Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

KOSTJA AVALDATUD EBAÕIGE FAKTIVÄIDE

Hageja toob alljärgnevalt välja selle kostja avaldatud ebaõige faktiväite, millel baseerub hageja nõue kostja vastu. Hageja selgitab, et toob õiguslikud seisukohad välja eraldi, märkides siinses peatükis ära ainult selle, et avaldatud faktiväide on ebaõige, et kostja ei saa tugineda õigusvastasuse puudumisele (kuna on ilmselge, et kostja ei ole avaldatud andmeid piisava hoolsusega kontrollinud) ning et avaldatud faktiväited sisaldavad endas väärtusotsustust, mis on hageja au teotav. Kostja faktiväide, nagu oleks hageja pervo. Kostja avaldas faktiväite, nagu oleks hageja pervo. Kostja avaldatud faktiväide on ebaõige, hageja ei ole pervo. Tegelikult on hageja kogemustega algklasside ja lasteaiaõpetaja ning lasteaia juhataja. Alates 2018. a jaanuarist õppis hageja Soomes sihtasutuses S seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks oli saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust läbi selle, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on vajalik lapsele selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just sellel eesmärgil, et laps teaks, kus kohast võib teda keegi katsuda ja kuskohast mitte. Mitmed uuringud on näidanud, et laste harimine inimese anatoomia kohta ja selle kohta, mida keegi võib või ei või teha on hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid rasestumisi ning vähendanud suguhaiguste levikut. Seega on hageja töö tänuväärne, kui see aitab ära hoida hilisemas eas tekkida võivaid probleeme (sh ennetab ohtu nn kommionude ees). Kostja ei ole tõendanud, ega saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja avaldatud faktiväide ebaõigeks.

2-20-5514 Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväite ilma mistahes viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväite avaldamisel ei olnud tegelike asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli pelgalt hagejale haiget teha. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväide on hageja au teotav (rikub tema isiklikke õigusi). Kostja esitatud faktiväide on põhjustanud hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole väidetega, et hageja ei ole pädev õpetama, ta näeb „kahtlane“ välja, ta käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja oli varem avalikkusele vähetuntud isik, kuid sai endale sisuliselt üleöö negatiivse kuulsuse seoses meedias ülesastumisega ja sellele järgnenud kostja kommentaariga. Kostja kommentaar ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud halvustavalt hageja isiku pihta. Eesti Õigekeelsussõnaraamatu andmetel on „pervo“ kõnekeeles perverdi kohta kasutatav sõna. „Pervert“ tähendab perverset isikut, perversne omakorda tähendab loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotud. Järelikult loob see keskmisele mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb mulje, nagu oleks hagejal perverssed seksuaalsed kalduvused. Veelgi enam, Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori hinnangu järgi kannab kostja avaldatud faktiväide endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni. Järelikult on väljaspool vaidlust asjaolu, et kostja avaldatud faktiväide, nagu oleks hageja pervo, on hageja au teotav. Eespool väljatoodud kostja avaldatud ebaõige faktiväide ongi see, millel rajanevad hageja nõuded kostja vastu. Hageja kirjeldab allpool eraldi ebaõige faktiväite avaldamise fakti alusel au teotamise ja mittevaralise kahju nõudeõiguse aluseid. KOSTJA AVALDATUD EBAÕIGE FAKTIVÄITE AU TEOTAVUSE ÕIGUSLIK ALUS Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-159-14 punktis 10 kirjutanud, et võlaõigusseaduse kohaselt on isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (vt VÕS § 1047 lg 2). Selle seisukoha väljendamisel tugines Riigikohus juba varasemalt tehtud lahendile 3-2-1-99-97, milles Riigikohus leidis, et faktiväites sisalduv väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 12). Kostja avaldatud faktiväide võimaldab väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust, mis annab hageja isikule selgelt negatiivse kuvandi. Hageja maine on kostja avaldatud faktiväite tõttu kahjustunud, kuna väitest tulenev mulje hagejast on Eesti kultuurikeskkonnas igal juhul taunitav. Kui kostja avaldatud faktiväide vastaks tõele, oleks hageja põlu all ning temast ei peaks mitte keegi lugu. Kuigi lugupidamine hageja vastu on kostja tegevuse tõttu hävinud, tuleb siinkohal siiski tähele panna, et see lugupidamine (ka hageja eneseväärikus) on kadunud õigustamatult, kuna kostja avaldatud faktiväide on ebaõige. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §-s 1047 nimetatud ebaõigete andmete all mõistetakse praktikas ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-04 (p 10) kohaselt käsitletakse isiku kohta mis tahes andmeid

2-20-5514 sisaldavat lauset faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kostja poolt avaldatud ning hageja poolt siinses hagiavalduses esile toodud väide on faktiväide, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida (st selle aluseks on teatud kontrollitav elusündmus). Seoses kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Nimelt jäi kostja avaldatud teksti pinnalt keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui hageja oleks eluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole muutunud ega muutumas. Tõendamiskoormuse jagunemine. Eeltoodud vaidlusaluse ebaõige faktiväite tõele vastavuse tõendamise koormus lasub kostjal kui väite avaldajal. Kui kostja ei suuda enda väidet tõendada ning hageja suhtes esitatud väide on au teotav ehk sellega rikutakse õigusvastaselt hageja au, kuulub rahuldamisele ka mittevaralise kahju nõue. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ei oma põhimõttelist tähendust see, kas tegemist on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Igal juhul viib analüüs selleni, et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. See tähendab, et kui kohus peaks tsiviilasjas otsuse tegemisel olema hagejaga eriarvamusel avaldatud teksti täpse kvalifitseerimise osas, ei saa see mõjutada hageja nõudeõigust mittevaralise kahju osas. Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-161-05 (p-s 12), et VÕS § 1047 lg 4 (ehk kui tegemist on faktiväitega) kohaldub ka siis, kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest. Sarnast olukorda käsitles Riigikohus asjas nr 3-2-1-159-14 (p 10): juhul kui avaldatakse, et isiku toime pandud kõiki kuritegusid ei ole avastatud, on sellega kaudselt väidetud, et isik on lisaks avastatud kuritegudele toime pannud veel kuritegusid. Sellisel juhul on tegemist faktiväite avaldamisega VÕS § 1047 mõttes. Hageja laimamine on igal juhul põhjendamatu. Hagejal on pikaajaline töökogemus lastega. Ta on olnud nii algklasside õpetaja, lasteaiaõpetaja kui ka lasteaia juhataja. Hageja õppis Soome sihtasutuses S seksuaalkasvatajaks. Õpingute eesmärgiks oli saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust eesmärgiga, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest, et nende keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha väärtustamiseks on vajalik lapsele selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just sellel eesmärgil, et laps teaks, kuskohast võib teda keegi katsuda ja kuskohast mitte. Ka mitmed uuringud on näidanud, et laste harimine inimese anatoomia kohta ja selle kohta, mida keegi võib või ei või teha on hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid rasestumisi ning vähendanud suguhaiguste levikut. Seega on kostja väide hageja kohta täiesti ebaõige. Hageja töö on igal juhul tänuväärne, kui see aitab ära hoida hilisemas eas tekkida võivaid probleeme (sh ennetab ohtu nn kommionude ees). Oluline on, et hageja teeb enda tööd koostöö ja vabatahtlikkuse alusel, ehk ta ei lähe lasteaedadesse lastega vestlema ilma lastevanemate nõusolekuta. Hageja pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku teemadel. Lasteaed vastas, et kõik lapsevanemad ning ka lasteaed ise andsid enda nõusoleku näidistunnis osalemiseks (lisa 8). Kostja avaldatud faktiväitest jääb kõlama mõte, nagu hageja tegeleks ebamoraalsete ja kõlvatute asjadega. Kostja tekitas oma tekstiga hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi, mis käesoleva

2-20-5514 hetke seisuga ei ole muutunud. Kõnealust teksti pole tänase päevani sotsiaalmeediast eemaldatud. Antud juhul saab hageja nõuda kostjalt ebaõige faktiväite avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja faktiväite mõtet ei ole objektiivselt võimalik mõista teisiti kui, et hageja isikut on õige halvustada ja maha teha ning tekitada kahtlusi hageja usaldusväärsuses ja moraalitundes. Kui vaadata kogu kostja avaldatud teksti tervikuna, siis jätab see hagejast eriti inetu mulje. Kui objektiivne kõrvalseisja, kes pole hagejaga isiklikult tuttav ega tea hagejast midagi, kostja laimavat teksti loeb, siis tekib tal hagejast väga eksitav ettekujutus. Keskmisele mõistlikule lugejale jääb ekslik mulje, justkui oleks hageja täiesti kõlvatu ja põlastusväärne inimene. Vastupidi – hageja on töötanud kümneid aastaid lasteaias – seda nii kasvataja kui ka juhatajana ning kellelgi ei ole olnud tema suhtes pretensioone. Hageja on vastupidiselt kostja laimule täiesti normaalne inimene, kes omandas Soomes uued ja kasulikud oskused ning soovis Eesti ühiskonnas laste vastu suunatud füüsilist vägivalda ära hoida. Vaid sel põhjusel soovibki hageja õpetada lastele kasulikke oskusi, kuidas ära tunda pedofiile ja muid negatiivsete kavatsustega isikuid. Kui laps seda ei oska, on täiskasvanul võimalik teda väga lihtsalt ära kasutada ning laps ei suuda enda arengutaseme tõttu mitte midagi ette võtta. Seega on kostja teotanud hageja au läbi ebaõige faktiväite avaldamise ning peab hüvitama hagejale tekkinud mittevaralise kahju. KOSTJAL TULEB HÜVITADA TEKITATUD MITTEVARALINE KAHJU Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja leiab, et talle tekitatud mainekahju ning kostja süü siinses asjas on suur ning põhjendab seda alljärgnevalt. Riigikohus on lahendis 3-2-1-105-01 leidnud, et mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja seisundit, mistõttu mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Selle pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hagejale on tekitatud mittevaraline kahju ning hageja saab nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane või avalikus televisioonis üles astunud inimene, ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ning selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole väljendus- ega ajakirjandusvabaduse teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega. Vaidlusaluse teksti sisu ja eesmärk ei ole suunatud objektiivsele arvamuse avaldamisele, vaid see on suunatud intensiivselt hageja isiku pihta: ikka eesmärgiga seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Samuti on selge, et kostja ei ole mingil viisil kontrollinud, kas tema avaldatu ka tõele vastab. Just see muudabki kostja teksti õigusvastaseks. Kostja põhjustas hagejale läbi ebaõigete andmete avaldamise märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje.

2-20-5514 Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige kuvandi, mis käesoleva hetke seisuga ei ole muutunud, sest kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda. Ka hageja tervis sai kostjapoolse laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kõige ilmekamalt avaldub kostja laimava tegevuse negatiivne mõju hageja maine muutumises. Hagejast on saanud kostja laimu tulemusel Eestis üks enim laimatud inimene, kelle pihta loobitakse valimatuid solvanguid ja keda ei sallita. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au teotavat. Kostja avaldatud ebaõige faktiväide põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Lisaks on kostja avaldatud ebaõiged andmed toonud kaasa negatiivseid muudatusi hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et tema tegevus lastega on õige ja kohane. Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Kõigele eeltoodule lisanduvalt soovib hageja välja tuua, et sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka tema perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. On väljaspool igasugust vaidlust, et lastega töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik õpingutele tehtud suured kulutused ning hageja on kaotanud kostja tegevuse tõttu temale kõige südamelähedasema eneseteostusvõimaluse. Hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel, vaid just kostja avaldatud laimu tõttu, kuna see määris täielikult hageja maine ning lasteaiad kardavad, et ka nende kohta hakatakse avaldama laimava sisuga kommentaare, kui nad peaksid hagejaga koostööd tegema. Eeltoodust tuleneb kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud ulatuslik mittevaraline kahju, mis väljendub tema elukorralduse ja meeleolude täielikult pea peale keeramises. Seega tuleb kostjalt välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis. Hageja põhjendab hüvitise suurust alljärgnevalt.

MITTEVARALISE KAHJU HÜVITISNÕUDE SUURUS

Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-83-10, p 13). Esiteks peab hageja äärmiselt taunimisväärseks seda, et kostja ei teinud mõistlikke pingutusi tegeliku tõe välja selgitamiseks: ta ei pöördunud hageja poole ega uurinud antud teemat ise. Faktide kontrollimata jätmine viitab tõsikindlalt kostja kavatsetusele tekitada hagejale moraalset kahju käbi ebaõige laimava faktiväite avaldamise. Hagiavalduse esitamise hetkeks on

2-20-5514 kommentaar olnud üleval üle aasta (alates 09.10.2018). Kui kostja laimavat teksti selle kohtuvaidluse kestel ei paranda või seda ei eemalda, jätkub hageja isiklike õiguste rikkumine ka kohtuvaidluse kestel. Kui kostja jätkab ka pärast hagi kätte toimetamist ebaõigete andmete avaldamist, näitab see kostja ükskõiksust ning soovi hagejale kahju tekitada. Teiseks märgib hageja, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-13, p 29). Varasemast Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 11). VÕS § 134 lg 6 kohaselt saab kohus kahjuhüvitise väljamõistmisel arvestada vajadust mõjutada kostjat rikkumistest edaspidi hoiduma ning kostja varalist seisundit. Kostja majanduslik seis võimaldab hageja poolt mõistlikuks ja õiglaseks peetud kahjuhüvitise väljamõistmist. Samuti tuleb kostjat mõjutada rikkumistest edaspidi hoiduma läbi avaldatud laimavate kommentaaride suhtes võimalikult kõrge kahju hüvitise väljamõistmise. Siinsel juhul ei saa olla vaidlust selles, et hüvitise väljamõistmine ei avalda kostja majanduslikule seisule pöördumatuid kahjulikke tagajärgi, kuna kostjale kuulub kinnisvara (lisa 9). Kolmandaks märgib hageja, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise suuruse määratlemisel (Riigikohtu lahend nr 3-21-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suurema hulga inimesteni kui paberväljaandes (Riigikohtu lahend nr 3-2-118-13, p 28). Kostja avaldatud laimav väide on olnud internetis kättesaadav juba üle aasta. Järelikult tuleb lugeda, et kostja avaldatud ebaõiged andmed on jõudnud väga suure hulga inimesteni ning riive hageja õigushüvedele on intensiivne. Neljandaks on oluline, et kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-19-08, p 13 ja 3-2-1-18-13, p 26). Kohtud on sarnastes asjades – juba aastaid varem – välja mõistnud hüvitisi, mis ei ole toonud loodetud tulemust. Laimajad (sh kostja) jätkavad täiesti süüdimatult ebaõigete andmete avaldamist ja teiste isikute mõnitamist. Kui vaadata viimasel ajal meediast läbi käinud kohtuasju, tundub, et laimajad on kaotanud igasuguse moraalitunde – kõik käib üksnes võimalikult suure moraalse kahju tekitamise nimel. Hageja põhjendab alljärgnevalt, miks antud asjas ei saa talle mõistetav hüvitis jääda varasema kohtupraktikas välja mõistetud summade juurde. Kohtute poolt seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid (sh kostjat) õigusvastasest tegevusest hoiduma. Isegi nn M. K. kohtuasjad ja laimajatelt tuhandete eurode välja mõistmine ei ole mõjutanud kostjasuguseid inimesi teiste inimeste maine hävitamisest loobuma. Tegemist on kahjuga, mille tegelikku ulatust pikas perspektiivis ei olegi võimalik hoomata ega tõendada. Kostja tegevus rikub hageja maine ära aastateks, kui mitte jäädavalt. Kohus peab saatma läbi välja mõistetud kahjuhüvitise eelkõige kostjasugustele laimajatele – samas ka kogu ühiskonnale – selge signaali, et teiste isikute au teotamine ning hea nimega manipuleerimine pole ühelgi juhul lubatav ning on taunitav läbi eriti kõrge hüvitise maksmise kohustuse. Kui lugeda erinevaid kommentaariume või sotsiaalmeedia lehekülgi, siis nähtub sellest, et seni kohtute välja mõistetud hüvitised ei teeni üldpreventiivset huvi. Jätkuvalt toimub inimeste täiesti

2-20-5514 suvaline mõnitamine ning seni välja mõistetud hüvitised ei ole avaldanud kahjuks mitte mingisugust mõju. Kui kohtusüsteem tahab anda enda panuse avaliku laimu väljasuretamisse, peab kohus mõistma välja kõrgemaid kahjuhüvitisi. Kui kohus arvestab ka üldpreventiivset huvi, ei oleks tegemist karistusliku kahjuhüvitise väljamõistmisega, vaid sellega annaks kohus mõista, et avalik laimamine tekitab suuremat moraalset kahju (suuremaid üleelamisi), kuna avalik maine hävitamine toob kaasa suurema kahju. Inimese maine ja arvamus temast pole varem kunagi nii palju maksnud kui praegu. Inimese mainekujundus (nn isiklik bränd) on just see, mille alusel valivad teised inimesed kedagi endale koostööpartneriks, töötajaks jne. Inimese maine on tänapäeval selgelt kommertsialiseerinud ning see tähendab, et ebaseaduslikud löögid inimese maine pihta tähendavad inimesele suuremat kahju. Praegusel juhul on just kostja õigusvastane tegevus viinud selleni, et praktiliselt ükski lasteaed ei julge hagejaga koostööd teha. Seega on kostja õigusvastane tegevus hävitanud hageja maine koolitajana ning hageja maine kahjustamise tõttu on hageja sissetuleku teenimise võimalused oluliselt vähenenud. Viiendaks on oluline kostja käitumine pärast nõudekirja kättesaamist. Kostja ei näidanud üles mitte mingitki valmisolekut kohtuvälisele kokkuleppele jõudmiseks. Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikku hävitamist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

VIIVISE VÄLJAMÕISTMISE NÕUE

Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud hetkest alates. See tähendab, et kostja on kohustatud tasuma kohtu poolt kindlaks määratud mittevaralise kahju hüvitise summalt viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. II Kostja vastuväited

2-20-5514

-

-

-

-

-

-

-

-

-

või tellijad jne. Hageja peab ennekõike usutaval viisil põhistama, et just hagis osutatud vaidluse all kommentaar on väidetavalt põhjustanud hagejale väidetava kahju Eestis jms. Hageja ei ole usutavalt põhistanud ka seda, et ta tegeleb registreeritud ettevõtjana ja koolituste või teenuste osutajana Eestis, sh et hagejal võiks hüpoteetiliselt tekkida hagis toodud asjaoludel kahju Eestis. Asjaolu, et vaidlusalune FB grupp on muuhulgas suletud grupis ligipääsetav grupi liikmetele muuhulgas ka Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks sellele, et tsiviilasi tuleks lahendada Eesti kohtus. Hageja on osutanud hagis ka sellele, et soovib kommentaari kustutamist, mida õiguslikult saab teha üksnes kostja tegevuse ja elukohas, s.o. Soomes, mitte Eestis. Kahju tekitamist on võimalik lõpetada ainult kahju tekkimise kohas, järelikult selline nõue ei kuulu õiguslikult Eesti kohtule. Kostja nõustub kohtu selgitustega, et hageja ei ole piisavalt ja usutavalt põhistanud kas ja kuidas Facebookis xxx grupis X.X.2018 M. E. poolt jagatud artikli juures avaldatud kommentaar „Pervod ruulivad.  Ei meeldi!!!“ on rikkunud hageja au ja väärikust ning miks hageja leiab, et osutatud kommentaar on konkreetselt just hageja isikuga seotud. Kostja nõustub ka sellega, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks väitnud, et hageja on pervo. Hagis viidatud kommentaaris (pervod ruulivad, ei meeldi) pole mainitud ühegi isiku nime, samuti on sõna „pervo“ kasutatud mitmuses (pervod). Kommentaaris puuduvad igasugused otsesed viited hageja isikule. Hageja ei ole põhistanud, et kuidas suletud grupis ja avalikkusele mittekättesaadavas keskkonnas vaidluse all kommentaar on põhjustanud hagejale kahju. Tartu Postimehes X.X.2018 avaldatud artikli osas algatas kommenteerimisprotsessi Tartu Postimees, mille avaldamist ja diskussiooni hageja soovis. Kostja ei nõustu hageja seisukohtadega, et Tartu Postimees poolt algatatud avaküsimused kommenteerimisprotsessi algatamiseks, kolmandate isikute kommentaarid, sh kolmandate isikute poolt jagatud artikkel ei ole käsitletav kolmandate isikute isiklikute arvamuste avaldamisena. Seega ei saa hageja automaatselt välistada, ei Tartu Postimees avaldatud, sh algatatud kommenteerimisprotsess, sh teiste kommentaarid - ei oleks kolmandate isikutega seotud, sh või nende isikute kohta käiv. Hageja ei ole usutavalt seda võimalust välistanud, sh pole sellele olulisele faktilisele asjaolule tähelepanu pööranud. Hageja nõustub kohtu seisukohtadega osas, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel peab hagi vastama vorminõuetele, sh toodud faktilised asjaolud peavad olema asjakohased, tõesed ja usutavalt põhistatud. Nt Hageja ei ole usaldusväärselt põhistanud ja tõendanud kohtueelsete läbirääkimiste toimumist, sh nõudekirjade kätte toimetamist, kohtusse pöördumisel kohtuväliste võimaluste kasutamist. Hagis toodud faktiväited ja süüdistused on põhistamata, esitatud kujul ebaselged. vt hagi p 15 ei ole hageja põhistanud miks ta leiab, et vaidluse all kommentaar võimaldab hagejat väärtustada negatiivselt. Vt hagi p 16- väidetavalt kostja poolt avaldatud ning käesoleva hagi aluseks olev tekst kannab endas väärtusotsustust- kostjale on ebaselge kas hageja käsitleb siin vaidluse all kommentaari, või kolmandate isikute tekste või midagi muud. Antud põhistuste osas hageja käsitleb asjaolusid üksnes hüpoteetiliselt. Vt hagi p – 17 hageja tugineb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 ning nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja pole hagis seda piisavalt põhistanud. Vt hagi p 19 - Seoses kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväitega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja ei ole siinjuures põhistanud milliseid tegusid hageja silmas peab, sh kuidas suletud grupis vaidluse all kommentaar on avalikkusele kättesaadav, kuidas hageja sai selle kommentaari jne Vt hagi p18, 20, 24, 26, 27, 28- Hageja ei ole põhistanud miks ta leiab, et vaidluse all kommentaari puhul on tegemist hagejat puudutava faktiväitega. Hageja ei ole seda usutavalt põhistanud.

2-20-5514 -

-

-

-

-

Vt hagi p 21,22,23, 24, 29 - Hageja ei ole usutavalt põhistanud milles seisneb mittevaralise kahju tekkimine vaidluse all kommentaariga seoses, sh lasteaedade nõusolekute küsimine, sh hagis viidatud lingid ei ole kostjaga kuidagi seotud jne Vt hagi p 25 – hageja ei ole põhistanud tõendi asjakohasust käesolevas kohtuasjas, sh puutumust vaidluse all kommentaariga või kostjaga. Vt hagi p 30- hageja ei ole usutavalt põhistanud, et suletud grupis vaidluse all kommentaar oleks hageja au teotanud, sh milles see au teotamine avaldub, sh mittevaralise kahju. Vt hagi p 31, 32, 33, 34,39,40, 41, ei ole hageja põhistanud usutaval viisil, et kinnises grupis vaidluse all oleva kommentaariga oleks hagejale tekitatud mainekahju, sh milles mainekahju avaldub, sh miks hageja leiab, et kostja süü siinses asjas. Hageja viitab riigikohtulahenditele, kuid ei põhista mittevaralise kahju asjaolusid käesolevas nõudega, mistõttu on see täielikult põhistamata. Hageja ei ole põhistanud negatiivse kuvandi tekkimist seoses vaidluse all kommentaariga. Hageja on ise levitanud enda kohta enda poolt tõlgendatud viisil negatiivset kuvandit, eesmärgiga algatada halvas usus kohtuasja. Hageja ei ole põhistanud miks ta leiab, et vaidluse all kommentaari eesmärgiks on seada kahtluse alla hageja usaldusväärsus ning alavääristada hagejat. Vt ka kohus on juhtinud tähelepanu sellele, et “hagiavalduse punktis 36 on hageja märkinud, et tema tervis sai kostjapoolse laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Hageja ei ole esitanud kutsekvalifikatsiooni olemasolu, ettevõtlusega tegelemise ega ka tervise probleemide kohta tõendeid, sh ei ole hageja neid asjaolusid piisavalt ja usutavalt põhistanud. Seminaridel osalemine ei tõenda automaatselt veel nõutava kutsestandardi olemasolu jne Vt Hagiavalduse punktis 42, 43 on hageja välja toonud seda, et temale tekitatud kahju seisneb muu hulgas selles, et hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Hageja pole usaldusväärselt põhistanud, et tal on tekkinud Eestis kahju. Hageja pole esitanud tõendeid, et ta oleks esitanud tellimusi Eesti lasteaedadele teenuste osutamiseks, sh pole põhistanud mille alusel oleks lasteaiad pidanud just hagejat valima teenuse osutajaks, sh teenuse liik. Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et lasteaiad oleksid ise pidanud hagejaga koostööd otsima. Hageja on jätnud põhistamata ulatusliku kahju tekkimise asjaolud Eestis, kuigi hageja elab ja tegutseb alaliselt Soomes. Artiklist nähtub, et hageja on Eestis ühe loengu lasteaias, mida ei saa pidada pidevaks kutsetegevuseks. Vt hagi 37- hageja ei ole põhistanud kuidas puutub kostjat hagejaga seotud ostingumootorites kolmandate isikute kommentaarid, sest xxx suletud grupis avaldatud vestluse sisu ei ole googeldades ega otsingumootorites avalikkusele nähtav. Hageja ei ole põhistanud millal Eesti riigis viibides on ta ebamugavustunnet pidanud tundma seoses vaidluse all kommentaariga, kuna hageja elukoht on Soomes. Vt hagi p 44, 45, 46, 47 hageja ei ole põhistanud kõiki nõudeid, vt hageja soovib muuhulgas kommentaari kustutamist, mida õiguslikult saab nõuda üksnes Soome kohtu kaudu. Kostja sai väidetavast haginõudest teada alles mais 2020. Vt ka kohus on juhtinud tähelepanu sellele, et “hagiavalduse punktis 36 on hageja märkinud, et tema tervis sai kostjapoolse laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Hageja ei ole esitanud kutsetegevuse- ja ettevõtlusega tegelemise kohta Eestis ega ka tervise probleemide kohta tõendeid, sh ei ole hageja neid asjaolusid piisavalt ja usutavalt põhistanud. Hageja pole esitanud tõendeid, et ta oleks esitanud tellimusi Eestis lasteaedadele teenuste osutamiseks, sh pole põhistanud mille alusel oleks lasteaiad pidanud just hagejat valima teenuse osutajaks, sh teenuse liik. Hageja ei ole usutavalt põhistanud, et lasteaiad oleksid ise pidanud hagejaga koostööd otsima. Vt Hagiavalduse punktis 42 on hageja välja

2-20-5514 toonud, et temale tekitatud kahju seisneb muu hulgas selles, et hageja ei ole pärast kostja kommentaari avaldamist saanud ühtegi tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Hageja ei ole põhistanud kas tegemist on Soome või Eesti lasteaedadega. Ülaltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi menetlusse võtmata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kostja leiab, et hageja on kostja vastu esitanud haginõude halvas usus ja alusetult. Kostja ei nõustu hageja 30.06.2024 vastuses toodud kinnitusega, et hageja on väidetavalt hagi lisas nr 2 esitanud juba kohtu poolt nõutud "xxx" grupis Tartu Postimehe artikliga X.X.2018 kõik kommentaarid. Hagi lisa nr 2 on FB IP andmete kinnitus, mitte sõnumid (lisa hageja lisast nr 2). Kostja jääb kõikide varasemate seisukohtade ja taotluste juurde, palub hagi jätta rahuldamata ja sõltumata kohtuotsusest jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jätmine kostja kanda on ebaõiglane. Kostja soovib juurde lisada, et hageja puhul on tegemist avaliku elu tegelasega, kes kujundab üldsuse seisukohti laste seksuaalkasvatuse osas. Hageja pidi arvestama, et tema avalikud esinemised võivad kaasa tuua ebamugavaid tõlgendamisi. Hageja pidi arvestama ka sellega, et tema käsitlus ongi osadele seksuaalselt mittevastuvõetav (perversus, mis on ladinakeelne sõna ja tähendab pahupidi pööratud). P. P., Tartu Ülikooli semiootikamagistrant ei leia sõnas perversus midagi negatiivset, tegemist ilusa ruumilise kujundiga, metafooriga. ... Perversne on see, mille kohta mingi grupp inimesi lepib kokku, et see on perversne. " vt artikkel. Vaidluse all kommentaar ei osuta hagejale, vaid mitmusele Eeltoodust tulenevalt on sõna "pervod" semiootiliselt eeskätt kommenteerija enda seksuaalsusest tuleneva metafoorse hinnanguga ( suurele grupile suunatud, mitte ainsuses ega ühele isikule osutav). Semiootiliselt on tegemist õige metafoorse hinnanguga, mis vastab tegelikkusele- s.o. õige hinnang , mis peegeldab isiku metafoorset seksuaalset hoiakut. Inimeste seksuaalsused ongi erinevad. Hageja on vaidluse all olevat sõna tähendust meelevaldselt, ebaõigesti tõlgendanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema maine langes väidetavalt seoses vaidluse all oleva 1 kommentaariga. Hageja on kaasatud erinevatesse projektidesse, internetis hageja reklaamid- hageja ei ole tõendanud, et ühe kommentaariga oleks tema kaasatud antud valdkonnas vähenenud. III Kohtu põhjendused

2-20-5514 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

2-20-5514

-

-

kommentaatorid kommenteerisid, milliseid kommentaare fb kuvas kommenteerijale, mis psühholoogiliselt mõjutas kommenteerijat reageerima eespool olevatele kommentaaridele; artiklile viide ei oma mingisugust tähendust, kui kommenteerija ei ole artikli sisu lugenud. Hageja ei ole tõendanud et nn artiklile viide oleks olnud toimiv link (avatav ja loetav); kohus andis hagejale aega ja võimaluse tõendada kinnises grupis vaidluse all oleva kommentaaridega tutvumist (hagis osutatud lingid), hageja pole seda jätkuvalt teinud; kuvatõmmised on nn lõigatud, ei ole võimalik tuvastada millal ja kes ja kus keskkonnas seda on tehtud, sh ei ole lisatud linki kus sellist tõendit leida. Hageja poolt osutatud link ei ole toimiv, ei ole võimalik tuvastada ega kontrollida kus seda on kasutatud; Facebookis X grupis ei ole M. E. jagatud postitus leitav ega selle alla kommenteerimise alale kirjutatud postitusi.

Kostja leiab, et hageja pole tõendanud olulisi asjaolusid. Eeltõendamismenetluses viidatud lingid ei toimi, seega ei ole käesolevas kohtuasjas võimalik ka kohtul hinnata nende tõendite õigsust ja kehtivust. Kostja peab eeltõendamismenetluses Facebook Ireland Ltd-d teabenõudega seotud asjaolusid üheselt jälgimatuks, ebausaldusväärseks, sh pole üheselt jälgitav Facebook Ireland Ltd. tõendite esitamine. Koopiad ei vasta tõendi vorminõuetele. Tõlked ei ole täpsed. Kuna kostjat eeltõendamismenetlusse ei ole kaasatud, ei ole kostjal teada kas ja kuidas tõendeid hinnati, kontrolliti. Eeltõendamise menetluses kohus ei tuvastanud kas ja kes mida kommenteeris, vaid fb konto andmeid. Hageja meelevaldselt ajab segamini fb konto avamist ja selle kasutamis

2-20-5514 osadele seksuaalselt mittevastuvõetav (perversus, mis on ladinakeelne sõna ja tähendab pahupidi pööratud).

2-20-5514 taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Igale ajakirjanduses avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Väidet, et isik kutsub teisi üles kahtlase sisuga tehingute sõlmimisele, ei peaks lugema isiku au teotavaks rohkem kui tühisel määral. Selline hinnang ei ületa kolleegiumi arvates VÕS § 1046 lg 1 õigusvastasuse künnist, sellel ei ole isikut alandavat, häbistavat või naeruvääristavat iseloomu (vt ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11).“

2-20-5514 TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. V Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.