Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-25-4278 12. juuni 2026 Karin Jõks X kaebus kahju hüvitamise nõudes alusel, et 28.10.2025 ei võtnud kaebajat vastu tema valitud psühhiaater Kaebaja: X Vastustaja: Tervisekassa
1.Võtta kohtuasjast 3-25-2168 praeguse asja juurde sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla vastus kohtunõudele nr 1.53/102-1 ning epikriisid, mis käsitlevad kaebaja psühhiaatri vastuvõtte 2025. aasta II pooles.
2.Tagastada kaebus.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
5.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.Viru Vanglas viibiv X esitas 16.11.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse nõudeks on kahju 5 000 euro hüvitamine. Kaebuse aluseks on, et kaebaja soovis, et 28.10.2025.a vastuvõtu viib läbi psühhiaater M. Viik, kuid vastuvõtu viis läbi psühhiaater T. Sedman. Kaebaja ei ole rahul dr Sedmani varasemate otsustega (lõpetas kaebajale ravimi pregabaliin andmise ning kaebaja seetõttu vigastas ennast). Kaebajale on tekkinud varaline kahju, kuna kaebaja lõhkus 28.10.2025.a vastuvõtul videoseadmed ja peab nüüd kahju hüvitama. Kaebajale on tekkinud mittevaraline kahju tervise ohtu seadmise ning väärikuse ja eraelu rikkumise tõttu. Kaebuses on viidatud, et kaebaja esitas esmalt kahju hüvitamise taotluse Ida-Viru Keskhaiglale ning haigla jättis 29.10.2025.a otsusega nr 2.1-31/2001-3 taotluse rahuldamata. Kaebus sisaldab riigi õigusabi taotlust.
2.Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla esitas kohtule - kaebaja 28.10.2025.a kahju hüvitamise taotluse. Sellest nähtub, et kaebaja oli eelmise vangistuse ajal dr Sedmani vastuvõtul, kaebajale pregabaliini andmine lõpetati, see põhjustas tervise halvenemise, s.h kaebaja vigastas ennast. Kaebaja soovis 28.10.2025 dr
Viigi vastuvõttu, seda talle ei võimaldatud; - Ida-Viru Keskhaigla vastuse 29.10.2025 nr 2.1-31/2001-3. Haigla selgitas, et kinnipeetaval ei ole võimalik valida meelepärast tervishoiutöötajat. Kui vanglas tervishoiuteenust osutav arst otsustab, et vanglas kinni peetav isik vajab tervishoiuteenust, mida talle ei saa osutada vanglas, siis suunatakse kinnipeetav teise arsti juurde. Haiglal ei ole pretensioone dr Sedmani tegevuse osas. Kaebajale osutatakse tervishoiuteenust vastavalt arstiteaduse üldisele tasemele.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 18 lg 1 sätestab, et vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Kohtu hinnangul tuleneb kaebusest ja selles viidatud kohtueelse menetluse dokumentidest, et kaebaja taotleb hüvitist sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla. Dokumentides on mõnes kohas nimetatud ka vanglat, kuid dokumentidest tervikuna nähtub, et kaebajal on vaidlus tervishoiuteenuse osutajaga. Kohus märgib lisaks, et alates 01.07.2024 ei osuta vangla tervishoiuteenust (VangS § 49 lg 3) ning vanglal ei ole mingit kontrolli selle üle, milline arst kaebajale tervishoiuteenust osutab.
4.Kui vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamine, siis on vastustajaks Tervisekassa: - kohtupraktikast on teada, et sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla osutab Viru Vanglas tervishoiuteenust ning seda käsitletakse olukorrana, kus eraõiguslik juriidiline isik täidab oma nimel avalikku ülesannet; - riigivastutuse seaduse § 12 lg 3 sätestab, et eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla õigus, võimalus ja kohustus osutada Viru Vanglas kinnipeetavatele tervishoiuteenust tuleneb tema ja Tervisekassa vahel sõlmitud lepingust.
5.Kohtu hinnangul on tegemist hüvitamiskaebusega (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kaebaja esitab kohtule suurel arvul kaebusi, milles vaidluse esemeks on kaebajale tervishoiuteenuse osutamine. Neist omakorda suure osa moodustavad kaebused, kus vaidluse esemeks on psühhiaatrilise abi osutamine. Kohtuasja ei saa lahendada nii, et igas asjas on läbisegi vaatluse all kõik kaebajale vangistuse ajal osutatud tervishoiuteenused, vaid igas kohtuasjas tuleb vaidluse ese ja käsitletav ajavahemik konkreetselt piiritleda. Praeguses kohtuasjas on kaebuses välja toodud kaebuse aluseks, et kaebaja soovis 28.10.2025 psühhiaater M. Viigi vastuvõttu, kuid toimus psühhiaater T. Sedmani vastuvõtt. Tegemist on ajaliselt ja esemeliselt kitsalt piiritletud vaidlusega.
6.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja õiguste intensiivseks riiveks ei saa pidada seda, kui kaebajale oli 28.10.2025 tagatud psühhiaatriline abi, kuigi mitte kaebaja valitud psühhiaatri vastuvõtt. Vanglas tervishoiuteenuse osutamisel puudub eraõigusele omane vabadus valida teist lepingupoolt.
Võlaõigusseaduse § 762 sätestab, et tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. See säte kehtib ka vanglas tervishoiuteenuse osutamisel, kuid see ei sisalda endas arsti valimist, vaid sätestab kohustused sellele arstile, kes tervishoiuteenust tegelikult osutab. Asja juurde võetud dokumentide põhjal oli kaebajale nii 28.10.2025 kui ka enne ja pärast seda tagatud võimalus saada psühhiaatrilist abi. Arsti vastuvõtud toimusid lisaks 28.10.2025.a vastuvõtule ka 16.06.2025, 01.09.2025 ja 22.12.2025. Arst määras kõigil toimunud vastuvõttudel kaebajale ravi ning korrigeeris seda, muuhulgas kaebaja tagasisidest lähtudes. Kaebajal oli kontakt ka õega, kes sai kaebaja abivajadust hinnata ja vajadusel kaebaja arsti juurde suunata. Kaebaja vastutusalas on see, kas ja mil määral kaebaja talle pakutavat arstiabi kasutab, s.h mil määral teeb kaebaja omalt poolt pingutusi selleks, et arstiga suhelda ja koostööd teha.
8.On väga vähe tõenäoline, et kaebaja saavutab talle rahalise hüvitise määramise alusel, et arst, kes 28.10.2025 kaebaja vastu võttis, ei olnud kaebaja valitud arst. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 ja § 53 lg 2 sätestavad, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiuteenuse osutaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele ning kui kinnipeetav vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse kinnipeetav tervishoiutöötaja poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Eeltoodu tähendab, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel eelistatakse arsti, kellel on töösuhe tervishoiuteenuse osutajaga vastavas vanglas ning see arst otsustab, kas on vajadus suunata kaebaja muu arsti juurde. Kohtuasja juurde võetud vastusest kohtunõudele nähtub, et Viru Vanglas osutab psühhiaatrilist ravi Ida-Viru Keskhaigla arst dr Sedman ning et dr Viik on vanglaväline arst. Asja juurde võetud dokumentide põhjal on dr Sedman kannatlikult ja järjepidevalt püüdnud kaebajale abi osutada. Tõusetunud ei ole küsimust, kas kaebaja vajaks suunamist mõne teise eriala eriarsti poole, nii dr Sedman kui ka dr Viik on psühhiaatrid. Teise psühhiaatri kaasamiseks ei ole piisav see, et kaebaja arusaam, milline ravi tuleb talle määrata, on kaebajat raviva arsti arusaamast erinev. Kohus peab väga vähe tõenäoliseks, et 28.10.2025.a vastuvõtu läbiviimine dr Sedmani poolt kujutab endast tervishoiuteenuse osutamise nõuete rikkumist. Sel juhul ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.
9.Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Määruse punktis 6-8 toodust tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesoleva kohtuasja raames on ilmselt vähene. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. RÕS § 7 lg 1 toodud aluse esinemisel ei ole vaja kontrollida kaebaja majanduslikku seisundit.
10.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, kuna määruses käsitletakse kaebajale psühhiaatrilise abi andmist. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.