Harju Maakohtu 16. juuli 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika Pähklemäe
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. juuli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5514 ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Kohtu selgitused Määruse peale esi saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimene lause).
X (hageja) esitas 13. aprillil 2020 hagi ning 11. mail 2020 hagi täpsustused, Y (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2-20-5514
1.1.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis XXX grupis 9. oktoobril 2018. a C jagatud artikli juures järgmise kommentaari: „Pervod ruulivad. Ei meeldi!!!“ Kaldkirjas tähistatud sõnad kahjustasid hageja mainet, kuna sellega avaldati hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja väidab, et hageja on pervo. Sellise väite esitamisega rikkus kostja hageja au ja väärikust. Hagejal õnnestus eeltõendamismenetluse kaudu tuvastada, et viidatud kommentaarid kirjutati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Seega on kostja laimava teksti autor. Ebaõige faktiväide võib olla isiku au teotav, sest see võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga. Kostja avaldatud faktiväide võimaldab hagejat negatiivselt väärtustada. Kostja avaldatud faktiväite tõttu on hagejale põhjustatud mittevaraline kahju. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje hagejast kui ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ja suhtumisega inimesest. Ebaõige faktiväite tõele vastavuse tõendamise koormus on kostjal, kes väite avaldas. Kui kostja ei suuda oma väidet tõendada ning hageja suhtes esitatud väide on au teotav, siis rikutakse õigusvastaselt hageja au ning seetõttu tuleb hageja mittevaralise kahju nõue rahuldada. Hagejast on saanud kostja laimu tõttu Eestis üks enim laimatud inimene, kelle pihta loobitakse valimatuid solvanguid. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis on peaaegu iga artikli juures näha midagi negatiivset, solvavat või au teotavat. Kostja avaldatud ebaõigete andmete tõttu on hageja sunnitud korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust ning seda, et tema tegevus lastega on õige ja kohane. Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ning mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja tegevus on loonud olukorra, kus praktiliselt ükski lasteaed ei julge hagejaga koostööd teha. Kostja õigusvastane tegevus on hävitanud hageja maine koolitajana ning hageja maine kahjustamise tõttu on hageja sissetuleku teenimise võimalused oluliselt vähenenud. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada, et kostja ei soovinud kohtuväliselt kokkuleppele jõuda.
1.2.Hageja vaidles kostja kohtualluvuse vastuväitele vastu. Kostja õigusvastane tegevus ning selle kahjulikud tagajärjed on saabunud Eestis. Seega võib hageja esitada deliktiõigusest tulenevad nõuded Eesti kohtusse (TsMS) § 94). Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi menetlusse võtmata, kuna kostja hinnangul ei allu hagi Eesti kohtule. Nii hageja kui kostja elavad ja tegutsevad Soomes, seega ei ole tegemist piiriülese vaidlusega. Hageja ei ole põhistanud kahju tekkimist, sh väidetava kahju põhjustamist kostja poolt. Menetluse edasine käik
3.Harju Maakohus keeldus 3. septembri 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmisest põhjendusega, et hageja ei ole hagiavalduses kõiki puudusi kõrvaldanud, millele maakohus osundas. Hageja ei ole hagiavalduses põhistanud, et talle tekitatud kahju on tekkinud just nimelt kostja tegevuse tõttu.
4.Hageja esitas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 3. septembri 2020. a määruse ning saatis asja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus märkis määruses, et hagi menetlusse võtmisel peab maakohus kontrollima, kas hagi allub Eesti kohtule.
2-20-5514
6.Maakohus jättis hagi veel korduvalt käiguta, paludes hagejal kohtualluvuse kontrollimiseks täpsustada hageja elu- ja töökohaga seotud asjaolusid. Samuti palus maakohus hagejal põhistada põhjusliku seose olemasolu kostja Facebookis XXX grupis 9. oktoobril 2018 C jagatud artikli juures avaldatud kommentaari ja hagejale tekkinud kahju vahel.
7.Hageja selgitas vastuses maakohtule, et kõige selgemalt väljendub tekitatud kahju Eestis, kuna laim on avaldatud eesti keeles, eestlaste Facebooki grupis ning on seotud hageja tegevusega Eestis. Hagi aluseks olevate asjaolude põhistamise osas leidis hageja, et oma nõude edukaks maksmapanemiseks tuli tal tõendada üksnes seda, et tema kohta avaldati au teotav kommentaar. Mittevaralise kahju tekkimist ning selle põhjuslikku seost kostja avaldatud kommentaariga eeldatakse. Kostja kohustus on tõendada, et sellist põhjuslikku seost ei esine. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus keeldus 16. juuli 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 ja sama sätte lg 2 p-i 2 kohaselt keelduda, kuna hagiavaldusel on vormipuudused ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
8.1.Maakohus kontrollis asja kohtualluvust ning leidis, et kuna hagejale on tekitatud kahju internetikeskkonnas, tuleb kohtualluvuse küsimuses lähtuda Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2011. a lahendist eDate Advertising jt, C 509/09 ja C 161/10, mille kohaselt, kui isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebilehel avaldatud teabesisuga, siis võib isik, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese. Maakohus tuvastas, et praeguses asjas on hageja huvide kese Eestis.
8.2.Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei ole hagis ega selle täpsustustes põhistanud, et hagis kirjeldatud kahju on tekkinud just kostja tegevuse tulemusena. Hageja ei ole vaatamata kohtu juhistele esitanud kohtule selget nõuet ega hagi aluseks olevaid asjaolusid piisava selgusega välja toonud. Kahju suuruse kindlaksmääramiseks tuleb välja tuua konkreetsed isikud (nimeliselt), kes on hagejale kahju tekitanud artikli pealkirjaga „X: seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ juures hageja kohta negatiivsete kommentaaride avaldamisega. Samasugune selgitus tuleb hagejal välja tuua teiste artiklite ja arvamuste kohta, mis järgnesid eelnimetatud artikli avaldamisele ning mis käsitlesid artiklist tekkinud ühiskondlikku poleemikat ning X isikut ning mille juures erinevad isikud on avaldanud kommentaare, mis võivad olla hageja jaoks negatiivse sisuga ning mille tulemusena on hagejale mittevaraline kahju tekkinud. Hagejal tuli esitada ka teave, kelle suhtes hageja on kohtusse nõuded esitanud ning kellega ta on saavutanud kahju hüvitamise osas kokkuleppe kohtu kaudu või kohtuväliselt, millised summad on kohus välja mõistnud või kokkulepete alusel hagejale hüvitanud. Vastav teave on kohtu hinnangul vajalik selleks, et kohus saaks hinnata hagis nõutud hüvitise põhjendatust.
8.3.Kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb esile tuua kostja rikkumine, hagejal tekkinud kahju ning põhjuslik seos kostja rikkumise ning tekkinud kahju vahel. Kui need asjaolud ei ole selgelt välja toodud, ei ole hagi kohtu hinnangul õiguslikult perspektiivikas. Hageja ei ole selgelt välja toonud, et kostja kommentaar on põhjustanud hagejale mittevaralise kahju, arvestades, et hageja kohta on erinevate artiklite ja arvamuste juures negatiivse sisuga
2-20-5514 kommentaare avaldanud mitmed inimesed ning hageja on nende osas kohtule kahju hüvitamise nõudeid juba esitanud.
8.4.Maakohtu hinnangul peab asja lahendamiseks olema võimalik hinnata: 1) millise kommentaari alusel ja kui suures ulatuses on hagejale kahju tekkinud; 2) kui suur on hagejale tekkinud mittevaraline kogukahju (kogukahju suurus ja kostja osa sellest kogukahjust), arvestades, et hagejale võib olla tekkinud mittevaraline kahju kogumis, st erinevate hageja hinnangul hageja kohta avaldatud negatiivsete kommentaaride tulemusena. Kohtul peab olema hagi menetlusse võtmisel võimalik hinnata, kas mittevaraline kogukahju suureneb iga uue hageja kohta avaldatud negatiivse kommentaariga ning sellisel juhul, millal saabub ajahetk, kus saab lugeda, et hagejal tekkinud mittevaraline kahju kogumis enam ei suurene. Maakohtu hinnangul ei saa hageja mittevaralise kahju nõue muutuda alusetu rikastumise allikaks. Praegusel juhul ei hooma kohus ega ka hageja ise, kas ja kui palju hagejale on sarnaste nõuete eest kahju hüvitatud. Maakohtu hinnangul on ebaproportsionaalne olukord, kus hageja väidab, et talle on tekkinud mittevaraline kahju, kuid kahju suurust ega selle määramise kriteeriume ei suuda hageja määratleda. Sellises olukorras võib juhtuda, et kohtud mõistavad hagejale välja kahjuhüvitised, mis kogumis ületavad hagejale tekkinud mittevaralise kahju. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ühe õigusliku alusena hagi menetlusse võtmata jätmisel viidanud TsMS § 371 lg 1 p-le 9, kuid maakohtu määruse põhjendustes ei ole ühtegi selgitust, miks see säte oli hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks. Seega on maakohtu määrus selle sätte kohaldamise osas põhjendamata ning määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtu seisukohta TsMS § 371 lg 9 kohaldamise kohta selle kohaldamise osas, eriti põhjusel, et juba 9. oktoobri 2020. a määruses leidis ringkonnakohus, et hageja nõue on piisavalt selge ning selles ei esine vormistuslikke puudujääke. Hageja nõue on piisavalt selge. Hagist nähtub, millist kommentaari ja miks hageja peab oma õigusi rikkuvaks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ning seda, kas suletud isikute ringile nähtav kommentaar võib põhjustada hagetava kahju. Samuti on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et kuna hageja kohta on negatiivseid kommentaare avaldanud ka teised isikud lisaks kostjale, siis pole hageja kohtule piisavalt selgelt välja toonud, et just kostja kommentaar põhjustas talle kahju. Praegusel juhul ei ole kumbki menetlusosaline tuginenud sellele, et hageja kohta on veel negatiivseid kommentaare avaldatud, mis on samuti hageja au teotavad ning et hageja on ka teistele isikutele nõudeid esitanud, mille tulemusena on hageja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitisi. Maakohus ei saa tugineda asjaoludele, mida menetlusosalised ei ole menetluses esile toonud. Neid asjaolusid ei saa hinnata hagi menetlusse võtmise staadiumis, vaid alles asja sisulisel lahendamisel. Maakohtul ei olnud alust nõuda, et hageja tooks välja kogukahju suuruse, arvestades, et hageja kohta on ka teised isikud negatiivseid kommentaare avaldanud. VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6 ei võimalda tõlgendust, mille alusel kohus saaks mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel arvestada ka kõiki teisi laimajaid. Kohus saab lahendada üksnes hageja ja kostja vahelist
2-20-5514 õigussuhet. Kogukahju hindamine polegi võimalik, kuna hageja ei ole teadlik, kas tema kohta leidub internetis veel tema mainet kahjustavaid kommentaare. Samuti ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõue muutuda alusetu rikastumise allikaks. Selline tõlgendus on vastuolus VÕS §-idega 1046, 1047 ning § 134 lg-ga 2.
10.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
11.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 16. juuli 2021. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
13.Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja nõue ei olnud piisavalt selge ning et hagis esitatud asjaoludest ei nähtu kostja õigusvastane käitumine ning hagejale tekkinud kahju. Hageja selgitas hagis, et kostja on avaldanud tema kohta au teotava sisuga negatiivse kommentaari, mis on avaldatud hageja artikli all. Samuti on hageja selgitanud, et kostja isik on eelnevas menetluses tuvastatud.
13.1.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 9 ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Seega ei saa kohus hagi menetlusse võtmisel hinnata, kas hageja esile toodud asjaolud (sh põhjuslik seos) on tõendatud. Samuti ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et selleks, et kohus saaks hinnata mittevaralise kahju suurust praeguses asjas, tuli hagejal esitada teave ka teiste hageja vastu suunatud laimavate kommentaaride ning need avaldanud isikute kohta.
13.2.Kolleegium nõustub hagejaga, et kohus saab lahendada ainult hageja ja kostja vahelist nõuet ning selle lahendamisel ei saa aluseks võtta hagejale teiste isikute poolt tekitatud mittevaralist kahju. Riigikohus on ka selgitanud, et kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-16, p 15). Praeguses asjas on hageja piisava selgusega kahju tekitanud asjaolud ning kostja vastava käitumise esile toonud ning alles asja sisulisel lahendamisel saab maakohus nende osas seisukoha võtta ning mittevaralise kahju suurust hinnata.
14.Kolleegium nõustub hageja määruskaebuse väitega, et ka vorminõuete täitmata jätmise osas ei saanud praegusel juhul hagi menetlusse võtmisest keelduda ning maakohus ei ole selle sätte kohaldamist määruses põhjendanud ega hagis esinevaid vormipuudusi määruses täpsemalt selgitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus reguleerib kohtule esitatavate menetlusdokumentide vorminõudeid 38. ptk. Õiguskirjanduses on selgitatud, et TsMS § 371 lg 1 p-i 9 alusel võib hagi jätta menetlusse võtmata, kui sellelt puudub pädeva isiku allkiri või kui haginõue on ebaselge ulatuses, mis takistab asja menetlemist (vt V. Kõve, I. Järvekülg jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017. § 371 lg 1 p 9 kommentaarid, lk 455, alapunktid 3.3.91. ja 3.3.9.2). Nõude ebaselgus TsMS § 371 lg 1 p-i 9 mõttes ei saa tuleneda asjaolude või põhjusliku seose puudustest, vaid üksnes hagi eseme mittevastavusest TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele. Praegusel juhul ei ole hagi ese ebaselge, hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude.
2-20-5514
15.Et praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.
16.TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause järgi ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.