Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepingulised esindajad Pille Martin ja Anzhela Ternikova
hagi
C.W
vastu
võlgnevuse
Kostja C.W (isikukood XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) hagiavaldused C.W (isikukood XXX) vastu.
2.Välja mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks lepingu nr 4568917 alusel 4154,96 eurot, s.o põhinõue.
3.Välja mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks lepingu nr 472572027 alusel 1405,22 eurot, s.o põhinõue.
4.Välja mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis põhinõuete (4154,96 eurot ja 1405,22 eurot) tasumata osadelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõuete täitmiseni.
5.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ lepingu nr 4568917 alusel esitatud hagi C.W vastu 4214,14 eurot väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 3789,16 eurot, intressinõue 276,09 eurot, viivisenõue 113,89 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi C.W vastu viivisenõude osas alates 01.01.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
1 (14)
6.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ lepingu nr 472572027 alusel esitatud hagi C.W vastu 882,96 eurot väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 492,95 eurot, intressinõue 247,01 eurot, viivisenõue 108 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi C.W vastu viivisenõude osas alates 27.06.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud 53% ulatuses C.W kanda ja 47% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
8.Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
9.Välja mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud 445,20 eurot, s.o riigilõiv.
10.Välja mõista C.W-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskulude 445,20 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud
1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 31.12.2024 Tartu Maakohtule hagi C.W (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mida täiendas 10.03.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 8369,10 eurot, millest põhinõue on 7944,12 eurot, intress on 276,09 eurot, viivis on 113,89 eurot ja sissenõudmiskulud on 35 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS LHV Finance (krediidiandja) ja kostja 26.09.2022 väikelaenulepingu nr 4568917, mille alusel refinantseeriti kohustust Bondora AS-i ees. Kostjale anti laenu 11 022,89 eurot, millest arvati kohe maha lepingutasu 216,14 eurot ning ülejäänud summa 10 806,75 kanti Bondora AS-ile kostja ja Bondora AS-i vahel sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Lepingust tulenevalt on intressimäär 15,90% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 22,39% aastas. Kostjal tuli laen tagastada maksegraafiku alusel 60 kuu jooksul. Igakuine kuumakse alates kolmandast osamaksest on 288,87 eurot ning viimane osamakse on 288,81 eurot. Viivisemääraks on lepingujärgne intressimäär, s.o 15,9% aastas. Eritingimuste kokkuleppe kohaselt sisaldub lepingus kuutasu 2 (14)
8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt. Kuutasu on laenusaaja poolt igakuiselt makstav teenustasu lepingu haldamise eest. Kostja on teinud väikelaenulepingu nr 4568917 alusel tagasimakseid summas 6777,77 eurot, millest arvestati lepingutasu katteks 216,14 eurot, põhiosa katteks 3078,77 eurot, kuutasu katteks 498,04 eurot ja intressi katteks 2984,82 eurot. Kostja oli viivituses järgmiste osamaksetega: 10.09.2024 osamakse summas 287,92 eurot; 10.10.2024 osamakse summas 288,87 eurot; 10.11.2024 osamakse summas 288,87 eurot. Krediidiandja saatis kostjale 14.11.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 28.11.2024, hoiatusega, et vastasel juhul öeldakse leping üles alates 29.11.2024 ning kogu nõue kuulub tasumisele. Krediidiandja teavitas täiendavalt kostjat 29.11.2024, et leping on lõpetatud ühepoolselt ning lepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 7944,12 eurot (väljastatud krediit summas 11 022,89 – tagasimaksed summas 3078,77 eurot). Intressinõue perioodi 11.09.2024–29.11.2024 eest on 276,09 eurot. Intressimääraks on 15,9% aastas. Viivisenõue perioodi 30.11.2024–31.12.2024 eest on 113,89 eurot, viivisemääraga 15,9% aastas. Alates 01.01.2025 nõuab hageja viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 35 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 02.12.2024 saadetud nõudekiri maksumusega 25 eurot, 10.12.2024 saadetud pretensioon maksumusega 5 eurot, 13.12.2024 saadetud hagihoiatus maksumusega 5 eurot. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud väikelaenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2.Hageja esitas 27.06.2025 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2288,18 eurot, millest põhinõue on 1898,17 eurot, intress on 247,01 eurot, viivis on 108 eurot ja sissenõudmiskulud on 35 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27.06.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS (krediidiandja) ja kostja 08.05.2023 krediidikonto lepingu nr 472572027, mille kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale krediidilimiidi 2000 eurot kasutamist. Perioodil 08.05.2023–16.12.2024 kanti kostja kontole kokku 4040 eurot. Lepingujärgne intressimäär oli 37,8% aastas ja krediidi kulukuse määr 45,09%. Kostja tegi tagasimakseid kokku 2634,78 eurot, millest arvestati põhiosa katteks 2141,83 eurot, intressi katteks 274,05 eurot ja kiire väljavõtu tasu katteks 218,90 eurot. Põhiosa jäägiks kujunes 1898,17 eurot. Kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.12.2024 seisuga. Krediidiandja saatis kostjale 02.12.2024 lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 16.12.2024. Krediidiandja saatis 16.12.2024 kostjale lepingu lõpetamise teate, mistõttu loetakse leping üles öelduks 17.12.2024. Intressinõue perioodi 14.08.2024–17.12.2024 eest on 247,01 eurot. Intressimääraks on 37,8% aastas. Viivisenõue perioodi 18.12.2024–27.06.2025 eest on 112,11 eurot, kuid hageja vähendab viivisenõuet 108 eurole. Viivisemääraks on seadusjärgne määr. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 35 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 02.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 13.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,
3 (14)
30.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja vastuväited
3.Kostjale toimetati 31.12.2024 hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 29.03.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 31.12.2024 hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 28.04.2025. Kostja hagile ei vastanud. Kohus liitis 06.08.2025 määrusega ühte menetlusse 31.12.2024 tsiviilasjas nr 2-24-19695 esitatud hagi ja 27.06.2025 tsiviilasjas nr 2-25-10142 esitatud hagi ning liidetud tsiviilasja numbriks jättis kohus 2-24-19695. Kostjale toimetati 27.06.2025 hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 02.09.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 27.06.2025 hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 02.10.2025. Kostja hagile ei vastanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
5.1.Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i LHV Finance ja kostja vahel 26.09.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr 4568917. Lepingu kohaselt oli laenusummaks 11 022,89 eurot, millest peeti kinni lepingutasu 216,14 eurot (dtl 10–19). Kostja andis AS-ile LHV Finance käsundi Bondora AS-i pangakontole ülekande tegemiseks summas 10 806,75 eurot (maksekorraldus dtl 20). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus AS-ile LHV Finance tegema 60 osamakset, kuumakse suurusega 288,87 eurot, esimese osamakse suurus oli 367,74 eurot ja viimase osamakse suurus 288,81 eurot (dtl 13–14). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.
5.2.Hageja on esitanud kohtule tõendina ESTO AS-i ja kostja vahel 08.05.2023 sõlmitud krediidilepingu nr 472572027 krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 246–260). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kostja pangakontole tehti ülekandeid kokku summas 4040 eurot
4 (14)
(maksekorraldused dtl 301–349). Kostja kohustus krediidi tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 255). Lepingu ja lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu ning lepingu lõppemisel tuli tagasi maksta kasutatud krediidilimiit (dtl 257; tarbijakrediidileping on tähtajatu). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Krediidi kulukuse määr
6.Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määrad on kooskõlas VÕS § 4062 lg-ga 1. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, , p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, , p-d 14-15).
6.1.Laenulepingust nr 4568917 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 22,39% aastas. Laenusumma on 11 022,89 eurot, lepingutasu on 216,14 eurot, intressimäär on 15,90% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 60 osamaksega (dtl 13). Lepingus sisaldus kuutasu, mis oli 8% igakuise krediidisumma tagasimakse ja intressi summalt (dtl 13). Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 26.09.2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30% (kohaldus alates 01.07.2022 kuni 31.12.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 48,90%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 22,45%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.
6.2.Kostjale laenulepingu nr 472572027 alusel antud laenu krediidi kulukuse määr oli lepingu ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt 45,09% aastas ja intressimäär 37,8% aastas (dtl 255 ja 258). Lepingu kohaselt oli krediidi ülekandmise tasu (väljavõtutasu) pangakontole 0 eurot. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 08.05.2023 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 15,31% (kohaldus alates 01.01.2023 kuni 30.06.2023 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 45,93%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks 45,09%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine
5 (14)
7.26.09.2022 ja 08.05.2023 sõlmitud lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas võlausaldajad on järginud kostjaga lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr , p-d 13 ja 17).
8.1.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: - tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); - tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); - tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); - tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr , p 18). VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise
6 (14)
tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo 24.11.2023, nr , p 23). Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr , p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, , p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, , p 35).
8.2.Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuste tegemiseks (dtl 290 jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
8.2.1.AS-i LHV Finance ja kostja vahel 26.09.2022 sõlmitud väikelaenulepingu nr 4568917 osas esitas hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtted (dtl 72 jj). Perioodil 01.03.2022– 25.09.2022 laekus kostjale töötasu keskmiselt 584,43 eurot kuus. Kostjale laekus eelnimetatud perioodil Töötukassalt toetust keskmiselt 484,45 eurot kuus ning sotsiaaltoetust 41,68 eurot kuus. Eeltoodud sissetulekuid arvestades oli kostja keskmine igakuine sissetulek 1110,56 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal olid samal perioodil märkimisväärsed varasemad rahalised kohustused. Kostjal oli Bondora AS ees perioodil 08.03.2022–13.06.2022 kohustusi üle 300 euro kuus. Pärast seda, kui Bondora AS maksis
7 (14)
25.06.2022 kostjale välja täiendava laenu summas 1800 eurot, suurenes Bondora AS-ile makstav igakuine tagasimakse rohkem kui 420 eurole kuus. Lisaks hakkas väikelaenulepingu nr 4568917 alusel igakuine osamakse olema 288,87 eurot. Seega moodustasid üksnes Bondora AS-i kohustus ja väikelaenulepingu nr 4568917 osamakse kokku vähemalt 708,87 eurot kuus. Kui sellele lisada kostja igakuised maksed Tele2 Eesti AS-ile summas ligikaudu 21 eurot kuus, Telia Eesti AS-ile 9–24 eurot kuus ning IF P&C Insurance AS-ile 14,55 eurot kuus, ulatusid kostja teadaolevad regulaarsed kohustused vähemalt 753,42–768,42 euroni kuus. See moodustas ligikaudu 68–69% kostja keskmisest kuusissetulekust. Lisaks tegi kostja makseid Jõgeva Vallavalitsusele märtsis 2022 summas 304,20 eurot, aprillis 2022 summas 98,45 eurot, juunis 2022 summas 222,89 eurot ja septembris 2022 summas 268,87 eurot. Samuti nähtub väljavõttest, et kostja tegi 04.03.2022 makse kohtutäiturile, kuid väljavõttest ei nähtu, millise kohustuse katteks see makse tehti. Arvestades kostja keskmist kuusissetulekut, varasemaid laenukohustusi, side- ja kindlustuskulusid, kohaliku omavalitsuse kasuks tehtud makseid ning igapäevaseid vältimatuid kulutusi kaupadele, teenustele ja toidule, ei nähtu pangakonto väljavõtetest, et kostjal oleks olnud piisavalt vabu vahendeid uue väikelaenulepingu kohustuste täitmiseks jooksva sissetuleku arvel. Vastupidi, esitatud andmed viitavad sellele, et kostja maksevõime oli juba lepingu sõlmimise ajal oluliselt piiratud ning uue 288,87 euro suuruse igakuise osamakse lisandumine suurendas kostja kohustuste koormust selliselt, et lepingu täitmine tavapärase sissetuleku arvel ei olnud realistlik. Hageja esitatud kostja pangakonto väljavõtete ja selle analüüsi põhjal saab seega järeldada, et kostja ei olnud võimeline täitma väikelaenulepingust nr 4568917 tulenevaid kohustusi oma jooksva sissetuleku ega muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel. Kohtu hinnangul ei saanud AS LHV Finance kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks AS LHV Finance VÕS § 403 4 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et AS LHV Finance ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.2.2.Hageja asus seisukohale, et ESTO AS järgis kostjaga lepingu nr 472572027 sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas enda sissetulekuteks 1637,64 eurot kuus. ESTO AS tuvastas Maksu- ja Tolliameti andmete alusel kostja sissetulekuna 892,58 eurot kuus. Oma finantskohustuste suuruseks avaldas kostja 425 eurot ja üldisteks majapidamiskuludeks 105 eurot, kuid kohaldati määra 234 eurot. Hageja väljatoodust nähtub, et ESTO AS tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse ning Maksu- ja Tolliametist saadud kostja sissetuleku andmete pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et ESTO AS oleks küsinud kostjalt muud teavet tema varalise seisundi kohta (s.o peale igakuise sissetuleku) ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete (majapidamis)kulude kohta. ESTO AS ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ESTO AS oleks kostja laenutaotluses esitatud teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et ESTO AS kontrollis kostja maksekäitumist portaalides creditinfo.ee ja taust.ee ning kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. ESTO AS tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest allikatest andmeid tarbija kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta vajalikus ulatuses. Üksnes kostja sissetuleku ja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma
8 (14)
mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kuna ESTO AS ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, ei oleks ESTO AS VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et ESTO AS ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
8.2.3.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr , p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjatele mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5). Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine
9.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.
9 (14)
10.Laenulepingust nr 4568917 nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul 10.11.2022–10.10.2027 igakuiseid põhiosamakseid, intressimakseid ja kuutasumakseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 10.11.2022 (dtl 14). - 10.11.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 121,42 eurot; - 10.12.2022 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 123,03 eurot; - 10.01.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 124,66 eurot; - 10.02.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 126,31 eurot; - 10.03.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 127,98 eurot; - 10.04.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 129,68 eurot; - 10.05.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 131,39 eurot; - 10.06.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 133,14 eurot; - 10.07.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 134,90 eurot; - 10.08.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 136,69 eurot; - 10.09.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 138,50 eurot; - 10.10.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 140,33 eurot; - 10.11.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 142,19 eurot; - 10.12.2023 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 144,08 eurot; - 10.01.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 145,99 eurot; - 10.02.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 147,92 eurot; - 10.03.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 149,88 eurot; - 10.04.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 151,87 eurot; - 10.05.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 153,88 eurot; - 10.06.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 155,92 eurot; - 10.07.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 157,98 eurot; - 10.08.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 160,08 eurot; - 10.09.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 162,20 eurot; - 10.10.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 164,35 eurot; - 10.11.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 166,52 eurot. Kokku 3570,89 eurot. Leping nr 4568917 öeldi üles alates 29.11.2024 (dtl 34). Perioodil 10.11.2022–10.11.2024 oli sissenõutavaks muutunud põhiosa maksete summa 3570,89 eurot. Hagist nähtub, et kostja tasus enne lepingu ülesütlemist kokku 6651,79 eurot (dtl 3,4, 21 jj). Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu ning arvestades, et 2022. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 0%; 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023– 30.06.2023; 4% perioodil 01.07.2023–31.12.2023; 4,5% perioodil 01.01.2024–30.06.2024; 4,25% perioodil 01.07.2024–31.12.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu nr 4568917 ülesütlemise ajal, s.o 29.11.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingu nr 4568917 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega lõppenud. Lepingu nr 4568917 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 10.10.2027 (dtl 14), mistõttu ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Tartu Ringkonnakohus on 19.12.2025 kohtuotsuse p-des 10 ja 11 asjas nr jõudnud järeldusele, et hagi saab põhivõla osas rahuldada olukorras, kus kostja ei vaidle põhiosa tasumisele vastu, ka siis, kui leping on tähtajatu ja jätkuvalt kehtiv.
10 (14)
Kohus on tuvastanud, et kostja andis AS-ile LHV Finance käsundi Bondora AS-i pangakontole ülekande tegemiseks summas 10 806,75 eurot (maksekorraldus dtl 20). Kostja on teinud tagasimakseid summas 6651,79 eurot. Hageja kohtule ümberarvestust ei esitanud. Kohus arvestab kostja tagasimaksed 6651,79 krediidisumma katteks. Eeltoodut arvestades on kostja põhivõla suurus 4154,96 eurot. Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et AS LHV Finance oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata laenu põhiosa 4154,96 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 4154,96 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
11.Hageja lepingust nr 4568917 tulenev viivisenõue perioodi 30.11.2024–31.12.2024 eest on 113,89 eurot. Alates 01.01.2025 nõuab hageja viivist seadusjärgses viivisemääras, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tartu Ringkonnakohus on 19.12.2025 kohtuotsuse p-s 12 asjas nr leidnud, et olukorras, kus hageja ei ole esitanud kooskõlas VÕS § 4034 lg-ga 7 nõude ümberarvestust, on võimalik hageja viivisenõue rahuldada üksnes kohtuotsuse jõustumisest arvates, kohaldades seadusjärgset viivise määra. Kohus rahuldab hageja lepingust nr 4568917 viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
12.Laenulepingu nr 472572027 osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt oli leping tähtajatu. Kostja kohustus krediidi tagastama 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15. kuupäevaks (dtl 255). Hageja tõi välja, et kostja oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega 16.12.2024 seisuga.. ESTO AS teavitas kostjat 02.12.2024 lepingu nr 472572027 ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlga täiendava tähtaja jooksul, s.o 16.12.2024 (dtl 266). Leping nr 472572027 lõppes ülesütlemisega 17.12.2024. Hageja avaldas, et kostja tegi tagasimakseid kokku 2634,78 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 2141,83 eurot, intressi katteks 274,05 eurot, kiire väljamakse tasu katteks 218,90 eurot. 67,33 eurot oleks minimaalne igakuine tasumisele kuulunud põhiosa makse juhul, kui krediidisummaks oli 4040 eurot ja tagasimakseperioodiks 60 kuud. Tegelik miinimummakse ei pruugi võrduda 67,33 eurot igal kuul, kui kostja võttis krediidi kasutusse erinevatel aegadel ja kasutatud jääk muutus. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja kiire väljamakse tasu ega muid tasusid ning arvestades, et 2023. aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 2,5% perioodil 01.01.2023–30.06.2023; 4% perioodil 01.07.2023– 31.12.2023; 4,5% perioodil 01.01.2024–30.06.2024; 4,25% perioodil 01.07.2024–31.12.2024, siis ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 17.12.2024. Eeltoodust tulenevalt
11 (14)
tuvastab kohus, et laenulepingu nr 472572027 ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole see ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt hageja esitatud maksekorraldustele tegi ESTO AS 03.10.2023 kostjale esimese väljamakse summas 350 eurot (dtl 347), ESTO AS tegi kostjale veel 24 väljamakset, millest viimase tegi ESTO AS 10.08.2024. Hageja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ja millises suuruses osamaksetega kostja krediiti tagastas, hageja on avaldanud ainult seda, et kostja tegi tagasimakseid kokku summas 2634,78 eurot. Lepingu nr 472572027 kohaselt tuli krediit tagastada järgmises minimaalses osas: 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Kui esimene osamakse pärast 03.10.2023 krediidi saamist oli 15.11.2023 ja edasi kord kuus iga kuu 15ndal kuupäeval, siis saabub 60. osamakse tasumise tähtpäev 15.11.2028. Eeltoodust tulenevalt ei ole tänaseks laenulepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses. Tartu Ringkonnakohus on 19.12.2025 kohtuotsuse p-des 10 ja 11 asjas nr jõudnud järeldusele, et hagi saab põhivõla osas rahuldada olukorras, kus kostja ei vaidle põhiosa tasumisele vastu, ka siis, kui leping on tähtajatu ja jätkuvalt kehtiv. Kohus on tuvastanud, et kostja pangakontole kanti üle kokku 4040 eurot. Kostja on hageja väitel teinud tagasimakseid summas 2634,78 eurot. Hageja esitas ümberarvestuse, milles luges kostja tasutuks summa tasutuks põhiosa katteks (dtl 297). Kohus arvestab kostja tagasimaksed 2634,78 eurot krediidisumma katteks. Eeltoodut arvestades on kostja põhivõla suurus 1405,22 eurot (4040-2634,78). Põhivõla tasumise kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal on tasumata laenu põhiosa 1405,22 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 1405,22 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
13.Hageja lepingust nr 472572027 tulenev viivisenõue perioodi 18.12.2024–27.06.2025 eest on 108 eurot. Alates 28.06.2025 nõuab hageja viivist seadusjärgses viivisemääras, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tartu Ringkonnakohus on 19.12.2025 kohtuotsuse p-s 12 asjas nr 2-22-130825 leidnud, et olukorras, kus hageja ei ole esitanud kooskõlas VÕS § 403 4 lg-ga 7 nõude ümberarvestust, on võimalik hageja viivisenõue rahuldada üksnes kohtuotsuse jõustumisest arvates, kohaldades seadusjärgset viivise määra. Hageja esitas viivisenõude osas ümberarvestuse, kuid see on ebaõige, sest leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ja võlasumma ei olnud hageja toodud ulatuses muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
12 (14)
14.Hageja intressinõude ümberarvestus lepingu nr 472572027 alusel ei ole õige. Hageja on arvestanud intressi kogu võlgnevuselt (4040 eurolt) perioodi 09.05.2023–17.12.2024 eest, kuid intressi ei saa arvestada tervelt hiljem kujunenud võlgnevuselt tagasiulatuvalt. Lisaks tuleb arvestada seda, et leping ei lõppenud ülesütlemisega ja kogu põhiosa ei ole seetõttu korraga sissenõutavaks muutunud. Hageja intressinõue jääb rahuldamata.
15.Arvestades, et hageja palus lepingu nr 4568917 alusel põhinõudena kostjalt välja mõista 7944,12 eurot, kuid kohus rahuldas hageja põhinõude 4154,96 euro ulatuses, siis jääb hageja lepingust nr 4568917 tulenev põhinõue rahuldamata 3789,16 euro ulatuses. Hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülaltoodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Hageja intressinõue 276,09 eurot, viivisenõue 113,89 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 35 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses. Hageja viivisenõue alates 01.01.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni jääb rahuldamata.
16.Arvestades, et hageja palus lepingu nr 472572027 alusel põhinõudena kostjalt välja mõista 1898,17 eurot, kuid kohus rahuldas põhinõude 1405,22 euro ulatuses, jääb hageja lepingust nr 472572027 tulenev põhinõue rahuldamata 492,95 euro ulatuses. Hageja intressinõue summas 247,01 eurot, viivisenõue summas 108 eurot ning võla sissenõudmiskulude nõue 35 eurot jäävad rahuldamata täies ulatuses. Hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülaltoodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei olnud kehtivalt üles öeldud, mistõttu ei ole VÕS § 113 2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Hageja viivisenõue alates 27.06.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
18.Käesolevas asjas on hagihinnaks 11 842,08 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 6225,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 53% ulatuses ning jättis rahuldamata 47% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 53% ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda. Hagilt hinnaga 11 842,08 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 840 eurot. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Hageja on tasunud riigilõivu 210 eurot ettenähtust enam. Hagejal on võimalik esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kostjalt ei ole põhjendatud enam tasutud osas riigilõivu väljamõistmine hageja kasuks. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 53% ulatuses kostja kanda ja 47% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 445,20 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
13 (14)
19.Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.