Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K-O Oi vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
629,71 eurot
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus (registrikood: 11919806); Hageja lepinguline esindaja: T I;
Capital
Kostja: K-O O (isikukood: xxx). Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K-O Oi vastu võla nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista K-O Oilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks xxx ASi ja K-O Oi vahel 31.07.2024 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr xxx-1 tulenev põhivõlgnevus 497,81 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue mõista K-O Oilt välja viivis perioodi 11.09.2024–15.07.2025 eest 99,70 eurot ja viivis põhinõudelt 497,81 eurot alates 16.07.2025 määras 0,065% päevas.
4.Mõista K-O Oilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis perioodi 11.09.2024–29.06.2026 eest 96,58 eurot ja viivis põhinõudelt 497,81 eurot alates 30.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta menetluskulud 84% ulatuses K-O Oi kanda ja 16% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
6.Mõista K-O Oilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena välja 267,96 eurot.
7.Mõista K-O Oilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
8.K-O Oil puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
9.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, on tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsusega. Maakohus ei anna luba vastava otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hageja võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 661 lg 2). TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2/9
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 07.04.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K-O Oi (kostja) vastu 605,44 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi kostjale 09.04.2025 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 20.06.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.07.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited:
2.1.xxx AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 31.07.2024 ostulimiidi lepingu nr xxx-1 (leping), mille alusel sai kostja kasutada xxx kauplustes ostulimiiti 500 eurot.
2.2.Kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Ostulimiidile ei lisandunud intressi ega muid tasusid.
2.3.Kostja kasutas ostulimiiti ajavahemikul 01.08.2024–31.08.2024 kokku 497,81 euro ulatuses.
2.4.Krediidiandja esitas kostjale kasutatud ostulimiidi tagastamiseks arve nr 918391 maksetähtajaga 10.09.2024. Kostja arvet ei tasunud.
2.5.Kuivõrd kostja viivitas võlgnevuse tasumisega üle 50 päeva, ütles krediidiandja 25.11.2024 lepingu erakorraliselt üles.
2.6.Krediidiandja loovutas 25.11.2024 oma nõude kostja vastu hagejale.
2.7.Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ saatis kostjale teenusena ühe tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 15 eurot.
3.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 497,81 eurot, viivise 99,70 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot ning viivise alates 16.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas.
4.Kohus võttis 04.09.2025 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
5.Kohus proovis hagiavaldust ja 04.09.2025 määrust kostjale kätte toimetada avalikus etoimikus ning korduvalt rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile xxx ning lisaks eposti aadressile xxx. Kostja ei avanud menetlusdokumente etoimikus ega kinnitanud nende kättesaamist. Samuti ei õnnestunud kostjale korduvalt menetlusdokumente tema rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressil xxx isiklikult üle anda. Kostja teatas 19.12.2025 kohtule telefoni teel, et tema e-posti aadress on xxx. Kostja ei kinnitanud eelnimetatud e-posti aadressil saadetud menetlusdokumentide kätte saamist. Seetõttu toimetas kohus hagiavalduse ja 04.09.2025 määruse kostjale kätte TsMS § 314 1 lg 2 alusel nende saatmisega e-posti aadressil xxx. Kohus luges hagiavalduse ja 04.09.2025 määruse kostjale kätte toimetatuks 13.01.2026.
6.Hagiavaldusele vastamise tähtaeg saabus 27.01.2026. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.
7.Hageja esitas 04.06.2026 hagiavalduse täienduse, milles leiab, et tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, sest kliendile ei võimaldata rahalisi vahendeid, vaid võimaldatakse soetada kaupu, mille eest tasutakse esitatava arve alusel. Hageja esitas enda 3/9
viivisenõude ümberarvestuse lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määrast. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise perioodi 11.09.2024–04.06.2026 eest summas 93,11 eurot ja viivise põhinõudelt 497,81 eurot alates 05.06.2026 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
9.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Sellisel juhul on tegemist kohtuotsusega, millega jäetakse hagi ilma tõendeid hindamata rahuldamata hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu (V. Kõve jt. TsMS II. Komm vlj § 407 p 3.17).
10.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
11.Hageja on taotlenud, et kohus teeks tagaseljaotsuse.
12.Täidetud on TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus, et kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lgtes 4 ja 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine.
13.Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud esmase viivisenõude osas, s.o mõista kostjalt välja viivis 99,70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 497,81 eurot alates 16.07.2025 määras 0,065% päevas. Kohus jätab vastavas osas hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
14.Kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud põhinõude 497,81 eurot, sissenõudmiskulude nõude 15 eurot ja hageja alternatiivse viivisenõude, s.o mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis 93,11 eurot ja viivis põhinõudelt 497,81 eurot alates 05.06.2026 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras, osas. Selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
15.Hageja esile toodud asjaolusid arvestades vastab leping kohtu hinnangul tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 kohaselt. Hagiavalduse kohaselt võimaldas krediidiandja kostjal kasutada ostulimiiti 500 eurot xxx kauplustes ostude sooritamiseks ning kostja kohustus kasutatud limiidi tagastama ostude tegemisele järgneval kuul. Lepinguga kohustus krediidiandja seega andma kostjale laenu, makstes laenu välja müüjale, kellelt kauba ostmiseks kostja ostulimiiti kasutada soovis ning kostja kohustus hagejale laenu tagastama ostulimiidi kasutusse võtmisele järgneval kuul.
16.Kostja on füüsiline isik. Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu väljaspool oma majandus- või kutsetegevust, st tarbijana (RKTKo 28.02.2007, 3-2-1-1-07, p 22). Hageja esile toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks lepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses. Tarbijakrediidilepinguks võib olla ka leping, mille alusel tarbija saab laenu, mille eest tarbija ei kohustu maksma tasu. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule krediiti või laenu, tuleb eeldada tarbijakrediidilepingut. Tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid peab tõendama laenu- või krediidiandja. (vt RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11; vt ka TrtRnKo 30.04.2026, 2-23142466/16, p 8). Hageja ei ole esitanud tarbijakrediidilepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid. 4/9
17.Kohus loeb kooskõlas TsMS § 407 lg-ga 1 hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise tahteavalduste tegemise, lepingu tingimuste, laenusumma väljamaksmise ja kostjapoolse lepingutingimuste rikkumise, lepingu ülesütlemise avalduse esitamise ning lepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks. Samuti loeb kohus kostja poolt omaksvõetuks hageja väited sissenõudmiskulude tekkimise ja suuruse kohta.
18.Euroopa Kohtu praktikast johtub, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel hindama, kas direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane, ja sel moel tasandama tarbija ja müüja või teenuste osutaja vahelist ebavõrdsust, ning seda peab tegema kohe, kui kohtu käsutuses on selleks vajalikud õiguslikud ja faktilised asjaolud (EKo 17.05.2022, C600/19, p 37 ja seal viidatud varasem kohtupraktika, aga ka EKo 20.09.2018, C-448/17, p 45, EKo 14.06.2012, C-618/10, p 57, EKo 18.02.2016, C-49/14, p 55, EKo 13.09.2018, C-176/17, p 71). Kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijalepingus sisalduvad teatavad tingimused on ebaõiglased, on kohtutele siduv menetlusnorm (EKo 09.04.2024, C-582/21, p 66). Menetluste erisused ei saa kujutada endast tegurit, mis võib mõjutada õiguskaitset, mis peab olema tagatud tarbijatele direktiivi 93/13 sätete alusel (EKo 24.06.2022, C-725/19, p 45).
19.Seejuures on Euroopa Kohus leidnud, et direktiivi 93/13 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisese õigusnormi tõlgendus, mis takistaks kohtul, kellele müüja või teenuse osutaja on esitanud tarbija vastu hagi, mis kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse, ja kes teeb tagaseljaotsuse, sest tarbija ei ole ilmunud kohtuistungile, kuhu teda kutsuti, võtmast menetlust korraldavaid meetmeid, mis on vajalikud, et hinnata omal algatusel, kas müüja või teenuse osutaja esitatud nõude aluseks olevad lepingutingimused on ebaõiglased, kui sel kohtul on kahtlusi nende lepingutingimuste ebaõigluse osas kõnesoleva direktiivi tähenduses (EKo 04.06.2020, C-495/19, p-d 45, 46 ja 52).
20.Euroopa Kohtu praktikast johtub ka, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel kontrollima, kohe kui talle on teada selleks vajalikud asjaolud, kas krediidiandja on täitnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008 direktiivi 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (edaspidi direktiiv 2008/48) artiklis 8 sätestatud kohustuse ja kui ta tuvastab selle kohustuse rikkumise, siis peab ta ilma tarbija vastavat taotlust ootamata toimima nii, nagu riigisisene õigus sellise rikkumise korral ette näeb, austades sealjuures võistlevuse põhimõtet (EKo 05.03.2020, C-679/18, p 18-24, 34).
21.Euroopa Kohtu praktikast johtub ühtlasi, et direktiivi 2008/48 artikkel 10 lg 2 paneb siseriiklikule kohtule, kes lahendab nimetatud direktiivi tähenduses krediidilepingust tulenevaid nõudeid käsitlevat vaidlust, kohustuse oma algatusel kontrollida kõnealuses sättes ette nähtud teabe esitamise kohustuse täitmist ning teha järeldused, mis tulenevad siseriikliku õiguse alusel selle kohustuse rikkumisest, tingimusel, et karistused vastavad nimetatud direktiivi artiklis 23 esitatud nõuetele (EKo 21.04.2016, C-377/14, p 74).
22.Kohtu hinnangul järeldub ülalkäsitletud Euroopa Kohtu praktikast kogumis piisava selgusega, et direktiivi 93/13 artiklitega 6(1) ja 7(1), direktiivi 2008/48 artiklitega 8, 10 ja 23 ning tõhususe põhimõttega oleks vastuolus selline riigisisene menetluskord, kus kohus ei saa tagaseljaotsuse tegemisel omal algatusel kontrollida tarbijakrediidi tunnustele vastavata ja eraldi kokku leppimata tingimusi sisaldava lepingu kehtivust tulenevalt võimalikest ebaõiglastest lepingutingimustest või direktiivis 2008/48 sätestatud kohustuste rikkumisest krediidiandja poolt. 5/9
23.Riigikohus on selgitanud, et kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele ning kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Samuti on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et tagada tuleb kiirlaenusaajate seaduslike õiguste kaitse (eelkõige ebaseaduslike kõrvalnõuete sissenõudmise vastu) ka kohtumenetluses, eriti kui võlgnik ise menetluses ei osale, sh tagaseljaotsuste ja maksekäsu kiirmenetluse puhul (RKTKm 05.03.2014, 3-2-1-186-13, p 25).
24.Erialakirjanduses on leitud, et kuna nii lepingu tüüptingimuse ebaõiglase laadi kui ka tarbija krediidivõimelisuse kontrolli eesmärk on tarbijate huvide võrdselt kõrgetasemelise kaitse tagamine, siis saab Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt pidada põhjendatuks, kui kohus nõuab hagejalt tarbija krediidivõimelisuse nõuetekohast hindamist tõendavate dokumentide esitamist ja seab need tagaseljaotsuse tegemise eelduseks. Samuti on erialakirjanduses peetud võimalikuks tagaseljaotsuse tegemist reguleeriva TsMS § 407 lg 1 direktiiviga kooskõlas tõlgendamist, mis on riigisisese kohtu kohustuseks (P. Kalamees, K. Saare. Kohtulahendi õigusjõu piirangud tarbija(krediidi) lepingute näitel: Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti menetlusõiguse normidele. Juridica 8-9/2025, p 2.2, lk 537-538).
25.Kohtu hinnangul tuleb TsMS § 407 lg 1 seega tõlgendada kooskõlas eelviidatud direktiivide eelviidatud sätetega selliselt, et see ei välista kohtu kohustust omal algatusel kontrollida nõude aluseks oleva tarbijakrediidi tunnustele vastava lepingu kehtivust.
26.Kohtule esitatud lepingudokumendist nähtub, et leping on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud. Hageja esile toodud asjaoludest nähtub, et laen on kostjale välja makstud. Seetõttu ei ole alust pidada lepingut VÕS § 408 lg 1 alusel tühiseks VÕS § 401 lõikes 1 tarbija tahteavaldusele sätestatud vorminõude järgimata jätmise või lepingus VÕS § 404 sätestatud andmete puudumise tõttu.
27.Lepingu alusel ei kohustunud kostja tasuma intressi ega muid tasusid, mistõttu on krediidi kulukuse määr 0%. Kuivõrd krediidi kulukuse määr on 0%, ei saanud krediidi kulukuse määr ületada lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära ning lepingut ei ole alust pidada osutatud sätte alusel tühiseks.
28.Kohus ei pea käesoleval juhul vajalikuks kontrollida, kas krediidilepingu sõlmimisel oli täidetud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud eeldused krediidilepingu sõlmimiseks, st kas krediidiandja veendus, et kostja on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 6 rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Kuivõrd krediidilepingu alusel ei kohustunud kostja tasuma intressi ega muid tasusid, ei sõltu hageja nõude põhjendatus VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatu järgimisest.
29.Kohtu hinnangul on hageja esile toodud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud asjaolusid arvestades hageja põhinõue 497,81 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 15 eurot põhjendatud ja selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
30.Kohtu hinnangul ei ole hageja esmane viivisenõue, s.o mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis 99,70 eurot ja viivis alates 16.07.2025 lepingujärgses 6/9
määras 0,065% päevas, õiguslikult põhjendatud. Kohus jätab hagi nimetatud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
31.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
32.Hageja palub mõista kostjalt välja viivise lepingus kokku lepitud määras 0,065% päevas, mis ületab nii lepingus kokku lepitud intressimäära kui ka VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud viivisemäära.
33.Kuivõrd kokkulepitud viivisemäär ületab VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud ülemmäära ning kokkulepe kaldub seega tarbija kahjuks kõrvale VÕS § 415 lg-s 1 sätestatust, on viivisekokkulepe VÕS § 421 alusel tühine. VÕS § 113 lg 1 ls 2 alusel tuleb sellisel juhul viivisemääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
34.Hageja on esitanud alternatiivse viivisenõude. Hageja palub mõista kostjal välja 04.06.2026 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 93,11 eurot ja viivise alates 05.06.2026 põhinõudelt 497,81 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Selles osas rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel.
35.Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras perioodi 11.09.2024–29.06.2026 eest 96,58 eurot (põhivõlgnevus 497,81 eurot, viivitatud päevade arv 657).
36.Kohus mõistab seega kostjalt välja põhinõude 497,81 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 96,58 eurot ja viivise alates 30.06.2026 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras. Menetluskulud ja kohtulahendi täitmine
37.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.
39.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt põhivõlga 497,81 eurot, sissenõudmiskulu 15 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 99,70 eurot ning viivist põhinõudelt alates 16.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,065% päevas, millest kohtuotsuse tegemise seisuga oleks täiendavalt sissenõutavaks muutunud 112,93 eurot (kohtuotsuse tegemise seisuga kõik kokku seega 725,44 eurot). Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 497,81 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 96,58 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras ja viivise põhivõlalt 497,81 eurot alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras (kohtuotsuse tegemise seisuga kõik kokku seega 609,39 eurot). Nõude rahuldamise ulatus on seega ligikaudu 84% (609,39 /725,44 x 100 = 84). 7/9
40.Seega jäävad menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda ning 16% ulatuses hageja kanda.
41.Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
42.Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja riigilõivu 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 434 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale teenust tunnitasuga 100 eurot ilma käibemaksuta.
43.Kohus määras 04.06.2026 kohtunõudes hagejale tähtaja enda menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja ei ole taotlenud täiendavate menetluskulude välja mõistmist kostjalt.
44.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 175 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasutud riigilõiv 175 eurot menetluskuluna põhjendatud ja vajalik.
45.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 7 järgi maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1–12.3). Seetõttu on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot väljamõistmine kostjalt.
46.Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14).
47.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 100 eurot ilma käibemaksuta (124 eurot käibemaksuga) on antud juhul mõistlik ja põhjendatud.
48.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kohtumenetluses tehtud toimingutele 3,5 tundi, sealhulgas dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi.
49.Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 1 tund. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Kohtu hinnangul on ühtlasi tegemist n-ö tüüphagiga, millesarnaseid on hageja sama esindaja esindamisel kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud arvukalt sarnase ülesehituse ja põhjendustega. Säärase hagi koostamine piirdub kohtu hinnangul suuresti nõude suuruse kalkuleerimisega, lünkade täitmisega konkreetse juhtumi asjaolude põhjal asjakohaste nimede, aadresside ja numbritega ning hagi lisade komplekteerimisega. Seetõttu peab kohus hageja välja toodud hagi koostamise ajakulu ülepaisutatuks.
50.Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 1 tund. Lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 124 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu).
51.Hageja menetluskulude põhjendatud suurus on 319 eurot, sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 124 eurot. 8/9
52.Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus määrab seega lepingulise esindaja kulud kindlaks käibemaksuga (TsMS § 174 lg-st 10).
53.Kuivõrd kohus jättis menetluskulud 84% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 267,96 eurot (0,84 x 319).
54.Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
55.Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.