundliku laenamise nõudeid. Võlausaldaja ei ole tõendanud, et esialgsed krediidiandjad oleksid võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel täitnud nõuetekohaselt vastutustundliku laenamise nõudeid ja tuvastanud võlgniku tegeliku maksevõime. Kuna võlausaldaja ei esitanud refinantseeritud lepingute algandmeid, ei ole kohtul võimalik ka hinnata, millises ulatuses on
algsete lepingute kõrvalkohustused (eelkõige intressid ja viivised) muutunud refinantseerimislepingu põhinõude osaks. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Praegusel juhul ei ole võlausaldaja nõude kujunemine andmete puudumise tõttu kontrollitav ja seega nõue on tervikuna ebaselge.
12.Maakohtu hinnangul on Holm Bank AS ka ise rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ei ole korrektselt tuvastanud võlgniku sissetuleku suurust ja selle regulaarsust. Võlausaldaja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti vastuse (dtl 524) kohaselt sai võlgnik kõige suurema netotöötasu XXXXX AS-lt augustis 2023 summas 1102 eurot 30 senti. Varasematel kuudel sai võlgnik töötasu XXXXX OÜ-st netosummas 689 eurot 92 senti. Ebaselge on, kuidas sai võlausaldaja nendele andmetele tuginedes saada võlgniku keskmiseks töötasu suuruseks 984 eurot. Seda ei saa pidada krediidivõime tuvastamisel kohaseks käitumiseks. Ebaselge on, miks sai võlausaldaja laenulepingu sõlmimisele eelnenud kuul võlgniku saadud töötasu pidada võlgniku regulaarseks ning tulevikus tõenäoliselt laekuvaks sissetulekuks olukorras, kus eelnevatel kuudel oli võlgniku töötasu u kolmandiku võrra väiksem. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kas võlausaldaja on välja selgitanud selle, kas võlgnik jäi esialgsetele võlausaldajatele laenu tagasimaksete tegemisel viivitusse ja kui pikk see võimalik viivitus oli. Võlausaldaja on seega rikkunud teabe saamise ja krediidivõimelisuse hindamise kohustust võlgniku varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmise (KAVS § 49 lg 1 p 3) väljaselgitamisel. Sarnaselt halduriga ei nõustunud kohus võlausaldaja põhjendusega, et Statistikaameti arvestuslik elatusmiinimum ei ole asjakohane lävend. Tegemist on üldiselt aktsepteeritult absoluutse vaesuse piiriga Eesti ühiskonnas. Võlausaldaja väidab, et on võlgniku majapidamiskulude arvutamisel arvestanud ka võlgniku ülalpeetavaga ning on tuvastanud konkreetsetest ja kontrollitavatest andmetest võlgniku ja tema ülalpeetava elamiskulud. Võlausaldaja arvestuse järgi on võlgniku kohustusteks 396 eurot 40 senti, kuid võlausaldaja poolt tehtud konto analüüsist nähtuvalt olid võlgniku keskmised kulutused toidule, kommunaalarvetele, transpordile, tööstuskaupade, riiete ja jalanõuete eest vähemalt 404 eurot 12 senti kuus (dtl 525, võlausaldaja tabeli lahter „Kulud“, viimane tulp, millest on maha arvestatud kulud „sularaha väljavõtmised“, „kategooriata“, „maksed veebipoodides“). Ebaselge on, mis kululiik on „kategooriata“, mille keskmine igakuine suurus on 84 eurot 77 senti, ning selle võlgniku kulutuste hulka arvestamisel on võlgniku kulutused ühes kuus ligi 500 eurot. Kohus märkis, et kohus ega pankrotihaldur ei pea ise tuletama võlausaldaja poolt esitatud tabelitest, milliseid andmeid on võlausaldaja võlgniku maksevõime kontrollimisel arvesse võtnud. Võlausaldaja peab konkreetselt välja tooma, millist võlgniku sissetulekut (liik ja suurus) on ta arvesse võtnud, milliseid kohustusi arvestas. Kohus nõustus halduriga selles, et ei ole oluline, kas üldse ja kui mitu inimest krediidivõimelisuse hindamisel osalesid, kui hindamine on teostatud põhjendamatutest andmetest ja ebaõigetest arvutuskäikudest lähtudes.
13.Maakohus kinnitas halduri esitatud lõpliku võlausaldajate võlausaldajate nõuete suurused, rahuldamisjärgu ja jaotised.
nimekirja,
määras
Maakohus tunnustas nõuded kokku 2129 euro 64 sendi ulatuses teise rahuldamisjärgu nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetena (PankrS § 153 lg 1 p 2). Võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2 ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid. Haldur on võimaldanud võlausaldajatele nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise
pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning on kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue loeti PankrS § 1003 lg 4 p 1 järgi kaitsmiseta tunnustatuks. Solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevaid nõudeid ei esinenud. Võlausaldajate nimekirja vormistamisel on järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et oleks rikutud võlausaldaja õigusi.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14.Holm Bank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega tunnustada Holm Bank AS-i nõuet ümberarvestatud osas 14 400 eurot 9 senti. Menetluskulud palub Holm Bank AS jätta võlgniku kanda ja mõista need Holm Bank AS-i kasuks välja või tagastada määruskaebuse rahuldamisel riigilõiv Holm Bank AS-ile. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud määruse tegemisel materiaalning menetlusõigusnorme, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni, mh on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Võlausaldaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt tulnuks võlausaldajal refinantseerimislepingu sõlmimisel hinnata ka võlgniku varasemate laenulepingute sõlmimise asjaolusid ning nendele laenudele kohaldada vastutustundliku laenamise põhimõtteid või restruktureerimismeetmete valiku nõudeid. Selline lähenemine on õiguslikult ebaõige ning ületab vastutustundliku laenamise kohustuse kohaldamisala. Vastutustundliku laenamise kohustus tuleneb VÕS § 4034 lg-st 1 ning kohaldub ainult uue tarbijakrediidilepingu sõlmimisele, st krediidiandja peab hindama tarbija krediidivõimet selle lepingu sõlmimise aja hetkel. Kohustus ei laiene tagasiulatuvalt varasematele lepingutele, mida ei ole võlausaldaja sõlminud ega saanud hinnata. Võlausaldaja ei nõustu, et võlausaldaja nõudeid ei olnud võimalik tunnustada ümberarvestatud lepingu põhiosa ja sellelt arvestatud seadusjärgse intressi ulatuses. Võlausaldaja on haldurile esitanud alternatiivse nõudena täielikud VÕS § 403 4 lg 7 kohased ümberarvestused, mistõttu oleks haldur pidanud tunnustama nõude minimaalselt ümberarvestatud osas, s.o 14 400 euro 9 sendi ulatuses. Võlausaldaja on hinnanud ja täitnud kõiki seadusest tulenevaid kohustusi ning kohtumäärus rikub VÕS § 4034 ja KAVS § 49 kohustuste kohaldamise põhimõtteid. Võlausaldaja on teinud kõik vajalikud kontrollid ja täitnud oma kohustused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuotsuse tegemise hetkel oli teada, et võlgnik oli hiljuti töökohta vahetanud. Seetõttu võeti krediidivõimelisuse hindamisel aluseks uue tööandja poolt viimastel kuudel kontole laekunud keskmine netopalk, mis oli ca 984 eurot. Lisaks automaatsele analüüsile, mis viidi läbi tarkvaralahenduse Accountscoring kaudu, teostas töötaja manuaalse andmete analüüsi, hinnates kõiki töödeldud finantsandmeid, sh püsivaid tulusid, kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Laenuotsuse tegemise hetkel puudusid võlgnikul maksehäired. Kuna krediidiasutused ei tohi seaduse alusel küsida teiselt asutuselt pangasaladuse aluseks olevaid andmeid ega teavet, mis on kaitstud pangasaladusega, ei olnud võlausaldajal võimalik ega kohane lähtuda andmetest, millele kohus viitab.
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
15.Pankrotihaldur palub jätta määruskaebus rahuldamata.
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis Holm Bank AS-i nõude 13 543 eurot 68 senti tunnustamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega tunnustab Holm Bank AS-i nõuet 13 543 eurot 68 senti. Maakohtu määrus jääb ülejäänud osas muutmata. Holm Bank AS-i määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
18.Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22, § 659).
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud ebaõigesti Holm Bank AS-i nõude osaliselt, s.o 13 543 euro 68 sendi osas, tunnustamata. Holm Bank AS palus tunnustada nõuet, mis tuleneb võlgnikuga 28. septembril 2023 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXXX, mille kohaselt andis Holm Bank AS võlgnikule laenu 16 959 eurot 94 senti. Lepingu kohaselt maksti laen välja võlgniku soovil nõuete refinantseerimiseks kolmandatele isikutele, s.o Ühisraha OÜ-le 4473 eurot 70 senti ja Bigbank AS-le 12 486 eurot 24 senti. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et Holm Bank AS-il oli VÕS § 403 4 lg-st 9 tulenevalt kohustus refinantseeritavaid Ühisraha OÜ ja Bigbank AS lepinguid refinantseerimislepinguga kõrvutada ning võrrelda krediidisummasid ja ülempiiri. VÕS § 4034 sätted kohalduvad konkreetse laenulepingu sõlmimisel. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6). Krediidiandja peab hindama, milline on tarbija krediidivõimelisus vahetult enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Juba sõlmitud tarbijakrediidilepingute puhul peab tagantjärgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollima kohus, usaldusisik või pankrotihaldur, kui konkreetse laenunõudega seoses käib kohtumenetlus. Laenulepingu sõlmimisest hilisemat kontrollikohustust ei ole varasemate laenude refinantseerimiseks uue laenu andjal. Eelnev tähendab, et Holm Bank AS ei pidanud kontrollima, kas refinantseeritavate laenude andjad järgisid vastutustundlikku laenamise põhimõtet. Samuti ei pidanud Holm Bank AS esitama refinantseeritud lepingute algandmeid. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldaja nõude kujunemine on esitatud andmetel kontrollitav ning puudus alus lugeda võlausaldaja nõue tervikuna ebaselgeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles osas, et Holm Bank AS on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet võlgnikuga laenulepingu nr XXXXXXXXXXX sõlmimisel. Maakohus on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus võlgnik vahetas vahetult enne laenulepingu sõlmimist töökohta, ei saa lugeda laenulepingu sõlmimisele eelnenud kuudel saadud sissetulekut võlgniku regulaarseks ja tulevikus tõenäoliselt laekuvaks sissetulekuks. Arvestades võlgniku ülalpeetavat ja igakuiseid kulusid ei olnud põhjendatud arvestada ka üksnes Statistikaameti arvestusliku elatusmiinimumiga. Eelnevast tulenevalt saavad võlausaldajal olla võlgniku vastu üksnes VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud nõuded. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. Muid tasusid tarbija (võlgnik) krediidiandjale sellisel juhul ei
võlgne (VÕS § 4034 lg 7). Kuna PankrS § 42 kohaselt loetakse pankroti väljakuulutamisega võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, tuli võlausaldajal esitada nõude ümberarvestus kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga ja esitada vastav arvutuskäik asjaoludega. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et haldur määras 28. märtsil 2025 võlausaldajale tähtaja ümberarvestuse esitamiseks. Võlausaldaja esitas ümberarvestuse 2. aprillil 2025, mille kohaselt on võlgniku tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist 14 400 eurot 9 senti (dtl 778–779). Sama summa osas nõude tunnustamist taotleb võlausaldaja ka määruskaebuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlausaldaja esitatud ümberarvestus selge, st selles ei ole välja toodud, kui palju on võlgnik tagasimakseid teinud ja kuidas on võlgniku tehtud tagasimakseid ümberarvestuses arvestatud. Maksegraafikujärgsed osamaksed on nõudeavalduse kohaselt tasutud kuni 20. maini 2024, s.o 415 eurot 29 senti kuus. Ümberarvestuses on osamaksete tasumise aeg märgitud 20. kuupäeva (dtl 592) asemel 10. kuupäeval. Sellele lisaks toob ringkonnakohus välja ka järgmist. Võlausaldaja on märkinud, et
10.detsembri osamaksega intressi nõue puudus ja 10. novembri 2023. a seisuga oli intressi arvestamise aluseks võetud tagastamata laenujääk 16 544 eurot 16 senti. Arvestades saadud laenu suurust 16 544 eurot 65 senti ja ümberarvestuses võlausaldaja arvutatud seaduses sätestatud intressi 55 eurot 14 senti ning asjaolu, et võlgnik tasus 10. novembri 2023 osamakse tegemisel 415 eurot 29 senti, on 10. detsembri 2023. a tagastamata laenujääk (16 434 eurot 79 senti) ebaõige. Ringkonnakohus saab aru, et ümberarvestuse järgi peaks 10. novembri 2023. a tasumata laenujääk olema 16 184 eurot 50 senti (16 544,65 (saadud laen, tasumata laenujääk 10. novembri 2023 seisuga) + intress 55 eurot 14 senti – 415 eurot 29 senti (makstud osamakse suurus)), aga ümberarvestuse järgi on 10. detsembri 2023 tasumata laenujääk 16 434 eurot 79 senti ehk ringkonnakohtu arvutatust 250 eurot 29 senti suurem. Lisaks sellele on nt ümberarvestuse 8. osamakse järgi (10. mai 2024) tagastamata laenu jääk 14 392 eurot 14 senti ja 9. osamakse (10 juuni 2024) järgi on tagastamata laenujääk 14 396 eurot 11 senti, ehk 3 eurot 97 senti rohkem kui eelneval kuul. Võlausaldaja väidete kohaselt tasus võlgnik osamaksed kuni 20. maini 2024. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi kohus kohaldab õigust, sh VÕS § 403 4 lg-t 7, ei arvuta kohus reeglina võlausaldaja asemel välja võlausaldaja nõuet, sh intresse. Kohus ei saa rahuldada ebaselget nõuet. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks käesoleva asja asjaolusid arvestades jätta nõue täies ulatuses tunnustamata ega määrata võlausaldajale täiendavat tähtaega täpsustatud ümberarvutuse esitamiseks, sest 10. detsembril 2024 esitatud võlausaldaja nõudeavalduse (dtl 542 jj) ja selle lisade järgi on ringkonnakohtul võimalik välja arvutada võlgniku tehtud tagasimaksed ning võlausaldaja nõue osaliselt tunnustada, lugedes kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu põhiosa (16 959 eurot 94 senti), lepingutasu ja intresside tagastamine toimuma 20. oktoobrist 2023 kuni 20. augustini 2030 osamaksena summas 415 eurot 29 senti ja 20. septembril 2030 osamaksena summas 414 eurot 74 senti. Maksegraafikujärgsed osamaksed on nõudeavalduse kohaselt tasutud kuni 20. maini 2024. Võlausaldaja saatis võlgnikule 30. augustil 2024 kirjaliku hoiatuse, mille kohaselt oli tasumata põhiosa maksed 193 eurot 48 senti, tasumata intressivõlgnevus 948 eurot 32 senti, lepingutasu jääk 9 eurot 7 senti, viivis 2 eurot 24 senti ja võlateatiste edastamise kulu 5 eurot (dtl 520). Nõudeavalduses märgitu kohaselt oli pankroti väljakuulutamise seisuga laenulepingust tulenev tasumata põhiosa võlgnevus 16 177 eurot 10 senti. Arvestades laenulepingu maksegraafikus, hoiatuses ja ka nõudeavalduses märgitut, järeldab ringkonnakohus, et põhiosamaksed olid tasutud kuni 9. osamakseni (k.a; 1.-9. põhiosamaksed (dtl 592) kokku on 782 eurot 84 eurot; 16 959 eurot 94 senti – 782 eurot 84 senti = 16 177 eurot 10 senti), st et võlgnik tasus osamaksed 20. maini 2024 täies ulatuses, s.o 8 osamakset x 415 eurot 29 senti ja 9. osamaksest põhiosa 93 eurot 94 senti, kokku 3416 eurot 26 senti.
Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks võlausaldaja eest intresse välja arvutada ning loeb kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Selliselt kujuneb võlausaldaja nõudeks 13 543 eurot 68 senti (16 959 eurot 94 senti – 3416 eurot 26 senti), mis kuulub tunnustamisele. Seda osa ületavas osas tuleb võlausaldaja nõue jätta tunnustamata. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
20.Ringkonnakohus leiab, et arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses ning pankrotimenetluse kollektiivset iseloomu, tuleb vaatamata määruskaebuse osalisele rahuldamisele jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud PankrS § 3 lg 2 ja TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
21.Arvestades seda, et määruskaebus rahuldatakse osaliselt, puudub alus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks Holm Bank AS-ile. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.