Rediem Capital AB hagi T.N-i vastu põhivõla 175 euro 99 sendi, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude saamiseks 326 eurot 67 senti
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (registrikood 559310-4697), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: T.N (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista T.N-ilt Rediem Capital AB kasuks välja põhivõlgnevus 93 eurot 19 senti, intress 1 euro 53 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 5 eurot 34 senti.
3.Mõista T.N-ilt Rediem Capital AB kasuks välja viivis põhivõlalt (93 eurot 19 senti) alates 4. juulist 2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta Rediem Capital AB hagi muus osas rahuldamata.
5.Jätta menetluskuludest 35% T.N-i ja 65% Rediem Capital AB kanda.
6.Mõista T.N-ilt Rediem Capital AB kasuks välja menetluskulud 98 eurot.
7.Mõista T.N-ilt Rediem Capital AB kasuks välja kasuks välja viivis menetluskuludelt (98 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimeta otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Rediem Capital AB (hageja) esitas 8. jaanuaril 2026 Tartu Maakohtule T.N-i (kostja) vastu hagi, milles palub välja mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 175 eurot 99 senti, intressi 26 eurot 71 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 51 eurot 47 senti ja viivise põhivõlalt alates 9. jaanuarist 2026 kuni põhinõude täitmiseni määras 24,15% aastas. Menetluskulud palub hageja jätte kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) ja kostja 13. detsembril 2021 järelmaksulepingu nr 9861460. Lepingu alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 175 eurot 99 senti. Leping sõlmiti tähtajaga 54 kuud (kuni 10. juunini 2026). Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 8. oktoobril 2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, mistõttu ütles võlausaldaja 23. oktoobril 2023 lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale.
2.Kostja ei ole hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 13. detsembril 2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr 9861460 (dtl 11-14; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 15-16). Lepingu alusel sai kostja kauba eest tasumiseks laenu 175 eurot 99 senti eurot.
6.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas
krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403 4 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
7.VÕS § 4062 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 41,59% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (13. detsembril 2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% (kolmekordne määr seega 50,85). Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
8.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 221-13098, p 18).
9.Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduvat selgitanud hagi p-s 1.6 ja
24.märtsi menetlusdokumendis. Hageja ei ole kummaski dokumendis välja toonud konkreetseid asjaolusid, mis võimaldaks kohtul hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja ei ole selgitanud, kas esialgne võlausaldaja kogus andmeid kostja sissetulekute, kohustuste, varasema maksekäitumise ega tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisust hindas. Seda vaatamata asjaolule, et kohus on 3. märtsi 2026 kohtunõudes selgitanud, et esitatud andmed ei võimalda kohtul kontrollida, kas esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ja palunud kostjal vastavad andmed esitada. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18- 134930, p 10).
11.Hageja on 24. märtsi 2026 menetlusdokumendis välja toonud arvestuse olukorraks, kus kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on andnud kostjale laenu summas 175 eurot 99 senti. Kostja on tagasi maksnud 95 eurot, millest hageja arvestas 82 eurot 80 senti põhivõla katteks ja 12 eurot 20 senti intressi katteks. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping kehtivalt üles öeldud, kuivõrd kostja ei olnud viivituses kolme järjestikuse osamaksega. Hageja palub kostjalt välja mõista ümberarvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhivõla 69 eurot 35 senti, intressi 1 euro 44 senti ja viivise 3 eurot 4 senti. Lisaks palub hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivise põhiosa osamaksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni tasumiseni. Hageja ei nõua ümberarvestuses võla sissenõudmiskulusid, kuivõrd tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise ajal ei olnud kostja veel osamaksete tasumisega võlgnevuses.
12.Kohtuotsuse tegemise ajaks (s.o 3. juuliks 2026), on leping lõppenud tähtaja saabumisega ja kogu võlgnevus on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd kostja sai laenu 175 eurot 99 senti ja on tasunud põhivõla katteks 82 eurot 80 senti, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 93 eurot 19 senti.
13.Intressi kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt saab hageja intressi VÕS §-s 94 sätestatud määras. Hageja on 24. märtsi 2026 menetlusdokumendis välja toonud uue intressiarvestuse, mille järgi on ümberarvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud intress 1 euro 44 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuv intress 09 senti. Kuivõrd kohtuotsuse tegemise ajaks on leping lõppenud tähtaja saabumisega, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista intress 1 euro 53 senti.
14.Viivise kohta märgib kohus järgmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on 24. märtsi 2026 menetlusdokumendis välja toonud uue viivisearvestuse, mille järgi on ümberarvestuse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3 eurot 04 senti. Lisaks palub hageja ümberarvestuses välja mõista viivise tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhiosa maksetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 5 eurot 34 senti. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (93 eurot 19 senti) alates 4. juulist 2026 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
15.Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 93 eurot 19 senti, intressi 1 euro 53 senti ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5 eurot 34 senti. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (93 eurot 19 senti) alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 82 euro 80 sendi ulatuses, intressi nõude 25 euro 18 sendi euro ulatuses, sissenõutavaks muutunud viivise nõude 46 euro 13 sendi ulatuses ja sissenõudmiskulu nõude. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja edasiulatuva viivise nõude seadusjärgset määra ületavas osas.
17.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid kokku 284 eurot ja 17 senti ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot 6 senti, seega rahuldab kohus hagi umbes 35% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 65% hageja ja 35% kostja kanda.
18.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 438 eurot (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 338 eurot). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 338 eurot (2 h x 169 eurot/h). Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda arvestades mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Kohus leiab, et ka lepingulise esindaja ajakulu (2 h) ei ole praeguses asjas põhjendatud. Tegemist on tüüphagiga, kostja ei ole oma vastuväiteid esitanud ning ka täiendava seisukoha esitamine vastavalt kohtunõudele ei õigusta sellist tasu. Kohtu
hinnangul on põhjendatud ajakuluks 1,5 h. Hageja lepingulise esindaja kulu on 180 eurot (1,5 x 120).
19.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 280 eurot (100 + 180). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 98 eurot (280 x 0,35). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (98 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.