Aktiva Finance Group OÜ hagi C.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
5135,41 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; lepinguline esindaja Sigrid Rahkema, e-post XXX). esindajad Kostja: C.M (isikukood XXX, registrijärgne elukoha aadress XXX, 61406, XXX; tegelik elukoht ei ole teada; menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi C.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 2-11, 73-76, 97-99).
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.06.2025 Tartu Maakohtule hagi C.M (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlg 3193,96 eurot, intress 171,36 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1288,19 eurot ja edaspidi viivis 14,90% aastas arvestatuna põhivõlgnevuselt alates 13.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (esialgne võlausaldaja) ja kostja 09.10.2018 tarbijakrediidilepingu nr L89002076749, mille alusel sai kostja laenu 6500 eurot. Laenusummast arvestati maha lepingu sõlmimise tasu 130 eurot, seega sai kostja enda kontole 6370 eurot. Laen tuli tagastada 72 osamaksega vastavalt maksegraafikule hiljemalt 20.10.2024. Lepingu intress on 14,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 17,58%.
3.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 05.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 20.06.2022, 20.07.2022, 20.08.2022. 27.09.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.
4.Esialgne võlausaldaja loovutas 28.09.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti teatis nõude loovutamisest lepingu sõlmimisel antud aadressile.
5.Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 3156,04 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjalt toimunud laekumisi hagejale 200 eurot, millest hageja on VÕS § 415 lg 2 kohaselt arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 150 eurot põhiosa katteks. Seega on tasumata põhiosa 3193,96 eurot.
6.Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 14,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 44. osamaksest, s.o 20.06.2022 kuni ülesütlemiseni, s.o 27.09.2022 summas 171,36 eurot. Vastavalt lepingule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu 1,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 20.06.2022 – 20.09.2022 osamaksete laenuhaldustasud kokku 6 eurot.
7.Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lähtudes VÕS 1132 lg 2 sätestatust. Sissenõudmisega seotud kulud on 50 eurot, mis koosnevad tasuliste kirjade saatmisest ja muudest kuludest. Sissenõudmiskulude nõue puudub, sest hageja on kostja tasutud 200 eurost arvestanud 50 eurot sissenõudmiskulude katteks.
8.Hageja lepingujärgne viivisenõue on arvestatuna põhivõla summalt 3193,96 eurolt lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 12.06.2025 1288,19 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist lepingujärgses määras 14,9% aastas alates 13.06.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
9.Hageja on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad kui kostja sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
10.Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse, taotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist, mille kohaselt oli laenutaotluse esitamise hetkel kostja viimase 5 kuu sissetulekutest kinnipeetud pensioniosamaksed, mis on 6% kuus, summas 297,73 eurot ehk kostja keskmine netopalk oli ca 990 eurot. Võttes arvesse, et kostja keskmine brutopalk oli ca 990 eurot ja finantskohustused 350 eurot kuus, jäi kostjale peale laenu väljastamist kätte ca 499,99 eurot igapäevasteks majandamiskuludeks, seega oli kostja igati krediidivõimeline. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.
11.Vastuseks kohtule selgitab hageja, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Kostjale jäi kätte ca pool tema sissetulekust igapäevasteks kuludeks sh majapidamiskuludeks. Krediidiandja ei pea välja selgitama täiendavalt millised on kostja igapäevased majapidamiskulud. Krediidiandja peab välja selgitama sissetuleku ja finantskohustuste suuruse. Tarbijale peab jääma kätte vähemalt elatusmiinimum, mis 2018.
aastal oli 215,44 eurot. Arvestades, et kostjale jäi pärast laenu väljastamist kätte ca 499,99 eurot igapäevaste kulutuste katteks, oli kostja krediidivõimeline.
12.Juhuks kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet on kostja kogu võlgnevuse tasunud.
13.Kostja hagile vastust esitanud ei ole.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
15.Asja materjalide kohaselt sõlmis kostja AS-iga Inbank 09.10.2018 auto24 laenu lepingu nr L89002076749 (dtl 15-17), mille alusel sai laenu 6500 eurot. Laenusumma tuli tagastada 72 osamaksena igakuiselt 20. kuupäevaks vastavalt maksegraafikule, osamakse (mis koosnes muutuvas suuruses põhiosast ja intressist ning haldustasust 1,50 eurot) suuruseks oli 140,01 eurot kuus. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 järgi.
16.Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403 4 lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098).
17.VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.Lepingu krediidikulukuse määr oli 17,58% aastas, mis ei ületanud selle sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra (31.05.2018 seisuga oli tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% aastas). Seega ei ole leping VÕS § 406 2 lg 3 järgi tühine.
19.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele.
20.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
21.Hageja on kohtule esitanud kostja laenutaotluse (dtl 36), millest nähtuvalt on kostja töötasu suuruseks 2000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 350 eurot. Taotlusest nähtuvalt ülalpeetavad puuduvad. Samuti on hageja esitanud kohtule Taust.ee väljatrüki (dtl) seisuga
11.06.2025. Hageja on selgitanud, et on teinud Pensioniregistrisse päringu ja saanud teada, et kostja keskmine brutopalk on ca 990 eurot ning maksehäireregistri andmetel kostjal kehtivad ja varasemad maksehäired puudusid. Samas ei ole hageja esitanud kohtule maksehäireregistri väljavõtet.
22.Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.
23.Hageja on selgitanud, et seadusest ei tulene nõuet, et tarbijalt tuleb igal juhul krediidi taotlemisel nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal tuleb adekvaatselt hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Kohus nõustub hagejaga, kuid sellisel juhul tuleb krediidiandjal muude andmete põhjal hinnata kas taotleja on ka tegelikult võimeline laenu tagasi maksma.
24.Käesoleval juhul on kostja laenutaotluses märkinud oma sissetuleku suuruseks 2000 eurot, kuid krediidiandja on kontrolli tulemusel saanud teada, et sissetulek on oluliselt väiksem. Kuigi VÕS § 4034 lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kuna kostja esitatud andmetes esines vastuolu kogutud andmetega tulnuks krediidiandjal küsida kostjalt lisateavet sissetulekute ja kohustuste kohta. Antud juhul ei ole seda tehtud.
25.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (RKTKo 19.02.2014, 3-2-1-169-13, p 21).
26.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ning ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohtu hinnangul ei ole õige lähtuda tarbijale kätte jääva raha puhul üksnes elatusmiinimumist, kuna see ei kajasta konkreetse tarbija tegelike vajadusi. Kuna antud juhul ei ole hageja kontrollinud kostja esitatud teavet finantskohustuste kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kui palju raha jäi kostjal pärast nende tasumist tegelikult kätte. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja esitatud andmete põhjal võimalik järeldada, et krediidiandja oleks piisaval määral täitnud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust ning veendunud kostjale laenu andmisel kostja krediidivõimelisuses.
27.Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingute osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete esitamise kohustust ei ole kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud.
28.Lepingu järgi oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 20.10.2024. Seega on kohustus muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 7). Kostja sai laenu 6500 eurot ning on hageja esitatud arvestuse (dtl 77-90) kohaselt teinud tagasimakseid kokku 6513,06 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Seega on kostja kogu võlgnevuse tasunud ning hageja nõue ei ole põhjendatud.
MENETLUSKULUD
29.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
30.Kostjal eelduslikult ei ole menetluskulusid tekkinud. Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata kuna hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.