Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Orion, Einar Vene 10. juuni 2026, Tartu 3-26-871 X.X.-i kaebus Miina Härma Gümnaasiumi direktori 20. veebruari 2026. a otsuse tühistamiseks ja kohustamiseks arvata laps Miina Härma Gümnaasiumi õpilaskandidaatide hulka ning võtta ta vastu 1. klassi või alternatiivselt vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Tartu Halduskohtu 23. aprilli 2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X. Vastustaja – XXX Kaasatud haldusorgan – Haridus- ja Teadusministeerium
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) direktor kinnitas 25. novembri 2025. a käskkirjaga „Miina Härma Gümnaasiumi 1. klassi vastuvõtu korraldus 2026. aastal“ (dtl 8). Korralduse p 1 järgi komplekteerib MHG 1. klassid õpivalmiduse, loovuse ja sotsiaalsete oskuste hindamise õppepäeva tulemuse alusel. Korralduse p 6 kohaselt õppepäeva tegevused kestavad koos vaheajaga kokku kaks tundi (kirjalikud ja suulised ülesanded ning loov- ja koostegevused).
2.X.X.-i (kaebaja) laps osales 14. veebruaril 2026 õppepäeval. Kaebaja last Miina Härma Gümnaasiumi direktori 20. veebruari 2026. a otsusega õpilaskandidaadiks ei arvatud (dtl 7).
3.X.X. esitas 23. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks ja tühistada MHG direktori 20. veebruari 2026. a otsus kaebaja lapse õpilaskandidaadiks arvamata jätmise kohta, kohustada MHG direktorit arvama kaebaja laps MHG õpilaskandidaatide hulka ning võtma ta vastu 1. klassi või alternatiivselt vaatama kaebaja taotlus kaebaja lapse õpilaskandidaadiks arvamise kohta uuesti läbi. Kaebaja hinnangul ei ole kooli vastuvõtmise kord ja selle tingimused selged ega läbipaistvad. Õpivalmidus, loovus ja sotsiaalsed oskused on liiga üldsõnalised kategooriad, mis ei anna lapsevanemale kuigi palju infot. Samuti ei näe kord ette tulemuste hindamise metoodikat. Kord ei anna lapsevanemale mitte mingit informatsiooni selle kohta, mida laps peaks kooli sisseastumiseks oskama ning mida täpsemalt tähendab õpivalmidus, loovus ja sotsiaalsed oskused koolikatsete tähenduses. Ülesanded ei testinud valdavas osas seda, mida kool eesmärgiks seadis. Tartu Linnavalitsus edastas pärast koolilt saadud selgitusi kaebajale nägemuse vastuvõtukorrast. Kuivõrd tegemist on munitsipaalkooliga, siis peavad kooli vastuvõtu tingimused olema väga selged ja läbipaistvad. Olukorras, kus lapse vastuvõtmise üle otsustakse õppepäeva kui terviku tulemustele tuginedes, mida ei saa tagantjärgi kontrollida, ei ole lapse vastuvõtmise kohta tehtud otsust võimalik objektiivselt kontrollida ega põhjendada. Seejuures MHG direktori 20. veebruari 2026. a otsuses ei nähtu punkte sotsiaalsete oskuste hindamise eest. Seevastu hinnati lapse üldoskusi, mida vastuvõtukord ette ei näe ja mille sisu ja tähendus on teada üksnes koolile endale.
4.Tartu Halduskohus võttis 24. märtsi 2026. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu linna ja kaasas arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan esitasid vastused kohtu määratud tähtajaks.
5.Tartu Halduskohus 23. aprilli 2026. a määrusega jättis kaebuse läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebaja (ega tema lapse) õigusi antud juhul intensiivselt rikutud ei ole ja kaebuse rahuldamine ei ole kuigi tõenäoline. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
5.1.Tartu Linnavalitsuse 9. märtsi 2026. a määrusega nr 15 on kehtestatud „XXXas elavale lapsele elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord“, mille § 1 lg 2 sätestab, et Miina Härma Gümnaasiumisse, Tartu Annelinna Gümnaasiumisse, Tartu Herbert Masingu Kooli, Tartu Jogentaga Kooli, Tartu Karlova Kooli koorikooli klassi, Tartu Maarja Kooli ja Tartu Pärli Kooli võetakse rahvastikuregistri kohaselt XXXas elav laps vastu kooli põhimääruses sätestatud eripärast lähtuvalt ülelinnaliselt ning vajadusel kooli direktori poolt kehtestatud kooli vastuvõtu tingimuste kohaselt arvestades õigusaktides sätestatud korda reeglina enne 10. märtsi. MHG direktori 25. novembri 2025. a käskkirja nr 126 „Miina Härma Gümnaasiumi 1. klassi vastuvõtu korraldus 2026. aastal“ p 1 järgi komplekteerib MHG 1. klassid õpivalmiduse, loovuse ja sotsiaalsete oskuste hindamise õppepäeva tulemuse alusel. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja seda ka teinud.
5.2.XXX selgitas 22. aprilli 2026. a vastuses, et MHG 1. klassi õppepäevale registreerus 184 last ja 1. klassi võtab MHG 52 õpilast. Kaebaja laps oli tulemusega pingereas 170 lapse hulgast 146. kohal. Kuna kaebaja ei ole ette heitnud seda, et MHG oleks hinnanud kaebaja lapse testi tulemusi valesti või et lastele oleks antud erinevad testid ning arvestades seda, et koolikohti pakuti kandideerijatele, kel oli enim punkte, siis ei nähtu kohtule, et kooli kandideerinud lapsi oleks koheldud ebavõrdselt ning MHG oleks eiranud 1. klassi komplekteerimisel 25. novembri 2025. a käskkirjas toodut.
5.3.Lisaks selgitas halduskohus, et mööda ei saa vaadata ka puudutatud isikute, s.o koolikoha vastu võtnud ja teiste pingereas kõrgemal kohal olevate laste õigustest. Kui kohus kohustaks vastustajat MHG õpilaskandidaatide hulka arvama kaebaja lapse, kes oli oma punktisummadega pingereas oluliselt tagapool, siis riivaks see teiste mainitud laste õigusi
intensiivsemalt kui koolikoha pakkumine pingereas esikohal olevate lastele riivab kaebaja lapse õigusi.
5.4.Halduskohus märkis, et kujunenud punktisumma ning koolikoha mittepakkumine võis kaebajale põhjustada küll teatavat ebamugavust, kuid kohtule ei ole usutav, et tegemist oli olulise õiguse riivega. Nagu XXX selgitas, siis on Tartu Linnavalitsuse haridusosakond määranud kaebaja lapse elukohajärgseks kooliks Tartu Mart Reiniku Kooli. Seega on kaebaja lapsele tagatud koht elukohajärgses koolis (vahemaa kodu ja kooli vahel jala ca 260 m).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.Kaebaja esitas halduskohtu 23. aprilli 2026. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
6.1.Kaebaja hinnangul ei ole kaebus perspektiivitu ning lapsevanema koolivaliku küsimuse osas tehtud haldusorgani otsustuse õigusriive intensiivsust ei tohiks alahinnata. Samas koolis õpib kaebaja vanem laps ning MHG on kaebaja registreeritud elukohale ka kõige lähim kool. Kaebaja valmistas last nendeks katseteks 2,5 aastat ette, mis hõlmas endas tasulist eraõpetajat ja kaebaja enda panust. Kaebaja laps loeb soravalt eesti keeles ja arvutab vabalt 20 piires, kuid nendest oskustest kooli sisseastumiseks ei piisanud, kuivõrd kaebajale ei tulnud pähe, et õpetada tuleb hoopis IQ teste lahendama või võtma ette 1-2 klassi koolimaterjalid. Juhul, kui kool või koolipidaja oleks ausalt avaldanud kooliveebilehel ülesannete sisu, siis oleks kaebajal võimalus kaaluda, kas ta on valmis sellistele katsetele oma last viima ja sellele eelnevat ettevalmistamise teekonda ette võtma. Koolil ei ole õigust selekteerida eriandekaid lapsi. Olukorras, kus kooli tegevus ei olnud õiguspärane, siis kaebaja hinnangul ei ole kohane lõpetada käesolev menetlus sisulist otsust tegemata.
6.2.Halduskohus eiras Haridus- ja Teadusministeeriumi vastuses esitatud argumente, mille järgi ei olnud kooli tegevus seadusega kooskõlas nii katsete korraldamisel kui 20. veebruari 2026. a haldusakti andmisel. Kaebaja on haldusakti vaidlustamise õigust kasutanud ja esitanud kohtule kaebuse enda õiguste (faktiliselt ka lapse õiguste) kaitseks. Käesoleval juhul ei hinnanud kohus kaebaja lapse suhtes antud haldusakti õiguspärasust sisuliselt, kuigi selle õiguspärasuse suhtes on oma kriitilist seisukohta avaldanud ka Haridus- ja Teadusministeerium, vaid jättis kaebuse läbi vaatamata argumendil, et nende laste õigused (kelle suhtes pole tähtaegset kaebust esitatud) võivad olla riivatud.
6.3.Kaebaja hinnangul on ekslik vastustaja arusaam, et kaebaja isikuks peaks antud olukorras olema kaebaja laps. Samas on kaebaja jätkuvalt arvamusel, et kohaseks vastustajaks on kool, mitte XXX. Samuti on ekslik nii vastustaja kui halduskohtu väide, et kaebajal puudub kaebeõigus, kuivõrd kaebaja ei vaidlustanud testi tulemusi. Kaebaja argumendid direktori 20. veebruari 2026. a otsuse õigusvastasuse kohta ei seondu tööde hindamisega ega nende raskusastmega, vaid tuginetud on hoopis teistele õigusvastasuse argumentidele (eeskätt et vastuvõtukord on õigusvastane; koolil puudus õigus selliste katsete korraldamiseks; katsetel hinnati midagi muud, kui algselt lubati ning ülesannete koostamisel pole arvestatud kõigi laste võrdse õigusega kandideerida (eesti keelt mitte emakeelena kõnelevate laste õigus, sh kaasava hariduse põhimõte)), mida kohus sisuliselt ei analüüsinud.
6.4.Samuti on kaebaja arvamusel, et juhul, kui kohus tuvastab, et õigusvastane on MHG direktori 25. novembril 2025 kinnitatud kord ja/või MHG direktori 20. veebruari 2026. a otsus kaebaja lapse õpilaskandidaadiks arvamata jätmise kohta, siis ei saa kaebaja lapse MHG õpilaskandidaadiks arvamise otsustamisel lähtuda õigusvastasest kooli vastuvõtu korrast, vaid see küsimus tuleb lahendada teisel õiguslikul alusel. Olukorras, kus puuduks kehtiv 2025 a. vastuvõtu kord, siis saab analoogia korras kohaldada elukohajärgse kooli vastuvõtutingimusi, millised on kaebaja puhul ka täidetud, või nagu XXX on oma vastuses esile toonud – erandjuhtumi korras (vend samas koolis).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Kaebaja vaidlustas halduskohtule esitatud kaebuses MHG direktori 20. veebruari 2026. a otsust, millega jäeti kaebaja laps 1. klassi õpilaskandidaatide hulka arvamata. Halduskohus jättis kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebaja (ega tema lapse) õigusi ei ole intensiivselt rikutud ja kaebuse rahuldamine ei ole kuigi tõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, kuid peab vajalikuks osaliselt muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
9.MHG direktori 25. novembri 2025. a käskkirjaga nr 136 kinnitatud „Miina Härma Gümnaasiumi 1. klassi vastuvõtu korraldus 2026. aastal“ (dtl 8) p 1 järgi Miina Härma Gümnaasium komplekteerib 1. klassid õpivalmiduse, loovuse ja sotsiaalsete oskuste hindamise õppepäeva tulemuse alusel. Korralduse p 6 kohaselt õppepäeva tegevused kestavad koos vaheajaga kokku kaks tundi (kirjalikud ja suulised ülesanded ning loov- ja koostegevused). Kaebaja laps osales õppepäeval, kuid MHG 1. klassi õpilaskandidaadiks ei arvatud. Kaebaja viitab määruskaebuses lapse kooliks ettevalmistamisega seonduvale ja leiab, et MHG vastuvõtu korraldus oli liiga üldine ja hindamismetoodika puudulik.
10.Kaebaja laps osales 14. veebruaril 2026 MHG õppepäeval. Õppepäeval osalenud lapsed said punkte lugemise (64), keele ja kõne (dtl 25-26, 62-63), matemaatika ja loogika (dtl 2324, 65-67) ning tunnetus- ja õpioskuse (dtl 27-28, XXXa 22. aprilli 2026. a vastuse lisa 8) ja üldoskuste eest (dtl 69). Üldoskused mida hinnati, on näha eraldi lehel, kusjuures lehelt nähtub, et neid tegevusi järgiti kogu päeva jooksul (dtl 69). Asja materjalides on olemas ka tabelid, kust on näha, milles koosneb lapse saadud punktisumma (dtl 59, 61). Kaebaja laps sai kokku 26 punkti, sisseastumise künnis oli 47 punkti. Saadud punktidest tulenevalt last õppepäeva järel õpilaskandidaadiks ei arvatud (dtl 7). MHG 1. klassi vastuvõtu korralduse p 8 kohaselt täidetud töölehed kuuluvad koolile ja lapse tehtud töid oli võimalik koolis vaadata 9. märtsist kuni 13. märtsini 2026. Asja materjalidest ei nähtu, et tehtud tööde vaatamist kaebajale ei võimaldatud. Õppepäeva tulemustega ehk töölehed saadud punktidega ja kokkuvõttev punktide tabel (dtl 61) on kaebajale olnud kättesaadavad ja kaebajal on olnud võimalus nendega tutvuda. Seega oli kaebajale ka teada, mis põhjendustel last õpilaskandidaatide hulka ei arvatud. Ringkonnakohtule ei nähtu eelnevat arvestades, et vaidlustatud otsusega on kaldutud lapse õpilaskandidaadiks mittearvamisel kõrvale vastuvõtu korralduses märgitust.
11.Kuigi Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt halduskohtule 23. aprillil 2026 esitatud vastuse kohaselt (dtl 77) oli ekspertide ühemõtteline seisukoht, et töölehed mõõtsid valdavalt oluliselt mahukamaid teadmisi ja oskusi, kui riiklik õppekava ette näeb, ei muuda see ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et kaebaja laps osales osaleda MHG 1. klassi õppepäeval kõikide teiste õppepäeval osalejatega samadel alustel. Vaidlust ei ole selles, et kõikidel osalejatel olid sama raskusastmega tegevustest ja ülesannetest koosnev õppepäev. Arusaamatuks jääb kaebaja etteheide, et ülesannete koostamisel ei arvestatud kõigi laste võrdse õigusega kandideerida. Vastuvõtu korralduses ei ole märgitud, et kool teeb õppepäeval erandeid ülesannete andmisel ja nende hindamisel nt emakeelena mittekõnelevatele lastele. Kaebajale oli teada korralduse sisu enne õppepäeva toimumist. Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks erandite tegemata jätmine on õigusvastane. Samuti ei muuda korraldust õigusvastaseks kaebaja märgitu, et kool ei avaldanud näidisülesandeid.
12.Kaebajale pidi olema teada, et kõiki õppepäeval osalejaid MHG 1. klassi õpilaskandidaadiks ei arvata. Kui kaebaja pidas lapse õppepäevaks ettevalmistamisel vajalikuks kasutada tasulise eraõpetaja abi või panna lapse eelkooli, oli see tema vabatahtlik otsus. Lapsevanem ei saa eeldada, et eelkoolis käimine või eraõpetaja kasutamine tagab lapse eduka osalemise õppepäeval või tema arvamise kooli õpilaste nimekirja.
13.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et antud juhul ei ole tegemist olulise õiguse riivega. Kaebaja lapse elukohajärgseks kooliks on määratud Tartu Mart Reiniku Kool ja kaebaja lapsele on tagatud koht elukohajärgses koolis (vahemaa kodu ja kooli vahel jala ca 260 m).
14.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutab kaebaja lapse õiguste riive võrdlust teiste kandideerijatega sh koolikoha vastu võtnud ja teste pingereas kõrgemal olevate laste õigustega. Kui kohtumenetluse tulemusena selguks, et kaebaja laps oleks pidanud 1. klassi vastu võetama, tähendab see, et tema asemel võeti praegu vastu õigusvastaselt mõni teine laps. Kohtumenetluse tulemusena õiguspärase olukorra taastamine ei oleks teiste laste õiguste rikkumine. Eelnev aga ei tähenda, et asi tuleks lahendada sisuliselt. Nii nagu halduskohtule, ei nähtu eelnevat arvestades ka ringkonnakohtule, et kooli kandideerinud lapsi oleks koheldud ebavõrdselt ning MHG oleks eiranud 1. klassi komplekteerimisel 25. novembri 2025. a käskkirjas nr 126 toodut.
15.Määruskaebuse lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja määruskaebuses esitatud selgitused seoses kaebeõigusega, kuna kaebus on jäetud läbi vaatamata teisel alusel. Samuti ei oma määruskaebuse lahendamisel määravat tähtsust, kas vastustajaks on XXX või Miina Härma Gümnaasium. Ringkonnakohus ei näe praegu vajadust vastustaja teemal pikemalt peatuda, kuna HKMS § 18 lg 1 kohaselt vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ja menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad.
16.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata, kuid muuta tuleb osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.