Aktiva Finance Group OÜ hagi Z.Q vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Tsiviilasja hind
1140,70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress XXX, 10149, ) Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post ) Kostja Z.Q (isikuood XXX; registrijärgne aadress XXX-i, 61316, XXX; tegelik elu- ka viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt Z.Q-lt (Z.Q) hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 794,19 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 28.02.2025 – 30.12.2025 eest summas 70,26 eurot, kokku 864,45 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Z.Q-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras tasumata põhinõudelt (794,19 eurolt) alates 31.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu
5.Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88% ulatuses kostja Z.Q ja 12% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
7.Välja mõista kostjalt Z.Q-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena 422,40 eurot.
8.Välja mõista kostjalt Z.Q-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (422,40 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
9.Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
10.Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 30.12.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja Coop Finants AS ja kostja vahel 13.10.2024 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingust nr CNT00000140499 (ning 17.10.2024 ja 19.10.2024 lepingu muudatustest) tulenev põhivõlgnevus 794,19 eurot, intress summas 5,97 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 132,50 eurot. Lisaks viivise alates 31.12.2025 kuni põhinõude summas 794,19 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 19,90% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 29.05.2026. Kostja kohtule oma kirjalikku seisukohta esitanud ei ole.
3.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
4.Hagi hind on 1140,70 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
5.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.10.2024 Coop Finants AS-ga (edaspidi ka krediidiandja) Säästukaart Pluss lepingu nr CNT00000140499, krediidilimiidiga 500 eurot (dtl 16-22). 17.10.2024 2(4)
sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe, millega suurendati krediidilimiiti 600 euroni (dtl 23). 19.10.2024 sõlmisid pooled lepingu muutmise kokkuleppe, millega suurendati krediidilimiiti 800 euroni (dtl 24). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi 19,90% aastas. Kokku on krediidiandja võimaldanud kostjal kasutada 794,19 eurot krediiti. Hageja kinnitusel kostja tagasimakseid sooritanud ei ole (dtl 53). Krediidiandja saatis kostjale 30.01.2025 lepingu lõpetamise hoiatuse koos täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 21.02.2025 (dtl 25). Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 27.02.2025 (dtl 26). Krediidiandja on nõude loovutanud hagejale 27.02.2025 (dtl 26).
7.Kohus on seisukohal, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
8.novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
8.Kokku on kostja sõlminud krediidiandjaga kolm krediidilepingut, mille sõlmimisel lähtuti kostja enda esitatud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Kostja kontoväljavõtteid küsitud ei ole. Krediidiandja tehtud päringute kohaselt oli kostja 12 kuu keskmiseks sissetulekuks 229 eurot kuus. Kostja on märkinud laenutaotlusesse oma igakuisteks kuludeks 200 eurot (dtl 29). Kohtu hinnangul ei saa selliste andmete alusel olla isik krediidivõimeline. Ühtlasi ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit, et krediidiandja oleks kostja igakuiseid olemasolevaid finantskohustusi ja muid püsikulusid kontrollinud. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja krediidivõimet.
9.Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 19,90% aastas, (vt dtl 17, 23, 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 4,25%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet (dtl 83-84). Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa 794,19 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. 28.02.2025 kuni põhinõude tasumiseni. Kohtu hinnangul on nimetatud ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
12.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 88% ulatuses kostja ja 12% ulatuses hageja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab 3(4)
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 280 eurot ja õigusabikuludest summas 338 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 280 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot. Hageja esitatud hagi on standardhagi, mille sisu arvestades ei saa lugeda, et tööaega kulunuks üle 1-2 tunni. Ka leiab kohus, et selliste hagide puhul ei ole tunnitasu 169 eurot põhjendatud ning mõistlikuks tasumääraks on 100 eurot/tunnis. Lisaks märgib kohus, et kui hageja pöörduks kohtusse koheselt nõudega, mis arvestab toimunud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega, on hagi võimalik esitada veelgi säästlikuma eelarvega. Hageja paraku praktiseerib jätkuvalt testimist, et kas kohus n-ö neelab toimunud rikkumise alla ja vaatab sellest mööda. Kogenud võlaasjade esindaja võiks teada, et kohtud ei saa seda teha. Samuti saab esindaja ise hinnata, kas rikkumine on objektiivselt toimunud või mitte. Selle asjaolu sihiliku ignoreerimisega kaasnevaid kulusid ei pea kandma kostja.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 422,40 eurot ((280 + 200) * 88%)
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (422,40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.