2-25-130169/12 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.01.2026 esitatud ja 14.01.2026 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on J.R (hageja I) ja C.T (hageja II) G.Xi (kostja) alaealised lapsed. Kostja ei ela lastega koos ega osale nende igapäevases ülalpidamises alates 04.2024. Hageja I igakuised kulud moodustavad kokku 702,50 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 37,50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused lapse huviharidusele ja muudele huvialadele 95 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 95 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, muud vältimatud püsikulud 80 eurot. Hageja II igakuised kulud moodustavad kokku 797,50 eurot, s.h eluasemekulud 50 eurot, kulutused toidule 200 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 15 eurot, kulutused tervishoiule 37,50 eurot, kulutused hügieenitarvetele 20 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 90 eurot, kulutused lapse huviharidusele ja muudele huvialadele 135 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 90 eurot, kulutused vabale ajale 60 eurot, muud vältimatud püsikulud 80 eurot. Kostja ei ole alates lastega lahus elama asumisest osalenud laste ülalpidamises ega tasunud elatist vabatahtlikult. Hagejate seaduslik esindaja pöördus korduvalt kostja poole elatise maksmise palvega, kuid regulaarset elatise tasumist ei toimunud. Laste igapäevased kulud kandis kogu perioodi vältel hagejate seaduslik esindaja iseseisvalt, vältimaks laste heaolu kahjustumist. Seetõttu tekkis hagejatel kahju elatise mittemaksmise tõttu perioodil 17.12.2024–16.12.2025. Eeltoodust tulenevalt palusid mõlemad hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 17.12.2025 summas 409,14 eurot kuus ning tagasiulatuva elatise perioodi eest 17.12.2024–16.12.2025 kokku summas 6 843,94 eurot. Kostja vastus Kostja märkis oma vastuses, et kuni juunikuu 2025 lõpuni oli perekond, sh lapsed kostja ülalpidamisel. Alates juulist 2025 on kostja vabatahtlikult osutanud lastele ülalpidamist, sh tasus täielikult kommunaalkulusid korteris, kus elasid hagejad ning nende seaduslik esindaja. Samuti on kostja tasunud igakuiselt internetiarveid 36 eurot Elisa AS-le kuni 2025 septembrini. 2024 mais on kostja võtnud järelmaksuga Tele 2 mobiiltelefoni poja jaoks (sünnipäevaks) ning igakuine makse telefoni eest moodustab 20 eurot (kuni 07.05.2027). Kõneaega ja interneti Tele 2 poja C.Ti eest samuti maksab kinni kostja (17 eurot kuus). Samuti oli kostja seisukohal, et hagejad ei ole oma kulutusi tõendanud ning lisaks saavad hagejad lapsetoetust, mille arvelt on võimalik katta osa kuludest. Kostja oli nõus tasuma miinimumelatist mõlemale hagejale.

5.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise summas 409,14 eurot. Hageja I igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 702,50 eurot ning hageja II kulud 797,50 eurot. Kuna hagejate nõue ületab elatise miinimummäära ning kostja on esitanud vastuväited kulude suuruse osas, siis tuleb kohtul esmalt hinnata hagejate poolt väljatoodud igakuiste kulude suuruse mõistlikust ja põhjendatust. 5.1 Kohus on 18.02.2026 kirjas hagejatele selgitanud, et hagejatel tuleb täiendavalt selgitada ja tõendada m.h: millest koosnevad hagejate eluasemekulud summas 50 eurot ning esitada tõendid kulu olemasolu ja kandmise kohta; millest koosnevad hagejate transpordikulud summas 20 eurot ning esitada tõendid kulude olemasolu kohta ning millest koosnevad hagejate sidekulud summas 20 eurot ning esitada tõendid kulude olemasolu ja nende kandmise kohta (dtl 151-154). Hagejad ei ole nimetatud kulude osas täiendavaid tõendeid kohtule esitanud. Iseenesest ei saa pidada hagejate poolt märgitud eluasemekulusid ebavajalikeks. Eluasemekulude kohta on ka Riigikohus kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Kohus asub seega seisukohale, et vanemad peavad osalema võrdselt m.h ka hagejate eluasemekulude kandmisel. Transpordikulude osas märgib kohus, et hagejad ei ole tõendanud, kui tihti ja kuhu konkreetselt on hagejaid vaja autoga sõidutada ning mis selle maksumuseks kujuneb. Samas on eluliselt usutav, et teatud transpordikulud võivad hagejatel igakuiselt tekkida, kuna ühistranspordi kasutamine ei ole igakord ajaliselt mõistlik ja võimalik ning aeg-ajalt tuleb teha ka pikemaid sõite. Arvestada tuleb aga ka asjaoluga, et hagejad on võimelised kasutama ka tasuta ühistransporti. Arvestades hagejate vanusega ei saa ka sidekulusid pidada täielikult ebavajalikeks. Samas ei ole hagejad kohtule selgitanud ega tõendanud, millised on mõlema hageja konkreetsed sidekulud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuigi hagejate eluasemekulud, transpordikulud ning sidekulud võivad olla vajalikud, siis ei ole tõendamist leidnud, et need kulud oleksid keskmiselt suuremad. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatut ka hagejate ema konto väljavõte (dtl 35-66), kuna antud väljavõte tõendab üksnes teatud ajahetkel teatud kulude kandmist, kuid puuduvad täiendavad tõendid, mis alusel kulusid kanti ning millised kulud on seotud hagejatega.

5.2 Hagejad on välja toonud toidukulud mõlema hageja osas 200 eurot ning hügieenikulud 20 eurot. Asjaolu, et lapsed tarbivad igapäevaselt toitu ning kasutavad ka hügieenitooteid on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Kohtu hinnangul võib pidada nimetatud kulusid kokku 220 euro ulatuses ka mõistlikuks ja eluliselt usutavaks. 5.3 Hagejad on välja toonud kulutused tervishoiule mõlema hageja osas 37,50 eurot. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et teatud ravimeid tuleb hagejatel aeg-ajalt tarvitada (nt palaviku alandamine, valu vaigistamine, külmetuse leevendamine). Samas ei ole hagejad tõendanud, et hagejatel oleks selliseid terviseprobleeme, mille tõttu oleks nende igakuine tervishoiukulu tavapärasest suurem. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud igakuine keskmine tervisekulu 15 eurot. 5.4 Hagejad on välja toonud kulutused hageja I koolikohustuste täitmiseks 30 eurot ning hageja II osas 90 eurot ning kulutused huviharidusele ja muudele huvialadele hageja I osas 95 eurot ning hageja II osas 135 eurot. Kuna hagejad käivad käesoleval ajal koolis, siis on eluliselt usutav, et hagejatel tekivad kulud ka seoses erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms) ning ka muude kooliüritustega seoses (nt väljasõidud, pildistamised jms). Samuti asenduvad lasteaia lõpetamisel lasteaia kulud koolikuludega. Samas märgib kohus, et Tallinna linn tasub ka lastele koolitoetust igal aastal ning seega saab osaliselt kulud katta toetuse arvelt. Samuti ei saa kohtu hinnangul ebavajalikuks pidada huvialadega, sh spordiga tegelemist. Hageja I osas on hagejad esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja I osalenud arenguringis „Liberi“ igakuise maksega 30 eurot (dtl 71) ning inglise keele tundides igakuise maksega 30 eurot (dtl 72). Hageja II osas on hagejad esitanud tõendi, mille kohaselt hageja II on osalenud inglise keele tundides igakuise maksega 19 eurot (dtl 70). Nimetatud kulud on tõendatud ka maksete väljavõttega perioodil jaanuar 2025 kuni jaanuar 2026 (dtl 164-165). Samas puuduvad tõendid, et vastavad tunnid toimuksid aastaringselt. Kohus peab tavapäraseks ja eluliselt usutavaks, et vastavad huviringid kestavad ca 9 kuud ning seega võiks hageja I kulusid pidada põhjendatuks 45 euro ulatuses (60 eurot x 9 kuud/12 kuuga) ning hageja II osas 14,25 euro ulatuses (19 eurot x 9 kuud/12 kuuga). Hageja II osas on esitatud tõendina ka jaanuari 2026 MTÜ Jalgpallikool FC Tallinn arve summas 95 eurot (dtl 161) ning FC Ararat arve summas 90 eurot september 2025 eest (dtl 166). Samuti nähtub hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest, et hagejate ema on kandnud perioodil 01.07.2025-01.01.2026 nimetatud klubidele kokku 545 eurot, s.o keskmiselt 90,83 eurot kuus. Hagejate ema on viidanud ka karate treeningutele (Karate Spordiklubi Tesei) ja spordiklubi liikmemaksule (Spordiklubi Garant). Kohtule on esitatud tõenditena spordiklubi Tesei ekiri, milles on välja toodud, millal tuleb tasuda karate treeningute novembrikuu tasu (dtl 162) ning MTÜ Spordiklubi Garant e-kirja, milles märgitakse, et jaanuarikuu liikmemaks on tasumata (dtl 163). Hagejate ema konto väljavõttest nähtub, et

perioodil 01.07.2027 – 01.01.2026 on tehtud igakuiseid makseid summas 40 eurot Karate Spordiklubile Tesei ning summas 95 eurot spordiklubile Garant seoses hagejaga I. Kuna juulis makseid ei ole toimunud, siis saab kohus eeldada, et suveperioodil antud klubides ei osaleta ning kohus peab täiendavad kulud põhjendatuks hageja I osas kokku 101,25 eurot (40 eurot x 9 kuud/12 kuuga + 95 eurot x 9 kuuga/12 kuuga). Samuti on tõendamist leidnud, et hageja I on osalenud ujumislaagris perioodil 10.08-20.08 maksumusega 380 eurot (dtl 69), mis teeb igakuiseks kuluks 31,67 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja I kooli ja huvialade kulud kohtu hinnangul usutavad ja põhjendatud kokku ca 110 euro ulatuses ning hageja II kulud ca 155 euro ulatuses. 5.5 Hagejad on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele hageja I osas 95 eurot ja hageja II osas 90 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid ning oluline on asjaolu, et hagejad elavad kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas saavad hagejad valida, kust ja millise hinnaga tooteid osta. Kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks riiete ja jalanõude osas mõlema hageja osas 80 eurot. 5.6 Hagejad on välja toonud mõlema hageja osas kulutused vabale ajale 60 eurot ning muud vältimatud kulud 80 eurot. Arvestades hagejate vanustega on usutav, et nende elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba aja veetmise näol, s.o nt kinos, teatris, muuseumis käimine, raamatute lugemine ning meelelahutusüritustel osalemine. Samas märgib kohus, et meelelahutus ei pea olema igakord tasuline, s.h saab pere veeta aega looduses ning mängida kodus lauamänge vms. Samuti märgib kohus, et alaealistele lastele ja peredele pakutakse sageli ka soodsamaid hindu ning iga kuu ei ole vajalik teatris/muuseumis/meelelahutusüritustel käia. Kuigi hagejad ei ole nimetatud kulude osas tõendideid esitanud, siis kohus peab mõistlikuks ja põhjendatud kuluks seoses meelelahutusega 50 eurot. Muu vältimatu kulu osas on hagiavalduses märgitud kompensatsioon kostjale 80 eurot. Hagejad ei ole selgitanud, mis kuluga on tegemist ning miks on vaja hagejatel tasuda kostjale igakuist kompensatsiooni. Nimetatud kompensatsiooni ei saa käsitleda kohtu hinnangul ka kui elatise osa. 5.7 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hagejad tõendanud, et nende igakuised kulud oleksid miinimumist suuremad. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele

7.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 17.12.2024 kuni 16.12.2025 kokku summas 6 843,94 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14).

Kohus peab vajalikuks märkida, et tasumisele kuuluva elatise miinimummäraks perioodil 01.01.2024 kuni 31.03.2025 oli ühe lapse kohta 287,72 eurot kuus ning sellele järgneval perioodil alates 01.04.2025 kuni 31.03.2026 301,74 eurot kalendrikuus. Seega oleks tulnud mõlemale hagejale tasuda elatist nõutud perioodil 3818,62 eurot. Kuna nimetatud on aga suurem hagejate poolt märgitust, siis saab kohus lähtuda siiski hagejate nõudest summas 3571,97 eurot. Kuigi kostja on selgitanud, et ta on nimetatud perioodil ülalpidamisena tasunud hagejate ja nende ema kommunaalkulusid ja internetiarveid, siis ühtegi konkreetset summat ega kuluarvestust ei ole kostja kohtule esitanud. Kohus on oma 18.02.2026 kirjas kostjale selgitanud, et juhul, kui kostja on tasunud teatud hagejate kulude eest, siis tuleb nimetatu välja tuua ja esitada ka tõendid kulude kandmise kohta. Kohus selgitab, et üksnes kostja konto väljavõte ei tõenda, et seal märgitud võimalikud kommunaalkulud või sidekulud oleksid seotud hagejatega (dtl 191-256). Hagejad on käesoleval juhul esitanud tõendina 02.05.2024, 06.08.2024, 17.08.2024 ning 01.01.2025-02.01.2025 kostja ja hagejate seadusliku esindaja peetud kirjavahetused (dtl 167-174), millest iseenesest nähtub, et pooltel on olnud teemaks ka laste ülalpidamine. Samas ei ole üheski kirjas konkreetselt elatist küsitud ning peale 2025 aasta algust on hagejate seaduslik esindaja oodanud peaaegu terve aasta, enne kui on elatist kohtu kaudu nõudnud. Samuti nähtub viimasest kirjast, et kostja on ise tundnud huvi panustamise vastu, aga hagejate ema on vastanud, et ta ei oska summat öelda. Samas isegi, kui hagejad ei ole järjepidevalt elatist kostjalt nõudnud, siis ei tähenda see seda, et hagejad oleks kaotanud õiguse ülalpidamist ka tagantjärele nõuda. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist miinimummääras hagejatele tasuma. Samas tuleb kohtul vastavalt Riigikohtu praktikale järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmise asjaoluga arvestada nõude ulatuse määramisel. Seega on kohus seisukohal, et praegusel juhul on põhjendatud ja õiglane kostjalt PKS § 108 alusel hagejate kasuks tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada mõlema hageja osas 1000 euroni. Kohus arvestab, et kohtule ei nähtu, et hagejate vajadused oleks olnud tagasiulatuva perioodi jooksul täielikult katmata või kaetud ebapiisavalt ja kahjustatud sellega laste huve. Samuti arvestab kohus, et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel suuremas summas võib teha kostjal raskendatuks ka jooksva elatise maksmise. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejate tagasiulatuv elatise nõue rahuldamisele osaliselt, s.o hageja I osas 1000 eurot ja hageja II osas 1000 eurot.