Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Merit Helm
Määruse tegemise aeg ja koht
26. november 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-4571
Tsiviilasi
OÜ X hagi Y OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ X (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Päts (L ja P Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: Y OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Kostja seaduslik esindaja: P. L. (isikukood xxxx, e-post xxxx).
Kinnitada Osaühingu X ja Y OÜ vaheline kompromiss järgmiselt:
käsitlemata
Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu X hagi Y OÜ vastu võla ja viivise nõudes.
Hageja esitas 14.11.2024 kohtule kompromisslepingu ning pooled palusid käesoleva menetluse lõpetada.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 esimese lause kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega.
Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.
Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et hageja menetluskulud summas 1850 eurot jäävad kostja kanda, määrab kohus menetluskulud kindlaks vastavalt poolte poolt kompromissis nimetatule. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Käesolevas asjas on kohus 27.03.2023 määrusega kohaldanud hagi tagamist ning seadnud Y OÜ-le kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi 4030,62 euro ulatuses Osaühingu X kasuks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Võttes arvesse, et kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega ja pooled taotlevad hagi tagamise abinõu jõusse jätmist, jätab kohus jõusse 27.03.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 1 tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust seoses kompromissi sõlmimisega poolte poolt. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 490 eurot. Hageja taotlusel kuulub hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot hageja arvelduskontole nr xxxx.
Kohus märgib, et pooled on esitanud taotluse asendada jõustunud lahendis poolte nimed ja registriandmed initsiaalidega. TsMS § 462 lg 2 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus on seisukohal, et poolte taotlus tuleb TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldada. Seega tuleb käesoleva määruse jõustumisel asendada poolte nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada poolte registriandmeid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.