nende Hageja Bondora AS (registrikood 11483929); lepinguline esindaja LL Kostja CC (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata nende puudumise tõttu.
3.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21)..
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Hageja esitas 22.07.2024 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:
1.1.välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja ja kostja vahel 10.10.2022 sõlmitud laenulepingust nr x tulenev põhivõlgnevus 2003,78 eurot, intress 260,95 eurot, lepingu haldustasu 52,54 eurot, sissenõudmiskulud 15 eurot, lisateenused 154,89 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 370,98 eurot;
1.2.välja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 31% aastas tagastamata krediidisummalt alates 19.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
2.Hageja selgitab nõude aluse ja eelduste kohta järgmist:
2.1.Hageja ja kostja on sõlminud kirjalikult taasesitatavas vormis tarbijakrediidilepingu x. Hageja andis kostjale laenu summas 2126 eurot, intressimääraga oli 31% aastas tagastamata krediidisummalt, igakuine lepingu haldustasu oli 4% laenusummalt aastas ja lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Krediidi kulukuse määr lepingus on 47,77%. Lepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt on viivisemäär võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga.
2.2.Bondora AS-st laenutaotluse protsessi saab algatada üksnes klient, kes on end autentinud IDkaardi, mobiil-ID või Smart-IDga krediidiandja veebilehel. Leping allkirjastatakse digitaalselt selliselt, et klient tuvastatakse kontoga seotud kontakttelefoni numbrile saadetava PIN-koodi abil. See PIN-kood tuleb sisestada krediidiandja kliendiportaalis, pärast seda kui klient on tutvunud laenupakkumise ja lepingueelse infoga ning on otsustanud laenulepingu pakkumisega nõustuda. Lepingu üldtingimustega on võimalik tutvuda laenulepingu taotlemisel, st laenutaotluse ajal on laenusaajal võimalik tutvuda laenutingimustega ja muuhulgas peab laenusaaja ka kinnitama, et ta on nende tingimustega tutvunud. Kui vastavasisulist kinnitust ei anta, ei ole võimalik laenulepingut sõlmida. Laenu üldtingimused ehk tüüptingimused on avaldatud samal veebilehel ja laenutaotluse protsessis - nendega on võimalik tutvuda vajutades vastavale lingile. Asjaolu, et klient nõustub Bondora AS-ga laenulepingut sõlmima ja on selle allkirjastanud, on ka tõendatav lepingu jaluses oleva elektroonilise allkirja infoga, mis sisaldab laenu võtnud kliendi nime, isikukoodi, kliendi poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamisega seotud aeg ja IP-aadressi.
2.3.Kui laenusaaja saab positiivse tulemuse laenutaotlusele, on võimalik laenusaajal laadida kirjalikult sõlmitud leping alla. Kui laenusaaja seda ei soovi mingil põhjusel kohe teha, on võimalik laenusaajal igal ajal logida sisse Bondora iseteenindusportaali ning see soovi korral endale laadida alla nii mitu korda ja nii mitmesse seadmesse kui laenusaaja seda soovib.
2.4.Hageja tasus peale lepingu allkirjastamist kostja märgitud arveldusarvele 2000 eurot.
2.5.Kostja märkis laenutaotluses oma sissetulekuks 1250 eurot ning igakuisteks kohustusteks 0 eurot. Hageja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet ning sellelt nähtus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 1030,43 eurot. Hageja on laenu väljastamisel arvestanud, et kostjal puudusid igakuised kohustused. See asjaolu nähtub ka pangakonto väljavõttest – kostja ei tee regulaarselt ehk igakuiselt tagasimakseid teadaolevatele krediidiandjatele. Samuti ei nähtunud pangakonto väljavõttelt kulutusi hasartmängudele ega olnud kostja osas avalikustatud laenu 2(8)
taotlemise ajal ühtegi maksehäiret. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 309 eurot. Kostjale jäi igakuiselt muudeks kulutusteks 644,24 eurot.
2.6.Kostja rikkus lepingut, jäi tagasimaksetega viivitusse ning hageja hoiatas 14.11.2023 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlga. Hageja ütles 15.12.2023 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
2.7.Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 122,22 eurot. Põhivõlg lepingust on 2003,78 eurot. Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue perioodi 13.04.2023-13.12.2023 eest 260,95 eurot. Kostja on jätnud tasumata igakuise haldustasu summas 10,68 eurot, mis arvestatuna perioodi 13.08.2023-13.12.2023 (tasunud perioodi jooksul 0,86 eurot) eest teeb kokku 52,54 eurot (52,54-0,86). Lepingu ülesütlemisel 15.12.2023 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 0 eurot. Hagi esitamise seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 370,98 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 19.07.2024 kuni tagastamata krediidisumma täielikult tasumiseni viivis 31% tagastamata krediidisummalt aastas.
2.8.Laenulepingut sõlmides on kostja avaldanud soovi, et soovib kasutada krediidiandja poolt
pakutavaid lisateenuseid: B on Track, B Secure, B Secure+. Hageja selgitab, et tegemist on lisateenustega, millega liitumine on vabatahtlik ning mis annab mõningaid eeliseid kliendile. B on Track igakuine kuumakse on 2,99 eurot; B Secure igakuine kuumakse on 14,99 eurot ning juhul, kui kostja on valinud B Secure+ teenuse, siis sellisel juhul on igakuine kuumakse 24,99 eurot, kuid selle hinna sees on juba B Secure lisateenus. Hinnakiri on kättesaadav ka hageja veebilehel, https://www.bondora.ee/bondorast/hinnakiri.
2.9.Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-s 8.4, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Maksehäire edastamise teate maksumuseks on 14,99 eurot, arve lisatud hagiavaldusele. Ülaltoodule lähtudes oli kostjal kohustus tasuda igakuiste lisateenuste eest kokku 27,98 eurot kuus. Kostja on jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 14.08.2023 kuni 13.12.2023, s.o viis kuud. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lisateenuste lepingust kostjalt hageja kasuks välja mõista 139,90 eurot. Lisaks tuleb mõista kostjalt välja maksehäire teatetasu summas 14,99 eurot (kokku 154,89 eurot).
2.10.Võla sissenõudmiskulude hüvitist nõuab hageja 15 eurot, tasuliste meeldetuletuskirjade saatmise eest, need saadeti 20.08.2023, 14.08.2023 ja 15.10.2023. Lepingu p.13.4 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud.
3.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 19.09.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole.
4.Kohus andis pooltele lõpptähtaja eelmenetluses seisukohtade ja dokumentide esitamiseks 20.11.2024. Kohus täitis selgitamiskohustust ning kohustas hagejat täiendavalt selgitama laenulepingu vormi, millal ja kuidas krediidiandja esitas kostjale püsival andmekandjal lepingudokumendid. Kohus märkis, et vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise osas ei ole hageja välja toonud, kas ja mida küsis krediidiandja kostjalt tema igakuiste majandamiskulude kohta, miks on laenuandja märkinud, et laenuandmise hetkel puudusid igakuised kohustused ja kulutused hasartmängudele. Esitatud pangakonto väljavõttes vastavad kulud nähtuvad. Lisaks viitas hageja, et sissenõudmiskulude tasud on avaldatud krediidiandja hinnakirjas, ent seda ei ole kohtule esitatud ning ei ole ka viidatud, kuidas konkreetne hinnakiri oleks lepingu osa, millega kostja on nõustunud. Samuti ei ole esile toodud kirjade saatmise täpseid asjaolusid. Lisateenuste osas (B on
3(8)
track jms) ei ole hageja esile toonud, millal ning millisel viisil kostja tegi tahteavalduse nende teenuste kasutamiseks ega selle kohta tõendeid esitanud.
5.Hageja selgitas 21.11.2024 vastusega järgmist:
5.1.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Antud juhul on pooled sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID voĩ Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu aega. Seega on leping sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides. Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni. Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS 408 lg 2 alusel.
5.2.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 23) selgitanud, et võlgnevuse tekkimisest ei saa iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu sõlmimist uusi finantskohustusi. Antud juhul on hageja lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Kostja on täitnud krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks olulisi andmeid, ning edastanud oma pangakontoväljavõtte(d). Hageja kontrollis kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Hageja võttis analüüsimisel arvesse mh kostja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse, varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise, tema ülalpeetavate arvu, vältimatuid kulusid põhivajadustele jne. Hageja on teabe kogumiseks kasutanud ka asjakohaseid avalikke andmekogusid (Maksehäire registrit). Hageja on seega järginud hoolsuskohustust ning põhjaliku analüüsi raames tuvastanud, et kostja on lepingu sõlmimisel olnud krediidivõimeline. astavalt kostja esitatud pangakonto väljavõttele oli pärines kostja töötasu x OÜ-lt. 2022.a augustikuu töötasu suuruseks oli 1213,66 eurot, septembrikuu eest 1347,35 eurot. Maksevõime analüüsimisel on seega lähtunud hageja kostja sissetulekust (1030,43 eurot), elamiskuludest 309 eurot (kostja deklareerinud 0 eurot), igakuistest kohutust 0 eurot (kostja deklareerinud samuti 0 eurot), laenu kuumaksest summas 77,19 eurot. Seega on kostjale jäänud igakuiselt 1030,43-0-309-77,19 = 644,24 eurot muude kohustuste tarbeks. Kuivõrd kostja oli andnud nõusoleku pärida sissetulekute kohta EMTA-lt, märgib hageja, et Maksu- ja Tolliameti järgi oli kostja keskmiseks sissetulekuks 1030,43 eurot. Kostja on märkinud et ta tööstaažiks on kuni 5a (vahemik 1a-5a) varasemalt viidatud tööandja juures. Kostja on märkinud, et tal on keskharidus ja andnud laenutaotluse esitamisel teada, et ta elab koos vanematega. Hageja ei nõustu sellega, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid kulutused hasartmängudele või igakuistele kohustustele. Kostja esitatud pangakonto väljavõte seoses laenulepingu nr x on välja toodud krediiditoimiku alamlehel "Bank Statement" ridadel 940-953.
5.3.Laenulepingu p. 8.4. sätestab, et laenuandja pakutava lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. Lisateenuseid on võimalik tellida laenutaotlejal 4(8)
kas laenutaotluse esitamisel või laenulepingu kehtivuse ajal. Tegemist on vabatahtlike teenustega, mille maksumus on samuti välja toodud koduleheküljel. Samuti on sõlmitud lisateenustes märgitud nende hind. Hageja selgitab, et lisateenused on vabatahtlikud, neid võib lõpetada igal ajal (nt kui laenutaotleja alguses soovib, kuid hiljem leiab, et puudub vajadus või vastupidiselt, alguses ei soovi, kuid hiljem peab vajalikuks). Lisateenuste lepingud on sõlmitud 10.10.2022.
5.4.Juhul, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, esitab hageja nõude ümberarvestuse, milles on arvestanud kõik laekumised põhinõude (2126 euro) katteks. Sellisel juhul on nõude jäägiks 1501,17 eurot (põhiosa). Laenuleping öeldi üles 15.12.2023 ning alates 16.12.2023 kuni 21.11.2024 on lisandunud nõudele seadusjärgset viivist 173,56 eurot (arvestus lisatud). Kui kohtu hinnangul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loobub hageja osaliselt algsest nõudest. Kohtuotsuse põhjendused
1.TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagi hind on 3479,31 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1.
2.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.8 Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust nr X.
5.Hageja on kohtule pdf formaadis laenulepingu nr X, mis sisaldab kostja nime, isikukoodi, kinnitamise aega 10.10.2022 15:12:00 ja kinnitamise IP aadressi (dtl 10-30). Samasugune kinnitusmärge on ka maksegraafikul (dtl 31-33). Hageja on selgitanud, et selle kinnituse andmiseks pidi kostja sisestama talle mobiiltelefonile saadetud PIN-koodi hageja kliendiportaalis. Kohtu hinnangul on hageja esile toonud kostja poolt tahteavalduse tegemise asjaolud. Hageja on ka esile toonud, et kostjal oli võimalik kohe või ka hiljem portaali sisse logides lepingudokumendid endale digitaalselt alla laadida. Seega on hageja esile toonud, et tarbijale esitati lepingudokumendid püsival andmekandjal. Lihtmenetluses võib kohus arvestada hageja selgitusi tõendina.
6.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Bondora AS oli oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandusega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).
7.Kohus on seisukohal, et leping on tühine, kuna krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 403 4 ja selle lg 1 kohaselt peab krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada 5(8)
tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.
9.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
10.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
11.Finantsinspektsiooni juhendi p 9.10.3 järgi peab krediidiandja koguma teavet mh tarbija varasema käitumise kohta finantskohustuste ja teiste varaliste kohustuste täitmisel. Juhendi p 9.11 kohaselt võtab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuse hindamisel arvesse ülalpeetavate arvu ja tarbija muid kogumis mõistlikult hinnatavaid regulaarseid kulutusi majapidamisele (nt kulutused toidule, kommunaalkuludele, sideteenustele, kindlustusmaksetele jne). Vorminõuded ja hindamise metoodika otsustab krediidiandja või -vahendaja.
12.Kohus on seisukohal, et laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on hagis selgitanud, et kostja esitas laenutaotluse 10.10.2022 laenusummale 2000 eurot. Märkis enda sissetulekuks 1250 eurot, igakuised kohustused 0 eurot, ülalpeetavaid 0. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 309 eurot. Tööandjaks: x OÜ (dtl 77). Kostja suhtes analüüsiti kostja esitatud väljaminekuid ja sissetulekuid, mille kohta esitab hageja laenuandja krediiditoimiku ja otsustusprotsessi parameetrid (dtl 63-176). Kostja suhtes kontrolliti maksehäireid ja päringu käigus selgus, et kehtivaid maksehäireid ei olnud ja kostja taust oli puhas. Analüüsi tulemusena jõuti järelduseni, et kostjale võib pakkuda laenu sissetuleku järgi 2000 eurot intressimääraga 32,95%. Kostja sissetulekud kontrolliti ka EMTA-st, millest nähtus, et kostja tööandjateks oli x OÜ. Kliendi taust korras, kliendi riskiaste madal. Kostjal võlgnevusi ei olnud. Kostja laenutaotluses märgitud andmed on üle kontrollitud. Laenuandja jõudis järeldusele, et kostja esitatud andmed ja kliendi maksekäitumine võimaldavad kostjale pakkuda laenu 2000 eurot, kuumaksega 77,19 eurot, tähtajaga 60 kuud.
13.Kohus märkis enda 06.11.2024 kirjas, et laenuandja on märkinud, et laenuandmise hetkel puudusid igakuised kohustused ja kulutused hasartmängudele, kuid esitatud pangakonto väljavõttest vastavad kulud nähtuvad. Hageja ei nõustunud kohtuga, et kostja pangakonto väljavõttelt nähtusid kulutused hasartmängudele või igakuistele kohustustele. Kostja esitatud pangakonto väljavõte seoses laenulepingu nr X on välja toodud krediiditoimiku alamlehel "Bank Statement" ridadel 940953. Viidatud krediiditoimiku ridadel 940-953 (dtl 112) on välja toodud kostja pangakonto väljavõte perioodi 07.09.2022-08.10.2022 kohta.
14.Kohus selgitab, et kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul on kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees ning kulutused hasartmängudele. Praegusel juhul on hageja esitanud kostja konto väljavõtte, kust nähtuvad võimalikud kulutused teistele võlausaldajatele ning 6(8)
hasartmängudele. Seega on krediidiandja kohtu hinnangul krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui krediidiandja oleks kontrollinud hoolsalt vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis oleks krediidiandja väljaselgitanud, et kostjale on korduvalt väljastatud tarbijakrediidilaene erinevates summades. Samuti nähtub krediiditoimiku pangakonto väljavõtte tabelist (Bank Statement), et kostja on 35 korral teinud väljamakseid ettevõttele d OÜ, kes E-Äriregistri kohaselt tegeleb hasartmängude ja kihlvedude korraldamisega. Seega oleks laenuandja pidanud nägema, et tegemist on isikuga, kes ei ole võimeline välja tulema enda sissetulekuga ja võtab korduvalt tarbijakrediidilaene, ning mängib hasartmänge ehk tegemist ei ole krediidivõimelise isikuga, milline asjaolu nähtub ka kohtuinfosüsteemist, kus isikul on mitmeid kohtuvaidlusi seoses tarbijakrediidilepingutega.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 31% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
16.Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud pangale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohtule on esitatud ka ümberarvestusi, juhuks, kui kohus peaks leidma, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtteid.
17.Lepingu ülesütlemine on kujundusõigus, mille teostamine toimub tahteavalduse tegemisega lepingu teisele poolele. Ülesütlemisavaldus muutub kehtivaks, kui 1) ülesütlemise materiaalsed eeldused on täidetud (lepingut üles öelda soovival poolel on seaduse või lepingu järgi õigus leping üles öelda) ja 2) ülesütlemisavaldus tehakse mõistliku aja jooksul pärast rikkumist ja see jõuab laenusaaja mõjusfääri.
18.Vaidlust ei ole, et krediidiandja ütles lepingu üles 15.12.2023, mille kohta edastas kosjale ekirja (dtl 45). Edasi kontrollib kohus, kas ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud.
19.VÕS § 116 lg 6 näeb ette, et kui lepingupool rikub oluliselt kestvuslepingut, on teisel poolele õigus leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused näeb ette VÕS § 416 lg 1. Kui need eeldused ei ole täidetud ehk kui tarbija ei ole maksetega viivitanud, siis ei ole krediidiandjal õigust lepingut üles öelda. Sellisel juhul ei ole ülesütlemisavaldusel õiguslikku toimet. Seega tuleb hinnata, kas ajal, kui krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemisavalduse (15.12.2023), oli kostja täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
20.Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et krediidiandja on teinud laenu väljamakse summas 2000 eurot (dtl 41). Kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei pidanud kostja tasuma muid kulusid. Hagiavaldusest nähtub, et kostja teinud tagasimakseid kokku summas 624,83 eurot. Kuna krediidiandja on lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega ole kostja krediidivõimelisust kontrollinud, siis oli kostjal kohustus tasuda vaid põhivõlga, sest seadusjärgne intressimäär oli 0%. Seega saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Krediidiandjal ei olnud õigust 15.12.2023 lepingut üles öelda. Seega ei ole hagejal kostja 7(8)
vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi. Hageja ei ole kohtule esitanud alternatiivseid nõudeid.
21.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist krediidi tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuivõrd leping ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist.
22.Seega tuleb hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
6.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.
7.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
8.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
9.Kuna kostja ei ole kohtule esitanud andmeid, et tal oleks käesolevas menetluses tekkinud menetluskulusid (kostjal ei ole menetluses olnud lepingulist esindajat), siis puuduvad ka menetluskulud, mida hagejalt kostja kasuks välja mõista.
10.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.