Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
25.06.2026, Tallinn
Haldusasja number
3-26-1580
Haldusasi
Politseija kinnipidamiseks paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Tähtla Puudutatud isik – G.E , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.E määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Piirivalveameti taotlus G.E ja kinnipidamiskeskusesse
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse G.E määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määruse peale haldusasjas nr 3-26-1580.
2.Jätta G.E määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1580 muutmata.
Tagastada G.E-le 19.06.2026 esitatud tõend digitaalse toimiku leheküljel 107.
4.Vabastada G.E käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused türgi keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja kodakondsus tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-26-1580
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud külastasid 25.05.2026 teenistuskohustusi täites aadressi XXX, Tallinn. Korteri ukse avas G.E (puudutatud isik; sündinud XX.XX.XXXX), kes esitas enda isiku tuvastamiseks Türgi juhiloa kehtivusega kuni 19.07.2032. Isiku sõnul oli ta passi mitu päeva tagasi kaotanud. PPA tuvastas andmebaaside andmeid kontrollides, et isik on kolm korda taotlenud Eesti viisat, kuid tema taotlused on tagasi lükatud. Viisa taotlustes on isik märkinud end XXX kodanikuks. Isikul puudusid kehtivad tööload ja aktiivsed töösuhted. Asjaolude väljaselgitamiseks kutsuti isik politseijaoskonda. Õue jõudes üritas isik põgeneda ning ta peeti kinni Kopli 45 maja hoovis. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. Isik avaldas 26.05.2026 küsitluse käigus soovi taotleda rahvusvahelist kaitset ning ta peeti kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 1 alusel.
2.PPA esitas 27.05.2026 Tallinna Halduskohtule VRKS § 36 2 lg 2 ja § 361 lg 2 p 4 alusel taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluse põhjenduste kohaselt esineb isiku põgenemise oht (VSS § 6 8 p-d 3 ja 6). Isik on 26.06.2026 küsitlusel väitnud, et ta on sündinud YYY (XXX linn XXX), on XXX kodanik ja tal ei ole muud kodakondsust. Isikul puudub pass, ainuke dokument enda identifitseerimiseks on XXX juhiluba. Puudutatud isikule on tehtud Horvaatias tagasisaatmisotsus tähtajaga 07.05.2026. Seega pidi isik hiljemalt 07.05.2026 Schengeni alalt lahkuma kodumaale. Horvaatia poolt sisestatud isiku põhiandmete kohaselt on tegemist Egiptuse kodanikuga. Horvaatia ametivõimude vastuse kohaselt PPA 26.05.2026 päringule peeti puudutatud isik kinni 29.04.2026, kuna sisenes riiki illegaalselt. Reisidokumenti isikul ei olnud. Süüteoregister Horvaatias puudub. Isiku kodakondsuse kohta päringu vastuses otseseid selgitusi ei antud, kuid e-kirja lisaks oleval Sirene vormil on märgitud rahvus egiptlane ja sünnikoht Kairo, Egiptus. Eestile esitatud viisataotlustel on isik märkinud, et ta on XXX kodanik ning esitanud XXX passi andmed. Jääb selgusetuks, millise riigi kodanik isik tegelikult on. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta sisenes Eestisse seaduslikku alust omamata. Ta on Eestis kolmele viisataotlusele saanud keelduva vastuse, kuna tingimused ei ole olnud täidetud, kuid sellest hoolimata on ta tulnud Eestisse. Isik on ebaseaduslikult sisenenud ka Horvaatiasse ning teda kohustati lahkuma kodumaale hiljemalt 07.05.2026. Selle asemel tuli isik Eestisse oma sugulaste juurde. Plaani kodumaale minna ei ole tal olnud. Isiku sõnul on ta käinud väljas, vaadanud ringi ja istunud enamus aega kodus. Kui ametnikud soovisid isiku andmete kontrollimiseks politseijaoskonda toimetada, otsustas ta põgeneda, ei allunud korraldustele seisma jääda ning osutas vastupanu. Puudutatud isikule on koduriigis määratud vangistus, mille täitmise eest on ta teadlikult ja tahtlikult kõrvale hoidnud, lahkudes riigist. Selline käitumine ei ole juhuslik, vaid peegeldab käitumismustrit. See annab põhjendatud aluse arvata, et ta ka edaspidi võib vältida ametivõimudega koostööd ja püüda menetlusest kõrvale hoida. Isik on enne Eestisse saabumist reisinud mitmes turvalises riigis, kuid ei ole avaldanud soovi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Ka Eestis ja vabaduses olles ei tulnud ta ise ametiasutusse rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid tegi seda alles siis, kui ta oli kinni peetud ja temalt seda otse küsiti. Vabaduses viibides ei pruugi isik olla rahvusvahelise kaitse toimingute läbi viimiseks vajalike andmete kogumiseks kättesaadav ja võib põgeneda. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu tõttu põhjendatud.
3.Puudutatud isik selgitas 27.05.2026 kohtuistungil, et üritas põgeneda seetõttu, et parem on esitada taotlus ise. Ta ootas XXX advokaadilt dokumente oma kohtuotsuse kohta, millega ta süüdi mõisteti. Ta on süüdi mõistetud poliitilistel põhjustel. Teistes Euroopa riikides ei taotlenud ta varjupaika, kuna ei tea seal kedagi. Šveitsis ja Saksamaal on tal tuttavad ja 2(6)
3-26-1580 sõbrad, kuid Eestis on sugulased (onu jm), kes teda aitavad. Horvaatias soovitati tal oma rahvust varjata. Ta tuli Eestisse selleks, et siin elada, mitte siit põgeneda.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.05.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.07.2026 (k.a). Isiku seisukohad rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses vajavad täiendavat kontrollimist. Arvestades isiku poolt taotluse esitamist paar päeva tagasi, on ilmselge, et menetlust ei ole olnud võimalik läbi viia. Isikuga vestlemine ja seega vajalike asjaolude väljaselgitamine vajab täiendavat aega ning isiku enda osavõttu. Esineb isiku põgenemise oht. Teine liikmesriik, kes on teinud isiku suhtes tagasisaatmise otsuse, on isiku dokumenteerinud kui Egiptuse kodaniku, kelle sünnikoht on Kairo. Seega võib olla isik andnud valeandmeid või tal võib olla mitu erinevat kodakondsust. Isik kinnitas ka istungil oma kodakondsuse kohta Horvaatia võimudele valeandmete andmist. Isik ei täitnud tema suhtes tehtud tagasisaatmisotsust, vaid jäi jätkuvalt Schengeni alale. Isik saabus Eestisse teadlikult ebaseaduslikult, olles varem saanud korduvalt keelduvad vastused. Isik läbis enne mitu turvalist riiki, kus tal oli võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset. Ka ei asunud ta Eestisse jõudes siin rahvusvahelist kaitset taotlema. Seetõttu on võimalik, et järelevalvetoiminguteta oleks isik jätkanud Eestis ebaseaduslikku viibimist, proovimata seda seadustada. Istungil ja küsitluse käigus esitatud seisukohad on lünklikud osas, kas talle on XXXs esitatud süüdistus või on ta juba süüdi mõistetud ning kas tal takistas varjupaigataotluse esitamist see, et ta ei saanud advokaadiga kontakti, dokumentide saatmine võtab aega või olid XXXs pühad. Isik proovis järelevalvetoimingute tegemisel põgeneda. Ka on ta eiranud Horvaatia ametivõimude korraldust, et tal tuleb Schengeni alalt lahkuda. Seega võib isik ka edaspidi ametivõimude korraldusi teadlikult eirata, kui need ei sobitu tema plaanidega. Arvestades XXXst Horvaatiasse ning sealt läbi mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ametivõimude eest varjatult Eestisse liikumist, on isikul nii teadmised, oskused, kontaktid kui ka vahendid, et vabaduses viibides jätkata ametivõimude eest varjumist või liikuda soovi korral ka teise riiki. Tal on ka teistes riikides sõpru ja tuttavaid. Isikul on ka Eestis sugulased, kes võivad teda sellel eesmärgil toetada. Eeltoodust tulenevalt on isiku kinnipidamine põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik on liikunud Schengeni ala sees ka pärast tema suhtes tehtud tagasisaatmisotsust ametivõimude eest varjatult. Seaduses sätestatud leebemad järelevalvemeetmed ei takistaks isikul samal viisil varjumist või edasiliikumise jätkamist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Puudutatud isik palub 17.06.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isik ei ole esitanud valeandmeid. Ta selgitas 26.05.2026 vestlusel, et ta ei saanud aru temale tehtud tagasisaatmise otsuse sisust ning sellest, et ta peab lahkuma Schengeni alalt. Eestis ei taotlenud ta kohe rahvusvahelist kaitset, sest tahtis ära oodata kohtuotsust puudutavad dokumendid XXXst. Ametnike eest üritas põgeneda seetõttu, et sattus paanikasse ja käitus ebaadekvaatselt. Ta liikus läbi mitme Euroopa Liidu riigi seetõttu, et soovis kaitset taotleda just Eestis. Puudutatud isiku taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida, kuid selleks ei pea teda kinnipidamiskeskuses kinni pidama. Ta on PPA-le kättesaadav ka pagulaskeskuses elades, sest tal puudub soov põgeneda. Kinnipidamine VRKS § 36 1 lg 2 p 4 3(6)
3-26-1580 alusel ei ole põhjendatud. Põgenemisoht on piisavalt põhjendamata. Puudutatud isiku ütlustega ei ole arvestatud. VSS § 68 p-d 3 ja 6 ei ole täidetud. Puudutatud isik on kinnitanud oma kodakondsust ja isikusamasust. Ta ei ole enda käitumisega väljendanud soovimatust täita lahkumiskohustust. Isiku puhul oleks pidanud kaaluma leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Puudutatud isik palub võimaldada tal elada menetluse ajal aadressil XXX, Tallinn.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Puudutatud isik esitas 19.06.2026 taotluse võtta asja materjalide juurde Onurcan Buluti 03.06.2026 garantiikiri (digitaalse toimiku lehekülg 107). Ringkonnakohus jätab esitatud garantiikirja toimiku juurde võtmata, sest tegemist ei ole määruskaebuse lahendamisel tähtsust omava tõendiga (HKMS § 62 lg 2).
8.Määruskaebuses on esitatud taotlus puudutatud isiku tõlkekuludest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 05.06.2026 määruses isikul vara ja sissetulekute puudumise, mistõttu on täidetud menetlusabi andmise majanduslikud eeldused. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada ka isiku taotlus tõlkeabi saamiseks ning vabastada puudutatud isik kohtumääruse tõlkimise kulude kandmisest määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimist puudutavas osas. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata mh kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi andmisel isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Tõlkeabi andmist ei välista ka isikule riigi õigusabi korras advokaadi määramine. Isik suhtleb XXX keeles, mistõttu tuleb riigi kulul korraldada asjas tehtava määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlkimine XXX keelde.
9.Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 27.05.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026. Samas märgib ringkonnakohus, et kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab ka kehtiva VRKS § 65 lg-le 1 ja lg 2 p-le 2 ning lg 3 p-le 1, mille sisu ei ole varasemate asjaomaste sätetega võrreldes sisuliselt muutunud, arvestades praeguse juhtumi asjaolusid.
10.PPA ja halduskohus tuginesid isiku kinnipidamisel VRKS § 36 1 lg 2 p-le 4 ning viitasid põgenemisohuga seonduvalt VSS § 68 p-dele 3 ja 6. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses (p 3) ning kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
11.Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et puututatud isiku kinnipidamine oli põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Selle sätte peamine eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks 4(6)
3-26-1580 menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2). Puudutatud isik on esitanud 26.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning rahvusvahelise kaitse menetlus, mille lõpuleviimiseks on aega kuus kuud, on alles algusjärgus. Seetõttu on ilmne, et PPA-l on vaja koguda andmeid, et selgitada välja puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus, sh korraldada isikuga vestlus, ning kontrollida väidete usutavust ja taotlusega seotud muid asjaolusid.
12.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus nr 3-24-2209, p 13).
13.Isiku puhul oli tuvastatav VSS § 68 p 3 kohane põgenemisoht. Horvaatia, kes on teinud isikule tagasisaatmise otsuse, on dokumenteerinud ta kui Egiptuse kodaniku. Samas on isik 26.06.2026 küsitlusel väitnud, et ta on XXX kodanik ja muud kodakondsust tal ei ole. Seega võib olla isik esitanud valeandmeid või tal võib olla mitu kodakondsust. Horvaatia võimudele oma kodakondsuse kohta valeandmete esitamist kinnitas isik 27.05.2026 kohtuistungil. Seetõttu on põhjendatud PPA kahtlus isiku kodakondsuses. Isiku osas esineb ka VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, sest tema hoiakutest ja käitumisest on võimalik järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Horvaatia on teinud puudutatud isikule tagasisaatmisotsuse, kuid isik ei naasnud päritoluriiki. Selle asemel jäi ta Schengeni alale ning saabus eelnevalt mitut turvalist riiki läbides ebaseaduslikult Eestisse. Puudutatud isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis. Ka Eestisse jõudes ei esitanud ta kohe rahvusvahelise kaitse taotlust. Seda tegi ta alles pärast VSS § 15 lg 1 alusel kinnipidamist toimunud 26.05.2026 küsitlusel. Seejuures üritas ta politseiametnike eest põgeneda, kui teda sooviti 25.05.2026 viia temaga seotud asjaolude kontrollimiseks politseijaoskonda. Isik on liikunud varjatult XXXst Horvaatiasse ning seejärel läbi Itaalia, Šveitsi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse (26.05.2026 küsitluse protokoll, dtl 17˗19). See näitab, et tal on olemas teadmised, oskused, kontaktid ja vahendid, et vabaduses viibides ametivõimude eest varjatult ning ebaseaduslikult erinevate riikide vahel liikuda. Isik on kinnitanud, et tal on teistes riikides sõpru ja tuttavaid (26.05.2026 küsitluse protokoll, dtl 19) ning Eestis sugulased, mistõttu on võimalik, et nad võivad teda eelnevas abistada.
14.Kuna esineb isiku põgenemise oht, ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine, sh elamine kindlaksmääratud kohas põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Seetõttu ei oma asja lahendamisel ka tähtsust kaebaja sugulase antud garantiikiri ega elukoha olemasolu. Isiku kuni kaheks kuuks kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei olnud ebaproportsionaalne. Tegemist oli isiku esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamisega ning ka taotluse läbivaatamise tähtaega arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ei olnud alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa PPA-le heita ette menetluse venitamist). Isik ei väida, et tal esinenuks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistaksid kinnipidamiskeskuses kinnipidamise. Kõigile kinnipidamiskeskuses viibijatele tagatakse juurdepääs meditsiiniteenustele (vt VSS § 26 9). Samuti puuduvad andmed, et isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine olnuks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega.
5(6)
3-26-1580
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.05.2026 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.