Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-25-15928
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2026. a Tsiviilasja number 2-25-15928 Tsiviilasi
I. V. hagi Coop Pank AS vastu lepingute erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hagi hind 3 500 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: Coop Pank AS (registrikood 10237832); lepingulised esindajad Margit Saar (e-post XXX) ja Sander Heina (isikukood XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 9. juunil 2026. a
Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 25.09.2025. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 18.11.2021 arveldusteenuste lepingu arvelduskonto nr XXX pidamiseks ning laenulepingu nr XXX. Laenulepingust tuleneva igakuise laenumakse suurus on ligikaudu 1200 eurot. Hageja on alates 2025. a jaanuarist haiguslehel ning piiratud töövõime tõttu ei ole saanud teenida regulaarset töötasu. Laenumaksete tegemisel on hageja saanud osalist abi oma emalt, G. J., kelle kontolt laekus hageja arvelduskontole nr XXX 2025. a jooksul ligikaudu 5500 eurot. 2025. a aprillis palus kostja hagejalt selgitusi hageja ema arvelduskontolt laekuvate vahendite päritolu kohta koos hageja ema arvelduskonto väljavõttega. Hageja selgitas, et tema ema keeldub talle oma eraandmeid (arvelduskonto väljavõte) avaldamast, milleks tal on õigus seaduse alusel. Hageja täpsustas, et kuna ema keeldub talle oma arvelduskonto väljavõtte edastamast, siis ei saa paraku hageja esitada panga nõutud andmeid. Hageja täpsustas, et talle teadaolevalt kostja võib pöörduda otse hageja ema poole või kasutada avalikke allikaid hageja ema sissetuleku kohta (ettevõtete dividendide väljamaksmise kohta), sest tegemist on iseseisva kolmanda isikuga. Kostja nõustus sel perioodil saadud vastustega ning ei lõpetanud hagejaga sõlmitud lepinguid. 2025. a augustis alustas kostja uuesti samade küsimuste esitamist. Kostja nõudis hagejalt selgitust hageja arvelduskontole kantud rahaliste vahendite päritolu (hageja emalt G. J.) koos tõendavate dokumentidega. Hageja selgitas taas, et ta ei saa kostjale teise isiku andmeid edastada (kuna ema keeldub arvelduskonto väljavõte väljastamast) ning viitas, et kostja võib teavet otse hageja emalt küsida. Samuti selgitas hageja, et ta on hetkel haiguslehel ja saab raha haigekassast ning ema aitab tal laenu tagasi maksta. Hageja täpsustas, et tema ema on pensionär ning saab riigilt pensioni (mis on suurem kui summa, mis hageja kontole emalt laekub) ning omab ettevõtteid ja kinnisvara. 26.08.2025 esitas kostja hagejale teate arvelduslepingu ja laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta. Seoses laenulepingu erakorralise ülesütlemisega nõudis kostja hagejalt laenulepingust tulenevate kohustuste kohest täitmist vähemalt summas 210 375,23 eurot. Pärast lepingute erakorralise ülesütlemisavalduse edastamist pidasid pooled läbirääkimisi seoses laenulepingu jätkamise võimalusega. Kuna hageja ema sai teada, et kostja lõpetas hagejaga sõlmitud lepingud ning nõuab laenulepingujäägi kohest tagastamist, soovis ta hagejat tekkinud olukorras aidata ning edastas oma arvelduskonto väljavõte otse kostjale. Selle peale hakkas aga kostja küsima täiendavat infot nii hageja kui ka tema ema kohta. Kostja nõudis selgitusi hageja ema pensioni ja ülekannete kohta; hageja ema laenude kohta aluslepinguid ja ettevõtete konto väljavõtteid (XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, OÜ XXX); hageja enda XXX, XXX, XXX ja XXX konto väljavõtteid. Hageja edastas kostjale kõik nõutud andmed ja selgitused ning täpsustas, et pärast haiguslehelt tööle tagasi naasmist hakkab ta tasuma laenumakseid oma töötasu arvelt. Hageja selgitas mh, et ema toetab teda vaid osaliselt (2025. aastal 5518 eurot), ülejäänud summad ema arvelduskontol pärinevad ettevõtlusest ja tema enda sissetulekutest. 18.09.2025 teatas kostja järgmist: „Oleme infoga tutvunud ning teavitame, et me laenulepingut ei ennista ja jääme varasemate seisukohtade juurde kuna meil pole võimalik veenduda laenu
tasumiseks kasutatavate vahendite seaduslikkuses.“ Hageja tegi kostjale 15.09.2025 laenulepingu maksegraafikujärgse laenusumma osamakse summas 1239,75 eurot. Hoolimata asjaolust, et kostja nõuab hagejalt laenusummajäägi tagastamist, tagastas kostja 18.09.2025 hagejale nimetatud osamakse. Kostja leidis, et „pank ei suuda hoolimata pingutustest täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid, kuna konto omanik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele esitanud piisavalt asjakohast teavet ning vajalikke dokumente ärisuhte või tehingute eesmärgi kohta ega vara allika ja päritolu kohta. Kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine on arvelduslepingu ja sellega seonduvalt muude pangaga sõlmitud lepingute oluliseks rikkumiseks.“ Eeltoodust lähtuvalt järeldab hageja, et kostja ütles erakorraliselt (i) arvelduslepingu üles põhjusel, et kostja väidetavalt ei saanud täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid ning (ii) laenulepingu põhjusel, et kostja ütles arvelduslepingu üles (st hageja justkui ei täitnud arvelduslepingust tulenevaid kohustusi). VÕS § 196 kohaselt on lepingu erakorralise ülesütlemise põhiliseks eelduseks lepingu oluline rikkumine vastaspoole poolt. 26.08.2025 saadetud ülesütlemisavalduses viitas kostja üksnes põhjendustele, mis annavad kostjale alust leping erakorraliselt üles öelda. Kuid kostja jättis ülesütlemisavalduses selgitamata ja tõendamata, et lepingu ja/või kostja üldtingimuste rikkumised või mittevastavused RahaPTS-s sätetele on tegelikkuses aset leidnud. Kostja pole põhistanud, et RahaPTS § 42 lõikes 1 nimetatud kohustus on praegusel juhul olemas. Hageja leiab, et üksnes ParaPTS § 42 lg 4 viitamisest ei piisa – kostjal kui pangal tuli laialt selgitada ja tõendada, et hageja käitumise tõttu on kostja kohustatud lõpetama hagejaga kliendisuhte ehk ütlema kõik sõlmitud lepingud erakorraliselt üles. Hageja leiab, et kostjal ei ole õigust lõpetada pooltevahelised lepingud, kuna ei esine ühtegi RahaPTS § 42 lg 1 punktides 1 või 2 sätestatud asjaolusid ning kostja pole 26.08.2025 erakorralises ülesütlemisavalduses vastupidist tõendanud. Hageja leiab, et kostja 26.08.2025 erakorraline ülesütlemisavaldus on tagajärjetu ehk tühine. Hageja leiab, et ta vastab seaduses sätestatule ning kostja kehtestatud üldtingimustele ja tüüptingimustele. Kostja on ise sellega nõustunud, kui sõlmis hagejaga arvelduslepingu ja laenulepingu. Hageja kinnitab, et kostja ei andnud hagejale kunagi teada, et hageja ei vasta enam üldtingimustele ega sobi kostja kliendiks. Hageja leiab, et lepingute ülesütlemine ja kostja selge keeldumine jätkamaks hagejaga kliendisuhet on seaduse- ja hea usu põhimõtte vastane eelkõige juhul, kui hageja vastab VÕS § 7101 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja hinnangul käitunud meelevaldselt, hageja huvisid ja õiguseid arvestamata. Hageja leiab, et kostja tegevus on hea usu põhimõttega vastuolus, mis rikub oluliselt hageja põhiõigusi. Kostja vastus Kohtule 02.03.2026. a esitatud hagiavalduses vaidleb kostja hagile vastu. 18.11.2021 sõlmis hageja panga iseteeninduses arvelduslepingu. Arvelduslepingu sõlmimisel panga automaatkontroll hageja suhtes kõrgendatud riski ei tuvastanud ja klient vastas panga tingimustele. 18.11.2021 sõlmis hageja pangaga kodulaenulepingu nr XXX summas 222 400 eurot, lõpliku
tagastamise tähtajaga 15.11.2051. Kodulaenulepingu tagatiseks seati ostetavale kinnistule asukohaga XXX (registriosa XXX) I järjekoha hüpoteek summas 289 120 eurot. Järgnevalt loetleb kostja hageja tausta iseloomustamiseks hageja kontrolli all või omandis olevate 17 äriühingu nimed, kellega kostja on kliendisuhted aja jooksul erakorraliselt lõpetanud hoolsusmeetmete võimatuse tõttu, kuna äriühingute seaduslik esindaja I. V. ei esitanud pangale kõiki küsitud dokumente ja infot: 05.09.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 12.09.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 18.09.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik hageja ema G. J. (is kood
18.09.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik hageja ema G. J.. 20.09.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (uus ärinimi XXX OÜ, reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 01.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 02.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 07.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli E. D.. 08.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 10.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 14.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 15.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) ja XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 15.10.2024 ütles pank erakorraliselt üles OÜ-ga XXX (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige ja ainuosanik on hageja. 05.11.2024 ütles pank erakorraliselt üles OÜ-ga XXX (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ. 22.11.2024 ütles pank erakorraliselt üles XXX OÜ-ga (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik ülesütlemise ajal oli XXX OÜ.
14.01.2025 ütles pank erakorraliselt üles OÜ-ga XXX (reg kood XXX) sõlmitud arveldusteenuse lepingu ja sulges konto, mille juhatuse liige on hageja ja ainuosanik hageja ema G. J.. Loetletud äriühingute tegevusest tekkisid pangal kahtlused maksukohustuse varjamises. Lisaks tekkis pangal ühe äriühingu - XXX OÜ - osas kahtlus tegevusloata finantseerimisasutusena tegutsemises. Loetletud äriühingutega tekkinud kahtlustega seonduvalt esitas pank hoolsusmeetmete kohaldamisel I. V.le päringuid, millele keelduti vastuste esitamisest või vastati osaliselt viisil, mis ei võimaldanud pangal tekkinud kahtluseid kõrvaldada. Pank analüüsis nimetatud äriühingute vahelisi makseid ning tuvastas, et teenitud tulu liigutati muu hulgas justkui laenudena erinevate seotud ettevõtete vahel, kuid samas ei nähtunud tavapäraseid äritegevusega seotud kulutuste tegemisi. Hageja ei ole seotud äriühingute kontode erakorralisi sulgemisi vaidlustatud. Ühtlasi tuvastas pank hoolsusmeetmete kohaldamise käigus, et vastavalt 27.06.2012 Tallinna Halduskohtu määrusele (haldusasi nr 3-12-1320, vastuse lisa 1) on hageja seotud maksuasjaga, milles rahuldati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.06.2012 taotlus ning anti luba 10 sõidukile käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusel oli kahtlus näilistes tehingutes, ettevõtte üleviimises maksukohustustest pääsemiseks, eesmärgiga viia maksunõude saanud ettevõttest varad välja. Ühtlasi tuvastas pank hoolsusmeetmete kohaldamise käigus, et vastavalt 07.10.2010 Tallinna Halduskohtu määrusele (haldusasi nr 3-10-2562, vastuse lisa 2) on hageja osalenud maksupettuses isikliku kasu saamise eesmärgil. 08.-09.04.2025 väljastas pank hagejale korduvad päringud hageja kontole laekuvate rahaliste vahendite päritolu kohta, mis laekusid hageja ema G. J. ja millest hageja tasus oma eluasemelaenu makseid. Pank palus esitada selleks G. J.e pangakonto väljavõtted, et tuvastada eluasemelaenule laekuvate rahade algset päritolu. Hageja G. J.e konto väljavõtet ei esitanud (vastuse lisa 3, mis on hageja lisa 3 tõlge). 09.04.2025 vastas hageja e-maili teel pangale, et G. J. keeldub talle panga poolt küsitud infot edastamast ning et isikuandmete kaitse seaduse alusel ei saa ta selleks ka teist inimest sundida. Hageja kordas uuesti, et pank peab infot ise otse G. J. küsima. 21.08.2025 väljastas pank hagejale uuesti päringu vahendite päritolu kohta, mis laekuvad G. J. (vastuse lisa 4, mis on hageja lisa 4 tõlge).21.08.2025 vastas hageja, et pank peab infot küsima otse G. J., palus lõpetada tema kui kliendi surve all hoidmine ning selgitas, et ema abi laenu tasumisel on täiesti normaalne (vastuse lisa 4, mis on hageja lisa 4 tõlge).21.08.2025 vastas pank hagejale, et pangal on õigus ja kohustus küsida kliendilt ja tema esindajalt täiendavaid dokumente ja andmeid, et selgitada tehingutes kasutatavate rahaliste vahendite või muude varade allikas ja päritolu ning hoiatas, et vastasel korral on pank sunnitud tulenevalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) sätetest lepingud ühepoolselt erakorraliselt üles ütlema (vastuse lisa 4, mis on hageja lisa 4 tõlge). 26.08.2025 väljastas pank hagejale arvelduslepingu ja eluasemelaenulepingu erakorralise ülesütlemise teate (hagi lisa 5), mille kohaselt loeti lepingud lõppenuks alates 28.08.2025. Kohtumäärused maksuasjades kinnitavad (vt p-d 1.23. ja 1.24.), et hageja tegevus on varasemalt olnud seotud maksupettustega. Kostja on olnud sunnitud lõpetama hagejaga seotud 17 äriühinguga kliendisuhted, kuna hageja ei ole pangale esitanud küsitud informatsiooni. I. V. kui eraisiku laenumaksete tasumisel pidi pank veenduma, et panga ja hageja vahel sõlmitud
eluasemelaenulepingu teenindamiseks kasutatud vahendite päritolu on seaduslik ja panga jaoks arusaadav. Kostja on seisukohal, et panga tegevus hoolsusmeetmete kohaldamisel eluasemelaenumaksete puhul on olnud põhjendatud ja proportsionaalne. 11.09.2025 esitas G. J. pangale oma XXX konto väljavõtte, kuid ka selle analüüs ei andnud põhjust ülesöeldud lepingute ennistamiseks, sest endiselt ei olnud pangale arusaadav, millistest vahenditest I. V. oma eluasemelaenumakseid tasus. (Esitatud kontoväljavõttest selgus, et ema igakuine pension oli 639,24 eurot kuus, samas kostja eluasemelaenumaksed, mida väidetavalt tasus ema, olid: 06.2025 summas 1318,49 eurot; 07.2025 summas 1239,75 eurot; 08.2025 summas 1240,71 eurot. Ema kontole laekusid ka laenumaksed kostja äriühingutelt, millest tasuti kostja üürikulusid ja makseid transpordiametile, mis olid seotud I. V.ga. Samas ei ole hageja esitanud pangale mitte ühtegi kirjalikku laenulepingut, mis on sõlmitud hageja emale kuuluvate äriühingutega). 26.08.2025 väljastas pank hagejale arvelduslepingu ja eluasemelaenulepingu ülesütlemise teate, milles põhjendas ülesütlemist sellega, et kuna hageja jättis pangale esitamata küsitud dokumendid, ei saanud pank täita oma seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Ülesütlemisteates viitas pank järgmistele ülesütlemise alustele: a) arvelduslepingu tüüptingimuste (vastuse lisa 5) punktile 10.3.4. kui ülesütlemise alusele, mille kohaselt on pangal õigus arveldusleping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda panga üldtingimustes ette nähtud alustel ning järgides panga üldtingimustes sätestatud etteteatamise tähtaegu; b) panga üldtingimuste (vastuse lisa 6) punktile 13.3.5, mille järgi on pangal õigus tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse leping erakorraliselt üles öelda, kui pank ei suuda hoolimata pingutustest täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid; c) laenulepingu tüüptingimuste (hagi lisa 2) punktile 11.1.5, mille kohaselt on pangal õigus laenuleping ühepoolselt üles öelda ning nõuda kogu krediidisumma jäägi, tasumata intressi ja muude tasude kohest tasumist, kui laenusaaja ei täida kohaselt muudest pangaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi; d) RahaPTS § 42 lgle 4, mille kohaselt loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine lepingu oluliseks rikkumiseks ning pangal on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja kliendile teenuse osutamine täielikult piirata. Lisaks loetletud ülesütlemise alustele selgitas pank ülesütlemisteates täiendavalt: Teavitame, et pank ei suuda hoolimata pingutustest täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid, kuna konto omanik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele esitanud piisavalt asjakohast teavet ning vajalikke dokumente ärisuhte või tehingute eesmärgi kohta ega vara allika ja päritolu kohta. Kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine on arvelduslepingu ja sellega seonduvalt muude pangaga sõlmitud lepingute oluliseks rikkumiseks. Kostja on seisukohal, et on ülesütlemisteates esitanud hagejale informatsiooni ülesütlemise põhjuste kohta piisavas mahus ja selges sõnastuses koos täpsete viidetega arvelduslepingu tüüptingimustele, panga üldtingimustele, laenulepingu tüüptingimustele ja RahaPTS-i sättele. Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 91 ei näe ette ülesütlemise põhjenduste detailset loetelu. Lisaks on nimetatud §-i lg-s 92 fikseeritud, et juhul, kui rikutakse makseteenuse lepingu ülesütlemise põhjendamise kohustust, ei too see kaasa ülesütlemise kehtetust.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on jätnud kostjale esitamata hoolsuskohustuse täitmise käigus kostja poolt korduvalt küsitud info - ema konto väljavõtte. Küsitud info esitamata jätmine toob RahaPTS-i § 42 lg 4 kohaselt vältimatult kaasa kliendisuhte erakorralise ülesütlemise. Kostja on seisukohal, et info esitamata jätmisega on tuvastatud kostja poolt lepingute erakorralise ülesütlemise õigus ja kohustus. Tuginedes laenulepingu tüüptingimuste punktile 11.1.5 (vt täpne sõnastus p 2.1. c), ütles kostja üles ka hagejaga sõlmitud laenulepingu. RahaPTS kohaselt on pank krediidiasutusena kohustatud isik, mis kohustub kohaldama hoolsusmeetmeid, et saada aru kliendi äritegevusest, tehingutest ja tuvastada tehingutes kasutatava vara päritolu. Hoolsusmeetmete rakendamise kohustus tuleneb RahaPTS § 19 lg 1-st. RahaPTS § 20 lg 5 alusel peab klient esitama panga nõudmisel hoolsusmeetmete kohaldamiseks vajalikud dokumendid ja andma asjakohast teavet. RahaPTS § 20 lg 6 kohaselt määrab pank hoolsusmeetmete kohaldamise ulatuse ja täpse viisi. Panga kliendil ei ole õigust otsustada ega määrata, kellelt pank peab kliendi rahaliste vahendite kohta infot küsima. Pank küsib infot oma kliendilt. Hageja on jätnud RahaPTS § 20 lg-st 5 tuleneva kohustuse täitmata, kui ei esitanud pangale hoolimata panga korduvatest nõudmistest kontole laekuvate rahaliste vahendite algse päritolu tuvastamiseks oma ema konto väljavõtet. RahaPTS § 42 lg 4 sätestab, et kui kohustatud isikul (st pangal) on kliendiga ärisuhe, loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine oluliseks lepingu rikkumiseks ning kohustatud isikul on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja teavitada kliendiga seoses kahtlasest tehingust Rahapesu Andmebürood. Ärisuhe loetakse lõppenuks ülesütlemisteate esitamisega kliendile, mille järel piirab kohustatud isik teenuse osutamise kliendile täielikult. Hageja jättis kostjale esitamata konto väljavõtte. Seega on hageja oluliselt lepingut rikkunud ning seadus nõuab sellisel juhul lepingu erakorralist ülesütlemist. Pangal on keelatud võimaldada kliendi tehingu tegemist (sh maksekäsundi täitmist), kui pank ei suuda täita RahaPTS-ist tulenevaid hoolsusmeetmeid (RahaPTS § 42 lg 1 p 1). Erandiks saab olla Rahapesu Andmebüroo konkreetne juhis ärisuhte jätkamiseks (RahaPTS-i § 42 lg 6), mida käesoleval juhul ei ole. Eelnimetatud sätted on imperatiivsed. Sellist keeldu rikkuv kokkulepe on RahaPTS-i § 42 lg 5 kohaselt tühine. Vastavalt RahaPTS-st tulenevale on üles ehitatud ja sisustatud ka panga arvelduslepingu tüüptingimustes ja panga üldtingimustes fikseeritu, mis viib kliendisuhte erakorralise lõpetamiseni. Kostja on seisukohal, et pangal ei ole absoluutset teenuse osutamise kohustust. Krediidiasutusel on õigus öelda maksteenuse leping korraliselt üles (VÕS § 720) juhul, kui klient ei vasta enam makseteenuse pakkuja tingimustele, mis on vastava lepingu sõlmimise kohustuse eeldus VÕS § 7101 lg 1 järgi. Samuti on pangal, kui makseteenuse pakkujal, mitte ainult õigus, vaid kohustus öelda makseteenuse osutamiseks sõlmitud leping erakorraliselt, etteteatamistähtaega järgimata, üles ja keelduda edasiste tehingute võimaldamisest, kui klient on keeldunud esitamast pangale hoolsuskohustuse täitmiseks vajalikku teavet (RahaPTS § 42 lg 4). Kostja on seisukohal, et hageja äritegevus ei ole arusaadav, usaldusväärne ega läbipaistev. Küsitud konto väljavõtet hageja rahaliste liikumiste sisu tuvastamiseks hageja enne lepingute erakorralist ülesütlemist pangale ei esitanud, mistõttu ei saanud pank läbi viia seadusest tulenevat hoolsusmeetmete täitmist. Hoolsusmeetmete kohaldamise käigus ei suutnud hageja teha pangale selgeks oma laenumakseteks kasutatud rahaliste vahendite seaduslikku päritolu. Pank on
seisukohal, et tuginedes RahaPTS § 42 lg-le 4, panga arvelduslepingu tüüptingimuste punktile 10.3.4, üldtingimuste punktile 13.3.5 ning laenulepingu tüüptingimuste punktile 11.1.5 ei ole pangal võimalik jätkata hagejaga arveldusteenuse- ja laenusuhet ning kliendisuhte lõpetamine hagejaga on ainuvõimalik otsus. Loetletud punktidele tuginedes peab kostja arveldusteenuse ja laenulepingu lõpetamist materiaalselt õiguspäraseks. Kohtu põhjendused
2014/92/EL maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta art 19 lg 2 sätestab ammendava loetelu alustest, mille esinemisel võib krediidiasutus tarbijaga sõlmitud põhimaksekontole juurdepääsu võimaldava raamlepingu ühepoolselt lõpetada. Direktiivi 2014/92/EL art 19 lg 3 jätab liikmesriikidele võimaluse määrata kindlaks piiratud arvu konkreetseid lisajuhtumeid, mille korral krediidiasutus võib põhimaksekonto raamlepingu ühepoolselt lõpetada. Sellised juhtumid võivad põhineda liikmesriikide õiguse sätetele ning nende eesmärk peab olema hoida ära põhimaksekonto juurdepääsuõiguse kuritarvitamist.
kui laenusaaja ei täida kohaselt muudest pangaga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja viitas ka RahaPTS § 42 lg-le 4, mille kohaselt loetakse kliendi poolt hoolsusmeetmete rakendamiseks vajaliku teabe või dokumentide andmisest keeldumine lepingu oluliseks rikkumiseks ning pangal on kohustus ärisuhte aluseks olev kestvusleping etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles öelda ja kliendile teenuse osutamine täielikult piirata. Kostja selgitas ka, et pank ei suuda hoolimata pingutustest täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid, kuna konto omanik ei ole vaatamata korduvatele järelepärimistele esitanud piisavalt asjakohast teavet ning vajalikke dokumente ärisuhte või tehingute eesmärgi kohta ega vara allika ja päritolu kohta (dtl 37).
andmisest. Olukorras, kus ema tegi hageja eest pangale makseid, ei ole usutav, et sealjuures keeldus ema igasugusest koostööst hagejaga. Juhul kui tegelikkuses oli hageja emal soov pangale teavet anda, olid kõik võimalused selleks olemas. Kahetsusväärselt ei kasutatud hageja ja hageja ema poolt neid võimalusi. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud hagejal objektiivseid põhjuseid küsitud teabe andmisest keeldumiseks. Eeltoodust tulenevalt olid täidetud materiaalsed eeldused lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks RahaPTS § 42 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.