2-26-577/11 - Võlaõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Asja arutati lihtmenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 1911 eurot 80 senti ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Kohus lähtub hagi osalisel rahuldamisel hageja nõude ümberarvestusest ja asjaolust, et hageja ei ole kostjale laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4l sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-26-577 TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi kostja suhtes osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jagada menetluskulud hageja ja kostja suhtes võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja menetluskulud jäävad seega 55,19% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 44,81% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulu 507 eurot, tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta, kokku 3 tundi. Hageja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kostja ei ole kohtumenetluses osalenud, mistõttu kohus määrab, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Üldjuhul on põhjendatud ja vajalik selline esindaja tunnitasu, mis vastab sarnase õigusteenuse keskmisele turuhinnale. Kohtu hinnangul ei ületa tunnihind 169 eurot küll oluliselt turuhinda, kuid arvestades, et tegemist ei ole keskmisest keerukama vaidlusega ja sisuline vaidlus puudus (kostja hagile ei vastanud), ei ole nii kõrge tunnihind põhjendatud. Riigikohus on viimastel aastatel pidanud advokaadist esindaja puhul põhjendatuks tunnihinda 135– 180 eurot (ilma käibemaksuta) (vt RKTKm 10.07.2023 nr 2-22-359/30, p 17; RKTKm 7.06.2023 nr 2-22-6145/105, p 19; RKTKm 24.05.2023 nr 2-20-119460/71, p 28; RKTKm 30.11.2022 nr 2-2113599/26, p 15; RKTKm 29.01.2024 nr 2-21-9796/80, p 18). Hagejat ei esindanud advokaat. Mitteadvokaadist juristide tunnihinnad jäävad internetis leiduvate hinnakirjade andmetel üldiselt vahemikku 80–120 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lugenud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks ilma käibemaksuta 135 eurot (TrtRnKm 30.07.2025 nr 2-24-136294, p 15.3), 100 eurot (TrtRnKm 30.06.2025 nr 2-23-6446, p 16), 120 eurot (TrtRnKm 18.06.2025 nr 224-13110, p 15) ning keerulisemas ja mahukamas asjas 140 eurot (TrtRnKm 14.08.2025 nr 2-207210, p 18). Kohus loeb praeguses asjas selle keerukust ja sisulise vaidluse puudumist arvestades põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja ajakulu, s.o 3 tundi, tehtud toimingutele: dokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Hageja põhjendatud õigusabikulu on 360 eurot (3x120) ilma käibemaksuta ja põhjendatud menetluskulu kokku 675 eurot (360+315). Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja 55,19%, st 372 eurot 53 senti. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (372 eurot 53 senti) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.